Kiri

Riigikantselei Teie 16.12.2022 nr 7-2/22-02602-1 [email protected] Meie 18.01.2023 nr 1-12/2211-2 „Rohepöörde tegevusplaani 2023–2025“ eelnõu kooskõlastamine Austatud riigisekretär Täname teid võimaluse eest tutvuda „Rohepöörde tegevusplaani 2023–2025“ eelnõuga ja esitada sellele oma arvamus. Kultuuriministeerium toetab rohepöörde tervikliku tegevusplaani väljatöötamist ja rakendamist. Tegemist on olulise teemaga, millesse Kultuuriministeerium soovib oma tegevustega panustada nii planeerimises kui ka elluviimises, sest kultuuri- ja spordivaldkond omavad mõju tegevusplaani eesmärkide saavutamisele, sh inimeste käitumismustrite muutmise kaudu. Meie seisukohalt on rohepöörde eesmärkide saavutamise prioriteedid lähiaastatel järgmised: 1. Ühtse nn ruumiameti loomine (kasutatud ka nimetust „maa-, regionaal- ja planeeringute valdkonna ühendamet“). Ministeeriumide ülese ruumipoliitika ja ruumilise arengu tervikvaade aitaks vältida kahju, mida praegu koordineerimata arendustegevusega põhjustatakse. Ruumiameti üks eesmärk on teadvustada eri valdkondadest suunatavate protsesside tervikmõjusid. Oluline on korrastada ka valdkonna õigusloomet, kus on rohepöörde teemade puhul mitmeid vastuolusid. 2. Kultuuriministeeriumi pädevusvaldkonnas olevates valdkondades poliitikasoovituste rakendamine, lähtudes 2022. aastal tehtud kultuuri- ja spordivaldkondade keskkonnajalajälje uuringust. Esitame siinkohal meie ettepanekud tegevusplaani täiendamiseks. 1. Teeme ettepaneku täiendada tegevusplaani 4. valdkonda „Ruumiplaneerimine ja hooned“ (lk 19) järgmiselt:  Lisada 4. lõiku lause „Ehitise terve elukaare keskkonnamõju vähendamiseks eelistatakse olemasoleva, eriti kultuuriväärtusliku hoone renoveerimist uue ehitamisele.“  Lisada väljakutse „Sundliikumist vähendava ruumi ja teenuste planeerimine“. See on seotud väljakutsega „Kestliku arengu printsiipidest lähtuv ruumiline planeerimine“, kuid arvestades tegevusplaani valdkonna sisu ja seoseid 6. valdkonnaga, soovitaksime pakutu eraldi välja tuua. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941   On märgitud, et peatähelepanu on elamufondi energiatõhusaks renoveerimise tempo kiirendamisel ka avalikus sektoris. Küsitav on, kuivõrd on avalikus sektoris elamufondi või oleks otstarbekas avaliku sektori puhul viidata hoonefondile üldisemalt. 2. Toome välja mõned rohepööret toetavad ruumiloomega seotud täpsemad tegevused, mille lisamist tegevusplaani võiks kaaluda.  Eesti ühines 2022. aastal initsiatiiviga Nordic Bauhaus, kuhu kuuluvad ka Soome ja Rootsi. Selle eesmärk jõuda muust maailmast kiiremini kliimaneutraalsuseni, sest meie regioonis soojeneb ka kliima kiiremini ning ehitatud keskkond toob kaasa u 40% iga-aastasest CO2 heitest. Selle raames luuakse oskuste ja õppematerjalide platvorm, mis on osa New European Bauhaus Academy’st ja mis keskendub jätkusuutlike ehitusmaterjalide ja -võtete kasutamise juurutamisele (nt puitarhitektuuri õppematerjalide kujul).  Rõhutame Ukraina ülesehitustöödesse panustamisel vajadust lähtuda kliimaneutraalsuse ja kestlikkuse põhimõtetest ning kasutades maksimaalselt sealset kohapealset ressurssi. 3. Teeme ettepaneku lisada tegevusplaani 9. valdkonda „Ringmajandus ja jäätmed“ (lk 24) väljakutse „Maksusüsteemi kohaldamine ringmajanduse toetamiseks“ – eesmärgiga ringseid lahendusi maksusoodustustega toetada ja motiveerida kõiki majanduskeskkonna osalisi mõtlema oma toodete terve elukaare peale. Tegevusplaani lisa 1 (detailsete tegevuste loetelu) kohta esitame järgmised täiendusettepanekud ja kommentaarid. 1. Leht 1 „Energeetika“. Eelviidatud kultuuri ja spordivaldkonna rohelise jalajälje uuringust selgus, et kultuuri- ja spordivaldkonnas on kõige suurem süsinikheitme allikas elekter, mis ei tule taastuvatest ressurssidest. Seega kõik taastuvelektri tootmisega seonduvad tegevused (1.5–1.11) ning seda toetav tegevus 1.4 on väga olulised. Seni on kasutamata võimalusena suure katusepinnaga spordiobjektid: spordihallid (korvpalli-, jalgpalli-, tennise- jms hallid), ujulad jm, kuhu saaks rajada päikeseenergiajaamu, mis ei annaks elektrienergiat ainult spordiobjektile, vaid ka ümberkaudsetele tarbijatele. Praegu spordivaldkonnal selliste mitmeotstarbeliste hoonete (spordiobjektide ja päikeseelektrijaamade) rajamiseks raha puudub, mistõttu on nende objektide ehitamiseks vaja eraldi rahalist toetusmeedet. 2. Leht 4 „Ruumiplaneerimine ja hooned“:  Tegevustes 4.15–4.18 palume lisada kaasvastutajaks Kultuuriministeerium, sest need on seotud nii Kultuuriministeeriumi ruumiloome kui ka ehituspärandi kaitsega. Igal juhul tuleks lähtuda printsiibist, et kõige keskkonnasäästlikum hoone on juba ehitatud hoone (st eelistada olemasolevaid uutele) ning seada kõigis energiatõhususe toetusmeetmetes eelistingimused ehituspärandile.  Jääb arusaamatuks, mis on kohandava planeerimise tööriistakast rohepoliitika rakendamiseks (4.5) ning kuidas see meetod erineb kestliku arengu tööriistakastist ruumilises planeerimises rohepoliitika rakendamiseks (4.1).  Üle 80% spordiobjektidest kuulub kohalikele omavalitsustele. Nende spordivaldkonna eelarvetes on vastavate hoonete ülalpidamiskulud aasta-aastalt tõusnud ning seda mitte ainult ühikuhindades, vaid ka protsentuaalselt, vähendades eelarves investeeringutele ja spordi- ja liikumisharrastuse tegevuste toetamisele minevaid ressursse. Seega on punkt 4.18 oluline ning kohalikele omavalitsustele tuleks leida toetusmeetme loomiseks lisaressursse, mille abil saaksid nad endale kuuluvaid objekte, sh spordiobjekte, energiasäästlikumaks renoveerida. 3. Leht 6 „Transport ja liikuvus“. Eestit ja teisi riike ei ohusta ainult kliimasoojenemine, vaid ka vähesest liikumisest tingitud terviseprobleemid. Tegevused 6.16–6.20 aitavad probleeme lahendada, sest on väga oluline saada inimesed igapäevaliikumiseks autost välja ja kasutama alternatiivseid keskkonnahoidlikke liikumisviise. Ainult elektriautod ei ole lahendus, sest mürareostus ja rehvidest tulenevad osakesed reostavad keskkonda. Eriti tasuks pöörata tähelepanu punktile 6.17, sest võrreldes naaberriikidega on meil seal oluline parendusruum. 4. Leht 7 „Kestlik toidusüsteem“. Täiendavate tegevustena võiks käsitleda pakendite vähendamist ja ringsemaks muutmist nii kaubanduses kui ka toitlustuses. 5. Leht 8 „Rohemajandus“. Kaaluda võiks tegevust traditsiooniliste oskuste arendamiseks, sest neis (nt traditsioonilises ehitamises) on palju teadmisi jätkusuutliku arengu kohta. Samuti on nende arendamises suur kommunikatiivne ja käitumusliku muutuse potentsiaal, sest selliseid meetodeid kasutades muudame väärtusi hoidvamaks. 6. Leht 9 „Ringmajandus“. Soovitame täiendavalt läbi töötada, lisades enam tegevusi (nt eeltoodud maksumeede), mis tooksid kaasa suurema mõju ja uuele majandusmudelile ülemineku. Eelviidatud uuring tõi välja ringmajanduse ja jäätmekäitluse oleva ressursi, kus spordi- ja kultuurivaldkond saaksid vähendada oma süsinikheidet. Seega on tegevused 9.1 ja 9.12 meile olulised. 7. Leht 10 „Riigivalitsemine“:  Palume tegevusse 10.8 lisada „kultuuriväärtuslike hoonete eelisrenoveerimine“ ning nii tegevuste 10.8, 10.9 kui ka 10.10 kaasvastutajaks Kultuuriministeeriumi.  Tegevuse 10.1 juurde võiks lisada vastavate eesmärkide ja tegevuskava väljatöötamiseks (tegevuste 10.2 ja 10.3 paremaks rakendamiseks) juhendi koostamise. Tegevuse 10.3 juurde soovitame lisada andmete, eesmärkide jms avalikustamise ning parimate tunnustamise, mis võiks olla positiivseks innustuseks ja eeskujuks teistele organisatsioonidele. Lisaks võiks sealjuures kaaluda abistavate veebitööriistade loomist keskkonnajalajälje arvutamiseks. Ühe tegevusena võiks mõelda keskkonnateemadele suurema tähelepanu pööramisele erinevate valdkondade taseme- ja täiendusõppes. Praegu ei selgu, kas mõne tegevuse raames on planeeritud ka erinevate riiklike toetusmeetmete juures rohepöörde kriteeriumidega arvestamine (erinevatele sektoritele suunatud meetmed). Soovitaksime toetussüsteemi ümberdisainimise sellest aspektist ka tegevustesse lisada, sh näiteks hoonete renoveerimisele suunatud toetusmeetmetes arvestades muinsuskaitseliste põhimõtetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Karin Närep 628 2230, [email protected] Mihkel Kaevats 628 2259, [email protected] Liina Jänes 628 2381, [email protected] Johanna Jõekalda 628 2207, [email protected] Kaarel Nestor 628 2260, [email protected]