Kiri

Ministeeriumid 17.01.2023 nr 1-4/23/126-2 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu dokumentide eelnõude infosüsteemi esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Nõmme- Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaart Kristi Pai, 5695 8657 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 17.01.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on: 1) kaitsta ja tutvustada metsaökosüsteemi, liivikuid, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike, Mustamäe nõlva ning kaitstavaid looduse üksikobjekte: Glehni pargi allikaid, sealhulgas Rõõmuallikat, ja Õpiringi kive; 2) kaitsta kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab II lisas, ning tema elupaika: see liik on nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius); 3) kaitsta kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter gentilis) ja tema elupaika. (2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Nõmme-Mustamäe piiranguvööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Tallinna linnas Nõmme ja Mustamäe linnaosas. (2) Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas3. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas4 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) inimeste viibimine ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine; 3) telkimine ja lõkke tegemine õuemaal, Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel väljaspool metsamaad ning kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud; 4) kuni 300 osalejaga rahvaürituse, mis ei ole rattaüritus, korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas, välja arvatud rahvaürituse korraldamine Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul; 5) kuni 100 osalejaga rahvaürituse, mis ei ole rattaüritus, korraldamine Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas; 6) sõidukiga sõitmine teedel; 7) jalgratta ja kergliikuriga sõitmine radadel; 8) punktides 6 ja 7 nimetamata juhtudel sõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas olemasolevate ehitiste hooldustöödel ja metsamajandustöödel; 9) ujuvvahendiga sõitmine. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) rohkem kui 300 osalejaga rahvaürituse, kaasa arvatud virtuaalürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas, välja arvatud Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul; 2) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse, kaasa arvatud virtuaalürituse korraldamine Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas; 3) rattaürituse, kaasa arvatud virtuaalürituse korraldamine, kusjuures rattatreeningute korraldamine on lubatud selleks ettenähtud radadel; 4) spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel; 5) rajatiste püstitamine; 6) tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. § 6. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) uuendusraie; 5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal; 6) maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas olemasolevate ehitiste hooldustöödel ja metsamajandustöödel ning suusatamiseks ette nähtud radade sisse sõitmiseks ja hooldamiseks; 7) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 9. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 176 „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks. § 10. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 15. augusti 2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/258 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 11. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Ala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 176 „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 346 hõlmab kaitseala Rahumäe loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Kaitseala välis- ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 4 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala  Vabariigi Valitsuse määruse „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (edaspidi ka kaitseala) kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning täpsustatakse kaitseala piiri. Kaitseala asub Harju maakonnas Tallinna linnas Nõmme ja Mustamäe linnaosas. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 176 „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme- Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitsealal asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid, Õpiringi kivid ja Glehni pargi allikad, sh Rõõmuallikas, võeti kaitse alla Tallinna Linnavalitsuse 22. mai 1992. a määrusega nr 102 „Geoloogiliste mälestiste kaitse alla võtmineˮ. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning täpsustatakse ala välis- ja vööndi piiri. Muudatused on vajalikud, et tagada paremini erinevate loodusväärtuste terviklik kaitse ja viia kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega. Kaitseala hõlmab Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Rahumäe loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kristi Pai (tel 5695 8657, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada metsaökosüsteemi, maastikuilmet, liivikuid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike, Mustamäe nõlva, ning kaitstavaid looduse üksikobjekte: Glehni pargi allikaid, sealhulgas Rõõmuallikat, ja Õpiringi kive. Liikidest kaitstakse kaitsealal nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) II lisas nimetatud nõmmnelki (Dianthus arenarius subsp. arenarius) ja tema elupaika ning kaitsealust linnuliiki kanakulli (Accipiter gentilis) ja tema elupaika. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse all olemise eeldus on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus, haruldus, ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus ning loodusdirektiivi rakendamine. Ohustatus ja haruldus Kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud koosluste ja liikide peamine eeldus on ohustatus ja haruldus. Metsad on ohustatud peamiselt metsaraie ja kuivendamise tõttu. Linnakeskkonnas on metsal oluline rekreatiivne ja elupaigaline tähtsus, mistõttu on puistu kaitseks vajalik jätta need alad majandamisest välja. Sellega kaitstakse ka elupaiku neile liikidele, kes ei suuda toime tulla majandusmetsades. Märjemate metsakoosluste hea seisundi säilimiseks ei tohi rajada maaparandussüsteeme ega muul viisil muuta senist hüdroloogilist režiimi, et piirata kuivendamise negatiivset mõju. Mustamäe nõlva puhul on ohuteguriks selle kuju ja kõrgussuhteid muutvad tegevused (nt ehitustegevus ja kaevandamine). Mustamäe nõlva ohustavad ka liigsest tallamisest põhjustatud varingud ja erosioon. Nõlvadel, kus on suurem tallamiskoormus, leiab aset erosioon. Sportlikud tegevused (nt jooksmine, maastikuratastega sõitmine) järskudel nõlvadel avaldavad negatiivset mõju taimkattele ja põhjustavad varinguid. Taimkattele avaldab negatiivset mõju ka alade kunstlumega katmine, kus lumi püsib isegi vegetatsiooniperioodi alguses. Metsaga kaetud nõlvad on tänu puujuurtele, mis mulda toestavad, mõnevõrra stabiilsemad, aga seal kahjustab liigne tallamiskoormus puude juuri. Liivikuid ohustab metsastumine ja liigne tallamine. Loodusliku suktsessiooni käigus puistu tiheneb, valgustingimused halvenevad, sambla- ja rohurinde katvus suureneb ja lahtise liivaga ala väheneb. Seda protsessi aeglustavad mitmesugused häiringud (peamiselt tallamine). Tallamiskoormus peaks olema piisavalt suur, et hoida ära lausaline rohtumine, aga samas nii väike, et ei häviks liivikule iseloomulikud taimeliigid. Kanakull (Accipiter gentilis) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi ohulähedane ja looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Kanakulli arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud, hinnanguliselt elab Eestis praegu 400–6001 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull asustab kogu oma areaali ulatuses väga erinevaid elupaiku alates suurtest metsalaamadest ja lõpetades linnadega. Eestiski on kanakull levinud nii loodusmaastikus kui ka metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus. 21. sajandil on Eestis üha rohkem täheldatud kanakulli pesitsemist linna vahetus läheduses või lausa selle servaalade suuremates puistutes. Esimesena avastati kanakulli pesitsemine Tallinnas. Kuni 2010. aastani pesitsesid kanakullid Tallinna servas asuvates metsades ja käisid vaid saagijahil 1 Arvukuse hinnangus on kasutatud Eesti Ornitoloogiaühingu artikli „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017ˮ andmeid. 2 paneelelamute läheduses, kuid 2011. aastal asus vähemalt kaks paari pesitsema vahetult elamurajoonide lähedusse parkmetsa. 2020. aastal pesitses Tallinna parkmetsades ning Tallinna, Tartu, Haapsalu, Keila ja Loo asula servametsades juba 24 paari, mis moodustas Eesti kanakulliasurkonnast u 5%. Kanakulli „linnastumiseˮ põhjuseks on eelkõige aastaringse rikkaliku toidubaasi (nt hallvares, kodutuvi) olemasolu ning madalam konkurents, mis kokkuvõttes võimaldab kõrgemat sigimisedukust. Soodustav põhjus on ka sobivate kaitsealuste vanade pesapuistute leidumine linnametsades. Kanakulli peamised ohutegurid on pesitsusaegne häirimine, pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine. Ehkki linnades pesitsevad kanakullid on võrreldes loodusmaastikes pesitsejatega rohkem häiringutega kohastunud, peetakse ka linnades pesitsemisel liigile suureks negatiivseks mõjuks häirimist. Samas on mitmed uuringud näidanud, et linnu füüsiline konditsioon on negatiivselt seotud pesa hülgamise tõenäosusega. See tähendab, et rikkaliku aastaringse toiduga linnakullid ei hülga pesa juhusliku häirimise korral nii kergekäeliselt kui kesisema toidubaasiga kullid. Linnakanakullidel on suurem tõenäosus hukkuda lennates vastu ehitisi või liiklusvahendeid ning neil on suurem risk põdeda nakkushaigusi2. Nõmmnelk (Dianthus arenarius) on madal sinakasroheline mätasjalt kasvav õistaim nelgiliste sugukonnast. Nõmmnelk kasvab liivastel hästivalgustatud kasvukohtadel, ka lubjarikastes kasvukohtades männikutes, rannaluidetel ja liivikutes. Taim talub ja isegi vajab püsimiseks mõõdukat inimhäiringut – tallamist, mis ei lase rohu- ja samblarindel tihedaks kasvada. Suuremad leiukohad on Pakri saartel, Tallinnas, Saaremaal ja Ida-Eestis Kurtna ümbruses. Nõmmnelk on looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka, Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on taim ohualtis seisus. Eestis esineb kaks nõmmnelgi alamliiki, Dianthus arenarius ssp. arenarius ja Dianthus arenarius ssp. borussicus. Nõmmnelgi alamliik – Dianthus arenarius ssp. arenarius – on Euroopa Liidu tähtsusega Läänemere piirkonna endeem, mis kuulub loodusdirektiivi II lisasse. Nõmmnelgi peamised ohutegurid on valgustingimuste halvenemine metsastumise, võsastumise ja liivikute kinnikasvamise tõttu, liigne tallamine või vähene häiring (sambla- ja rohurinde pealetung) ja ehitustegevus kasvualal. Nõmmnelk on tõeline häiringuliik, mis vajab oma kasvukohas püsimiseks, levimiseks ja paljunemiseks pidevaid häiringuid. Eesti nõmmnelgipopulatsioonide kaitseks üldiselt on esmatähtis tagada nende kasvualadel selliseid häiringud, mis võimaldaksid seemnelist paljunemist ja levimist. Sama oluline on liigi kasvualadel arendustegevuse ja koosluste täiendava kultuuristamise piiramine/takistamine. Nõmme-Mustamäel on oluline ka haljastamise/korrastamise (nt liiga sagedase muruniitmise) ohjamine3. Glehni pargi allikate vooluhulka ohustavad sügavad puurkaevud, nõlvaalused kuivenduskraavid ja teed. Allikate vesi pärineb liivaalusest kruusakihist, mis kogub vee Nõmme liiviku veesoontest. Seetõttu oleneb allikavee kvaliteet ka inimtegevusest Nõmme liivikul. Allikate lähiümbruse niiske pinnas on õrn ega talu tallamist. Rändrahnude peamised ohutegurid on lõhkumine, ehitusotstarbel kasutamine ja algsest asukohast eemaldamine. Ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus Kaitseala vaheldusrikas maastik, vaated Mustamäe nõlvalt ja mitmekesised kooslused annavad alale suure esteetilise väärtuse. Kaitsealal asub mitu maastikku rikastavat kultuuriloolist elementi. Glehni parkmetsa territoorium on seotud Nõmme linna ajaloolise kujundaja – 2 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1- 3/22/70. 3 Kalamees, R. 2018. Liigitegevuskavade rakendamine 2017 I – Nõmmnelgi alamliikide leviku täpsustamine 11- 18/TA/414-5. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, botaanika osakond. 3 Jälgimäe mõisniku Nikolai von Glehni kultuuripärandiga. Tema rajas Mustamäe nõlvale Kõrgepea karjamõisa (Hohenhaupti), mida nüüd tuntakse Glehni lossina. Loss 4 ja selle lähedusse rajatud palmimaja4 (säilinud ainult varemed), vaatetorn4 ning skulptuurid5 „Krokodill” ja „Kalevipoeg” on võetud muinsuskaitse alla. Kaitsealal asub kaks kaitstavat looduse üksikobjekti: Õpiringi kivid (KLO4000181) ja Glehni pargi allikad, sh Rõõmuallikas (KLO4000017). LKS § 4 lõike 6 kohaselt on kaitstav looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjektid, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Loodusdirektiivi rakendamine Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kuulub osaliselt Rahumäe loodusala (EE0010143) koosseisus üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Rahumäe loodusala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi, nõmmnelgi (Dianthus arenarius subsp. arenarius) elupaiga kaitse. Kaitse-eesmärgiks seatud liigi kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud liikide kaitseks. Samas pole nende liikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest EELIS-es6 registreeritud7 II ja III kaitsekategooria liikidest, mida kaitseala kaitse-eesmärgiks ei seata, leidub kaitsealal hanepaju (Salix repens), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), suur käopõll (Listera ovata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), harilik ungrukold (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), nõmmelõoke (Lullula arborea), lõopistrik (Falco 4 Kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr 21 „Kultuurimälestiseks tunnistamineˮ. 5 Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määrus nr 19/2 „Kultuurimälestiseks tunnistamineˮ. 6 Eesti looduse infosüsteem. 7 Andmed seisuga 13.09.2022. 4 subbuteo), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), musträhn (Dryocopus martius), raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), kasetriibik (Sicista betulina), rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (Rana temporaria), harilik kärnkonn (Bufo bufo) ja vaskuss (Anguis fragilis). 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on 2004. aastal kaitse alla võetud ala, millel on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel linna keskkonnas. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala peamine väärtus on unikaalne maastik ja eriilmelised kooslused: Mustamäe nõlv, Nõmme liivikud, allikaalad ja suure puhkemajandusliku väärtusega metsad. Kaitseala pakub elupaiku mitmetele kaitsealustele liikidele, kellest on kaitse-eesmärgiks seatud kanakull ja nõmmnelk. Kaitsealal leidub eriilmelisi metsi, mis erinevad nii niiskusrežiimilt kui ka liigiliselt koosseisult. Kaitseala metsade hulka kuuluvad Sütiste mets, Rahumäe mets, Hüppetornimets, Rõõmuallika mets, Kivinuka mets, Kuusiku mets ja Glehni (park)mets (joonis 1). Kaitseala õhukese pinnakattega alasid katavad enamasti kuivad nõmme- ja palumännikud liivmuldadel. Niiskematel muldadel, peamiselt allikarikkal Mustamäe nõlval ja selle all, kasvab linnakeskkonnas vähelevinud lodumets, mille puurindesse kuuluvad sanglepp, kask, tamm, haab ning üksikud kuused ja männid. Niiskemal ja toitainerikkamal alal kaitseala lääneosas, Kuusiku metsas, kasvavad valdavalt kuusikud ja kuuse enamusega puistud. Sealne puistu on erivanuseline, kus leidub ka väga vanu puid (vanimad kuused on u 150-aastased). Joonis 1. Kaitseala metsade paiknemine. Kaitseala üks tähelepanuväärsem kaitseväärtus on Mustamäe nõlv8, mis tekkis mandrijää viimasel pealetungil ja tähistab toonast mandrijää serva asendit. Mustamäe nõlva kõrgus kaitseala piires on praegu 15–30 m ja selle kalle on 10–45º. Enamasti on tegu 20 m kõrguse ja 30º kaldega nõlvaga. Nõlv läbib kaitseala ida-läänesuunaliselt u 3 km ulatuses. Mustamäe nõlv koosneb liustikujõetekkelisest liivast ja kruusast, mille paksus on kohati kuni 26 m. Need setted lasuvad suhteliselt õhukesel põhimoreenil, mis katab ordoviitsiumi lubjakive. Laialdasel liustikujõe deltaalal kujunesid liivikud, kui liustikult lähtunud sulaveed kandsid kaasa purdmaterjali, mille settimisel kujunes ulatuslik glatsiofluviaalne tasandik (sanduriala). Liivik asub kaitseala idaosas Mustamäe nõlva jalamil ja hõlmab u 2 ha. Pärast liustiku 8 Geoloogiliste objektide kirjelduses kasutatud: Kink, H. 1997. Loodusmälestised 2: Tallinn. Nõmme, Mustamäe. Teaduste Akadeemia kirjastus. Tallinn; Kiristaja, P. 2004/08. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Eesti Loodus. 5 taandumist on Mustamäe nõlva ja Nõmme liivikute arengut mõjutanud algul Balti jääpaisjärv, hiljem Antsülusjärv (9300–7600 aastat tagasi) ja Litoriinameri (7600–4200 aastat tagasi). EELIS-e andmetel ulatub kaitsealale kolm kanakulli piiritletud elupaika. 2020. aastal kinnitatud vaatlusandmete põhjal olid kõik kolm territooriumi asustatud. Viimaste kinnitatud vaatlusandmete (20219) põhjal oli asustatud üks territoorium. EELIS-e andmetel jääb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale kaheksa nõmmnelgi piiritletud leiukohta. Suurim (3,3 ha) neist asub kaitseala idaosas ja viimaste kinnitatud vaatlusandmete põhjal (2017) loendati seal 450 nõmmnelgi isendit. Kaitsealal asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid võeti kaitse alla 1992. aastal10 ja on kantud Eesti Ürglooduse raamatusse, mis on Eesti geoloogiliste eluta loodusmälestiste andmepank. Õpiringi kivid on kaks punakasroosat viiburgiitrahnu, mis asuvad Kuusiku metsas. Suurem rahn on peaaegu vertikaalsete külgedega ja ebatasane. Selle ümbermõõt on 14,9 m ja kõrgus 3,1 m (EELIS). Teine rahn paikneb esimesest umbes 50 m ida pool, selle pind on keskmiselt murenenud, üksikute kinnislõhedega. Rahnu ümbermõõt on 9,5 m ja kõrgus 1,5 m (EELIS). Õpiringi kivid on nime saanud neid 1935. aastal uurinud ja mõõdistanud Tallinna Koolinoorsoo Loodussõprade Ühingu geograafia õpiringi järgi. Mustamäe nõlval ja selle jalamil avaneb kvaternaari veekiht langeallikatena. Suurimal, Glehni pargi allikaalal, avaneb kevadel u 1 km pikkusel alal 24 allikat, millest suvel tegutseb 10–12. Allikate vooluhulk on veerikkal ajal 1–3 l/s. Neist veerohkeimal, Rõõmuallikal, isegi 10 l/s. Rõõmuallikas asub allikavee kulutuse tulemusena liiva uhutud järsunõlvalise oru sopis Mustamäe nõlva jalamil. Lisaks eespool toodule on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga. Kaitsealal asub Rahumäe loodusala. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitseala peamine kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada piirkonna unikaalset maastikuilmet ja kooslusi, siis rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina jätkuvalt maastikukaitseala. Hoiuala kaitsekord ei sobi, sest sellele ei koostata kaitse-eeskirja, mis on paljude erinevate kaitseväärtuste olemasolu korral kaitserežiimi täpsustamiseks vajalik. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piir Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (nt teede servad, õuemaa kõlvikupiirid, piirdeaiad, veekogude kaldad, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala piiriks olevad teed ja piirdeaiad jäävad kaitsealast välja, veekogud jäävad kaitsealale. 9 Kanakulli seirearuande (Tuule, A. 2021. Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi 2021. aasta seiretöö nr 24. Kanakull. Aruanne) kohaselt on üks selgitus madalale pesitsusedukusele möödunud talv, mis oli lumerohke ja külm. Rasked talvised olud mõjutavad saakloomade arvukust ja kanakullide kevadist konditsiooni. Asulates, kus ilm on pehmem, lund vähem ja saakobjekte külluses, ei tohiks pesitsusedukus ilmast palju sõltuda. Ometi oli aga just asulates tänavu veelgi madalam pesitsusedukus kui loodusmaastikul. 10 Tallinna Linnavalitsuse 22.05.1992 määrus nr 102 „Geoloogiliste mälestiste kaitse alla võtmineˮ. 6 Kui piiritlemisel ei olnud võimalik kasutada eespool nimetatud objekte, kasutati mõttelist sirgjoont. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Planeeritava Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kogupindala on 199,9 ha, millest eramaa moodustab 7,1 ha, munitsipaalmaa 26,4 ha, riigimaa 165,7 ha ja avalik-õiguslik maa 0,7 ha. Kaitseala praegu kehtiv pindala on 200,9 ha, millest moodustab eramaa 7,1 ha, munitsipaalmaa 30,7 ha, riigimaa 162,3 ha ja avalik-õiguslik maa 0,8 ha. Kaitseala pindala väheneb 1 ha võrra. Kaitseala tsoneeringut ei muudeta, kogu kaitseala territoorium kuulub ka edaspidi Nõmme- Mustamäe piiranguvööndisse. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala välispiiris ei toimu võrreldes praegu kehtiva piiriga suuri muutusi. Üldkokkuvõttes kaitseala pindala väheneb, sest ala piir viiakse vastavusse põhikaardi ja maaüksuste piiridega, lisaks piiritletakse kaitseala servadest välja alad, kus kaitse-eesmärgiks seatavad väärtused puuduvad. Samas laieneb piir nõmmnelgi elupaiga kaitseks munitsipaalomandis olevatele maaüksustele ja metsakoosluste kaitseks riigiomandis olevale maale. Täielikult arvatakse kaitse alt välja avalik-õiguslik maaüksus Seljaku tänav (78401:101:1535), eraomanduses olevad maaüksused Piiri tn 8 (78404:401:0820) ja Seljaku tn 17a (78404:406:7360), munitsipaalomanduses olevad maaüksused Harkumetsa tee T2 (78404:406:0167), Leina tänav (78401:101:1496), Turu plats 12 (78404:401:0247) ja Suusa tänav T1 (78404:401:0248). Seljaku tänava, Leina tänava ja Harkumetsa tee T2 maaüksuste puhul on tegemist transpordimaa sihtotstarbeliste teedega. Turu plats 12 ja Suusa tänav T1 maaüksustel paiknevad parklad. Maaüksused Piiri tn 8 ja Seljaku tn 17a on hoonestatud tootmismaad. Suuremad piiri vähenemised toimuvad Künka tänav T2 (78401:101:3959) ja Külmallika tn 15 (78404:409:1890) maaüksustel, mis arvatakse osaliselt kaitsealalt välja. Künka tänav T2 puhul jäetakse kaitsealast välja Rahumäe kalmistu äärne parkla. Külmallika tn 15 maaüksusel piiritletakse kaitsealast välja Nõmme Spordikeskuse hoonestatud ala koos parkla ja basseinidega. Maaüksusel paiknevad tiigid jäävad kaitsealale. Uusi eraomanduses olevaid maaüksusi täiendavalt kaitse alla ei võeta, kuid piiri korrigeerimisel suureneb pisut kaitseala osakaal juba kaitse all oleval eramaal Männiliiva tn 6 (78405:501:0267). Maaüksusel Männiliiva tn 6 suureneb kaitseala osakaal nõmmnelgi kasvukoha kaitseks. Piir laieneb kaitseala idaosas nõmmnelgi kasvukoha kaitseks munitsipaalomandis olevatele maaüksustele Tervise tn 21a (78405:501:2520) ja Tervise tn 21b (78405:501:2530) ja lääneosas metsakoosluste kaitseks riigiomandis oleval maaüksusel Kadaka pst 159 (78404:409:0113). Kaitseala välispiir, mis on ühtlasi ka piiranguvööndi piir, kulgeb suures osas mööda mõõdistatud maaüksuste piire. Teatud piirilõikudes on kasutatud ka põhikaardi objekte ja mõttelisi sirgjooni. Maaüksusel Männiliiva tn 6 (78405:501:0267) kulgeb mõtteline sirge katastripiiride vahel läbides punkti koordinaatidega 59,39323785 ja 24,68459421. Kadaka pst 159 katastriüksusel (78404:409:0113) kulgeb mõtteline sirge katastripiiride vahel läbides punkti koordinaatidega 59,39275109 ja 24,64133001. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad kaitsealal maastiku, liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning oleksid proportsionaalsed 7 saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseadus, edaspidi PS, § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsandus- ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust eeldada, et ettevõtluse huvides on võimalik kasutada kaitset väärivaid loodusväärtusi (nt metsa). Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. Loodusväärtused, mida Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal kaitstakse, on metsakooslused, maastikuilme, elustiku mitmekesisus, Mustamäe nõlv, Nõmme liivikud, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kaitsealused liigid. Neid väärtusi on võimalik kaitsta piiranguvööndi režiimiga. Seetõttu ei ole kaitsealale moodustatud rangema režiimiga sihtkaitsevööndit, vaid kaitseala tervikuna on vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele määratud Nõmme-Mustamäe piiranguvööndisse. Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 176 „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitsealal ei reguleerita jahipidamist, sest tiheasustusala ei kuulu jahiseaduse § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt jahimaa hulka ning § 23 lõike 3 punkti 1 alusel ei peeta tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist jahipidamiseks. Seetõttu ei reguleerita kaitse-eeskirjaga ka jahiulukite lisasöötmist. Samuti ei reguleerita kalapüüki, sest kaitsealal puuduvad selleks sobivad veekogud. Kaitsealal ei reguleerita pilliroo ja adru varumist ning poollooduslike koosluste hooldamist, kuna kaitsealal ei leidu pilliroo ja adru varumiseks sobilikke alasid ega varusid ning puuduvad EELIS-esse kantud poollooduslikud kooslused. Lautri ja paadisilla püstitamist ja laiendamist kaitse-eeskirjaga ei reguleerita, kuivõrd kaitsealal puuduvad sellised veekogud, kuhu võiks tekkida vajadus lautri ja paadisilla rajamiseks. 8 2.5.2. Piiranguvööndi kaitsekord 2.5.2.1. Lubatud tegevused Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi, mis on määratud §-des 5 ja 6. Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Alal pole registreeritud selliseid kaitsealuseid liike, kelle elutegevust inimese liikumine oluliselt halvendaks. LKS §-st 15 tulenevalt on kaitseala piiranguvööndis olevad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Võõral maaüksusel viibides tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 32 sätestatud omaniku huvidega, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud õuemaal ning kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lisaks lubatakse telkimist ja lõkke tegemist spordi- ja puhkeotstarbeliselt kasutataval Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel väljaspool metsamaad. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korda. Praegu on ette valmistatud lõkkekohaks kaitseala piires Sütiste metsa lõkkekoht11. Nõmme- Mustamäe maatikukaitseala kaitsekorralduskavaga12 täiendavaid statsionaarseid lõkkekohti kaitsealale ei planeerita. Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgratta ja kergliikuriga ka radadel. Kaitse- eeskirja lisatakse kergliikuri mõiste tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) muutmisest (jõustus 1.01.2021), kui kasutusele võeti uus sõidukite kategooria. Kergliikur hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, tasakaaluliikurid ja muud sellised istekohata sõidukid. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Olemasolevatel teedel sõidukiga ning radadel jalgratta ja kergliikuriga sõitmine ei ohusta kaitseala kaitse-eesmärke. Kuna väljaspool teid ei saa sõita, siis ei ole seal võimalik ka parkida. Muudel juhtudel on sõidukiga sõitmine lubatud ainult järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas olemasolevate ehitiste hooldustöödel ja metsamajandustöödel. Teistel tingimustel ei ole väljaspool teid ja radu sõitmine lubatud, sest see kahjustab kaitseala kooslusi, kaitsealuste taimede kasvukohti, Mustamäe nõlva ja pinnast. Kaitseala veekogudel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine. Kuigi kaitsealal on tegemist võrdlemisi väikeste veekogudega (tiigid ja kuivenduskraavid), kus ujuvvahendiga sõitmine ei kujune tõenäoliselt levinud tegevuseks, siis on selle lubamine vajalik näiteks juhul, kui soovitakse kaitseala piires paiknevaid tiike puhastada. Kaitsealal on ilma nõusolekut küsimata lubatud kuni 300 osalejaga rahvaürituse, mis ei ole rattaüritus, korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata 11 https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/sutiste-metsa-puhkekoht. 12 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 07.03.2016 käskkirjaga nr 1-4.2/15/21. 9 kohas, välja arvatud rahvaürituse korraldamine Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul. Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituse, mis ei ole rattaüritus, korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem kui 300 osalejaga rahvaürituse, kaasa arvatud virtuaalürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas, välja arvatud Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul. Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse, kaasa arvatud virtuaalürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Rahvaüritus on kindla(te) isiku(te) poolt kindla(te)sse kohta(desse) kokku kutsutud ehk organiseeritud ja kindlal ajal toimuv ettekavatsetud sündmus, mitte spontaanne idee kaitsealaga tutvuma minna (nt talvisel nädalavahetusel Vanaka mäele kelgutama minemine ei ole rahvaüritus). Rahvaüritus on näiteks organiseeritud matk, spordiüritus või meelelahutusüritus. Kaitseala maastikku kasutavad intensiivselt piirkonna elanikud, tervisesportlased ja niisama puhkajad. Kuna siinne maastik ja looduskooslused on aktiivse inimtegevuse suhtes tundlikud (nt avaldab liigne tallamine ja erinevad sportlikud tegevused järsul Mustamäe nõlval negatiivset mõju taimkattele ja põhjustavad varinguid), siis on tarvis kehtestada rahvaüritustele konkreetsed piirarvud. Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul on piirarv võrreldes ülejäänud kaitsealaga väiksem, et tagada optimaalne külastuskoormus sealsetel tallamistundlikel kooslustel. Liivikul võib liigne tallamine hävitada kooslusele iseloomulikud taimeliigid ja ohustada nõmmnelgi kasvualasid. Kaitseala valitseja nõusolek rahvaürituse korraldamiseks on vajalik, et kaitseala valitseja saaks looduväärtuste kaitseks tingimusi seada. Väiksema piirarvu kehtestamist nendel aladel toetavad ka teemaplaneeringus „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimineˮ13 esitatud tingimused. Teemaplaneeringu eesmärk on kaitsta unikaalset Nõmme ja Mustamäe maastikku – Mustamäe nõlva, Nõmme liivikuid, allika-alasid ja suure rekreatiivse tähtsusega metsi, seda uurida ja tutvustada, säilitada linnametsade elurikkust ning luua maastikueeldustele vastavad puhkevõimalused. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rattaürituse, kaasa arvatud virtuaalürituse korraldamine, kusjuures rattatreeningute korraldamine on lubatud selleks ettenähtud radadel. Virtuaalüritusena peetakse silmas sellist üritust, mis kuulutatakse välja veebis ja mis võib toimuda ka pikema perioodi jooksul ning mille toimumiskohaks on määratud Nõmme- Mustamäe maastikukaitseala. Piirang on vajalik, et leevendada rattasõidust tulenevat survet kaitseala väärtustele. Nõusolek tuleb piirarvust olenemata küsida kõikide rattaürituste puhul. Treeninguteks ette nähtud rajad ja treeningute korraldamise tingimused lepitakse kokku ala kaitsekorralduskavaga. Seega ei ole treeningute läbi viimiseks eraldi kaitseala valitseja nõusolek vajalik, kui lähtutakse kaitsekorralduskavas kirjeldatud tingimustest. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel ning rajatiste püstitamine ülejäänud kaitsealal. EhS § 3 lõike 2 kohaselt on ehitiseks hoone või rajatis. Kaitsealal, välja arvatud Vana-Mustamäe tn 16 maaüksusel, ei ole lubatud uute hoonete püstitamine. Kaitsealal ei paikne olemasolevaid elamualasid, ala on suures osas kaetud looduslike metsa- ja liivikukooslustega ning seda läbib Mustamäe nõlv, millele avanevad allikad. Uute hoonete püstitamine tooks kaasa ulatuslikke muudatusi piirkonna maastikuilmes, kooslustes, kahjustaks pinnavormi ning ohustaks sellega kaitseala seisundit ja kaitse-eesmärkide saavutamist. Vana-Mustamäe tn 16 maaüksusele on juba ajalooliselt rajatud spordi- ja puhkeotstarbelisi ehitisi, mistõttu vastava 13 Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 19.02.2015 otsusega nr 32. 10 otstarbega hooned ja rajatised on maaüksusele omased ja nende püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul ei sea ohtu kaitse-eesmärkide saavutamist. Teised lubatud rajatised kaitsealal võivad olla näiteks sissesõidutee Kadaka pst 157 (78404:409:4420) maaüksusele juurdepääsuks, kommunikatsioonivõrgud, suunaviidad, infotahvlid, kaitseala tähised jms. Püstitatavad rajatised peavad võimalusel arvestama erivajadustega inimestega. Kaitseala valitseja nõusoleku andmine on igakordne kaalutlusotsus, mistõttu iga taotluse lahendamisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest. Kaitseala valitseja nõusoleku andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: metsamaad ei raadata, ehitustegevusega ei tohi kahjustada Mustamäe nõlva, selle kuju ja kõrgussuhteid, kaitsealale omaseid vaateid, metsa- ja liivikukooslusi, kaitsealuste liikide leiukohti, Glehni pargi allikate veerežiimi, puudub vajadus ulatuslikult pinnast teisaldada ja täita. EhS § 4 lõike 1 järgi on ehitamine ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Kuna kaitseala üks tähelepanuväärsem väärtus on Mustamäe nõlv, siis ei anna kaitseala valitseja nõusolekut sellise rajatise või Vana-Mustamäe tn 16 maaüksusele spordi- ja puhkeotstarbelise ehitise püstitamiseks, mis kahjustab oluliselt pinnavormi. Samal põhjusel ei võimalda kaitsekord püstitada ka Vanaka mäele hooneid ja selliseid rajatisi, mis kahjustaksid pinnavormi. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Näiteks võib tegevust vajaduse korral lubada Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusele talveperioodil kunstlume tootmiseks rajatud tiigi puhul. Looduslike veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ei ole lubatud. 2.5.2.2. Keelatud tegevused Kaitsealal on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, sest sellega rikutakse koosluste ja allikaalade veerežiimi ja seisundit. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse § 3 lõike 1 tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale ei jää maaparandussüsteeme. Üksikud kraavid ei ole maaparandussüsteemid, vaid rajatised, ning vajaduse korral saab nende rajamist kaitseala valitseja nõusolekul lubada, kui need ei kahjusta kaitse-eesmärke, eelkõige niiskemaid metsakooslusi ja allikaala. Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine, sest see kahjustaks maastikuilmet, pinnavormi, kooslusi ja veerežiimi. Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Sellegipoolest ei toeta kaitseala valitseja suuremaid pinnasetöid, sest pinnavormi kuju muutmine võib oluliselt muuta ka maastikuilmet ja seeläbi kahjustada kaitse-eesmärke. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, sest see vaesustab looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet. Kaitsealal on keelatud uuendusraie. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala üks kaitse-eesmärk on metsakoosluste kaitse. Linnakeskkonnas on metsal oluline rekreatiivne ja elupaigaline tähtsus, mistõttu on puistu kaitseks vajalik jätta need alad majandamisest välja. Nõmme linnaosa üldplaneeringu14 kohaselt on linnaosa rohealadel põhieesmärk säilitada 14 Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106. 11 looduskeskkonda ja pakkuda inimestele puhke- ja virgestusvõimalusi. Metsade tulunduseesmärgil majandamine ei kuulu rohealade põhifunktsioonide hulka. Linnaruumis on oluline keskkonda ilmestavat metsa kui kooslust rohealade põhieesmärkide täitmiseks järjepidevalt säilitada. Seetõttu ei ole linnade territooriumil peetud suurepindalalist lageraiet sobivaks metsade uuendamise viisiks. Uuendusraie korral ei oleks linna rohealade põhieesmärkide järjepidev täitmine tagatud, kuna selle käigus likvideeritakse suurelt alalt kõik puud (peale üksikute säilik- või seemnepuude), mistõttu jäävad suured metsaosad mitmeks aastakümneks kõrgmetsata. Selline raie mõjutab negatiivselt elustikku ja elanike puhkevõimalusi. Samuti on uuendusraie keelamine oluline kaitse-eesmärgiks oleva kanakulli elupaikade säilimise seisukohast. Pesapaigad on liigi olemasolu üks olulisemaid eeldusi ja pesapaikade hävimine üks peamisi ohutegureid. Suurim oht pesapaikadele on uuendusraie, mille käigus raiutakse sobivad pesapuistud ja tükeldatakse suuremad metsaalad. Linna metsade elustikulise ja rekreatiivse väärtuse järjepideva säilimise tagab see, kui metsade majandamisel rakendatakse valdavalt püsimetsanduse võtteid valikraiega ja hooldusraiega, millest viimase hulka kuuluvad vastavalt metsaseadusele valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie. Ka valikraiet tehakse metsa uuendamiseks samaaegse kõrgmetsa pidevuse tagamisega ning see sobib kaitsealal leiduvatesse puhke- ja parkmetsadesse. Kaitsealal on keelatud biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine, kuna nende kasutamine mõjutab koosluste looduslikku tasakaalu ja elustiku mitmekesisust ning muudab koosluste taimkatte liigilist koosseisu. Need ühendid võivad sattuda mulla kaudu põhjavette ja veekogudesse ning neid reostada. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on lubatud ainult õuemaal, sest seal ei leidu looduslikke koosluseid. Kuna kaitsealale jääb vaid 0,4 ha õuemaad, siis ei kujune nende ühendite kasutamine kaitsealal levinud tegevuseks. Kaitsealal on keelatud maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas olemasolevate ehitiste hooldustöödel ja metsamajandustöödel ning suusatamiseks ette nähtud radade sisse sõitmiseks ja hooldamiseks. Suusatamiseks ette nähtud rajad lepitakse kokku ala kaitsekorralduskavaga. Piirang on vajalik kaitseala tallamistundlike koosluste ja pinnavormi kahjustamise vältimiseks. Maastikusõidukiga sõitmine kahjustab kaitseala kooslusi, kaitsealuste taimede kasvukohti, Mustamäe nõlva ja pinnast. Kaitsealal olevatel teedel maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad LS-is sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada LS-i §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Kaitsealal on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kusjuures kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Pinnase kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku. 2.5.2.3. Tegevuse kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal 12 keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Tingimuste seadmine on võimalik, kui planeeritud tegevus ei kahjusta kaitse-eesmärke. 3. Menetluse kirjeldus Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsusega sai tutvuda Keskkonnaameti veebilehel. Teade väljatöötamise kavatsuse kohta avaldati 08.10.2021 ajalehes Nõmme Sõnumid. Avalikustamise käigus saadeti üheksale eramaaomanikule ning Riigimetsa Majandamise Keskusele, Nõmme ja Mustamäe Linnaosa Valitsusele, Muinsuskaitseametile, SA-le Eesti Terviserajad, MTÜ-le Nõmme Tee Selts, Nõmme Spordiklubile, Eesti Jalgratturite Liidule, Nõmme Suusaklubile, Nõmme Spordikeskusele, Eesti Erametsaliidule ja MTÜ-le Eesti Metsa Abiks väljatöötamise kavatsus paberkandjal või elektrooniliselt. Parandusettepanekud ja vastuväited paluti Keskkonnaametile esitada kirjalikult hiljemalt 18.11.2021. Väljatöötamise kavatsust tutvustav koosolek toimus 04.11.2021 veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel ja samal ajal ka Nõmme Linnaosa Valitsuse saalis. Keskkonnaamet edastas Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse menetluse algatamiseks Keskkonnaministeeriumisse 02.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2231. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus algatati keskkonnaministri 15.08.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/258. Vahetult enne kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamist esitati ettepanek15 liita kaitsealaga Staadioni metsa piirkond, mis ulatub Tallinna Tehnikaülikooli omanduses olevatele maaüksustele Raja tn 4a (78405:501:0147), Ehitajate tee 5 (78405:501:0145) ja Üliõpilaste tee 2 (78405:501:0149). Staadioni metsal puuduvad LKS §-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, milleks on ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine ning ala kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas. Maastikuliselt on tegemist küll ühtse tervikliku metsaalaga, kuid samas on tegemist inimmõjulise linna rohealaga, mille kaitse on tagatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga16. Lisaks ei ole kogu ettepanekus toodud ala kaetud metsaga. Maaüksusel Raja tn 4a (78405:501:0147) paikneb spordistaadion, mille puhul on tegemist lageda tehiskooslusega. Staadioni metsa ulatuvast kanakulli elupaigast 15 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.06.2022 nr 7-9/22/12600 all. 16 Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsusega nr 230. 13 paikneb suurem osa (36,5 ha) Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala territooriumil. Kaitseala piiride üle vaatamisel olemegi lähtunud sellest, et elupaiga tuumikosa jääks kaitseala koosseisu. Võrdlusena võib tuua, et ka enamus Rahumäe kalmistule ulatuvast kanakulli elupaigast ei asu kaitseala territooriumil. Kanakulli kaitse ettepaneku alal on tagatud LKS-is (§ 55) sätestatud isendikaitse ja linna roheala säilitamise kaudu. Keskkonnaamet arutas ettepanekut Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna linna esindajatega. Tallinna Tehnikaülikool tõi välja, et koostamisel on elurikkuse alusuuringud ja nende eesmärk on ettepanekus nimetatud metsaala säilitamine. Mustamäe linnaosa üldplaneering nimetab ühe üldeesmärgina olemasolevate terviklike rohealade säilimise tagamise ja nende omavahelise ühendamise rohealade süsteemiks. Üldplaneeringus toodud asumite üldiste kasutus- ja ehitustingimuste kohaselt tuleb TTÜ kvartalis (Akadeemia tee, Ehitajate tee, Üliõpilaste tee ja Raja t vaheline kvartal) rohealad maksimaalselt säilitada ja omavahel siduda. Lisaks märgitakse tingimustes, et uusi elamuid ei ole sinna piirkonda otstarbekas rajada. Lisaks esitati ettepanek17 kaitseala kaitse-eesmärkide hulka lisada nahkhiireliikide (väikelendlaste – tõmmulendlase ja habelendlase) kaitse. Nahkhiirte detektor-uuring18 Sütiste metsas tehti ühel ööl 2022. aasta juunis. Uuringu kokkuvõtte järgi oli tegemist põgusa uuringuga, mis võimaldas üles leida uurimisööl kohal olnud loomad. Uuringus on öeldud, et kogu aasta vältel selles piirkonnas elavate nahkhiireliikide teadasaamiseks on vaja teha lisauuringuid. Leitud loomad kasutasid piirkonda toitumispaigana. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskavaga19 ei ole toitumisalade nappust nahkhiirte ohutegurina väljatoodud. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on nimeliselt seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kuna kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on metsaökosüsteemi kaitse, siis planeeritav kaitsekord tagab ka nahkhiirte elupaiga säilimise, mistõttu me nahkhiiri kaitse-eesmärkide hulka ei lisa. Otsust toetab ka asjaolu, et vastavalt LKS § 48 lõikele 2 tagatakse kõikide II kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikadest vähemalt 50 protsendi kaitse kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Nende alade valikul lähtutakse alale jäävate vastava liigi elupaikade esinduslikkusest. Nahkhiirte puhul on LKS-is toodud 50 protsendi kriteerium täidetud. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikus 17.10–06.11.2022. Menetluse materjalidega sai tutvuda Keskkonnaameti veebilehel. Teade avaliku väljapaneku kohta avaldati 17.10.2022 üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja 14.10.2022 kohalikus ajalehes Harju Elu. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus avalikustamise teade 14.10.2022. Kinnistute omanikke, kelle kiri Keskkonnaametile tagastati ja kelle kirja kättesaamise kohta puudus info, teavitati 05.12.2022 üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti üheksale eramaa omanikule, viiele eraisikust menetlusosalisele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Nõmme ja Mustamäe Linnaosa Valitsusele, Muinsuskaitseametile, Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile, Tallinna Sotiaal- ja Tervishoiuametile, MTÜ-le 17 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.08.2022 nr 7-4/22/16711 all. 18 Masing, M. 2022. Nahkhiirte inventuur Sütiste metsas 2022. aasta juunis (looduskaitselise uurimustöö kokkuvõte). Sicista Arenduskeskus MTÜ. 19 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150. 14 Nõmme Tee Selts, MTÜ-le Sütiste Metsa Selts, Nõmme Spordiklubile, Nõmme Suusaklubile, Nõmme Spordikeskusele, MTÜ-le Lumeakadeemia, Eesti Erametsaliidule ja MTÜ-le Eesti Metsa Abiks teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Kirjas paluti esitada parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega parandusettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, arvestatakse, et vastuväited puuduvad. Kaitse-eeskirja eelnõud tutvustati Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala koostöökogu moodustamise arutelul 28.10.2022 Keskkonnaameti Tallinna kontoris. Kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu toimus 24.11.2022 Nõmme Linnaosa Valitsuse saalis ja samal ajal veebirakenduse MS Teams vahendusel. Avalikul arutelul tutvustati avalikul väljapanekul laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid. Info menetlusosalistelt laekunud ettepanekute ja nende arvesse võtmise või arvesse võtmata jätmise kohta on esitatud tabelis 1. Avalikul arutelul lepiti kokku, et lisaettepanekuid kaitse-eeskirja eelnõu kohta on võimalik esitada kuni 04.12.2022. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala koostöökogu koosolek toimus veebirakenduse MS Teams vahendusel 19.12.2022. Koosolekul tutvustati laekunud lisaettepanekuid ja anti menetlusosalistele võimalus täiendavalt kaitse-eeskirja eelnõu teemadel arutada. Info menetlusosalistelt laekunud lisaettepanekute ja nende arvesse võtmise või arvesse võtmata jätmise kohta on esitatud tabelis 2. Tabel 1. Menetlusosalistelt laekunud ettepanekud ja menetleja otsus Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu Menetleja otsus Nõmme Spordiklubi Ettepanek jätta maaüksus Trummi Ettepanekuga ei arvestatud. tn 25a (78404:409:4450) Maaüksusel oleva metsakoosluse kaitsealast välja, et rajada sinna puhul on tegemist ühe osaga sportimiseks vajalik hoone. kaitseala Rõõmuallika metsast, mis paikneb niiskematel muldadel, kus kasvab linnakeskkonnas vähelevinud lodumets, mille puurindesse kuuluvad peamiselt sanglepp, kask, tamm, haab ning üksikud kuused ja männid. Maaüksusele ulatuva puistu valdava osa moodustavad lehtpuuliigid, peapuuliikideks on arukask ja sanglepp. Kuna puistu I rinde puud on saavutanud oma küpsusvanuse, siis omab puistu suurt ökoloogilist väärtust (st pakub lindudele pesitsuspaika, alal esineb alusmetsa ja kuivanud puid, kuhu on tekkinud õõnsusi, vanadel puudel toituvad putukad on lindude toidubaasiks). Kuna puistu moodustab ühe osa kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud metsakooslustest, siis ei ole selle kaitsealast välja arvamine põhjendatud. 15 Nõmme Linnaosa Valitsus Ettepanek, et seletuskirjas mõiste Kaitseala kaitse-eeskirjade „proportsionaalsus” seletuskirjadel on väljakujunenud esmamainimisel lahti seletada, sest ühtlustatud struktuur ja sisu. See hetkel on seda tehtud alles peab vastama hea õigusloome ja järgmises lõigus. normitehika eeskirjas LKS-is sätestatud nõuetele ja sisule. Proportsionaalsust sõnastatakse seletuskirjas vastavalt väljakujunenud sisule ja lõikude järjekorrale. Käesoleva menetluse käigus me väljakujunenud struktuuri ja sõnastust ei muuda, sest see eeldab laiapinnalisemat arutelu ametkondade sees. Tallinna Sotsiaal- ja Ettepanek lisada seletuskirja, et Ettepanekuga arvestatakse. Tervishoiuamet kõik püstitatavad rajatised peavad Selgitus sõnastatakse seletuskirjas arvestama erivajadustega nii, et püstitatavad rajatised inimestega. peavad võimalusel arvestama erivajadustega inimestega. Selgitati, et kõikide objektide puhul ei pruugi see alati tehniliselt teostatav olla. MTÜ Sütiste Metsa Selts Ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu Selgitati, et Keskkonnaametil sisu ja struktuuri muutmiseks. puudub võimalus välja pakutud muudatuste kaitse-eeskirja sisse viimiseks, sest kõikidel kaitseala kaitse-eeskirjadel on väljakujunenud ühtlustatud struktuur ja sisu. See peab vastama hea õigusloome ja normitehika eeskirjas ning LKS-is sätestatud nõuetele ja sisule. Kuna Nõmme- Mustamäe MKA on tsoneeritud piiranguvööndisse, siis lähtutakse kaitsekorra koostamisel LKS §-des 14 ja 31 sätestatud sisust ja sõnastusest. Selgitati, et avalikul väljapanekul olnud Nõmme- Mustamäe MKA kaitse-eeskirja eelnõu vastab eespool kirjeldatud struktuurile ja selle muutmine ei ole käesoleva kaitse-eeskirja muutmise menetluse teema. Ettepanek liita kaitsealale Tervise Selgitati, et Tervise tn 21a liitmist 21a tervikuna ja Sütiste tee 21 kaitsealaga on varasemalt kaalutud metsaala, mis piirneb Tervise tn ja osa maaüksusest nõmmnelgi 21a; Raja tn 4a ja Üliõpilaste tee 2 tervikliku elupaiga ja liiviku kinnistud. kaitseks kaitsealaga juba liidetud. Ettepanekus toodud osa liitmine kaitsealaga ei ole põhjendatud, kuna tegemist on inimmõjulise metsa- ja liivikualaga: alal on näha tugevaid tallamise ja sõidukitega sõitmise jälgi, ala on osaliselt inimese poolt ümber kujundatud, spordiklubi vastas asuvale liivikule on lükatud kive. Looduskaitseliselt väärtuslik metsa- ja liivikuala, kus koosluste looduslikkus on paremini säilinud 16  ja mis on vajalik nõmmnelgi populatsiooni säilimiseks, on juba kaitsealaga liidetud. Sütiste tee 21 on eraomanduses olev maa, kus samuti kasvab inimtegevusest mõjutatud mets. Raja tn 4a ja Üliõpilaste tee 2 on osa Staadioni metsast. Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et Staadioni metsal puuduvad LKS §-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise eeldused ja ala kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas. Maastikuliselt on tegemist ühtse tervikliku metsaalaga, kuid samas on tegemist inimmõjulise linna rohealaga, mille kaitse on tagatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga. Lisaks ei ole kogu ettepanekus toodud ala kaetud metsaga. Maaüksusel Raja tn 4a paikneb spordistaadion, mille puhul on tegemist lageda tehiskooslusega. Täpsustada mõistet Nõmme liivik. Segaduse vältimiseks on Sütiste metsas on veel teinegi muudetud kaitse-eeskirjas liivik, mis on suunaga spordiklubi sõnastust ja lisatud kaitse- Nord poole. eesmärgiks liivikud üldiselt, ilma konkreetse asukohta väljendava liiteta. Ettepanek muuta osaliselt kaitseala Selgitati, et Nõmme-Mustamäe staatust (sihtkaitsevööndiks). MKA puhul on tegemist range Ettepanek muuta Rahumäe metsa kaitsekorraga piiranguvööndiga, ehk Natura 2000 ala kui võrrelda üle-eestiliselt teiste piiranguvööndist piiranguvööndisse tsoneeritud sihtkaitsevööndiks. kaitsealadega. Näiteks on Nõmme- Ettepanek muuta Kuusiku mets Mustamäel kaitse-eesmärkidest sihtkaitsevööndiks. lähtuvalt keelatud uuendusraie ja hoonete püstitamine. Range kaitsekorraga piiranguvöönd tagab kanakulli ja nõmmnelgi elupaikade ning metsakoosluste kaitse, mistõttu ettepanekus toodud piirkondade sihtkaitsevööndisse tsoneerimine ei ole põhjendatud. Ettepanek lisada kaitseala Esitatud ettepanekuga ei ole valitsejaks kaitseala koostöökoda võimalik arvestada. Selgitati, et koos Keskkonnaametiga. kaitstava loodusobjekti valitseja sätestab LKS-i § 21, mille lõike 1 kohaselt on kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja Keskkonnaamet. Selleks, et muuta kaitstava loodusobjekti valitsejat, tuleb muuta LKS-i. See ei ole Nõmme-Mustamäe MKA kaitse- eeskirja eelnõu menetluse raames võimalik, sest LKS-i muutmine on Riigikogu pädevuses. 17 Ettepanek rahvaüritusel osalejate Täielik rahvaürituse korraldamise piirarvuks kehtestada 200. keelamine kaitsealal ei ole Ettepanek, et Sütiste metsas ja põhjendatud. Teatud piirarvust Kuusiku metsas tuleb suurema osalejate arvuga üritused rahvaürituste korraldamine ettevalmistamata kohtades täielikult keelata. toimuvad eelnõu alusel ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Nõusoleku andmisel saab kaitseala valitseja seada üritusele tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kuna rahvaürituse korraldamise regulatsiooni kohta esitati avalikul väljapanekul erinevaid ettepanekuid, siis Keskkonnaamet kaalus teemat täiendavalt ja on kaitse-eeskirja eelnõus vähendanud kogu kaitsealal rahvaüritustel osalejate piirarvu, et vähendada survet kaitseala väärtustele. Rahumäe metsas, Sütiste metsa liivikul ja Kuusiku metsas (lisandub uue piirkonnana) on uueks piirarvuks 100 (kehtivas kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud eelnõus 200) ja mujal kaitsealal 300 (varem 500) osalejat. Sütiste metsas täielikult rahvaürituste korraldamise keelamine ei ole põhjendatud, kuna sealne kooslus vajab püsimiseks mõõdukat tallamist. Ettepanek lisada eraldi Ettepanekuga ei arvestata. paragrahvina inventeerimine: Selgitati, et kaitse-eeskirjas ei § 8. Liikide ja seisundi käsitleta kaitseala inventuure. inventeerimine. Kaitsekorralduslikud tegevused (mh ka inventuurid) kavandatakse ala kaitsekorralduskavaga, mitte kaitse-eeskirjaga. Kaitsekorralduskava muutmist alustame 2023. aastal. Küsiti, kuidas on reguleeritud Keskkonnaameti ja RMK kaitseala valitseja ülesanded ja pädevused on (Keskkonnaamet) ja kaitseala sätestatud asutuste põhimäärustes. valdaja (RMK) õiguslikud suhted. Selgitati, et esitatud ettepanek ei Ettepanek, et kaitsealast saadava ole seotud käimasoleva kaitse- tulu jaoks asutada sihtasutus, mille eeskirja muutmise menetlusega. nõukogus on nii koostöökoda kui Keskkonnaameti esindaja ning määrata tulu kasutamise eesmärgiks üksnes kaitseala parendamine, hooldamine jne. Ettepanek, et kaitsealale Selgitati, et viitade paigaldamisega paigaldatavad viidad ei tohi seonduv lahendatakse ala sisaldada reklaami. kaitsekorralduskavaga. Ettepanek lisada kaitse- Selgitati, et nahkhiirte detektor- eesmärkide hulka nahkhiired, uuring Sütiste metsas tehti ühel vanad loodusmetsad (9010*), ööl 2022. aasta juunis. Uuringu Rahumäe loodusala, täiendada kokkuvõtte järgi oli tegemist 18 üksikobjektide loetelu Sütiste põgusa uuringuga, mis võimaldas metsa märgala ja Kuusiku metsa üles leida uurimisööl kohal olnud tammedega. loomad. Leitud loomad kasutasid piirkonda toitumispaigana. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavaga ei ole toitumisalade nappust nahkhiirte ohutegurina välja toodud. Selgitati, et Nõmme- Mustamäe MKA kaitse- eesmärgiks on nimeliselt seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kuna kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on metsakoosluste kaitse, siis planeeritav kaitsekord tagab ka nahkhiirte elupaiga säilimise, mistõttu nahkhiiri kaitse- eesmärkide hulka ei lisata. Selgitati, et kooslus märgitakse kaitseala kaitse-eesmärgiks loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübina koos vastava koodiga ainult siis, kui see asub Natura 2000 võrgustikku kuuluval loodusalal ja on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud selle ala kaitse-eesmärgiks. Kuusiku mets ei ole Natura ala ja nimetatud ala ei ole kavas ka Natura 2000 võrgustikuga liita. Metsakoosluste siseriikliku kaitse- eesmärgina nimetamine tagab Kuusiku metsa kaitse. Nõmme- Mustamäe MKA hõlmab Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Rahumäe loodusala, mille kaitse- eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi, nõmmnelgi elupaiga kaitse. Selgitati, et kaitse- eesmärkide hulka lisatakse konkreetsel alal asuva loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused, mitte loodusala ise. Kaitstavatest looduse üksikobjektidest on kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud ainult need objektid, mis on riikliku kaitse all. Sütiste metsa märgala ja Kuusiku metsa tammed ei ole üksikobjektidena riikliku kaitse 19  alla võetud, mistõttu neid kaitse- eesmärkide hulka ei lisata. Ettepanek rahvaürituste Selgitati, et LKS §-st 31 tulenevalt korraldamist piiranguvööndis saab kaitseala piiranguvööndis reguleerida selleks ettevalmistatud rahvaürituse korraldamist kaitse- ja kaitseala valitseja poolt eeskirjaga reguleerida üksnes ette tähistatud kohas. valmistamata ja tähistamata kohas. Ettepanek, et piiranguvööndis Selgitati, et kui rajatiste oleks jalgratta ja kergliikuriga püstitamine oleks keelatud, ei sõitmine lubatud kaitseala valitseja saaks kaitsealal radasid tähistada. poolt tähistatud radadel. Samas Kaitseala kaitsekorraga luuakse tehakse ettepanek, et rajatiste võimaluse radade tähistamiseks. püstitamine peaks olema keelatud. Selgitati, et radade tähistamisega seonduvat käsitletakse ala kaitsekorralduskavas. Ettepanek, et ehitamine Selgitati, et kaitse-eeskirjaga kaitsealaga piirnevatel kaitseala määratakse konkreetse kaitseala mõjualas olevatel kinnistutel tuleb piirides kehtiv kaitsekord. Kaitse- kooskõlastada kaitseala eeskirjaga ei reguleerita tegevusi, valitsejaga. mis leiavad aset väljaspool kaitseala piiri. Ettepanek, et kaitsealal on Selgitati, et metsaseaduse kohaselt maastikuilme ning koosluse on raadamine raie, mida tehakse, loodusliku tasakaalu, liikide ja et võimaldada maa kasutamist vanuse mitmekesisuse muul otstarbel kui metsa säilitamiseks keelatud raadamine. majandamiseks. Selgitati, et kuna raadamine toob kaasa kõlviku piiri ja sihtotstarbe muutuse, siis see tegevus on juba praeguses kaitse- eeskirja eelnõus ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. Nõmme Spordikeskus Ettepanek arvata kaitsealast välja Ettepanekuga ei arvestatud. Külmallika 15 kogu aiaga piiratud Nõmme-Mustamäe MKA kaitse- hooviala. eeskirja muutmise menetluse käigus on maaüksusel Külmallika tn 15 kaitseala piiri juba tunduvalt vähendatud ja jäetud kaitsealast välja hoonestatud ala koos parkla ja basseinidega. Kaitseala koosseisu on jäetud tiikide ja puudegruppidega piirkond, sest tiigid on seotud Mustmäe nõlva aluste allikate veerežiimiga. Piirkond moodustab piirdeaiale vaatamata kaitsealaga ühtse terviku. Ettepanekus toodud ala väljapiiritlemine jätaks kaitseala piirile ebaloogilise kitsa siilu, mis lõhub kaitseala terviklikkust. Tiikide kaitsealast välja jätmisel võib juhtuda, et tulevikus kavandatakse alal tegevusi, mis seavad ohtu kaitseala kaitse- eesmärgiks oleva allika-ala veerežiimi. 20  Ettepanek lubada Nõmme Selgitati, et kaitse-eeskirjaga ei Spordikeskuse hallataval 5 km-sel reguleerita kaitseala liikumisrajal teha hooldustöid, piiranguvööndis ehitiste kraavide ja truupide puhastust, hooldustöid ja hooldusraiet. sildade, tunneli ja kalda Hooldusraie tegemine on lubatud kindlustuste renoveerimist ja metsaseaduses toodud tingimustel. hooldustöid, raja ääres võsaraie. Tegevused, mis vajavad ehitusluba või ehitusteatist, kooskõlastab kaitseala valitsejaga kohalik omavalitsus. Maaomanikud Ettepanek jätta välja telkimine ja Selgitati, et kaitse-eeskirjas on lõkke tegemine kaitseala valitseja lubatud telkimist ja lõkke tegemist nõusolekul selleks ette valmistatud ettevalmistatud kohtades, kuna ja tähistatud kohtades. kaitsealal on ettevalmistatud kohad olemas (nt Sütiste metsa lõkkekoht). Täpsemalt arutatakse telkimise ja lõkkekohtadega seonduvat Nõmme-Mustamäe MKA kaitsekorralduskava muutmise käigus. Ettepanek mitte lubada kaitsealal Selgitati, et Keskkonnaamet massiüritusi, pidades silmas kaalus teemat täiendavalt ja on liivikuid ja õrna taimestikuga kaitse-eeskirja eelnõus alasid ning metsloomi, linde. Mitte vähendanud kogu kaitsealal lubada erandeid valdaja loal. rahvaüritustel osalejate piirarvu, et vähendada survet kaitseala väärtustele. Rahumäe metsas, Sütiste metsa liivikul ja Kuusiku metsas (lisandub uue piirkonnana) on uueks piirarvuks 100 (kehtivas kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud eelnõus 200) ja mujal kaitsealal 300 (varem 500) osalejat. Teatud piirarvust suurema osalejate arvuga üritused ettevalmistamata kohtades toimuvad eelnõu alusel ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Nõusoleku andmisel saab kaitseala valitseja seada üritusele tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Eraisik; Põhjendused Staadioni metsa Kaitse-eeskirja eelnõu riikliku kaitse alla mittevõtmise seletuskirjas on selgitatud, et Erakond Eestimaa Rohelised osas ei ole piisavad. Staadioni metsal puuduvad LKS §-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise eeldused ja ala kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas. Maastikuliselt on tegemist ühtse tervikliku metsaalaga, kuid samas on tegemist inimmõjulise linna rohealaga, mille kaitse on tagatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga. Lisaks ei ole kogu ettepanekus toodud ala kaetud metsaga. Maaüksusel Raja tn 4a paikneb spordistaadion, mille puhul on tegemist lageda tehiskooslusega. Selgitati, et 21  nahkhiirte puhul on LKS §-s 48 toodud 50 protsendi kriteerium täidetud. Nahkhiirte kaitse ettepaneku alal on tagatud LKS-is (§ 55) sätestatud isendikaitse ja linna roheala säilitamise kaudu. Ettepanek loobuda § 5 lg 1 Selgitati, et majandustegevuse punktist 1, mis lubab regulatsioon tuleneb LKS-ist. LKS majandustegevust; punktist 3, mis § 31 lõige 1 sätestab, et lubab telkimist ja lõkke tegemist; piiranguvöönd on kaitseala maa- punktis 6, mis lubab sõidukiga või veeala, kus majandustegevus teedel sõitmist; punktist 7, mis on lubatud, arvestades LKS-iga lubab kergliikuriga sõitmist. sätestatud kitsendusi. Nõmme- Mustamäe MKA kaitse-eeskirja eelnõus on kasutatud LKS-i regulatsiooni, kus majandustegevus on kaitsealal lubatud tegevus, kuid tuleb arvestada kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi, mis on määratud kaitse-eeskirja §-des 5 ja 6. Kaitse-eesmärkidest lähtuvalt ei ole põhjendatud keelata telkimist ja lõkke tegemist ettevalmistatud kohtades. Olemasolevatel teedel sõidukiga ning radadel kergliikuriga sõitmine ei ohusta kaitseala kaitse-eesmärke ja tegevuste lubamisest kaitse- eeskirjaga ei ole põhjust loobuda. Radade kasutust arutatakse täiendavalt kaitsekorralduskava koostamisel. Selgitati, et kui keelata sõidukiga sõitmine teedel, tähendaks see näiteks seda, et enam pole võimalik autoga sõita kaitseala läbival Ehitajate tee osal, piirkonna elanikel puuduks võimalus sõita oma kodudesse. Ettepanek, et rahvaüritusi saaks Selgitati, et Rahumäe metsas, korraldada üksnes kuni 200 Sütiste metsa liivikul ja Kuusiku osalejaga ja eeldades valitseja metsas (lisandub uue piirkonnana) nõusolekut. Rahvaürituste on uueks piirarvuks 100 (kehtivas korraldamist Rahumäe metsas ja kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud Sütiste metsa liivikul mitte lubada. eelnõus 200) ja mujal kaitsealal 300 (varem 500) osalejat. Sütiste metsa liivikul täielikult rahvaürituste korraldamise keelamine ei ole põhjendatud, kuna sealne kooslus vajab püsimiseks mõõdukat tallamist. Ettepanek loobuda täis mahus § 5 Selgitati, et Nõmme-Mustamäe lg 2 sätestatust ning viia selles MKA kaitse-eeskirja eelnõu § 5 lõigu punktis 4 sätestatud tegevus lõige 2 sätestab tegevused, mis on üle eelnõu § 6 lg 2. lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja nõusoleku andmine on igakordne kaalutlusotsus. Selgitati, et avalikustamise tulemusena on rattaürituse korraldamise punkti 22  täpsustatud ja lisatud täiendus, et rattatreeningute korraldamine on lubatud selleks ettenähtud radadel. Treeninguteks ette nähtud rajad lepitakse kokku Nõmme- Mustamäe MKA kaitsekorralduskava muutmise käigus 2023. aastal. Kaitseala väärtustest lähtuvalt ei ole põhjust täielikult keelata rajatiste ning spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamist Vana- Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel, sest tegevus on võimalik ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Lisaks selgitati, et kui kaitsealal keelatakse rajatiste püstitamine, siis tähendab see praktikas seda, et kaitsealale ei ole võimalik paigaldada kaitseala tähiseid, viitasid ja infotahvleid ehk taristut, mida avalikkus kaitseala väärtuste paremaks tutvustamiseks kaitsealal näha soovib. Tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine on kaitsealal lubatud üksnes valitseja nõusolekul. Selgitati, et tegemist ei ole kaitsealal levinud tegevusega ja võib kõne alla tulla Vana- Mustamäe tn 16 maaüksusele talveperioodil kunstlume tootmiseks rajatud tiigi puhul. Ettepanek säilitada lisaks uutele Selgitati, et alale kinnitatakse keelatud tegevustele kõik kehtivas kehtiva õigusakti kohane kaitse-eeskirjas sisalduvad kaitsekord, kuna praegune kaitse- keelatud tegevused. Ettepanek eeskiri on koostatud enne LKS-i keelatud tegevuste nimekirja jõustumist. LKS-iga vastavusse tagasi tuua 2004. a vastuvõetud viidavas kaitse-eeskirjas ei ole määruse versioonis sisaldunud võimalik kasutada kehtetus keeld uute teede ja maa-aluste õigusaktis sätestatud kaitsekorda. liinirajatiste rajamiseks. Ettepanek tegevuse Selgitati, et ettepanekuga ei ole kooskõlastamise osas (§7 ja § 6 lg võimalik arvestada, sest kaitse- 2) lisada Keskkonnaameti eeskirja § 6 lõike 2 ja § 7 sisu kohustus avalikkuse õigeaegseks tuleneb otseselt LKS-i § 14 informeerimiseks ning kohaseks sätestatust. Avalikkuse kaasamine kaasamiseks. toimub vastavalt LKS §-le 9. MTÜ Roheline Pärnumaa Kaitsealast alade väljaarvamine ei Selgitati, et menetluse käigus ole põhjendatud. viiakse piir vastavusse kaasaegse põhikaardi ja maaüksuste piiridega. Kaitseala servadest piiritletakse välja alad, kus kaitse- eesmärgiks seatavad väärtused puuduvad (sellisteks aladeks on näiteks transpordimaa sihtotstarbelised teed või parklad), kuid sellised piiri korrigeerimised, võrreldes kehtiva piiriga, ei mõjuta 23  kaitse-eesmärke ega vähenda ala kaitstust. Külmaallika tn 15 väljaarvamine Selgitati, et Külmallika tn 15 ei ole põhjendatud. Kaitse alt välja maaüksusel on eelnõu järgi arvamine annab Nõmme kaitsealast välja piiritletud Nõmme Spordikeskusele võimaluse Spordikeskuse hoonestatud ala kontrollimatuks ehitamiseks. koos parkla ja basseinidega. Tegemist on tehisliku alaga, kus ei paikne kaitse-eesmärgiks seatud väärtusi. Ala ei piiritleta tagasi kaitsealasse. Kitsarööpa tee T7 ja Piiri tn 2 Ettepanekuga on arvestatud ja väljaarvamine ei ole põhjendatud. maaüksused Kitsarööpa tee T7 ja Piiri tn 2 spordiplats ei saa olla Piiri tn 2 on piiritletud tagasi põhjenduseks ala kaitse alt kaitseala koosseisu. Kuna väljaarvamisele. Kaitseala tuleks maaüksustel Kitsarööpa tee T7 ja laiendada kogu Piiri tn 2 Piiri tn 2 paikneb lisaks metsaga maaüksusele. ühendatud puudegrupp, jäetakse see kaitsealasse. Selguse huvides on kaitseala välispiir seotud Piiri tn 2 idaosas maaüksuse piiriga. Männiliiva tn 6 väidetav kaitseala Selgitati, et kaitseala piir suurenemine ei ole selge. Männiliiva tn 6 maaüksusel ei vähene, vaid suureneb u 0,2 ha võrra. Kaitse-eesmärkide sõnastus on Selgitati, et kaitse-eesmärkide kaitse-eesmärke ähmastav. Kaitse- sõnastus on kaitse-eeskirja eesmärk on pikemaks kirjutatud ja muutmise protsessis hoolikalt ja sellest võib jääda mulje, et kaitset loodusväärtustest lähtuvalt läbi on lisatud. Tegelikult on vastupidi. kaalutud. Kehtiva kaitse- eeskirjaga võrreldes on kaitse- eesmärkide sõnastust täpsustatud (nt mitte enam umbmäärane allika-ala, vaid Glehni pargi allikad, sealhulgas Rõõmuallikas) ning lisatud uusi kaitse-eesmärke (kanakull, nõmmnelk, Õpiringi kivid). Küsitakse, millist Selgitati, et majandustegevuse majandustegevust silmas peetakse. regulatsioon tuleneb LKS-ist. LKS § 31 lõige 1 sätestab, et piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades LKS-iga sätestatud kitsendusi. Nõmme- Mustamäe MKA kaitse-eeskirja eelnõus on kasutatud LKS-i regulatsiooni, kus majandustegevus on kaitsealal lubatud tegevus, kuid tuleb arvestada kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi, mis on määratud §-des 5 ja 6. Rahvaürituste lubamine on Selgitati, et rahvaürituse ebaselgelt sõnastatud. regulatsioon on kaitse-eeskirja eelnõus üksikasjalik, kuna Nõmme-Mustamäe MKA puhul ei ole seda võimalik lihtsamalt kirja panna, sest alal toimub erinevaid 24  üritusi ja kaitseala piirkonnad on erineva koormustaluvusega. Eelnõusse on ümber kirjutatud Selgitati, et kõikidel kaitseala suurel hulgal LKS sätteid, mis kaitse-eeskirjadel on niikuinii kehtivad. väljakujunenud ühtlustatud struktuur ja sisu. See peab vastama hea õigusloome ja normitehika eeskirjas ja LKS-is sätestatud nõuetele ja sisule. Kuna Nõmme- Mustamäe MKA on tsoneeritud piiranguvööndisse, siis lähtutakse kaitsekorra koostamisel LKS §-des 14 ja 31 sätestatud sisust ja sõnastusest. Vana-Mustamäe tn 16 ehitamise Selgitati, et kaitse-eeskirja eelnõu regulatsiooni nõrgendamine ei ole § 5 lõike 2 punkti 4 kohaselt on põhjendatud. kaitseala valitseja nõusolekul lubatud spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel. Seega on kaitse-eeskirjas selgelt sätestatud, et ehitamine on seal võimalik ainult kaitseala valitseja nõusolekul ehk valitseja igakordse kaalutlusotsuse alusel. Ka praegu kehtivas kaitse-eeskirjas on sõnastatud, et kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud spordiotstarbeliste ehitiste rajamine Nõmme Suusaklubi maaüksusel 78404:406:3610. Eraisik Ettepanek, et lõkkekohad olgu Selgitati, et täpsemalt arutatakse kaardil täistatud ja sätestatud radade kasutust ja tähistamist ning määruses. Ettepanekud radade lõkkekohtadega seonduvat tähistamiseks. Nõmme-Mustamäe MKA kaitsekorralduskava muutmise protsessi raames 2023. aastal. Selgitati, et kaitse-eeskirjaga reguleeritakse lõkketegemist kui tegevust, mitte lõkkekohtade paiknemist kaitsealal. Määruse juures olevale kaardile kantakse üksnes kaitseala välis- ja vööndi piir. Lõkkekohtade kaart koostatakse ala kaitsekorralduskava juurde. Ettepanek, et 500 osalejat üritusel Selgitati, et kaitse-eeskirja eelnõus on liiga palju, üritusi ei tohiks vähendati kogu kaitsealal lubada toimuda rohkem kui nt üks rahvaüritustel osalejate piirarvu. kord kuus, virtuaalseteks Rahumäe metsas, Sütiste metsa orienteerumisteks peab samuti liivikul ja Kuusiku metsas luba taotlema, valjuhääldite (lisandub uue piirkonnana) on kasutamine neil üritustel peab uueks piirarvuks 100 (kehtivas olema keelatud. kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud eelnõus 200) ja mujal kaitsealal 300 (varem 500) osalejat. Samuti on kaitse-eeskirja eelnõu rahvaüritusi reguleerivaid sätteid täpsustatud sellega, et valitseja 25  nõusolekul toimuvate rahvaürituste puhul tuleb nõusolekut küsida ka virtuaalürituste korraldamiseks. Valjuhääldite kasutamist kaitse- eeskirjaga ei reguleerita, sest kaitsekorra koostamisel lähtutakse LKS §-des 14 ja 31 sätestatud sisust ja sõnastusest. Ettepanek, et kergliikuritega Selgitati, et kaitse-eeskirjaga sõitmine peaks olema lubatud vaid reguleeritakse radadel sõitmist praegustel kruusaga pinnatud üldiselt, täpsustustesse laskumata. radadel, mitte metsas radadel. Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse rajad ja nende kasutusotstarve. Ettepanek täpsustada, et Selgitati, et kaitse-eeskirjas olev tehisveekogude pindala muutmine regulatsioon tuleneb LKS §-st 31 ei ole lubatud. ja seda ei saa kaitse-eeskirjas teisiti kajastada. Tingimusi saab kaitseala valitseja seada nõusoleku andmisel. Ettepanek puidu kokku- ja Selgitati, et kaitse-eeskirjaga saab väljaveo kohta. Tuleks sätestada, keelata puidu kokku- ja väljavedu et võimalusel töölised parkigu külmumata pinnaselt. Kaitseala oma auto 2‒4 m laiustele valitseja võib lubada puidu kokku- ametlikele radadele ja vedagu ja väljavedu, kui pinnas seda puud autoni käsitsi. võimaldab. Tingimusi saab seada valitseja nõusoleku andmisel. Määruse eelnõus ei ole käsitletud Selgitati, et LKS § 31 tulenevalt parkimist. saab piiranguvööndis reguleerida sõidukiga sõitmist. Kaitse-eeskirja eelnõuga on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgratta ja kergliikuriga ka radadel. Kuna väljaspool teid ei ole peale erandjuhtude, mis on kaitse- eeskirjas sätestatud, võimalik sõita, siis ei ole seal võimalik ka parkida. MTÜ Nõmme Tee Selts Ettepanek lisada kaitse- Selgitati, et Nõmme-Mustamäe eesmärkide hulka nahkhiired. MKA kaitse-eesmärgiks on nimeliselt seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kuna kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on metsakoosluste kaitse, siis planeeritav kaitsekord tagab ka nahkhiirte elupaikade säilimise. Selgitati, et nahkhiirte puhul on LKS § 48 toodud 50 protsendi kriteerium täidetud. 26  Ettepanek, et telkimine ja lõkke Selgitati, et kaitse-eeskirjas on tegemine väljaspool õueala peab lubatud telkimist ja lõkke tegemist olema keelatud. ettevalmistatud kohtades, kuna kaitsealal on ettevalmistatud kohad olemas (nt Sütiste metsa lõkkekoht). Ettepanek, et rahvaürituste Selgitati, et täielikku rahvaürituse korraldamine selleks korraldamise keelamist kaitsealal ettevalmistamata kohtades oleks põhjendatuks ei peeta. Teatud keelatud. Kaitseala valitsejale piirarvust suurema osalejate mitte anda õigust rahvaüritusi arvuga üritused ettevalmistamata lubada. Rahvaürituste kohtades toimuvad eelnõu alusel korraldamine on lubatud ainult ainult kaitseala valitseja kinnistul Vana-Mustamäe 16 ja nõusolekul. Rahumäe metsas, Nõmme spordikeskuse piires. Sütiste metsa liivikul ja Kuusiku Kaitseala valitsejale mitte anda metsas (lisandub uue piirkonnana) õigust lubada suurte rahvaürituste on uueks piirarvuks 100 (kehtivas korraldamist mujal kui eelpool kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud nimetatud kohtades. eelnõus 200) ja mujal kaitsealal 300 (varem 500) osalejat. Sütiste metsas täielikult rahvaürituste korraldamise keelamine ei ole põhjendatud, kuna sealne kooslus vajab püsimiseks mõõdukat tallamist. Ettepanek täpsustada kaitse- Selgitati, et kaitse-eeskirjaga eeskirja § 5 lg 1 punkti 7, et reguleeritakse teel sõitmist sõitmine on lubatud laiematel, ehitusseadustikus toodud tee ajalooliselt väljakujunenud radadel definitsiooni tähenduses. Selgitati, ja teedel. et täpsemalt arutatakse teede ja radade kasutust Nõmme- Mustamäe MKA kaitsekorralduskava muutmise protsessi raames. Ettepanek rattaürituste juures, et Selgitati, et kaitseala valitseja kaitseala valitsejale ei tohi anda nõusolek tuleb piirarvust õigust lubada suuri rahvaüritusi. olenemata küsida kõikide rattaürituste puhul. Seega on tegemist valitseja kaalutlusotsusega, millega saab valitseja seada rattaüritustele tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse- eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Eraisik Ettepanek kaitse-eeskirjas välja Selgitati, et LKS §-st 31 tulenevalt tuua, et liiklusseaduse järgi käib saab piiranguvööndis reguleerida parkimine ja peatumine liiklemise sõidukiga sõitmist. Kaitse-eeskirja alla. eelnõuga on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgratta ja kergliikuriga ka radadel. Kuna väljaspool teid ei ole peale erandjuhtude, mis on kaitse- eeskirjas sätestatud, võimalik sõita, siis ei ole seal võimalik ka parkida. Eelmainitud parkimist puudutava selgitusega täiendati kaitse-eeskirja seletuskirja. Tänase liikluskorralduse ja Selgitati, et piirarve on tähistusega on kaitse-eeskirjas vähendatud. Rahumäe metsas, 27  toodud piirarvudega (500 ja 200) Sütiste metsa liivikul ja Kuusiku lubatud tegevused mõeldamatud. metsas (lisandub uue piirkonnana) on uueks piirarvuks 100 (kehtivas kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud eelnõus 200) ja mujal kaitsealal 300 (varem 500) osalejat. Ettepanek, et piiri kirjeldavate Selgitati, et antud loetelus on objektide loetellu tuleks lisada ka kirjas ainult need objektid, mida viidad, infotahvlid ja parkimist kaitseala piiritlemisel kasutada reguleerivad juhised. saab. Alles siis, kui kaitseala kaitse-eeskiri ja piir Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatakse, on võimalik kaitsealale piiritähised ja viitasid paigaldada. Selgitati, et piiritähised pannakse sinna, kuhu kaitseala piir määrati, mitte vastupidi. Eraisik Ettepanek tsoneerida Kuusiku Selgitati, et Nõmme-Mustamäe mets sihtkaitsevööndisse, et kaitsta MKA puhul on tegemist range kanakulli pesapaika. kaitsekorraga piiranguvööndiga, kui võrrelda üle-eestiliselt teiste piiranguvööndisse tsoneeritud kaitsealadega. Range kaitsekorraga piiranguvöönd tagab kanakulli elupaikade ning metsakoosluste kaitse, mistõttu ettepanekus toodud piirkonna sihtkaitsevööndisse tsoneerimine ei ole põhjendatud. Ettepanek seletuskirja Selgitati, et kaitse-eeskirja sissejuhatust täpsustada ja seletuskirja sissejuhatavas osas arvestada uue kaitse-eeskirja märgitakse ainult ala esmane koostamisel ja vastu võtmisel, et kaitse alla võtmise aeg. Nõmme- kehtivat kaitse-eeskirja muudeti Mustamäe puhul on selleks 2006. aastal. 30.04.2004. Kui vanas kaitse- eeskirjas tehakse aja jooksul kaitsekorda puudutavaid üksikuid muudatusi, siis uue seletuskirja sissejuhatavas osas seda ei kajasta. Ettepanek lubada piiranguvööndis Selgitati, et kaitse-eeskirjas on telkimine ja lõkke tegemine telkimist ja lõkke tegemist lubatud õuemaal omaniku loal. ettevalmistatud kohtades, kuna kaitsealal on ettevalmistatud kohad olemas (nt Sütiste metsa lõkkekoht). Võõral maatükil telkimist ja lõkke tegemist käsitletakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36, mille alusel on nii telkimine kui ka lõkke tegemine võõral maatükil lubatud üksnes omaniku loal. Seetõttu LKS-i alusel koostatud kaitse-eeskirjas teemat ei käsitleta. Ettepanek lubada piiranguvööndis Selgitati, et täielikku rahvaürituse suuremaid rahvakogunemisi Vana- korraldamise keelamist kaitsealal Mustamäe 16 (78404:406:3610) põhjendatuks ei peeta. Teatud maaüksusel. Ettepanek kaitse- piirarvust suurema osalejate eeskirja eelnõus ära jätta kõik arvuga üritused ettevalmistamata teised punktid, mis käsitlevad kohtades toimuvad eelnõu alusel rahvaüritusi ja rattaüritusi. ainult kaitseala valitseja 28  nõusolekul. Nõusoleku andmisel saab kaitseala valitseja seada üritusele tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Selgitati, et piirarve on vähendatud. Rahumäe metsas, Sütiste metsa liivikul ja Kuusiku metsas (lisandub uue piirkonnana) on uueks piirarvuks 100 (kehtivas kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud eelnõus 200) ja mujal kaitsealal 300 (varem 500) osalejat. Sütiste metsas täielikult rahvaürituste korraldamise keelamine ei ole põhjendatud, kuna sealne kooslus vajab püsimiseks mõõdukat tallamist. Ka rattaürituste täielikku keelamist kaitsealal põhjendatuks ei peeta. Selgitati, et kaitseala valitseja nõusolek tuleb piirarvust olenemata küsida kõikide rattaürituste puhul. Ettepanek lubada jalgrattaga ja Selgitati, et kaitse-eeskirja kergliikuriga sõitmist ainult eelnõuga on jalgratta ja läbivatel teedel. Ettepanek kergliikuriga teedel sõitmine juba jalgratta ja kergliikuriga sõitmine lubatud. Olemasolevatel teedel radadel ära jätta. Ettepanek keelata sõidukiga ning radadel jalgratta ja jalgrattaga ja kergliikuriga sõitmist kergliikuriga sõitmine ei ohusta väljaspool teid. kaitseala kaitse-eesmärke ning nende tegevuste keelamine ei ole väärtustest tulenevalt põhjendatud. Väljaspool teid sõidukiga (mille hulka kuuluvad ka jalgrattad ja kergliikurid) sõitmine on nagunii lubatud ainult erandjuhtudel. Teistel tingimustel ei ole väljaspool teid ja radu sõitmine lubatud, sest see kahjustab kaitseala kooslusi, kaitsealuste taimede kasvukohti, Mustamäe nõlva ja pinnast. Ettepanek kaitseala valitseja Selgitati, et kaitseala väärtustest nõusolekul piiranguvööndis lähtuvalt, aga ka paiknemisest lubada kaitseala jaoks vajalike Tallinna linnas, ei ole põhjendatud rajatiste rajamine. Ettepanek lubada ainult kaitseala jaoks keelata uute teede ja maa-aluste vajalike rajatiste rajamist. liinirajatiste rajamine. Ettepanek Kaitseala jaoks vajalike rajatiste keelata maastikukaitsealal pinnase kõrval võib tekkida vajadus ka reljeefi ja nõlvade reljeefi teiste rajatiste püstitamiseks. muutmine. Teised lubatud rajatised kaitsealal võivad olla näiteks sissesõidutee Kadaka pst 157 (78404:409:4420) maaüksusele juurdepääsuks ja kommunikatsioonivõrgud. Nimetatud maaüksus ei kuulu kaitseala koosseisu, kuid on igast küljest ümbritsetud kaitsealaga. Tulevikus võib tekkida vajadus 29  maaüksusele pääsemiseks rajada juurdepääsu tee, mistõttu peab kaitse-eeskirja jääma võimalus selle rajamiseks. Selgitati, et rajatiste püstitamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja nõusoleku andmine on igakordne kaalutlusotsus, mistõttu iga taotluse lahendamisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest. Selgitati, et kaitse-eeskirjas ei ole eraldi punktina võimalik reguleerida pinnase reljeefi ja nõlvade reljeefi muutmist, sest kaitse-eeskirjas lähtutakse kaitsekorra koostamisel LKS §-des 14 ja 31 sätestatud sisust ja sõnastusest. Selgitati, et Nõmme-Mustamäe MKA puhul on pinnase reljeefi ja nõlvade reljeefi muutmine kaitsealal keelatud näiteks ehitustegevust puudutava regulatsiooni kaudu. Kuna ehitamine saab toimuda ainult kaitseala valitseja nõusolekul, siis tuleb nõusoleku andmisel lähtuda põhimõttest, et tegevusega ei tohi kahjustada Mustamäe nõlva, selle kuju ja kõrgussuhteid. Ettepanek keelata veekogude Selgitati, et looduslike veekogude veetaseme ja kaldajoone veetaseme ja kaldajoone muutmine. muutmine kaitsealal on keelatud. Tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine on kaitsealal lubatud üksnes valitseja nõusolekul. Tegemist ei ole kaitsealal levinud tegevusega ja võib kõne alla tulla Vana- Mustamäe tn 16 maaüksusele talveperioodil kunstlume tootmiseks rajatud tiigi puhul. Tallinna Keskkonna- ja Ettepanek lisada Kuusiku mets Ettepanekuga arvestatud. Kommunaalamet kaitse-eeskirja § 5 lg 1 punktides 4 Rahumäe metsas, Sütiste metsa ja 5 toodud erandite sekka liivikul ja Kuusiku metsas (vähendada rahvaürituse piirarvu). (lisandub uue piirkonnana) on uueks piirarvuks 100 (kehtivas kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud eelnõus 200) ja mujal kaitsealal 300 (varem 500) osalejat. Küsiti, kas on kaalutud piirnevate Selgitati, et kaitsealaga on liidetud kinnistute liitmist Nõmme- EELIS-es registreeritud Mustamäe MKA-ga, et tagada nõmmnelgi terviklik kasvukoht nõmmnelgi soodne seisund Rahumäe loodusalaga piirneval piirkonnas. alal kaitseala idaosas. Kaitseala põhjaosaga piirnevad kasvukohad on inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Kuigi ala liivane pinnas ja hõre männipuistu on 30  häiringuid taluvale nõmmnelgile sobiv kasvuala, on suures osas tegemist teede ja hoonete vahelise tehismaastikuga. Riikliku kaitse alla võtmisel eelistame liikide kasvukohti, mis on säilinud looduslikes tingimustes. Nõmmnelgi kaitse kaitsealaga piirnevatel maaüksustel on tagatud LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Ettepanek lisada kaitseala Ettepanekuga ei arvestatud. koosseisu Kivinuka mets Metsaala paikneb kaitseala tervikuna (katastriüksused Kivinuka metsa vahetus läheduses, 78401:101:4247 ja kuid on võrreldes kaitseala 78401:101:2999). metsaga suuremate inimmõjudega. Alal asub karst ja oja, mille kaldal kehtib Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohaselt ehituskeeluvöönd laiusega 25 m. Maaüksusele 78401:101:4247 on ehitatud mänguväljak, võrkpalliplats, rajatud laudtee ja metsa on hõrendatud. Maaüksusele 78401:101:2999 on sisse sõidetud tee, tegemist on majade vahelise, ülejäänud Kivinuka metsast eraldi paikneva alaga. Sealse metsa säilimine on tagatud planeeringu kaudu ja selle riikliku kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas. Ettepanek lisada kaitseala Ettepanekuga arvestati osaliselt. koosseisu Kuusiku metsa põhjaosa Maaüksus 78404:409:0113 katastriüksused 78404:409:1170 ja moodustab maastikuliselt ja puistu 78404:409:0113. takseertunnustelt ühtse tervikliku metsaala juba kaitse alla oleva Kuusiku metsaga. Seetõttu piiritletakse maaüksuse 78404:409:0113 põhjaosa Nõmme-Mustamäe MKA koosseisu. Maaüksuse 78404:409:1170 puhul on tegemist eramaaga, kus on tehtud raiet. Maaüksusele alles jäänud puistu ei moodusta ülejäänud Kuusiku metsaga ühtset tervikut. Metsade taluvuskoormuse ja Selgitati, et rahvaürituste piirarvu kaitseala külastuskoormuse on avaliku väljapaneku tulemusel väljaselgitamiseks on vajalik läbi vähendatud ja uued piirarvud on viia vastavasisuline uuring. kaitseala väärtusi ja erineva Kaitse-eeskirjaga rahvaüritusele koormustaluvusega piirkondi sätestatavad piirarvud ei pruugi silmas pidades optimaalsed. olla asjakohased. Külastus- ja taluvuskoormuse uuringut on võimalik kavandada ala kaitsekorralduskavaga. MTÜ Tallinna Looduskoostöö Ettepanek muuta kaitse-eeskirja § Selgitati, et kõikidel kaitseala Koda 1 lg 1 täielikult LKS eeskujul kaitse-eeskirjadel on ümber. väljakujunenud ühtlustatud struktuur ja sisu. See peab vastama 31  hea õigusloome ja normitehika eeskirjas ning LKS-is sätestatud nõuetele ja sisule. Kuna Nõmme- Mustamäe MKA on tsoneeritud piiranguvööndisse, siis lähtutakse kaitsekorra koostamisel LKS §-des 14 ja 31 sätestatud sisust ja sõnastusest. Ettepanek muuta kaitseala staatust Selgitati, et Nõmme-Mustamäe osaliselt sihtkaitsevööndiks. MKA puhul on tegemist range Nendeks võiks olla alad, mis on kaitsekorraga piiranguvööndiga, olulised nõmmnelgile ja kui võrrelda üle-eestiliselt teiste kanakullile. Ettepanek muuta piiranguvööndisse tsoneeritud Kuusiku mets terviklikult kaitsealadega. Näiteks on Nõmme- sihtkaitsevööndiks. Mustamäel kaitse-eesmärkidest lähtuvalt keelatud uuendusraie ja hoonete püstitamine. Range kaitsekorraga piiranguvöönd tagab kanakulli ja nõmmnelgi elupaikade ning metsakoosluste kaitse, mistõttu ettepanekus toodud piirkondade sihtkaitsevööndisse tsoneerimine ei ole põhjendatud. Ettepanek lisada kaitseala Esitatud ettepanekuga ei ole valitsejaks MTÜ Sütiste Metsa võimalik arvestada. Selgitati, et Selts koos MTÜ-ga Tallinna kaitstava loodusobjekti valitseja Looduskoostöö Koda ja sätestab LKS-i § 21, mille lõike 1 Keskkonnaametiga. kohaselt on kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja Keskkonnaamet. Selleks, et muuta kaitstava loodusobjekti valitsejat, tuleb muuta LKS-i. See ei ole Nõmme-Mustamäe MKA kaitse- eeskirja eelnõu menetluse raames võimalik, sest LKS-i muutmine on Riigikogu pädevuses. Ettepanek lisada eraldi Ettepanekuga ei arvestatud. paragrahvina inventeerimine: Selgitati, et kaitse-eeskirjas ei § 8. Liikide ja seisundi käsitleta kaitseala inventuure. inventeerimine. Kaitsekorralduslikud tegevused (mh ka inventuurid) kavandatakse ala kaitsekorralduskavaga, mille muutmist alustatakse 2023. aastal. Ettepanek sätestada kaitseala Selgitati, et Keskkonnaameti ja valitseja ja kaitseala valdaja RMK ülesanded ja pädevused on (RMK) õiguslikud suhted. sätestatud asutuste põhimäärustes. Tulu teenimine kaitsealal ei ole Esitatud ettepanek ei ole seotud lubatud. käimasoleva kaitse-eeskirja muutmise menetlusega. Eraisik Ettepanek, et kaitseala ümbrus Selgitati, et täpsemalt arutatakse peaks olema arvukamalt kaetud nii teede ja radade kasutust, aga ka kaitseala tähistega kui ka kaitseala tähistamist Nõmme- mootorsõidukite liiklemist Mustamäe MKA piiravate märkidega metsa kaitsekorralduskava muutmise suunduvatel aladel. protsessi raames pärast kaitse- eeskirja kinnitamist 2023. aastal. 32 Eraisik Ettepanek võtta kaitse alla ja liita Ettepanekuga ei arvestatud. Staadioni mets Nõmme-Mustamäe Staadioni metsal puuduvad LKS maastikukaitsealaga. §-s 7 sätestatud kaitse alla võtmise eeldused ja ala kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas. Maastikuliselt on tegemist ühtse tervikliku metsaalaga, kuid samas on tegemist inimmõjulise linna rohealaga, mille kaitse on tagatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga. Lisaks ei ole kogu ettepanekus toodud ala kaetud metsaga. Maaüksusel Raja tn 4a paikneb spordistaadion, mille puhul on tegemist lageda tehiskooslusega. Selgitati, et nahkhiirte puhul on LKS §-s 48 toodud 50 protsendi kriteerium täidetud. Nahkhiirte kaitse ettepaneku alal on tagatud LKS-is (§ 55) sätestatud isendikaitse ja linna roheala säilitamise kaudu. Eraisik Kaitsealast alade väljaarvamine ei Selgitati, et menetluse käigus ole põhjendatud. viiakse piir vastavusse kaasaegse põhikaardi ja maaüksuste piiridega. Kaitseala servadest piiritletakse välja alad, kus kaitse- eesmärgiks seatavad väärtused puuduvad (sellisteks aladeks on näiteks transpordimaa sihtotstarbelised teed või parklad), kuid sellised piiri korrigeerimised, võrreldes kehtiva piiriga, ei mõjuta kaitse-eesmärke ega vähenda ala kaitstust. Külmaallika tn 15 väljaarvamine Selgitati, et Külmallika tn 15 ei ole põhjendatud. Kaitse alt välja maaüksusel on eelnõu järgi arvamine annab Nõmme kaitsealast välja piiritletud Nõmme Spordikeskusele võimaluse Spordikeskuse hoonestatud ala kontrollimatuks ehitamiseks. koos parkla ja basseinidega. Tegemist on tehisliku alaga, kus ei paikne kaitse-eesmärgiks seatud väärtusi. Ala ei piiritleta tagasi kaitsealasse. Kitsarööpa tee T7 ja Piiri tn 2 Selgitati, et ettepanekust lähtuvalt väljaarvamine ei ole põhjendatud. on maaüksused Kitsarööpa tee T7 Piiri tn 2 spordiplats ei saa olla ja Piiri tn 2 piiritletud tagasi põhjenduseks ala kaitse alt kaitseala koosseisu. Kuna väljaarvamisele. Kaitseala tuleks maaüksustel Kitsarööpa tee T7 ja laiendada kogu Piiri tn 2 Piiri tn 2 paikneb lisaks metsaga maaüksusele. ühendatud puudegrupp, jätame selle kaitsealasse. Selguse huvides on kaitseala välispiiri seotud Piiri tn 2 idaosas maaüksuse piiriga. Männiliiva tn 6 väidetav kaitseala Selgitati, et kaitseala piir suurenemine ei ole selge. Männiliiva tn 6 maaüksusel ei vähene, vaid suureneb u 0,2 ha võrra. Kaitse-eesmärkide sõnastus on Selgitati, et kaitse-eesmärkide kaitse-eesmärke ähmastav. Kaitse- sõnastus on kaitse-eeskirja 33 eesmärk on pikemaks kirjutatud ja muutmise protsessis hoolikalt ja sellest võib jääda mulje, et kaitset loodusväärtustest lähtuvalt läbi on lisatud. Tegelikult on vastupidi. kaalutud. Kehtiva kaitse- eeskirjaga võrreldes on kaitse- eesmärkide sõnastust täpsustanud (nt mitte enam umbmäärane allika-ala, vaid Glehni pargi allikad, sealhulgas Rõõmuallikas) ning lisanud uusi kaitse-eesmärke (kanakull, nõmmnelk, Õpiringi kivid). Küsitakse, millist Selgitati, et majandustegevuse majandustegevust silmas peetakse. regulatsioon tuleneb LKS-ist. LKS § 31 lõige 1 sätestab, et piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades LKS-iga sätestatud kitsendusi. Nõmme- Mustamäe MKA kaitse-eeskirja eelnõus on kasutatud LKS-i regulatsiooni, kus majandustegevus on kaitsealal lubatud tegevus, kuid tuleb arvestada kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi, mis on määratud §-des 5 ja 6. Rahvaürituste osa on segaselt Selgitati, et rahvaürituse sõnastatud. Tõsta seletuskirja tekst regulatsioon on kaitse-eeskirja määrusesse. eelnõus üksikasjalik, kuna Nõmme-Mustamäe MKA puhul ei ole seda võimalik lihtsamalt kirja panna, sest alal toimub erinevaid üritusi ja kaitseala piirkonnad on erineva koormustaluvusega. Vastavalt LKS § 11 lõike 4 punktis 5 sätestatule esitatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse seletuskirjas põhjendused kaitsekorra muutmise kohta. See on reguleeritud ka kaitse-eeskirja eelnõu §-s 4, mistõttu me vastavaid rahvaürituse korraldamise põhjendusi kaitse- eeskirja teksti ei tõsta. Eelnõusse on ümber kirjutatud Selgitati, et kõikidel kaitseala suurel hulgal LKS sätteid, mis kaitse-eeskirjadel on niikuinii kehtivad. väljakujunenud ühtlustatud struktuur ja sisu. See peab vastama hea õigusloome ja normitehika eeskirjas ja LKS-is sätestatud nõuetele ja sisule. Kuna Nõmme- Mustamäe MKA on tsoneeritud piiranguvööndisse, siis lähtutakse kaitsekorra koostamisel LKS §-des 14 ja 31 sätestatud sisust ja sõnastusest. Mõiste „rada” määratlematus Selgitati, et radade kasutust hakkab tekitama probleeme. arutatakse täpsemalt kaitsekorralduskava koostamisel. Nõmme-Mustamäe MKA 34  kaitsekorralduskava muutmist alustame 2023. aastal pärast uue kaitse-eeskirja kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt. Vana-Mustamäe tn 16 ehitamise Selgitati, et kaitse-eeskirja eelnõu regulatsiooni nõrgendamine ei ole § 5 lg 2 punkti 4 kohaselt on põhjendatud. kaitseala valitseja nõusolekul lubatud spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine Vana-Mustamäe tn 16 (78404:406:3610) maaüksusel. Seega on kaitse-eeskirjas selgelt sätestatud, et ehitamine on seal võimalik ainult kaitseala valitseja nõusolekul ehk valitseja igakordse kaalutlusotsuse alusel. Ka praegu kehtivas kaitse-eeskirjas on sõnastatud, et kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud spordiotstarbeliste ehitiste rajamine Nõmme Suusaklubi maaüksusel 78404:406:3610. MTÜ Eesti Metsa Abiks Ettepanek lisada kaitse- Selgitati, et Nõmme-Mustamäe eesmärkide hulka elupaigatüüp MKA hõlmab Natura 2000 vanad loodusmetsad (9010*), II võrgustikku kuuluvat Rahumäe kategooria liigid põhja-nahkhiir, loodusala, mille kaitse-eesmärgiks tõmmu- või habelendlane, on loodusdirektiivi II lisas kährikseen ja III kategooria liigid nimetatud liigi, nõmmnelgi nõmmelõoke, lõopistrik ja elupaiga kaitse. Selgitati, et rabakonn. kooslus märgitakse kaitseala kaitse-eesmärgiks loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübina koos vastava koodiga ainult siis, kui see asub Natura 2000 võrgustikku kuuluval loodusalal ja on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud selle ala kaitse-eesmärgiks. Kuna elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*) ei ole loodusala kaitse- eesmärgiks, siis puudub alus selle eraldi kaitse-eesmärgina nimetamiseks. Selgitati, et Nõmme-Mustamäe MKA kaitse- eesmärgiks on nimeliselt seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kuna kaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on metsakoosluste ja liivikute kaitse, siis planeeritav kaitsekord tagab ka ettepanekus toodud liikide 35  elupaikade säilimise, mistõttu neid kaitse-eesmärkide hulka ei lisata. Ettepanek lubada maksimaalselt Ettepanekuga osaliselt arvestatud. kuni 200 osalejaga üritusi tervel Keskkonnaamet kaalus teemat maastikukaitsealal. täiendavalt ja on kaitse-eeskirja eelnõus vähendanud kogu kaitsealal rahvaüritustel osalejate piirarvu, et vähendada survet kaitseala väärtustele. Rahumäe metsas, Sütiste metsa liivikul ja Kuusiku metsas (lisandub uue piirkonnana) on uueks piirarvuks 100 (kehtivas kaitse-eeskirjas 500, avalikustatud eelnõus 200) ja mujal kaitsealal 300 (varem 500) osalejat. Ettepanek teha kaitse-eesmärgiks Selgitati, et Nõmme-Mustamäe seatud liikide jaoks erinevad MKA puhul on tegemist range piiranguvööndi alad, kus on kaitsekorraga piiranguvööndiga, võimalik panna erinevaid kui võrrelda üle-eestiliselt teiste piirangud, nii et negatiivsed mõjud piiranguvööndisse tsoneeritud konkreetsetele liikidele oleksid kaitsealadega. Näiteks on Nõmme- vähendatud. Mustamäel kaitse-eesmärkidest lähtuvalt keelatud uuendusraie, hoonete püstitamine ja oleme võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga tunduvalt vähendanud rahvaüritustel osalejate piirarvu. Range kaitsekorraga piiranguvöönd tagab kanakulli ja nõmmnelgi elupaikade kaitse, mistõttu ettepanekus toodud liikidele täiendavate piirangualade tegemine ei ole põhjendatud. Ettepanek lubada kaitsealal vaid Ettepanekuga arvestamiseks kujundus- ja sanitaarraiet. puudub alus. Selgitati, et LKS Valikraie ja hooldusraie lubamine § 31 kohaselt saab kaitseala on vastuolus väitega, et ala piiranguvööndis kaitse-eeskirjaga eesmärk on looduskeskkonna reguleerida uuendusraiet (lage- ja säilitamine ja inimestele puhke- ja turberaie). Vastavalt sellele on virgestusvõimaluste pakkumine. kaitseala väärtustest tulenevalt kaitse-eeskirja eelnõus keelatud uuendusraie tegemise. Valikraiet ja hooldusraiet (valgustusraie, harvendusraie, sanitaarraie) kaitse- eeskirjaga ei reguleerita ja nende tegemine on lubatud metsaseaduses toodud tingimustel. Juhiti tähelepanu ettepanekus toodud vastuolule. Tehti ettepanek lubada sanitaarraiet, kuid samas leiti, et hooldusraie lubamine on looduskeskkonna säilitamise põhimõtetega vastuolus. Selgitati, et sanitaarraie kuulub samuti hooldusraie hulka, mille lubamist soovitakse keelata. Ettepanek paigaldada inimeste Selgitati, et pärast Nõmme- teavitamiseks infotahvlid ning Mustamäe MKA uue kaitse- teavitada ala külastajaid ka teisi eeskirja kinnitamist Vabariigi 36  infovahendeid kasutades, et Valitsuse poolt 2023. aastal, pesitsusperioodil tuleb liikuda alustatakse Nõmme-Mustamäe vaid mööda teid, kuna lärm ja MKA kaitsekorralduskava liikumine segab pesitsevaid linde. muutmisega. Erinevate infosiltide paigaldamise vajadus arutatakse läbi kaitsekorralduskava koostamise raames. Anti teada, et RMK-l on valminud kolm kaitsealale paigaldatavat infotahvlit ja Keskkonnaametis on ala paremaks tutvustamiseks koostamisel kaitseala oma veebileht. RMK Ettepanek lisada kaitse-eeskirja Selgitati, et avalikustamise rattaürituse juurde sõna tulemusena on rattaürituse rattatreening, sest treening on korraldamise punkti täpsustatus ja samuti üritus. lisatud kaitse-eeskirja eelnõusse täiendus, et rattatreeningute korraldamine on lubatud selleks ettenähtud radadel. Treeninguteks ette nähtud rajad lepitakse kokku Nõmme-Mustamäe MKA kaitsekorralduskava muutmise käigus 2023. aastal. Ettepanek lubada kaitseala Ettepanekuga ei arvestatud. Nagu valitseja nõusolekul uuendusraie. seletuskirjas märgitud, on arvestatud sellega, et linna rohealade põhieesmärk on säilitada looduskeskkonda ja pakkuda inimestele puhkevõimalusi. Nõmme- Mustamäe MKA metsa puhul ei ole tegemist tavapärase majandusmetsaga, sest metsa tulunduseesmärgil majandamine ei kuulu rohealade põhifunktsioonide hulka. Uuendusraie korral ei oleks linna rohealade põhieesmärkide järjepidev täitmine tagatud, kuna selle tulemusena jäävad suured metsaosad mitmeks aastakümneks kõrgmetsata. Eraisik Ettepanek arvata kaitseala Ettepanekuga ei arvestatud. koosseisu Kivimäel asuvad Selgitati, et kaitseala piiri katastriüksused 78401:101:1706, laiendamisel arvestatakse, et 78401:101:6326, 78404:407:0078 laiendusala paikneks olemasoleva ja 78401:101:3012. kaitseala vahetus läheduses ja moodustaks sellega ühtse terviku, mitte lahustüki. Ettepanekus toodud katastriüksused paiknevad kaitsealast eemal ega moodusta kaitsealaga ühtset loogilist tervikut. Nõmme linnaosa üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardilt võib näha, et ettepaneku ala kuulub osaliselt (78404:407:0078 ja 78401:101:3012) roheala hulka. See tagab sealse metsa säilimise üldplaneeringu kaudu ja selle 37  riikliku kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas. Eraisik Ettepanek arvata kaitseala Ettepanekuga ei arvestatud. koosseisu katastriüksused Metsaala paikneb kaitseala 78401:101:4247 ja Kivinuka metsa vahetus läheduses, 78401:101:2999, et tagada kogu kuid on võrreldes kaitseala Kivinuka metsa terviklik kaitse. metsaga suuremate inimmõjudega. Maaüksusele 78401:101:4247 on ehitatud mänguväljak, võrkpalliplats, rajatud laudtee ja metsa on hõrendatud. Alal asub karst ja oja, mille kaldal kehtib Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohaselt ehituskeeluvöönd laiusega 25 m. Maaüksusele 78401:101:2999 on sisse sõidetud tee, tegemist on majade vahelise, ülejäänud Kivinuka metsast eraldi paikneva alaga. Nõmme ja Mustamäe linnaosa üldplaneeringute rohevõrgustiku kaardilt võib näha, et ettepaneku ala kuulub roheala hulka. Sealse metsa säilimine on tagatud üldplaneeringute kaudu ja selle riikliku kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas. Arvata kaitseala koosseisu Selgitati, et laiendusettepanekute lahustükina katastriüksus puhul arvestatakse muuhulgas, et 78401:101:5478, et säilitada III laiendusala paikneks olemasoleva kategooria kaitsealuste liikide kaitseala vahetus läheduses ja rohukonna ja tähnikvesiliku moodustaks sellega ühtse terviku, elupaigad. Kaaluda Glehni rahula mitte lahustüki. Ettepanekus (katastriüksused 78404:409:0096 toodud katastriüksused paiknevad ja 78404:409:0640) kaitseala kaitsealast eemal ega moodusta koosseisu lisamist. kaitsealaga ühtset loogilist tervikut. Lisaks on katastriüksus 78401:101:5478 inimmõjuga. Ala on osaliselt kasutuses naaberkinnistute õuealana, metsa on tassitud aiajäätmeid. Glehni rahula piirkond on ajaloomälestisena muinsuskaitse all, mistõttu on objekti kaitse tagatud. Katastriüksusele 78401:101:5478 jääb III kaitsekategooriasse kuuluvate ja EELIS-es registreeritud rohukonna ja tähnikvesiliku leiukohad. Vastavalt LKS § 48 lõikele 3 tagatakse kõikide III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja EELIS-es registreeritud elupaikadest vähemalt 10 protsendi kaitse kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Nende alade valikul lähtutakse alale jäävate vastava liigi elupaikade esinduslikkusest. 38  Rohukonna ja tähnikvesiliku puhul on 10 protsendi kriteerium täidetud. Seega ettepaneku alal toodud liikide kaitse-eesmärgil ei ole vajalik täiendavaid alasid kaitse alla võtta. Kahepaiksete kaitse ettepaneku alal on tagatud LKS-is (§ 55) sätestatud isendikaitse kaudu Eraisik Ettepanek, et Nõmme-Mustamäe Selgitati, et Nõmme-Mustamäe MKA-l on kaitse all kõik siin MKA kaitse-eesmärgiks on elavad kohalikud liigid ja nende nimeliselt seatud need kooslused elupaigad, vaatamata nende ja kaitsealused liigid, kelle kaitse kaitsekategooriale ja kas nad üldse jaoks on tegemist esindusliku ja on kaitsealused liigid soodsa seisundi säilitamiseks looduskaitseseaduse mõistes. olulise alaga. Teisi (kaitsealuseid) Tegemist võiks olla esimese liike ei ole kaitsekorra määramisel kaitsealaga Eestis, kus kaitstakse aluseks võetud, kuid nende puhul oravaid, siile, hall- ja on arvestatud, et eesmärgiks valgejäneseid, nirke, nugiseid, seatavate katusliikide ja koosluste metskitsi jt niinimetatud harilikke alusel kehtestatav kaitsekord tagab metsloomi ja linde. Nõmme- ka nende kaitse. Kuna kaitseala Mustamäe MKA-l peaks olema üheks kaitse-eesmärgiks on inventeeritud kogu elustik ja erinevate koosluste kaitse, siis teostatakse iga-aastast seiret planeeritav kaitsekord tagab ka kõikidele liikidele. kaitse-eesmärgiks mitte seatud liikide kaitse. Selgitati, et kaitse- eeskirjas ei käsitleta kaitseala inventuure. Kaitsekorralduslikud tegevused (mh ka inventuurid) kavandatakse ala kaitsekorralduskavaga, mitte kaitse-eeskirjaga. Kaitsekorralduskava muutmist alustatakse 2023. aastal. Keskkonnaseiret korraldatakse Eestis vastavalt keskkonnaseire seadusele. Ettepanekuid riikliku seire paremaks läbiviimiseks ja täiendamiseks saab samuti teha kaitsekorralduskava koostamise raames. Ettepanek, et kaitseala valitseja on Esitatud ettepanekuga ei ole Keskkonnaamet koos kaitseala võimalik arvestada. Selgitati, et koostöökojaga. Kaitseala valitseja kaitstava loodusobjekti valitseja arvestab koostöökoja arvamusega sätestab LKS-i § 21, mille lõike 1 ja kooskõlastab kaitseala kohaselt on kaitseala, hoiuala, puudutavad otsused kaitseala püsielupaiga ja kaitstava looduse koostöökojaga. üksikobjekti valitseja Keskkonnaamet. Selleks, et muuta kaitstava loodusobjekti valitsejat, tuleb muuta LKS-i. See ei ole Nõmme-Mustamäe MKA kaitse- eeskirja eelnõu menetluse raames võimalik, sest LKS-i muutmine on Riigikogu pädevuses. Loomisel on Nõmme-Mustamäe MKA koostöökogu, kus ühiste arutelude käigus saab olulisi kaitseala puudutavaid teemasid arutada ja 39  probleemide lahendamiseks ettepanekuid teha. Maaomanik Ettepanek lubada uuendusraie Ettepanekuga ei arvestatud. tegemine. Metsakoosluste ja kanakulli elupaiga kaitse eesmärgil on põhjendatud kaitsealal uuendusraie keelamine. Selgitati, et linnakeskkonnas on metsal oluline rekreatiivne ja elupaigaline tähtsus, mistõttu on puistu kaitseks vajalik jätta need alad majandamisest välja. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt on linnaosa rohealadel põhieesmärk säilitada looduskeskkonda ja pakkuda inimestele puhke- ja virgestusvõimalusi. Metsade tulunduseesmärgil majandamine ei kuulu rohealade põhifunktsioonide hulka. Uuendusraie korral ei oleks linna rohealade põhieesmärkide järjepidev täitmine tagatud, kuna selle tulemusena jäävad suured metsaosad mitmeks aastakümneks kõrgmetsata. Maaomanik Ettepaneku muuta piiri nii, et osa Ettepanekuga ei arvestatud. Trummi tn 25a (78404:409:4450) Maaüksusel oleva metsakoosluse maaüksuse kaitsealale jäävast puhul on tegemist ühe osaga osast läheks kaitse alt välja ja osa kaitseala Rõõmuallika metsast, kaitsealaga piirnevast maaüksuse mis paikneb niiskematel muldadel, osast piiritletaks kaitsealasse. kus kasvab linnakeskkonnas vähelevinud lodumets, mille puurindesse kuuluvad peamiselt sanglepp, kask, tamm, haab ning üksikud kuused ja männid. Maaüksusele ulatuva puistu valdava osa moodustavad lehtpuuliigid, peapuuliikideks on arukask ja sanglepp. Kuna puistu I rinde puud on saavutanud oma küpsusvanuse, siis omab puistu suurt ökoloogilist väärtust (st pakub lindudele pesitsuspaika, alal esineb alusmetsa ja kuivanud puid, kuhu on tekkinud õõnsusi, vanadel puudel toituvad putukad on lindude toidubaasiks). Kuna puistu moodustab ühe osa kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud metsakooslustest, siis ei ole selle kaitsealast (ka osaliselt) välja arvamine põhjendatud. Läbi Soone oja ehituskeeluvööndi on kaitsealast välja jääva territooriumi kaitse juba niigi tagatud. Mistahes kujul Trummi tn 25a maaüksusele ulatuva metsaosa kaitsealast välja piiritlemine ja sinna tulevikus ehitamine lõhub 40  maaüksusele alles jääva metsakoosluse terviklikkust, kahjustades seeläbi kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist. Eraisik Küsitakse, mis tingib jalgrattaga Selgitati, et kaitse-eeskirja liikumisele piirangute eelnõuga on kaitsealal lubatud kehtestamise. jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel. Selles osas kaitseala kaitsekord rangemaks ei lähe, sest ka praegu kehtiva kaitse-eeskirja kohasel ei või jalgratastega sõita väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu. Selgitati, et rattasõiduga (eelkõige üritused, treeningud) on tekitatud juurde uusi radu, mis on kahjustanud kaitseala kooslusi, Mustamäe nõlva ja pinnast. Selgitati, et sellepärast on täiendavad piirangud kehtestatud rattaüritustele, mis võivad toimuda ainult kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures rattatreeningute korraldamine on lubatud selleks ettenähtud radadel. Treeninguteks ette nähtud rajad lepitakse kokku Nõmme- Mustamäe MKA kaitsekorralduskava muutmise käigus. Tabel 2. Avaliku arutelu järgselt menetlusosalistelt laekunud ettepanekud ja menetleja otsus Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu Menetleja otsus Nõmme Spordiklubi Ettepanek teha kompromiss, kus Ettepanekuga ei arvestatud. osa Trummi tn 25a kinnistust jätta Keskkonnaamet jäi varasemalt puistu alla ja osale kinnistule Trummi tn 25a kinnistu kaitse alt lubada ehitada spordihoone. välja arvamise kohta esitatud seisukoha juurde. Eraisik Ettepanek, et kaitsealal ei peaks Selgitati, et Keskkonnaamet jääb rahvaüritused toimuma (v.a Vana- varasema seisukoha juurde, et Mustamäe tn 16). täielik rahvaürituse korraldamise keelamine kaitsealal ei ole põhjendatud. Ettepanek, et Kuusiku metsas Selgitati, et kaitse-eeskirja eelnõu võiks metsa kasvatada vaid koostamisel on püsimetsandusega püsimetsana. juba arvestatud. Ettepanek, et lõkkekohti Selgitati varasemalt esitatud (grillimiskohti) võiks lubada vaid seisukohta, et kaitse-eesmärkidest selleks ettevalmistatud kohtades. lähtuvalt ei ole põhjendatud Ettepanek, et olenevalt pinnasest, keelata telkimist ja lõkke tegemist taimestikust ja ümbruskonnast ei alal ettevalmistatud kohtades. ole telkimine kaitsealal soovitav, lubatav. Ettepanek, et kaitseala radadel ei Selgitati varasemalt esitatud peaks rattaga sõitma, selleks seisukohta, et olemasolevatel sobivad suuremad teed. radadel jalgratta ja kergliikuriga sõitmine ei ohusta kaitseala kaitse- eesmärke ning nende tegevuste 41  keelamine ei ole väärtustest tulenevalt põhjendatud. Ettepanek, et tee ala Kadaka pst Ettepanekuga ei arvestatud. 157 juures võiks endiselt Tegemist on ühtlase metsaalaga, kaitsealast välja jääda. mille hõlmamine kaitseala koosseisu tagab maa-ala tervikliku kaitse. Eraisik Ettepaneku liita Nõmme Ettepanekuga ei arvestatud. Mustamäe maastikukaitsealaga Keskkonnaamet jäi varasemalt Raja mets/TTÜ staadioni ümbrus. Staadioni metsa kaitse alla võtmise kohta esitatud seisukoha juurde. MTÜ Sütiste Metsa Selts Ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu Ettepanekutega ei arvestatud. sisu ja struktuuri muutmiseks. Selgitati uuesti varasemalt esitatud põhjendusi kaitse-eeskirja sisu ja struktuuri kohta. Eraisik Ettepanek jätta kaitse-eeskirjast Ettepanekuga ei arvestatud. välja kaitsealal toimuvate ürituste Selgitati, et rahvaürituse piirang. Väidetakse, et kuna piirarvude kaotamine ei ole igapäevaselt seal liikuvate põhjendatud. Kehtestatavad inimeste arv on juba suurem kui piirarvud on kaitseala väärtusi ja esitatud piirarv, siis kaotab piirang erineva koormustaluvusega mõtte. piirkondi silmas pidades optimaalsed. Ettepanek jätta kaitse-eeskirjast Selgitati, et kaitse-eeskirja välja kaitsealal jalgrattaga eelnõuga on kaitsealal lubatud liikumise ja rattaürituste jalgrattaga sõitmine teedel ja korraldamise piirangud. radadel. Selles osas kaitseala kaitsekord rangemaks ei lähe. Selgitati, et kuna jalgrattaga sõitmine on kaitsealale tekitanud juurde uusi radu, mis on kahjustanud kaitseala kooslusi, Mustamäe nõlva ja pinnast, siis sellest tulenevalt on täiendavad piirangud kehtestatud rattaüritustele, mis võivad toimuda ainult kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures rattatreeningute korraldamine on lubatud selleks ettenähtud radadel. Maaomanik Ettepanek veelkord kaaluda Ettepanekuga ei arvestatud. varasemalt tehtud ettepanekut Keskkonnaamet jäi varasemalt kaitseala piiride muutmise osas Trummi tn 25a kinnistu kaitse alt Trummi 25a maaüksusel. välja arvamise kohta esitatud seisukoha juurde. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel 42 määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 346 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Rahumäe loodusala, mis hõlmab osaliselt Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Seetõttu tuleb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Rahumäe loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008, lk 15). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 16. veebruari 2022. a rakendusotsusega (EL) 2022/232, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu viieteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2022) 855 all, OJ L 39, 21.02.2022, lk 368–619). Rahumäe loodusala piiri ja kaitse-eesmärki käesoleva kaitse-eeskirja menetluse käigus plaanis muuta ei ole. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM(2020) 380), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Meile teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevad andmed, mis on eelnõuga seotud. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi 43 maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna kaitseala pindala summaarselt väheneb (1 ha), siis kokkuvõttes on kaitse-eeskirja uuendamisest tulenevad maamaksutulu muutused Tallinna linnale marginaalsed. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kinnisasja omandamise korra (Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrus nr 242) kohaselt ei piira kaitseala piiranguvööndi kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, välja arvatud juhul, kui kinnisasi on valdavas ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa, millel kasvava metsa vanuseline struktuur on valdavalt kategoorias „valmiv” või „küps” ja kaitsekord keelab täielikult uuendusraie. Kuna kaitsekorra uuendamisega keelatakse uuendusraie, siis jääb kaitsealale kolm sellist kinnisasja (kokku u 3 ha), mis võiksid sellele kriteeriumile vastata, kuid praegu seal takseerkirjeldused puuduvad. Kaitsealale ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi, seega selles osas riigil kulutused puuduvad. Looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks erametsamaal on õigus taotleda toetust. Toetuse määr on piiranguvööndis asuva metsaala ühe hektari kohta kuni 60 eurot aastas. Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale jääb 5,5 ha toetuskõlblikku erametsamaad. Kaitseala koosseisu arvatakse 3,3 ha varem väljaspool kaitseala asuvat riigiomandis olevat metsamaad. Kuigi kaitsealal säilib piiranguvööndi kaitsekord, siis uuendusraie keelatakse täielikult ja selles osas jääb riigimetsast tulu saamata. Samas ei ole tegemist tavalise majandusmetsaga, vaid linna puhkealaga. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib KeÜS (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse 44 keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2). 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 45  Vabariigi Valitsuse määrus „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri” Lisa NÕMME-MUSTAMÄE MAASTIKUKAITSEALA LEPPEMÄRGID katastripiir linnaosa piir vallapiir kaitseala välispiir Nõmme-Mustamäe piiranguvöönd 0 500 Mõõtkava 1 : 11 000 Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2021 m Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon