Avalik pöördumine

Rõuge valla kultuuritöötajate pöördumine kultuuriminister Piret Hartmani poole Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis on sõnastatud: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.“ Meie, Rõuge valla kultuuritöötajad, pöördume Teie poole, et Rõuge vald ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium kui rahvaraamatukogude tegevust koordineeriv riigiasutus peataksid kultuuriasutuste sulgemise eelnõu vastuvõtmise Rõuge valla volikogu istungil 24. jaanuaril 2023. aastal ning leitaks läbirääkimiste käigus raha Rõuge valla kultuuriasutuste edasiseks tegutsemiseks riiklikus süsteemis. IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestis (leitav kultuuriministeeriumi kodulehelt https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne- kultuuriparand/raamatukogud/rahvaraamatukogud) rõhutatakse rahvaraamatukogude olulist rolli tasuta ligipääsuallikatena teadmistele ja hüvedele, mis on vajalikud konstruktiivseks osalemiseks teadmusühiskondades ning toetavad inimeste õigust haridusele, muutes ühtlasi kogukonna kultuurielu ligipääsetavaks võimalikult paljudele. UNESCO julgustab riiklikke ja kohalikke omavalitsusi toetama rahvaraamatukogusid ja aktiivselt osalema nende kui infokeskuste, kogukonna loojate, erinevatele ealistele ning muudele gruppidele võrdsete hariduslike ja kultuuriliste võimaluste pakkujate ning ka kohalike ja põliskultuuride kandjate arengus. 2022. aasta oli Eestis raamatukogude aasta, mis näis lähtuvat nendest rahvusvaheliselt tunnustatud printsiipidest, tõstes esile raamatukogusid kui kirjandus- ja kultuurikeskusi ning kogukonnakeskusi; üritus loosungiga „Kogu Eesti loeb“ kaasas erinevaid rahvuslikke ja muid ühiskonnagruppe üle kogu vabariigi. 2023. aastal määrati Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia Lisette Veldile Klassikaraadio saatesarja „Raamatuhoidja“ eest, mis käsitles raamatukogude tegevust ning raamatukoguhoidjate tööd Eestimaa kaugemate nurkade raamatukogudes. Selle riikliku tunnustusega paralleelselt on aga ühes Eestimaa nurkadest, nimelt Rõuge vallas, toimumas protsessid, mis on otseses vastuolus nii kohalikele ja riiklikele omavalitsustele UNESCO poolt antud suunistega kui ka möödunud aastal kogu vabariiki hõlmanud algatustega. Vaevalt jõudis raamatukogude aasta lõppeda, kui siinne omavalitsus on kulude kokkuhoiu tähe all sulgemas väikeseid rahvaraamatukogusid, mis suurematest kultuurikeskustest kaugemale jääva piiriäärse hajaasustuse tingimustes mängivad asendamatut rolli kohalike kogukondade liikmete informatsiooniga varustamises, neile kultuuriliste võimaluste pakkumises ning tasuta ja võrdselt ligipääsetava kogukondliku suhtlemise vorme võimaldava ruumina. Kokkuhoiu prognoositav suurusjärk on näiteks Kuutsi raamatukogu puhul 3900 EUR, Luutsniku raamatukogu puhul 3500 EUR, Ruusmäe raamatukogu puhul 4600 EUR ja Varstu 5800 EUR 2023. aasta teises pooles. Selle kokkuhoiu saavutamise nimel omavalitsuse poolt välja pakutavad variandid, mida küüniliselt üritatakse nimetada teenuse parendamiseks, töötavad UNESCO ning riiklikele eesmärkidele ja vallaelanike fundamentaalselte õigustele risti vastu, eriti kahjustades laste ja noorte ning eakate kui väiksema mobiilsusega elanikkonna gruppide huve. Kui raamatukogude eesmärkide hulka kuulub laste lugemisharjumuste arendamine ja tugevdamine sünnist täiskasvanueani ja elukestva õppe võimaldamine ka eakatele, siis laenutuskapp, mis kasutajana eeldab digipädevusega ning -võimalustega täiskasvanut, kes on piisavalt informeeritud sellest, mida ja kuidas sinna tellida, ei suuda neid rolle kuidagi täita. Olemasolevate teavikufondide edasise saatuse kohta raamatukogude likvideerimisel ning nende rahvaraamatukogude andmebaasist kustutamisel ei ole samas pakutud adekvaatset visiooni. Kuigi tehniliste laenutajatena on võimalik kasutada vabatahtlike abi, ei ole see vähimalgi määral võrreldav professionaalses kogukonnas osalevate pideva erialase enesetäiendusega raamatukoguhoidjate pädevusega lugejate nõustamisel ning ka laiemate teenuste (nt RVL, infoteenused, suunatud kirjandussündmused ja kohtumised) pakkumisel. Raamatukogude haldamise hüpoteetilistele kolmandatele osapooltele edasiandmine ei võimalda kogude informeeritud komplekteerimise jätkumist ega osalemist elektroonilises kataloogisüsteemis. Rahvaraamatukogu ülesannete hulka kuulub vastavalt rahvaraamatukogu seadusele ka avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Raamatukogude sulgemisel jäetakse infosulgu inimesed, kelle ligipääs teabele tugineb sellele võimalusele. Ning ka ajakirjanduse ja traditsiooniliste paberraamatute lugemise võimalus koha peal ja kojulaenutusena ei ole luksus, vaid infoühiskonna kodanike elementaarne vajadus. Rahvaraamatukogude ruumid on paljudele hajaasustuses elavatele inimestele ainukeseks võimaluseks huvitegevuste läbiviimisel ning eripärase kohaliku kultuuri arendamisel ja jäädvustamisel. 2022. aasta jooksul toimusid kõikides suletavates raamatukogudes igakuiselt vahetuvad kodulooalased, loodust tutvustavad ning kirjandusteemalised näitused, kohtumised kohalike kirjanikega nagu Varstus Milvi Martina Piir või Ruusmäel Ilmar Vananurm Setomaalt (noorelt olnud õpetaja Ruusmäe koolis), Sännas kohtumised kirjanike Maimu Bergi, Tiia Toometi ja Indrek Harglaga. Katkema peaksid igakuised raamatusõprade klubi kohtumised Ruusmäe raamatukogus, mille raames on kohtutud meditsiinitöötajatega ning kultuuriinimestega, korraldatud kästitöö töötubasid. UNESCO manifestis seisab: „Raamatukogusid tuleb rahastada riiklikust või kohalikust eelarvest. Raamatukogud peavad olema iga pikaajalise kultuuri-, teabe-, kirjaoskuse ja hariduse strateegia oluline komponent.“ Kõike eeltoodut silmas pidades nõuame, et Rõuge vald ja Kultuuriministeerium kui rahvaraamatukogude tegevust koordineeriv riigiasutus võimaldaksid Luutsniku, Ruusmäe, Kuutsi, Sänna ja Varstu raamatukogude tegutsemise jätkumist rahvaraamatukogudena.