Kiri

ÜLEVAADE „EESTI SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE AASTANI 2030” ELLUVIIMISEST 2022. AASTAL Kultuuriministeerium Tallinn 2023 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................4 1. Hetkeolukorra ülevaade.................................................................................................................6 1.1. Spordi areng numbrites.............................................................................................................7 1.2. Spordivaldkonna rahastamine............................................................................................... 11 2. Tegevused liikumisharrastuse edendamiseks.......................................................................... 16 2.1. Liikumisuuring........................................................................................................................ 17 2.2. Liikumisharrastuse kompetentsikeskus............................................................................... 20 2.3. Treenerite tööjõukulu toetused.............................................................................................. 21 2.4. Regionaalsed tervisespordikeskused................................................................................... 23 3. Tegevused saavutusspordi edendamiseks............................................................................... 26 3.1. Audentese spordigümnaasiumi arengud.............................................................................. 27 3.2. Eestis korraldatud rahvusvaheliste kõrgetasemeliste võistluste toetamine..................... 32 3.3. Team Estonia tegevused........................................................................................................ 34 4. Kokkuleppemängude vastu võitlemine...................................................................................... 36 5. Keskkonnajalajälje uuring........................................................................................................... 42 6. Vaade tulevikku........................................................................................................................... 46 3 SISSEJUHATUS Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võe- malik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Siinne tud spordivaldkonna pikaajaline strateegia- ülevaade toob esile eelkõige need uued te- dokument „Eesti spordipoliitika põhialused gevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid aastani 2030“1 (edaspidi „Sport 2030“) mää- viisid ellu perioodil 01.01.2022–31.12.2022 rab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, või milles toimus varasemaga võrreldes olu- üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed aren- line areng. Kuna „Sport 2030“ on valdkon- gusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport dadeülene dokument, on ka see aruanne ja liikumine kõikide demograafiliste ja sot- valminud koostöös teiste ministeeriumide ja siaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, paljude spordivaldkonna organisatsioonide- hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse ga. toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, „Sport 2030“ kohaselt esitab Vabariigi Va- tööhõivesse ja majandustegevusse. litsus alates 2016. aastast igal aastal Riigi- kogule ülevaate strateegia elluviimisest. Va- Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaim- bariigi Valitsuse seaduse kohaselt on sport ne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, mis- 2030 Põhjamaade tasemele ning Eestis on tõttu koostab ülevaate Kultuuriministeerium, kasutada kehalist aktiivsust soodustav elu- kaasates teisi ministeeriume ja spordiorga- keskkond koos kaasnevate teenustega, mis nisatsioone. toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu. Üleriigili- Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal se eesmärgina on dokumendis „Sport 2030“ avalikustatud Eesti suurimast liikumisuurin- sõnastatud, et liikumisel ja spordil on oluline gust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka las- ning kasvav roll eestimaalaste elujõu eden- test üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga damisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% Eesti riigi hea maine kujundamisel. täiskasvanutest. Sama uuring tõestas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimis- Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nel- väärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ja prioriteetse arengusuuna abil: ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõm- sameelsemad ning edukamad õppimises ja 1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; keskendumises. 2) liikumine ja sport on tugeva organisat- siooniga oluline majandusharu ning töö- Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe andja; sammuna asutas Eesti Olümpiakomitee 3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe 2022. aastal Sihtasutuse Liikumisharras- ja positiivsete väärtushinnangute kandja; tuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on 4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tule- liikumisharrastuse keskse juhtimise ja aren- muslikult ja väärikalt esindatud. damise kaudu luua lisandväärtust spordior- ganisatsioonidele ja edendada valdkonda- Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku deülest koostööd. lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole või- 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 4 Kompetentsikeskuse üks ülesanne on 2023. jalgpallihallide rajamist alustatud teistes aastal edukalt korraldada ka liikumisele pü- maakondades. Ehitamine on pidurdunud kii- hendatud teema-aasta. Selle eesmärk on re hinnatõusu tõttu ning hinnatõusu leeven- tekitada ühiskonnas rohkem huvi liikumis- damiseks toetatakse 2023. aasta riigieel- harrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu, arvest täiendavalt lisaks varem eraldatud suurendada regulaarselt liikumisharrastu- summadele veel Kuressaare, Paide, Pärnu ja sega tegelevate inimeste arvu Eestis, mis Rakvere jalgpallihallide ehitamist. Teiste hal- omakorda mõjutab positiivselt rahvatervist, lide täiendav rahastamine sõltub järgmiste tõstab tervena elatud aastate arvu ning mõ- riigi eelarvestrateegiate raames tehtud ot- jutab seeläbi positiivselt nii Eesti majandust, sustest. riigikaitset kui ka teisi valdkondi. Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud 2022. aastal vastu võetud 2023. aasta eel- uuring andis ülevaate kokkuleppemängu- arve sisaldab mitmeid olulisi positiivseid de levikust Eesti enim harrastatud palli- muutusi ka spordivaldkonnale. Kõrgema mängualadel ning kokkuleppemängudega kutsekvalifikatsiooniga treenerite miinimum- seonduvast õiguslikust olukorrast. Uuringu palk tõuseb 1020 eurolt 1400 eurole ehk tulemused ja järeldused on oluline sisend 37% koostöös spordiorganisatsioonidega. ministeeriumidele poliitika kujundamiseks Spordivaldkonna jätkusuutlikkuse tagami- ja õigusaktide muutmiseks ning Eesti Anti- seks suureneb riigipoolne baasrahastus 2,4 dopingu ja Spordieetika Sihtasutusele raken- miljoni euro võrra. See puudutab nii Kultuuri- duslike tegevuste elluviimiseks. ministeeriumi haldusala asutusi kui ka spor- diorganisatsioone ja taotlusvoore. Lisaks on Lähiaastatel on jätkuvalt vaja tähelepanu 3 miljonit eurot ette nähtud regionaalsetele pöörata treenerite töö väärtustamisele, lii- tervisespordikeskustele teenidus- ja olme- kumisharrastuse ja saavutusspordi eden- hoonete ehitamiseks ning 1,5 miljonit eurot damisele ning korrastada spordi toetus- Rally Estonia korraldamise toetamiseks. mehhanisme. Ülevaate järgmiste aastate väljakutsetest annab aruande viimane pea- 2022. aasta oli Eesti tippspordile edukas. tükk. Tiitlivõistlustelt võideti täiskasvanute, juu- nioride ja noorte klassides kokku 326 me- Aruanne koosneb kuuest osast: esimeses dalit, millest 30 saavutati olümpiamängude osas on kirjeldatud spordivaldkonna het- kavasse kuuluvatel distsipliinidel. Rahvusva- keolukord ja olulised statistilised näitajad, helistest võistlustest toimus Eestis esimest järgmises neljas osas tuuakse välja olulise- korda WTA 250 tenniseturniir, kolmed iluui- mad muudatused ja tegevused ning viima- sutamise tiitlivõistlused, traditsiooniks kuju- ses osas keskendutakse järgmiste aastate nenud Tallinna Ironman, Rally Estonia, Tallin- olulistele tegevustele. Ülevaatega koos on na Maraton ning mitmed teised võistlused, esitatud lisa, mis sisaldab järjepidevaid te- mida riik toetas kokku enam kui 6,7 miljoni gevusi, mida on ellu viidud „Sport 2030“ ees- euroga. Eesti meeste korvpallikoondis män- märkide täitmiseks. gis taaskord korvpalli finaalturniiril Milanos ning Eesti meeste võrkpallikoondis tagas Aruande elektroonilise versiooni koos lisaga pääsu 2023. aastal toimuvale finaalturniirile. leiab: Kui 2021. aastal valmis multifunktsionaal- https://www.spordiregister.ee/aruanne/ ne jalgpallihall Haapsalus ja Viljandis, siis 2022. aastal Raplas ja Tartus ning ehitust alustati Pärnus. Samas on pooleli või ei ole 5 1. HETKE- OLUKORRA Eesti sport põhineb omaalgatuslike vabataht- like spordiühenduste tegevusel. Riigi ja kohali- ÜLEVAADE ke omavalitsuste ülesanne on luua tingimused ja eeldused spordi harrastamiseks ning spor- diorganisatsioonide roll on inimesi ühendada, korraldada treeninguid, võistlusi, koolitusi ja muud sisulise sporditegevusega seonduvat, lähtudes ühishuvist ja eesmärkidest. Eesti spordi põhinäitajad 2022 ja muutus eelmise aastaga 486 +16 spordikooli +135 2899 +73 326 spordi- medalit 193 274 organisatsiooni rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt organiseeritud harrastajat +8937 +128 3909 spordiobjekti 6657 treeneri +134 töökohta 4006 treenerikutset +4223 +16 113 462 noort harrastajat 6 1.1. SPORDI ARENG NUMBRITES Spordiorganisatsioonid: harrastajatega spordiorganisatsioo­nide arv kasvab Eesti spordiregistris on 2899 spordiorgani- võimaldavate organisatsioonide hulk on satsiooni, kellest tegutsevaid on 2551 (88%). suurenenud peamiselt täiskasvanutele suu- Aktiivselt spordi harrastamisega tegelevaid natud tegevusega, sest noorte (5–19-aas- organisatsioone on 1931 (67%), ülejäänute tased) harrastajatega organisatsioonide arv fookus on suunatud spordiürituste korral- on püsinud kümne aasta jooksul stabiilse- damisele või sporditegevuse toetamisele. na ja pööranud tõusule alles kahel viimasel Aasta jooksul lisandus 205 ja arhiveeriti 132 aastal. spordiorganisatsiooni. Organisatsioonide personali (juhid, treenerid jt töötajad) üldarv Harrastajatega organisatsioonid peavad kasvas poole tuhande võrra, olles kokku oluliseks kuuluda ka spordialaliitudesse – 10 879. kümne aastaga on vähemalt ühte alaliitu kuuluvate organisatsioonide arv kerkinud Tegutsevate spordiorganisatsioonide arv on 313 ehk ligi veerandi võrra. Samal ajal ei ole kümne aastaga suurenenud 503 võrra, mis oluliselt muutunud maakonna spordiliitu- on enam kui viiendik. Veidi väiksem on olnud de liikmeskonda kuuluvate spordiklubide ja spordi harrastamisega tegelevate organisat- ühenduste arv. sioonide kasv – 237 ehk 14%. Harrastamist Spordiorganisatsioonide arvud aastate kaupa 798 770 1573 763 766 766 763 Maakonna spordiliitudesse 787 771 773 793 1530 kuuluvate organisatsioonide arv 1376 1450 1488 1423 1260 1331 1327 1302 Spordialaliitudesse kuuluvate 1355 spordiorganisatsioonide arv 1294 1350 1291 1257 1275 1299 1308 1244 1269 Noorte harrastajatega 1931 spordiorganisatsioonide arv 1849 1816 1887 1694 1769 1767 1799 1800 1719 Harrastajatega spordiorganisatsioonide arv 2551 2048 2303 2414 2329 2349 2369 2463 2132 2227 Tegutsevate spordiorganisatsioonide arv 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 7 Harrastajad: pandeemiaperioodi kõikumine on lõppenud Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seotud runud harrastajaskond 7777 võrra. Muutuse harrastajate arv on 193 274. Võrreldes eelmi- põhjustasid taas täiskasvanud, kes harras- se aastaga on see suurenenud 8937 harras- tuse lõpetasid. Kriisiperiood ei mõjutanud taja ehk 5% võrra, olles tõusnud rekordilisele aga noorte harrastajate pidevat tõusu – ka tasemele. Harrastajaskonna struktuuris ei pandeemia tingimustes see jätkus, tõustes ole viimase aasta jooksul muutusi toimunud. 2021. aastal 2%. Mehed moodustavad kõigist harrastajatest 58% (111 635) ja naised 42% (81 646). Noor- Spordialade lõikes illustreerib COVID-19 pe- te (5–19-aastased) harrastajate osakaal on rioodi joonis, kus on võrreldud harrastajate endiselt 59% (113 462), mis moodustab kogu arvu muutust aastatel 2019 ja 2022. Natu- samaealisest rahvastikust 53%. keseks jalgpallile liidripositsiooni kaotanud võimlemine on taas kerkinud kõige popu- COVID-19 perioodil toimunud harrastajas- laarsemaks spordialaks, hoolimata sellest, konna arvuline kõikumine on lõppenud. 2020. et kolme aasta jooksul on ala kaotanud üle aastal kasvas harrastajate arv 7633 võrra, 2700 harrastaja. Esikümnes on toimunud tõustes rekordilisele tasemele (192 114). vaid üks muutus – judo asemel on kümne Muutus oli tingitud peamiselt täiskasvanud harrastatavama ala hulka tõusnud golf. Sa- meeste arvu hüppelisest kasvust harrasta- mas ei saa märkimata jätta ujumise ja kerge­ jate seas. 2021. aastal vähenes organisee- jõustiku harrastajate väga suurt langust. Top 10 spordialad. Harrastajate arv 2022: muutus võrreldes aastaga 2019 Võimlemine -2748 23 169 Jalgpall +1082 23 013 Kulturism ja fitness +1339 21 656 Ujumine -972 16 461 Korvpall +134 9082 Kergejõustik -981 7732 Tennis +766 6998 Võrkpall +446 6514 Tantsusport -96 5769 Golf +1897 4151 8 Treenerid: 30% kutseomanikest ei ole Spordiobjektid: rakendatud 71% sportimispaikadest on vähemalt heas seisukorras Esimest korda ületas kehtivate treenerikut- sete arv aasta lõpu seisuga 4000 piiri - 2022. Spordiregistrisse on kantud 3909 spordi­ aasta lõpuks oli neid kokku 4006. Aasta jook- objekti 6576 sportimispaiga andmed. 2022. sul omistati 1213 kutset, millest 377 olid taot- aastal kanti registrisse 243 uut ja arhiveeriti lejad, kellel varem treenerikutse puudus. Kut- 115 spordiobjekti. seomanikest 57% on mehed ja 43% naised. Aasta jooksul sai Eesti kolm uut kõrgeima Sisetingimustes asus 34% spordiobjekti- kategooriaga treenerit: kergejõustikutreeneri dest. 30% objektidest oli kas ehitatud või Taivo Mägi, uisutreeneri Anna Levandi ja rüh- renoveeritud viimase viie aasta jooksul. matreeningute treeneri Kadri Liivaku. Pesemisvõimalused on 37% objektidest ja puuetega inimestele mõeldud taristu oli 15% Treenerikutse maine tõusule aitavad oluli- objektidest. Väga hea tehniline seisukord on selt kaasa treenerite toetused, eriti üle riigi, 36%, hea 35%, rahuldav 25% ja mitterahuldav aga ka kohaliku omavalitsuse tasandil, regu- 4% paikadest. laarsed treenerikoolitused ning kutse taotle- mise protsessi pidev edasiarendamine. Riigi või kohaliku omavalitsuse omandis on 80% ja eraomanduses 20% sportimispaika- Vaatamata viimaste aastate kutseomanike dest. Kui eraomanikele kuuluvates paikades arvu kasvule ei ole muutunud nende tööhõi- on tehniline seisukord väga hea täpselt pool- ve osakaal – 30% kehtiva kutsega treeneri- tel juhtudel, siis riigi või kohaliku omavalitsu- test ei ole samal spordialal rakendatud mitte se omandis olevatest paikadest vaid 32%-l. ühegi spordiorganisatsiooni ega kooli juu- res. Seejuures on olukord meeste ja naiste puhul erinev – kui meestest ei tööta treeneri- na 24%, siis naistest 37%. Kutsega treenerite arv ja nendest rakendamata treenerite osakaal aastate lõikes 3990 4006 3693 3460 3456 3435 3414 3393 3408 3357 38% 33% 37% 31% 30% 31% 28% 29% 30% 28% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 9 Rahvusvaheline tegevus: Eesti on Tippsport: medalitesadu laialdaselt esindatud rahvusvahelises mitteolümpiaaladelt spordielus 2022. aastal võideti rahvusvahelistel tiitli- Eesti spordiorganisatsioonidel on kokku 197 võistlustel 39 spordialal kokku 326 meda- liikmesust rahvusvahelistes spordiorganisat- lit – 93 kulda, 101 hõbedat ja 132 pronksi. sioonides. Nendest 65 on Rahvusvahelise Senine parim medalisaak pärines aastast Olümpiakomitee tunnustatud ülemaailm- 2021, kui koju toodi 191 medalit. Põhiklas- setes spordialaliitudes ja -ühendustes ning side olümpiaaladelt said lisaks vigursuu- kaks üle-euroopalistes. 155 liikmesust kuulub sataja Kelly Sildaru olümpiamängude (OM) Eesti Olümpiakomiteele ja tema liikmesorga- pronksile medali kaela maadleja Epp Mäe nisatsioonidele. (Euroopa meistrivõistluste (EM) hõbe ja maailmameistrivõistluste (MM) pronks) Eestil on rahvusvahelistes spordiorganisat- ning kergejõustiklane Janek Õiglane (EM- sioonides 145 esindajat, meestel on 115 po- pronks). Taasiseseisvumise järel on Eesti sitsiooni ja naistel 30. Rollide jaotuselt on 26 sportlased võitnud rahvusvahelistelt tiitli- inimest valitud juhtorganitesse, 108 kaasatud võistlustelt 3220 medalit. komisjonidesse, üheksa ekspertgruppidesse ning kahele on omistatud auliikme staatus. Seejuures tuleb tähele panna, et 92% meda- Rahvusvahelise Olümpiakomitee tunnusta- litest võideti olümpiakavas mitteolevatelt tud organisatsioonidest on eestlaste käes spordialadelt ja distsipliinidelt. Mitteolüm- ühe kõrgeima juhi roll – 2016. aastast on piaalad on medalitabelis domineerinud ka Rahvusvahelise Orienteerumisliidu president varasematel aastatel, kuid seekord oli kasv Leho Haldna. Olümpiavõitja ja Eesti Olüm- hüppeline – võrreldes 2021. aastaga kasvas piakomitee sportlaskomisjoni esimees Gerd mitte-OM medalite arv 132 võrra. Medalite- Kanter juhib Euroopa Olümpiakomiteede sadu vedasid purjetamine, sumo ja allvees- sportlaskomisjoni, kuuludes ühtlasi Euroopa port, kus mitte-OM medalite arv kasvas võr- Olümpiakomiteede juhatusse ning olles nii reldes eelmise aastaga vähemalt 20 võrra. Ülemaailmsete Olümpiakomiteede Ühendu- Võrdlus eelmise aastaga näitab, et rekordili- se (ANOC) kui ka Rahvusvahelise Olümpiako- sel tulemusel on kolm põhjust. mitee sportlaskomisjoni liige. Rahvusvahelise liikmesuse ja esindatuse arvud skoopide kaupa Rahvusvaheline liikmesus Rahvusvaheline esindatus Ülemaailmne Üleeuroopaline Regionaalne 10 1) Eestis toimusid paljude võistlusalade- Venemaa ja Valgevene sportlaste puu- ga jääpurjetamise, purisuusatamise ja dumisest. sumo tiitlivõistlused. Nii saime juurde 61 3) Võistlusprogrammi lisatakse üha uusi medalit. võistlusalasid ja eestlased on valmis 2) Jättes kõrvale Eestis toimunud võistlu- kohe oma taset näitama – 13 medalit sed, lisandus 28 medalit võistlusaladelt, võitsime võistlusaladelt, mida varem ei kus oli vähem kui kuus osalejat. Väiksem ole programmis olnud. konkurents oli mitmel juhul tingitud ka 15 edukamat spordiala tiitlivõistlustelt võidetud medalite arvult 2022. aastal 57 Purjetamine 43 Sumo 33 Allveesport 32 Veemootorisport 19 Kulturism ja fitness 16 Automudelisport 15 Orienteerumine 15 Taekwondo (TTF) 11 Kabe 8 Sõudmine 7 Maadlus 7 Mootorrattasport 6 Autosport 6 Jõutõstmine 6 Kergejõustik 1.2. SPORDIVALDKONNA RAHASTAMINE Spordiklubide tulud: eraisikute panus Tulude struktuuri poolest jääb silma, et kui ei ole taastunud enne kriisi moodustasid annetused ja toetu- sed 32% kogutulust, siis COVID-19 periood tõstis toetuste osakaalu 41%-le. Spordiklubide tulud olid 2021. aastal 145,9 miljonit ja kulud 145,3 miljonit eurot. Andmed 2022. aasta kohta selguvad 2023. aasta su- Kuigi spordiklubide summaarne tulubaas oli vel. Võrreldes 2020. aastaga suurenesid tulud läbi aegade kõrgeim, siis suurte teenusepak- 9,5 ja kulud 16,9 miljonit eurot. Kui COVID-19 kujate majandustegevus oli 2021. aastal pan- põhjustas 2020. aastal kulude märgatavat deemia tõttu siiski niivõrd häiritud, et eraisi- vähenemist ja eelarve ülejääki – klubidel kas kutelt tulnud laekumised ei taastunud. 2019. puudus võimalus kulutuste tegemiseks või aastal saadi eraisikutelt ligi 67 miljonit eurot, hoiti konservatiivset joont –, siis 2021. aasta esimene COVID-19 laine langetas seda 2020. taastas tulude-kulude tasakaalu ning nii tulu- aastal 9 miljoni võrra ja samale tasemele jäi kui ka kulubaas tõusid rekordilisele tasemele. eraisikute panus ka 2021. aastal. 11 Eraisikute osakaal on maakonniti väga eri- Maksulaekumine: nev – kui Harjumaal moodustasid inimeste kerkis rekordtasemele eraldised klubide tuludest ligi poole ja Tartu- maal kolmandiku, siis Põlvamaal ületas see Sporditegevusega seotud organisatsioonid napilt 10%. Samuti on pandeemia väga eri- maksid 2022. aastal riiklikke makse 36,4 ja nevalt mõjutanud eraisikute panust. tööjõumakse 30,8 miljonit eurot, olles sel- lega jätkuvalt suurima osakaaluga kultuuri- valdkond. Võrreldes 2021. aastaga on mak- Eraisikute panuse osakaal spordiklubide tuludest aastatel 2019 ja 2021 maakondade kaupa se tasutud 13% enam. Kultuurivaldkonna organisatsioonide maksude tasumine aas- 2019 56.3% tatel 2019–2022 on esitatud alloleval jooni- Harjumaa 2021 46,5% sel.22334 12.8% Hiiumaa 20.3% Riiklike maksude tasumine (mln eur) 17.8% Ida-Virumaa 16.2% Loomekunst2 9.8% Jõgevamaa Kultuuriasutused3 16.1% 179 Sport4 19.6% Järvamaa Kunst, meelelahutus 13.5% ja vaba aeg KOKKU 23.8% 144.5 Läänemaa 14.6% 127.6 128 27.4% Lääne-Virumaa 25.1% 36.4 13.5% Põlvamaa 10.7% 32 29.4 36.5% 27.6 Pärnumaa 31.1% 19.1 25.1% Raplamaa 17.2 17.3 17.4 18.5% 34.4 22.4% 29.1 27.3 29.4 Saaremaa 29.6% 41.5% Tartumaa 33.4% 2019 2020 2021 2022 17.6% Valgamaa 14.9% 28.8% Viljandimaa 22.1% 2 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus (EMTAK 900) 28.6% Võrumaa 3 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude 22.4% kultuuriasutuste tegevus (EMTAK 910) 0% 10% 20% 30% 40% 50% 4 Sporditegevus (EMTAK 931) 12 Kohalike omavalitsuste toetus: ületas 100 miljoni euro piiri Kohalikud omavalitsused eraldasid 2021. Investeeringud hõlmasid 36,6 miljonit eurot aastal spordile rekordilised 102 miljonit eu- (36% kogumahust), taristu ülalpidamisele rot. 16 miljonilist summaarset kasvu veda- kulus 39,8 miljonit eurot (39%) ja toetusteks sid Tallinna linn (+ 6,2 mln eurot) ja uue spor- 26,1 miljonit eurot (25%). Ülalpidamiskulude dihoone valmis saanud Hiiumaa vald (+ 5,4 kogusumma suurenes aastaga ligi 6 miljoni mln eurot). Samas jäi 26 omavalitsuse toe- võrra ja samas oli spordiklubide ja spordi- tus spordivaldkonda väiksemaks kui aasta koolide toetuste osakaal viimati nii madalal varem. Sporti panustamise tõus oli kolman- 2014. aastal. Isiku kohta panustati sporti dat aastat järjest suurem kui kogu eelarve 76,93 eurot, mis on läbi aegade parim tule- kasv ja nii kerkis spordi osakaal 3,66% kulu- mus. dest. Andmed 2022. aasta kohta selguvad 2023. aasta suvel. Kohalikelt omavalitsustelt spordile tehtud kulutuste summad ja osakaalud kululiikide ja aastate kaupa 102 451 719 85 959 417 Toetused 82 204 506 Taristu ülalpidamine Investeeringud 63 619 276 63 182 214 62 351 492 59 762 691 58 830 834 58 194 661 53 523 143 49 842 675 48 934 683 46 214 620 45 482 321 43 697 423 43 600 881 40 745 938 36 855 995 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 45.9% 38.8% 35.2% 35.7% 25.4% 18.9% 13 Kultuuriministeeriumi toetused: nisatsioonidele – 7,75 miljonit eurot; on kasvanud • toetused rahvusvaheliste võistluste kor- raldamiseks Eestis (v.a Rally Estonia) – 3,7 miljonit eurot; Kultuuriministeeriumi 2022. aasta eelarvest • toetus autoralli MM-sarja etapi Rally Es- eraldati spordivaldkonnale kokku 47,9 miljo- tonia korraldamiseks – 2,5 miljonit eurot; nit eurot, millest 36,1 miljonit spordiorgani- • toetused liikumisharrastuse katusorga- satsioonidele tegevus- ja projektitoetusteks nisatsioonidele – 2,1 miljonit eurot. ning 11,8 miljonit spordiobjektide investee- ringuteks. Jättes kõrvale 2021. aastal eral- datud kriisiabi toetused, ei ole kunagi varem Suuremad investeeringud Kultuuriministee- Kultuuriministeeriumi eelarvest spordiorga- riumi eelarvest 2022. aastal olid: nisatsioonidele nii palju tegevus- ja projekti- • multifunktsionaalsete jalgpalli sisehalli- toetusi ühel aastal eraldatud. de ehitamine – 6,0 miljonit eurot; • Kääriku Spordikeskuse arendamine – 1,6 miljonit eurot; Suuremad tegevus- ja projektitoetused Kul- • regionaalsete tervisespordikeskuste tuuriministeeriumi eelarvest 2022. aastal olid: arendamine - 0,6 miljonit eurot. • toetused Eesti Olümpiakomiteele ja um- bes 50 spordialaliidule saavutusspordi arendamiseks – 12,9 miljonit eurot; Tegevus- ja projektitoetused (mln eurodes) • treenerite tööjõukulu toetus spordiorga- erinevate rühmade lõikes aastatel 2017– 2022 on kajastatud järgmises tabelis. 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Spordialaliidud ja Eesti Olümpiakomitee 6,0 6,3 10,85 12,66 13,1 12,9 Treenerite tööjõukulu toetus 4,5 6,0 7,1 7,3 7,8 7,8 Rahvusvaheliste võistluste korraldamine 0,3 1,6 2,7 3,9 6,4 6,2 Jõulumäe Tervisespordikeskuse ja Tehvandi 1,3 1,4 1,6 1,6 1,7 1,7 Spordikeskuse tegevustoetused Riigikogu otsetoetused 0,2 0,2 0,9 0,7 1,1 0,5 Liikumisharrastuse edendamise toetused 1,47 1,3 1,2 1,0 1,0 2,18 Muud tegevustoetused 0,7 0,9 1,89 2,2 2,3 4,910 Kriisiabi toetused 3,1 5,5 KOKKU 14,4 17,7 26,1 32,4 38,5 36,1 5 3,2 mln eurot on hasartmängumaksu raha, mida varem eraldas spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomiteele Hasart- mängumaksu Nõukogu 6 Tõusust 3,0 mln eurot on riigi toetus Team Estonia projektile 7 Ujumise algõpetuse toetamine ei toimu enam Kultuuriministeeriumi kaudu 8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalast lisandusid nelja organisatsiooni tegevustoetused summas kokku 0,4 mln eurot 9 Alates 2019. aastast toetatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest Eesti Paralümpiakomiteed ja Eesti Eriolümpia Ühen- dust (2019. aastal 0,8 mln ja alates 2020. aastast 1,0 mln euroga) 10 Audentese spordigümnaasiumi toetus 2,4 mln eurot 14 Investeeringutoetustest suurema osa moo- laselt, sõltudes riigieelarve võimalustest. dustavad multifunktsionaalsed jalgpallihal- Muude investeeringute all on kajastatud in- lid ja Kääriku Spordikeskuse arendamine. vesteeringud Jõulumäe Tervisespordikes- Kohalike omavalitsuste spordiobjektidesse kusesse ja Tehvandi Spordikeskusesse (v.a on riik investeerinud aastate lõikes ebaüht- Kääriku Spordikeskusesse). 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Multifunktsionaalsed jalgpallihallid 6,0 6,0 6,0 Kääriku Spordikeskus 3,8 3,0 4,6 3,4 1,6 Kohalike omavalitsuste investeeringud 0,1 0,1 3,0 0,0 5,5 1,0 Muud investeeringud 2,2 3,1 5,2 2,5 2,1 3,2 KOKKU 2,3 7,0 11,2 13,1 17,0 11,8 Spordivaldkonna töötajate arv ja maksud: on kasvanud11 Võrreldes 2021. aastaga on 2022. aastal ja tööjõumaksud on samuti kasvutrendis kasvanud spordiorganisatsioonide töötaja- ja prognoosi kohaselt ületavad need 2021. te arv 139 isiku ehk 4% võrra. Kunagi varem aasta taseme. Täpsem ülevaade perioodil ei ole neis nii palju töötajaid olnud. Spor- 2013–2022 toimunud muutustest on esita- diorganisatsioonide makstavad töötasud tud allolevas tabelis. 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 202212 Töötajate arv 1971 2352 2847 2898 3058 3307 3462 3158 3376 3484 Stipendium (mln eur) 7,03 5,79 5,4 5 5,4 4,8 5,4 1,71 1,03 Brutotasu (mln eur) 11,23 14,05 18,58 20,89 23,9 27,2 30,4 27,6 35,4 39,95 Tööjõumaksud (mln eur) 6,02 7,61 9,86 11,09 12,7 13,8 15,5 14,2 18,3 20,3 11 Analüüs on tehtud spordiga tegelevate juriidiliste isikute (EMTAK-id – 93131, 93122, 93190, 93191, 93120, 93121, 85511, 93100, 93000) lõikes, kes on MTÜ-d 12 Stipendiumi info 2022. aasta kohta selgub 2023. aasta kevadel 15 2. TEGEVUSED LIIKUMIS- HARRASTUSE EDENDAMISEKS 16 2.1. LIIKUMISUURING Selleks, et saada eestlaste liikumisharju- I OSA – ÕPILASTE KÜSITLUSUURING muste ja neid puudutavate aspektide kohta täiendavat teavet, korraldati ajavahemikul Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta WHO) suuniste kohaselt peaksid lapsed lii- jaanuarini liikumisuuring13. Seda tegi Kul- kuma päevas keskmiselt vähemalt 60 mi- tuuriministeeriumi tellimusel ja koostöös nutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega. Tallinna ja Tartu Ülikooliga ning Ühendusega Küsitlusuuringu järgi on õpilaste seas aktiiv- Sport Kõigile Turu-uuringute AS. seid vaid 25%. Seejuures on tüdrukud aktiiv- semad kui poisid ja maapiirkondades on ak- Liikumisuuring koosnes kolmest osast. Kü- tiivseid lapsi vähem kui linnas. sitluses uuriti 18-75-aastaseid täiskasvanuid ning 7-17-aastaseid lapsi ja noori. Uuringu valimisse sattusid isikud rahvastikuregist- rist tehtud juhuvalikuga ning osalemiskutse Mitteaktiivsed saadeti 7500 täiskasvanule ja 2500 lapseva- nemale. Õpilaste uuringus osales kokku 524 Aktiivsed last ja noort ning täiskasvanute uuringus 1519 inimest. Eraldi osa uuringust moodus- 25.3% tas õpilaste kehalise aktiivsuse mõõtmine 35.6% aktseleromeetriga. Seitsme järjestikuse päeva jooksul koguti 351 õpilase andmed (I kooliaste – 116; II kooliaste – 121; III koo- liaste – 114). 39.1% Liikumisuuringu korraldamine oli väga oluli- ne, sest puudusid piisavad andmed paljust liikumisega seonduvast: Väheaktiivsed • töisest, transpordialasest ja olmeliikumi- sest; Tüdruk • liikumisalasest motivatsioonist ja moti- 34.5% 36.5% 29% veerimatusest, hoiakutest ja väärtustest, sh eelarvamustest; Poiss • liikumise võimaldajatest ja takistajatest; 36.6% 41.4% 22% • istumise osakaalust kodus ja tööl; • nutiseadmete mõjust liikumisele ja istu- Maal elav misele; • inimeste tajutud rahulolust tervise ja õn- 41.7% 39.1% 19.2% netundega; Linnas elav • kehalise kasvatuse tundide rollist elu- kestva liikumisharrastuse kujundamisel. 32.9% 39.1% 28% Mitteaktiivsed Väheaktiivsed Aktiivsed 13 Uuringu täisversiooniga on võimalik tutvuda: https://kul.ee/uuringud#item-1 17 Aktiivsus on toeks nii laste vaimsele Enamasti liigub aktiivselt vaid 29% lastest. kui ka füüsilisele tervisele Autoga sõidutatakse lausa 47% lapsi. Laste liikumisharjumuste kujundamisel on roll ka lapsevanematel, kes saavad olla eeskujuks Uuring näitas, et kehaliselt aktiivsed lapsed ja positiivseks mõjutajaks. Aktiivsete laste on selgelt õnnelikumad, rõõmsameelsemad, puhul oli selliste laste osakaal, kelle perelii- kaasatumad ja vähem endasse tõmbunud. ge tegeleb vabal ajal aktiivse liikumise või Vaid 34,8%-l mitteaktiivsetest lastest oli õn- spordiga, 58,7%. Mitteaktiivsete puhul oli neindeks üle poole, aktiivsete laste puhul oli see näitaja vaid 39%. sama näitaja 57,6%. Osakaalud on sarnased ka rõõmsameelsuse kontekstis. Mitteaktiiv- setest lastest väljendus endassetõmbumine II OSA – ÕPILASTE veerandi puhul ning aktiivsete puhul oli osa- AKTSELEROMEETRI UURING kaal 14,3%. Aktiivsetest lastest kolmveerand tunnevad, et on tegevustesse kaasatud, mit- Aktseleromeetri abil tehtud uuringu tulemu- teaktiivsetest lastest tunnevad seda pooled. sed laste kehalise aktiivsuse kohta olid veidi paremad küsitlusuuringu tulemustest. Selle Samuti on kehaline aktiivsus selgelt seotud järgi on piisavalt aktiivsed 43% 1.–9. klassi füüsilise tervisega, sest rasvumine on vähe- lastest. Nii I kui ka III kooliastmes oli normi se aktiivsusega tugevas seoses. Rasvunud täitjaid 50%, II kooliastmes vaid 29,8%. 14 lastest lausa 58,6% olid mitteaktiivsed, 24,1% vähese aktiivsusega ja 17,2% aktiivsed. Laste liikumisaktiivsusel on otsesed seosed vahetunni sisu, õuevahetunni 50% 50% 57% meeldivuse, õues viibimise aja ja 70.2% trennis käimisega Aktiivsetest õpilastest 42% tegi vahetun- 50% 50% 43% nis vähemalt üht aktiivset tegevust, samas 29.8% mitteaktiivsete puhul oli sama näitaja 22%. Aktiivsete laste puhul oli nende osakaal, kes I kooliaste II kooliaste III kooliaste Keskmine õuevahetunde naudivad, oluliselt suurem kui mitteaktiivsete seas, vastavalt 78,5% ja >60 min MTKA14 <60 min MTKA 49,2%. Õues viibivad lapsed üldiselt vähe, kuid mitteaktiivsetest viibis õues alla 30 mi- nuti päevas lausa 84,9%. Aktiivsete puhul oli sama näitaja veidi üle poole – 55,3%. Kuigi Õpilaste kehaline aktiivsus on regulaarne treening ei taga kõigi laste puhul nädalavahetusel oluliselt madalam piisavat kehalist aktiivsust, siis aktiivsetest kui koolipäevadel lastest käis vähemalt kolm korda nädalas trennis 65,2% ja mitteaktiivsetest 21%. Koolipäevadel täitis WHO normi 48% ja nä- dalavahetusel ainult 29% õpilastest. Seejuu- Aktiivsed liikumisviisid ei ole laste res oli II kooliastmes soovituse täitjate hulk seas levinud ja selles on oma roll ka koolipäevadel märksa väiksem kui I ja III lapsevanematel kooliastmes. 14 MTKA - mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus 18 Kehaline aktiivsus koolipäevadel Kehaline aktiivsus nädalavahetusel 49% 42% 52% 59% 64% 71% 71% 82% 51% 58% 48% 41% 36% 29% 29% 18% I kooliaste II kooliaste III kooliaste Keskmine I kooliaste II kooliaste III kooliaste Keskmine >60 min MTKA <60 min MTKA >60 min MTKA <60 min MTKA III OSA – TÄISKASVANUTE Kehaline aktiivsus on seoses vaimse KÜSITLUSUURING ja füüsilise tervisega WHO soovituste kohaselt peavad 18–64-aas- Sarnaselt lastega on ka aktiivsed täiskas- tased inimesed liikuma nädalas vähemalt vanud õnnelikumad, rõõmsameelsemad, 150 minutit keskmise või 75 minutit tugeva kaasatumad ja vähem endasse tõmbunud. intensiivsusega või nende kombinatsioonis. Sportlikult aktiivsetest inimestest peab end Küsitluse järgi on tänu sportlikule hobile pii- üsna õnnelikuks 63,4%, samal ajal väheak- savalt aktiivsed 31,8% ja tänu aktiivsele töö- tiivsete puhul on see näitaja 48,1%. Rõõm- viisile 9,8% inimestest. Vastupidi lastele on sameelsuse osakaalud eri aktiivsusega täisealiste hulgas mehed aktiivsemad kui inimeste seas on samas suurusjärgus. Vä- naised. Maal või linnas elavate inimeste lii- heaktiivsete puhul on endasse tõmbunute kumisaktiivsuses suuri erinevusi ei ole. osakaal 44,6%, sportlikult aktiivsete puhul Väheaktiivsed Mees 63% 7% 30% Sportlikult aktiivsed Naine 53.6% 12.7% 33.7% 31.8% Maal elav 59.3% 10.6% 30.1% 58.4% 9.8% Linnas elav 58.1% 9.3% 32.6% Tööalaselt aktiivsed Väheaktiivsed Tööalaselt aktiivsed Sportlikult aktiivsed 19 vaid 30,4%. Samuti on sportlikult aktiivsed tuses. Koduloom on pooltel Eesti elanikel, oluliselt kaasatumad kui väheaktiivsed ini- kuid jalutamas käib nendega vaid 20%. mesed – kaasatuse tase on vastavalt 61,9% ja 48,9%. Muret tekitab ka asjaolu, et 25,7%-l täiskas- vanutest ei ole mitte kunagi olnud sportlikku Rasvunud täiskasvanutest lausa 67,6% on hobi. Seejuures on praegu selline hobi ole- mitteaktiivsed, 23,1% sportlikult aktiivsed ja mas vaid 45,6%-l täiskasvanutest. Samas on 9,3% tööalaselt aktiivsed. selle olemasolu seotud suurema rahuloluga oma tervise ja eluga üldiselt. 23,3% inimes- Liikumisharjumused on test, kellel praegu sportlik hobi on, on oma eluga väga rahul. Inimestest, kellel kunagi täiskasvanutel veelgi kehvemad kui sportlikku hobi kunagi olnud ei ole, on eluga lastel väga rahul aga vaid 14,6%. 73% täiskasvanutest märkisid, et nende pea- Uuringu tulemused on oluline sisend minis- mine liikumisviis on autosõit. Meeldiv hobi teeriumidele poliitikate kujundamiseks ning on inimeste jaoks aiatöö, kuid see võimalus spordiorganisatsioonidele mitteaktiivsetele on olemas vaid 44% Eesti elanikest. Lisaks inimestele tegevuste kavandamisel. pakub see aktiivsust vaid piiratud ajal ja ula- 2.2. LIIKUMISHARRASTUSE KOMPETENTSIKESKUS Eesti Olümpiakomitee asutas 12. oktoobril le. Sihtasutuse ülesanded on muu hulgas: 2022 Sihtasutuse Liikumisharrastuse kom- petentsikeskus. Selle juhiks valiti Alo Lõoke, • teaduspõhiste arendus- ja sekkumis- kes on varem töötanud SA Eesti Terviserajad programmide algatamine ja toetamine; juhina ja Kultuuriministeeriumis liikumishar- • nii Eesti kui ka välismaa parima praktika rastuse arendusjuhina. kogumine ja tutvustamine; • valdkonna organisatsioonide mõjususe Vajadus liikumisharrastuse valdkonda kesk- hindamine; selt koordineerida selgitati välja juba 2021. • erinevate liikumisprogrammide analüüsi- aasta kevadel Kultuuriministeeriumi koosta- mine; tud ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud liikumis- • koolitussüsteemi arendamine ja juhtimine; harrastuse kontseptsioonis. Seal toodi välja, • liikumisaktiivsust edendavateks tege- et kuigi Kultuuriministeeriumil on liikumis- vusteks rahaliste vahendite sihipärane harrastuse edendamiseks palju strateegilisi eraldamine. partnereid, on oskusteave hajutatud ning keskne vaade tegevuste planeerimiseks ja Sihtasutuse täpsem tegevusplaan eeloleva- hindamiseks puudulik. teks aastateks veel selgub, kuid 2023. aas- tal läheb kõige enam ressurssi liikumisaasta Seda lünka Eesti liikumisharrastuse valdkon- korraldamisele, mis samuti kompetentsikes- nas täidabki Sihtasutus Liikumisharrastuse kuse vedada on. kompetentsikeskus, mille ülesanne on kogu valdkonna tõhusam juhtimine, aidates seega kaasa Eesti elanike liikumisaktiivsuse tõusu- 20 2.3. TREENERITE TÖÖJÕUKULU TOETUSED Kui treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem 1,175 miljoni treeningtunnini. Samas 2021. loodi 2003. aastal ning alates 2013. aas- aastal tunnistati taotlusvooru tingimustele tast vastavad Eesti treenerikutsed Eesti vastavaks tegelikult 1,234 miljonit ja 2022. Kutsekvalifikatsiooni Raamistikule (EKR) ja aastal 1,28 miljonit treeningtundi. Euroopa Kutseraamistikule (EQF), siis 2015. aastal rakendus esimest korda treeneri- Selleks, et nõudlusele vastata, otsustas te tööjõukulu toetusmeede. Selle loomise Vaba­riigi Valitsus anda 2023. aastaks treene- eesmärk oli järgmine: „parandada laste ja rite tööjõukulu toetusmeetmesse täiendavaid noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti vahendeid, mille abil oli võimalik tõsta toeta- ning väärtustada treeneri ametit. Toetus ai- vate treeningtundide piirmäära 1,35 miljonini. tab tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid Samas 2023. aastaks tunnistati taotlusvooru ning kindlustada kõrgema kvalifikatsiooni- tingimustele vastavaks 1,37 miljoni treening- ga treenerite järelkasvu tulevikus.“15 Samuti tunni tasustamist, mis näitab, et vajadus toe- seadsid spordiringkonnad lõppeesmärgiks, tatavate treeningtundide piirmäära tõsta on et täiskohaga laste ja noortega töötavate 5. endine. kutsetasemega treenerite palk peaks jõud- ma Eesti keskmise palga tasemele. Lisaks treeningtundide arvule on tõusnud ka sellest otseselt kasu saajate hulk. 2015. aas- Alates 2015. aastast on taotletud ja tasusta- tal toetati meetmest 322 organisatsiooni, kes tud treeningtundide arv aina tõusnud. 2018. olid tööandjad 1028 treenerile, kelle juhenda- aastast kehtestati, et riik toetab aastas kuni misel treenis 31 739 last ja noort, mis moo- 1,1 miljoni treeningtunni korraldamist ja kuni dustas 5–24-aastaste vanusegrupist 11,5%. 50% treeneri brutotasust. 2019. aastaks Vaatamata vahepealsele paigalseisule meet- taotleti enam kui 1,1 miljoni treeningtunni messe lisavahendite leidmisel ja seega ka tasutamist, mis tähendas, et enam taotletud miinimum brutotasu tõstmisel on 2023. aas- treeningtundide eest tasusid tööandjad pro- taks 426 organisatsiooni esitanud taotluse portsinaalselt ja riigi toetus treeneri töötasust 1462 treeneri tööjõukulu toetamiseks. Nende oli alla 50%. Viimastel aastatel on tasustatud treenerite käe all treenib 45 918 last ja noort, treeningtundide arv veelgi tõusnud. 2021. mis moodustab 5–24-aastaste vanusegru- aastaks tõsteti treeningtundide piirmäära pist ligi 17%. 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Riigi toetus 3,511 3,967 4,449 6,015 7,075 7,252 7,252 7,252 12,252 Organisatsioone 322 367 384 389 399 407 404 404 426 Treenereid 1028 1177 1225 1232 1262 1305 1358 1414 1462 Noori 31739 36407 38304 39242 39501 41340 43395 43955 45918 Tasustatud tunde 901917 1032005 1078094 1059872 1100748 1151552 1234482 1275000 1376000 1 kuu toetus 389,37 390 426 541 642 630 640 600 936,6 Vähim brutotasu 582,02 582,96 636,77 850 1000 1020 1020 1020 1400 15 Aruanne „Spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ elluviimise kohta, 2016, lk 11 21 2019. aastal seadis Kultuuriministeerium 2023. aastaks võttis Vabariigi Valitsus muu- üheks spordiprogrammi 2020–2023 tege- de palkade osas prioriteediks ka kultuuri- vuse mõõdikuks treenerite tööjõukulu toe- töötajate, sh treenerite palgad ning eesmärk tusmeetme raames toetatavate treenerite on, et toetusmeetme kaudu toetatavate täis- miinimumtasu ja Eesti keskmise palga va- kohaga töötavate treenerite miinimumtöö- helise suhte. Mõõdiku arvutamisel võetakse tasu oleks 1400 eurot. Eelduslikult peaks arvesse möödunud aasta keskmist palka 2023. aastal jääma treenerite miinimumtasu ja sellest järgmiseks aastaks kehtestatud ja 2022. aasta Eesti keskmise palga suhe toetavate treenerite miinimumtasu. Näiteks 0,82–0,85 juurde. Seega on selge, et 2024. 2020. aasta baastase oli 0,72, kus võeti ar- aasta riigieelarvesse tuleb planeerida järg- vesse 2019. aasta keskmist palka ja 2020. mine hüpe, et 2024. aastal seatud eesmärk aastaks kehtestatud treenerite miinimumta- täidetaks ning treenerite miinimumtasu su, ning eesmärk oli 2023. aastaks viia see oleks võrdne Eesti keskmise palgaga. suhe üheni. Aastatel 2020–2022 vahe sea- tud eesmärgiga paraku ei vähenenud, vaid Kokkuvõttes saab öelda, et tänu Vabariigi kaugenes ning oleme praegu olukorras, kus Valitsuse otsusele leida toetusmeetmesse 2022. aasta baastase on 0,66. täiendavad 4,5 miljonit eurot, astuvad 2023. aastal laste ja noortega töötavate treenerite Brutopalga võrdlus 1883* 1705* 1548 1600 1448 1407 1310 1400 1400 1221 1146 1300 1300 1300 1065 1150 Eesti keskmine 1020 1020 1020 1000 942 850 830 731 637 583 582 Kultuuritöötaja Treener 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 * Eesti Panga 20.09.2022 avalikustatud prognoos 22 palgad suure sammu eesmärgile ehk Eesti on oluline vahend, et tagada Eesti lastele ja keskmisele palgale lähemale. Keskmise pal- noortele ligipääs kvaliteetsele huviharidu- gani jõudmiseks tuleb 2024. aasta riigieel- sele ja -tegevusele, mida juhendavad moti- arvesse leida ligikaudu sarnane suurusjärk veeritud treenerid. Huviharidus ja -tegevus lisavahendeid, sest lisaks pidevalt tõusvale on ka oluline valdkondadeüleses ennetuses, keskmisele palgale tuleb arvestada ka suu- aidates Eesti lastel ja noortel kvaliteetselt ja reneva nõudlusega treeningtundide tasusta- ennast arendaval viisil vaba aega veeta. miseks. Treenerite tööjõukulu toetusmeede 2.4. REGIONAALSED TERVISESPORDIKESKUSED Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaa- toetusest) tervise­spordikeskuste väljaaren- rendamise toetusmeetme aastateks 2019– damisse oli kokku umbes 3,9 miljonit eurot. 2022 on lõppenud. Taotlusvooru eesmärk Arvestades, et osad tervisespordikeskused oli toetada igas maakonnas kuni kahe regio- viisid tervisespordikeskuste väljaarenda- naalse tervisespordikeskuse väljaarenda- mise projekti raames ellu ka tegevusi, mis mist, mis pakuvad mitmekülgseid võimalusi otseselt ei olnud meedet reguleeriva määru- tegeleda aasta ringi vabas õhus ja tasuta eri- se vaatest abikõlblikud kulud, võib kohalike nevate liikumisviisidega. Toetusperioodi lõ- omavalitsuste ja teiste rahastajate panus puks peavad toetatud tervisespordikeskus- küündida kokkuvõttes üle 5 miljoni euro. tes olema rajatud kvaliteetsed valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus. Meedet luues ei olnud kunstlume Tervisespordi­ tootmisvõimekust näiteks Narvas, Saare- keskuste maal ega Raplamaal. toetamine Taotlusvoorust võis toetust taotleda kohaliku 2 400 000 eur omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on tervisespordikeskuse taristu. Meetme kogu eelarve nelja aasta kohta oli 2,4 miljonit eu- rot, mis jagunes võrdselt nii iga aasta peale Riigi toetusmeede kui ka kõigi maakondade vahel. See tegi toe- tuse ülemmääraks maakonna kohta 40 000 eurot aastas, mis jagunes maakonnas toeta- tavate tervisespordikeskuste vahel. Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest oli 50%. Vähemalt 50% taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest pidi toetuse saaja katma oma- või kaasfinantsee- 3 900 000 eur rimise vahenditest. Lõplik summa veel sel- gub, sest 2022. aasta aruanded vaadatakse üle 2023. aasta märtsi lõpuks. Praeguse sei- suga saab öelda, et regionaalsete tervises- pordikeskuste oma- või kaasfinantseering (mis tuli enamasti kohalike omavalitsuste Tervisekeskuste oma- ja kaasfinantseering 23 Meetme abil võis toetust taotleda liikumis- tegeleda välitingimustes mitmekesise liiku- radade rajamiseks või rekonstrueerimiseks misharrastusega ka lumevaestel talvedel (sh radade ohutuks muutmiseks, radade ning pimedal ajal. märgistamiseks ja viitadega tähistamiseks, radade katmiseks jms), liikumisradade Kokku taotles toetust 30 tervisespordikes- hoolduseks vajaliku tehnika soetamiseks, kust. Pärast ühe taotleja projektist loobu- liikumisradade valgustuse rajamiseks või mist arendati välja 23 tervisespordikeskust uuendamiseks ning kunstlume tootmise või- 15 maakonnas. mekuse väljaarendamiseks. Enamasti neid tegevusi toetatigi. Lisaks võis toetust taot- Alates 1. septembrist 2020 on SA Eesti leda kelgu- ja suusanõlvade, jõulinnakute, Terviserajad paigaldanud neisse tervise­ laste mänguväljakute ja pallimängude välis- spordikeskustesse loendurid (v.a Hiiumaal väljakute uuendamiseks või rajamiseks ning Palukülas ja Kohilas). Selle statistika alusel muude liikumisharrastuse võimalusi laien- saab öelda, et Eesti elanikkond on keskused davate võimaluste loomiseks (nt kettagolfi aktiivselt kasutusele võtnud – vahemikus rada, välisuisuväljak), kuid seda ainult juhul, 01.01.2020 kuni 30.11.2022 on loendatud kui toetust taotleti ka ühele eeltoodud te- üle 6 miljoni külastuse. Samas peab arves- gevusele. Tervisespordikeskustes arendati tama, et viimased andurid paigaldati 2021. muu hulgas välja mäesuusanõlvi, kettagolfi aasta suvel ning kahes tervisespordikesku- väljakuid, pumptrack-radu ning jalgpalligolfi ses ei ole neid senini. väljakuid. Meetme peamine eesmärk sai täi- detud – edaspidi saab kõigis maakondades Kultuuriministeeriumi toetatud tervisespordikeskused 24 Vaatamata juba praegu küllaltki laialdasele Seega on lähiaastate vaatest oluline leida kasutatavusele on toetusperioodi lõppedes regionaalsete tervisespordikeskuste aren- selgunud, et enamik tervisespordikeskusi damiseks (sh olme- ja teenindushoonete ra- vajavad täiendavaid investeeringuid. Eri- jamiseks ja renoveerimiseks) lisavahendeid. ti oluline on teenindushoone rajamise või uuendamise võimalus. Tänu 2023. aasta riigieelarvesse saadud lisavahenditele on ministeerium loonud ka uue, olme- ja teenin- dushoonete rajamise toetusmeetme mahu- ga 3 miljonit eurot. Selle abil loodetakse eel- datavalt toetada kuue kuni üheksa olme- ja teenindushoone rajamist, kuid vajadus uute ja praeguste renoveerimise järele on suu- rem. Kultuuriministeerium on otsustanud jätkata ka regionaalsete tervisespordikeskuste nel- ja-aastase toetamise meetmega vähemalt samas mahus. Uus nelja-aastane meede võimaldab rajada kuni 320 000 eurot maks- vaid uusi olme- ja teenindushooneid ning renoveerida olemasolevaid. Maksimaalselt võib üks tervisespordikeskus saada selleks aga 160 000 eurot, millest jääb suuremate tööde tegemise toetamiseks väheseks. 25 3. TEGEVUSED SAAVUTUSSPORDI EDENDAMISEKS 26 3.1. AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUMI ARENGUD Audentese spordigümnaasium (edaspidi ka muti pööratakse tähelepanu kahese karjääri Audentes) tegutseb 2000. aastast. Tallin- ja vaimsete oskuste arendamisele nii Auden- nas ja Otepääl asuva spordigümnaasiumi tese enda töötajate kui ka väliste ekspertide eesmärk on riikliku koolitustellimuse ellu- toel. Õppursportlaste arendamisel ja heaolu viimine, mille sisuks on pakkuda andekate- toetamisel peetakse oluliseks koostööd ka le noortele sportlastele võimalust ühildada lapsevanemate ja spordiorganisatsioonide- üldhariduse omandamine ja tipptasemel ga, kellega regulaarselt kohtutakse. treenimine. Alates 2022. aastast on Auden- tes Kultuuriministeeriumi haldusalas. Lisaks Kuna Audentese eesmärk on luua tingi- spordigümnaasiumile tegutsevad Auden- mused, et Eestis sirguksid edukad sport- tese nime all lastekool, erakool, huvikeskus, lased, on oluline aeg-ajalt üle vaadata, mil- rahvusvaheline kool ja spordiklubi. liste sportlike tulemusteni on seal õppinud sportlased jõudnud. Selleks on Audentes Audentese spordigümnaasiumi kui kahese koostöös Eesti Olümpiakomiteega teinud karjääri arengukeskkonna visioon on tagada uuringud, mille tulemusi järgmised peatükid õppursportlasele head võimalused hariduse lühidalt kirjeldavad. omandamiseks ja tippsportlaseks kujune- miseks. Hariduse väärtustamist ilmestab Audenteses õppinute sportlikud igal aastal spordigümnaasiumi medaliga tulemused lõpetanute arv16. Spordigümnaasiumi ühine eesmärk on toetada õppursportlase pika- ajalist terviklikku arengut õpilase, sportlase, Sportlaste edukuse mõõtmiseks on nende tu- ühiskonnaliikme ja isiksusena. Nii õppurs- lemusi uuritud seitsme näitaja17 lõikes. Uuri- portlaste arendamisel kui ka töötajaskonnas tud on nii Tallinna kui ka Otepää harusid ning peetakse oluliseks selliseid väärtusi nagu seda peamiste õpetatavate alade18 lõikes. teadlik ja teadvustatud tegutsemine, paind- Välja on selgitatud kõikide Audentese lõpeta- likkus, avatud suhtlus, vastastikune tagasi- nute sportlikud tulemused. Oluline on märki- side, mitmekülgsete kompetentside arenda- da, et sportlase koondhinne antakse aastate mine, vastutusvõime ja iseseisvus, tervise kõrgeima saavutuse alusel, st kui sportlane väärtustamine ja panustamine. on olnud näiteks EOK A-tasemel, aga osa- lenud ka OM-il, on ta tabelis märgitud ainult EOK A-, B- või C-taseme sportlasena. Audentesel on süsteemne arendustegevus- te kava, mida regulaarselt analüüsitakse. Sa- 16 https://audentes.ee/spordigumnaasium/tunnustused/medaliga-lopetanud/ 17 1) On oma saavutuste põhjal EOK A-, B- või C- taseme sportlane; 2) on arvatud OM-i, MM-i või EM-i täiskasvanute koondvõistkonda; 3) on tulemuslikult esinenud rahvusvahelistel tipp(kommerts)võistlustel, -liigades või saavutanud kõr- ge koha maailma edetabelites või kuulub OM-i, MM-i, EM-i kvalifikatsiooniturniiridel osalevasse koondvõistkonda; 4) on saavutanud 1.–8. koha noorte, juunioride MM-, EM- või noorte OM-i, Euroopa noorte olümpiafestivali (EYOF) võistlustel, universiaadidel; 5) on arvatud MM-i või EM-i noorte või juunioride koondvõistkonda, noorte OM-i, EOYF-i koondvõistkonda; 6) on täiskasvanute Eesti MV medaliomanik; 7) on arvatud Eesti koondvõistkonda erinevateks täiskasvanute või järelkasvu rahvusvahelisteks võistlusteks. 18 Tallinnas: kergejõustik, korvpall, võrkpall, judo, maadlus, käsipall, tennis, laskmine, ujumine; Otepääl: murdmaasuusa- tamine, jalgrattasport, laskesuusatamine, kahevõistlus, suusahüpped, orienteerumine. Viimastel aastatel on lisandunud nii Tallinnasse kui ka Otepääle muud alad, nt lumelauasõit, vigursuusatamine, golf, iluvõimlemine, piljard, poks, rannavõrkpall, saalihoki, sulgpall ja triatlon. 27 TALLINN Kokku on Audentese Tallinna haru lõpetanud 940 inimest, kelle sportlikud saavutused jagune- vad 2022. aasta seisuga järgmiselt: Sportlaste % kõikidest Näitaja Näitaja selgitus arv lõpetanutest 1 EOK A‑, B‑ või C‑taseme sportlane 26 2,8% 2 Arvatud OM-i, MM-i või EM-i täiskasvanute võistkonda 66 7% 3 Kõrge koht maailma edetabelis, tippvõistluste head tulemused 112 11,9% 4 1.–8. koht noorte, juunioride MM-il, EM-il või noorte OM-il, 26 2,8% EOYF‑võistlustel, universiaadidel 5 On arvatud MM-i või EM-i noorte või juunioride koondvõistkonda, 285 30,3% noorte OM‑i, EOYF‑i koondvõistkonda 6 On täiskasvanute Eesti MV medaliomanik 115 12,2% 7 On arvatud Eesti koondvõistkonda erinevateks täiskasvanute või 73 7,8% järelkasvu rahvusvahelisteks võistlusteks 0 Ei ole eelnimetatud tulemusi saavutanud 237 25,2% 28 Saavutused erinevate alade lõikes on kajas- rohkem on Audentese Tallinna harus tegele- tatud järgnevas tabelis. Märkimist väärib, et tud kergejõustikuga ning 44% on tegelenud 22% kõikidest lõpetanutest on saavutanud pallimängude võistkonnaalaga. Võrreldes tulemuse, mis on kolme kõige olulisema erinevate kriteeriumide täitmist 2017. aasta- näitaja hulgas (kriteeriumid 1–3) ning ainult ga, on näha, et olulisemate kriteeriumite (1– 25% ei ole märkimisväärseid tulemusi saa- 3) ja (4–5) täitmise osakaal on suurenenud. vutanud. Samuti võib välja tuua, et kõige Kriteeriumid Lõpetanute arv Spordiala „1–3“ „4–5“ „6–7“ 0 266 Kergejõustik 15% 16% 35% 34% 194 Korvpall 24% 40% 10% 26% 158 Võrkpall 28% 46% 9% 16% 66 Judo 9% 33% 38% 20% 70 Maadlus 19% 41% 16% 24% 61 Käsipall 38% 48% 2% 13% 51 Tennis 27% 27% 24% 22% 34 Laskmine 12% 41% 12% 35% 11 Muud alad 18% 64% 9% 9% 29 Ujumine 38% 10% 21% 31% 940 TALLINN KOKKU 2022 22% 33% 20% 25% 734 TALLINN KOKKU 2017 16% 32% 21% 31% 29 OTEPÄÄ Kokku on Audentese Otepää haru lõpetanud 306 inimest. Nende sportlikud saavutused 2022. aasta seisuga on toodud allolevas tabelis. Sportlaste % kõikidest Näitaja Näitaja selgitus arv lõpetanutest 1 EOK A‑, B‑ või C‑taseme sportlane 17 5,6% 2 Arvatud OM-i, MM-i või EM-i täiskasvanute võistkonda 32 10,5% 3 Kõrge koht maailma edetabelis, tippvõistluste head tulemused 12 3,9% 4 1.–8. koht noorte, juunioride MM-il, EM-il või noorte OM-il, 3 1% EOYF‑võistlustel, universiaadidel 5 On arvatud MM-i või EM-i noorte või juunioride koondvõistkonda, 91 29,7% noorte OM‑i, EOYF‑i koondvõistkonda 6 On täiskasvanute Eesti MV medaliomanik 7 2,3% 7 On arvatud Eesti koondvõistkonda erinevateks täiskasvanute või 41 13,4% järelkasvu rahvusvahelisteks võistlusteks 0 Ei ole eelnimetatud tulemusi saavutanud 103 33,7% Spordialade lõikes on Otepääl enim lõpeta- 34%. Võrreldes Otepää haru 2022. aastal nud murdmaasuusatajaid. Kolm tähtsamat lõpetanute kriteeriumide täitmise osakaalu kriteeriumi on täitnud 20% sportlastest ning 2017. aastaga, ei ole need oluliselt muutu- märkimisväärseid saavutusi ei ole saanud nud. Kriteeriumid Lõpetanute arv Spordiala „1–3“ „4–5“ „6–7“ 0 141 Murdmaasuusatamine 9% 25% 11% 56% 92 Jalgrattasport 24% 30% 28% 17% 40 Laskesuusatamine 38% 43% 3% 18% 24 Hüpped-kahevõistlus 42% 33% 25% 0% 9 Orienteerumine 22% 67% 0% 11% 306 OTEPÄÄ KOKKU 2022 20% 31% 16% 34% 241 OTEPÄÄ KOKKU 2017 19% 32% 15% 34% 30 Audentese spordigümnaasiumi Kokkuvõtlikult võib öelda, et Audentese rahuloluküsitlus spordikooli mudel toetab noorsportlaste igakülgset arengut ning aitab kaasa sportli- ke tipptulemuste saavutamisele. Audentese spordigümnaasiumis tehakse re- gulaarselt rahuloluküsitlusi, mille tulemuste abil noortele pakutavaid teenuseid paren- Olulisemad näitajad 2022. aasta küsitlusest datakse. Küsitlust tehakse eraldi nii Tallinna on kajastatud järgmises tabelis. kui ka Otepää harus. Karjääri arengus pidasid õpilased pigem kasulikuks või väga kasulikuks: Tallinn Otepää õpetajate ja treenerite paindlikku suhtumist 89% 74% võimalust saada õppe- ja spordimurede lahendamisel abi 88% 77%19 treenimisvõimalusi (sh treeningvahendeid) 89% 90% võimalust saada spordimeditsiinilist abi 95% 90% taastumisvõimalusi 82% 88% Õpilaskoduga rahulolu puhul tuleb märkida, Rahulolu võrdlus 2017. aastaga et Tallinnas oldi sellega oluliselt rohkem ra- hul kui Otepääl. Kui Tallinnas olid pigem ra- 2020. aastal sõlmis riik Audentesega uue, hul ja väga rahul 89% vastanutest ja rahul- eelnevast suurema eelarvega hankelepingu. olematuid ei olnud, siis Otepääl oli pigem Lepingu eesmärk oli teenuste mitmekesista- rahulolematuid 33%. Tagasiside põhjal on mine ja kvaliteedi tõstmine. Kogu küsitlust kindlasti vajalik Otepää õpilaskodu tingimu- varasema perioodiga võrrelda ei saa, sest si parendada, et ka elamistingimused meie küsitlust muudeti uue riigihanke esimesel tulevikulootuste arenemisvõimalusi seni- õppeaastal 2021. aastal, kuid mõned näi- sest paremini toetaksid. tajad on võrreldes 2017. aastaga oluliselt parenenud. Tallinn Otepää Näitaja 2017 2022 2017 2022 Rahulolu treenimisvõimalustega „Väga rahul“ 44% 65% 46% 55% Rahulolu koolisööklas pakutava toiduga „Väga rahul“ ja „pigem rahul“ 27% 60% 28% 61% Meditsiiniline tugi „Väga rahul“ ja „pigem rahul“ 86% 95% 44% 90% 19 2021. aastal oli vastav näitaja 100% 31 3.2. EESTIS KORRALDATUD RAHVUSVAHELISTE KÕRGETASEMELISTE VÕISTLUSTE TOETAMINE Viimastel aastatel on Eesti spordiorganisat- mel sportlased. Lisaks on Eesti riik rajanud sioonid saanud järjest enam populaarsete rahvusvaheliste kõrge sportliku tasemega spordialade kõrgetasemeliste rahvusvahe- võistluse korraldamiseks kvaliteetse taristu. liste spordivõistluste korraldusõigusi. See näitab meie spordiorganisatsioonide tuge- Eesti riik eraldas 2022. aastal rahvusvahe- vust – on olemas maailmatasemel korral- liste võistluste Eestis korraldamiseks üle 6,7 dusmeeskond, väga head kontaktid, suhted miljoni euro. Rahvusvaheliste võistluste kor- ja usaldus rahvusvahelises organisatsioo- raldamise toetamise kasvu aastatel 2017– nis, varasem edukas madalama taseme 2022 iseloomustab allolev tabel. võistluste korraldamine ning maailmatase- Võistlused 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kultuuriministeeriumi 756 000 931 000 525 000 1 700 368 1 566 731 majandusliku mõju meede Kultuuriministeeriumi 340 000 550 000 800 000 814 672 699 463 922 800 spordisündmuste meede Ettevõtluse ja 195 000 195 000 195 000 161 353 446 423 618 275 Innovatsiooni Sihtasutuse taotlusvoor Rally Estonia 0 337 500 980 000 2 002 030 2 395 561 2 500 000 Võrkpalli EM- 500 000 1 650 000 950 000 finaalturniirid WTA-tenniseturniir 150 000 KOKKU 535 000 1 838 500 2 906 000 4 003 055 6 891 815 6 707 866 Taotlusvoorust, millest toetuse eraldami- miljonit eurot, millelt maksti riigile käibemak- ne on otseselt seotud üritusega kaasneva su 2,2–2,7 miljonit eurot. Keskmiselt laekus majandusliku mõjuga, toetati 2022. aastal käibemaksu riigile 1,27 korda rohkem, kui oli kokku 11 üritust summas 1 916 731 miljo- riiklik toetus. Seega on meede riigieelarvele nit eurot. Nende sündmustega laekus riigile positiivse mõjuga. Täpsem ülevaade on esi- täiendavalt välismaalt saabunud osalejate ja tatud järgmises tabelis. pealtvaatajate kulutustena ning rahvusvahe- liste organisatsioonide toetusena 15,5–18,8 32  Toetuse Välisraha Eestisse Nr Võistluse nimi summa (mln eur) Käibemaks riigile (eur) 1 Iluuisutamise EM 2022 Tallinn 275 000 2,3 kuni 2,7 333 000 kuni 392 000 2 ISU Neli Kontinenti iluuisutamise 155 492 1,1 kuni 1,2 180 000 kuni 192 000 meistrivõistlused 2022 3 2022 TALLINN OPEN - Kr. Palusalu Noorte 65 000 0,8 kuni 1,0 110 000 kuni 147 000 Maadlusvõistlus 4 48. Tartu Maraton 57 765 0,4 kuni 0,5 59 000 kuni 80 000 5 Laskesuusatamise maailmakarikaetapi 350 00020 2,5 kuni 3,0 346 000 kuni 418 000 BMW IBU World CUP Biathlon Otepää 2022 6 ISU iluuisutamise juunioride 160 000 1,2 kuni 1,3 201 000 kuni 217 000 maailmameistrivõistlused 2022 7 Maailmameistrivõistlused sportkeeglis 85 149 0,7 kuni 0,9 87 000 kuni 117 000 2022 8 Taekwondo WT Euroopa klubide 140 940 1,1 kuni 1,4 145 000 kuni 193 000 meistrivõistlused 2022 9 Tallinna Maraton 2022 200 000 2,0 kuni 2,6 262 000 kuni 342 000 10 IRONMAN Tallinn 2022 362 385 2,8 kuni 3,5 388 000 kuni 482 000 11 Euroopa Kergejõustikuliidu aastakoosolek 65 000 0,6 kuni 0,7 86 000 kuni 94 000 ja Euroopa parimate sportlaste auhinnagala Tallinn 2022 KOKKU 1 916 731 15,5 kuni 18,8 2 197 000 kuni 2 674 000 Kultuuriministeeriumi spordisündmuste taotlusvooru mahtu, võistlusega otseselt meetmest toetati lisaks 40 võistlust kokku kaasnev majanduslik mõju jääb väiksemaks 922 300 euroga ning Ettevõtluse ja Innovat- kui suursündmuse taotlusvooru tingimused siooni Sihtasutus 13 võistlust 618 275 euro- nõuavad või võistluse korraldusõigus antak- ga. se Eestile lühikese etteteatamisega. Aasta- tel 2019–2021 on Vabariigi Valitsus teinud Üksikud Eestile olulised suured rahvusvahe- eriotsuse kolme spordisündmuse toetami- lised kõrge sportliku tasemega võistlused seks Vabariigi Valitsuse reservist: Rally Esto- ei sobi regulaarsetesse taotlusvoorudesse nia ning meeste ja naiste võrkpalli Euroopa järgmistel juhtudel: taotletav summa ületab meistrivõistluste finaalturniirid. 20 toetatud 2021. aasta eelarvest 33 Rahvusvahelistel üritustel on suur potent- 2022. aastal eraldati suuremad toetused siaal Eesti kui turismi sihtriigi tutvustamisel järgmistele võistlustele: erinevates kanalites (nt televisioon, veebi- ülekanded, sotsiaalmeedia). Neil on oluline 1) Rally Estonia 2 500 000 eurot; pikaajalisem mõju riigi majandusele, tuues 2) Naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistlus- samas Eestisse ka kohe täiendavat raha vä- te finaalturniiri alagrupiturniir 950 000 lismaalt. eurot; 3) Ironman Tallinn 362 385 eurot Lisaks majanduslikule mõjule, Eesti tutvus- tamisele ja tavapärasest suuremale mee- Spordivaldkond, spordivõistluste korraldajad diakajastusele on kõrge sportliku taseme- ja Eesti spordiorganisatsioonid on pidevas ga rahvusvahelistel võistlustel muu hulgas arengus. Muutuvad nii võistluste korralda- järgmised mõjud: Eesti inimestel on võima- mise põhimõtted, tingimused kui ka võist- lik lähemalt näha maailma tippsportlasi, lussüsteemid ning kasvab Eesti spordiorga- tõuseb noorte motivatsioon treenimiseks ja nisatsioonide suutlikkus. Jätkuv areng võib tippsportlaseks saamiseks ning spordiorga- kaasa tuua võimalusi korraldada lähitulevi- nisatsioonide võimekus, suureneb inimeste kus spordimaailma suurvõistlusi, mille kor- soov olla kehaliselt aktiivne. raldamine Eestis ei ole praegu võimalik. 3.3. TEAM ESTONIA TEGEVUSED 2022. aastal jätkas Team Estonia aktiivselt giteenuste süsteem. Esiteks muutus teenus- sportlaste toetamist. Aasta kõrghetkeks te kasutamine oluliselt paindlikumaks. Kui olid kindlasti Pekingi taliolümpiamängud, enne oli sportlastel ette nähtud teatud maht mis olid eestlastele ka küllaltki edukad. Kelly teenuseid kuupõhiseks kasutamiseks, siis Sildaru pronksmedali kõrval saavutasid kii- alates 2022. aasta sügisest on kogu arves- ruisutaja Marten Liiv 7. koha, kahevõistleja tus aastapõhine. Tuleb arvestada, et sportla- Kristjan Ilves 9. koha ning Henri Roos ja Mar- sed viibivad väga palju aega välismaal ning tin Himma murdmaasuusatamise teatesp- soovivad teenust kasutada just neile sobival rindis 11. koha. ajal ja kohas. Teiseks lisandus kaks väga va- jalikku teenust: spordipsühholoogia ja toitu- Lisaks toimus 2022. aastal noorte taliolüm- misnõustamine. Täiskasvanutel on võimalik piafestival Soomes Vuokattis ning su- kasutada spordipsühholoogi individuaalselt, veolümpiafestival Slovakkias Banska Byst- noortele toimub ettevalmistusperioodil ka- ricas, kuhu Team Estonia koodistena mindi heksa kuud kestev spordipsühholoogia ABC ning mis osutusid eestlastele väga edukaks. kursus, suvealadel algusega novembris ning Kui Soomest naasti ühe kuldmedaliga, mille talialadel algusega aprillis. võitis iluuisutaja Arlet Levandi, siis Slovak- kias võitsid kergejõustiklased Viola Hambid- Alates 2023. aastast on Team Estonia sport- ge, Karl Kristjan Pohlak ja Heti Väät koguni lastele pakutavad tugiteenused järgmised: kolm hõbemedalit. Tippspordis üldiselt oli 2022. aasta eestlastele läbi aegade edu- 1) spordimeditsiin – spordiarst, koormus- kaim, sest erinevatelt tiitlivõistlustelt võideti test, vereproov; kokku üle 300 medali. 2) traumade ja vigastusejärgne ravi; 3) füsioterapeut ja massaaž; 2022. aastal arenes oluliselt Team Estonia tu- 4) ehhokardiograafia uuring; 34 5) FMS (Functional Movement Screening) täiendavalt olümpiaaladel 17 koondist ja uuring; 59 sportlast kogusummas 460 000 euroga, 6) spordipsühholoogia; mitteolümpiaaladel 6 koondist ja 1 sportlast 7) toitumisnõustamine. 155 000 euroga ning pallimängualadel 48 koondist 1 385 000 euroga. Allolevast tabe- Lisaks jätkati nii olümpia-, mitteolümpia- kui list on näha, et määratud toetused katavad ka pallimängualade koondiste ja sportlas- ära ainult ligikaudu 25–40% kogu taotletud te ettevalmistuse toetamist. Kokku toetati ehk vajaminevast summast. Olümpiaalad 460 000 1 939 400 Pallimängualad 1 385 000 3 387 000 Mitteolümpiaalad 155 000 390 000 Taotletud summad (eur) Määratud toetused (eur) 2022. aastal toimus Team Estonia sport- arengut toetavaid teemasid, valmistada neid lastele ka kaks koolituspäeva: õppepäev ette jätkukarjääriks ning jagada selliste koh- 20. aprillil ja sportlasfoorum 26. oktoobril. tumiste kaudu infot Team Estonia ja selle Eesmärk on pakkuda sportlastele sportlikku arengu kohta. Team Estoniale riigieelarvest eraldatud toetuse jagunemine 2022. aastal Võistkonnaalade Team Estonia koondiste toetus Arengu- ja 1 385 000 eur koolitusprogramm 20 000 eur Kulud kokku Turundus- ja 3 000 000 eur administreerimise kulud 75 000 eur Tugiteenused Mitteolümpiaalade Team 800 000 eur Estonia koondiste toetus 155 000 eur Sportlaste vajadus- põhised lisatoetused OM-koondiste 55 000 eur toetused Varustuse lisatoetus 460 000 eur (suusalihvimasin) 50 000 eur 35 4. KOKKULEPPE­ MÄNGUDE VASTU VÕITLEMINE 36 2022. aastal tellis Kultuuriministeerium teist mängijat või spordiklubis/-organisat- kokkuleppemängude teemal kaks uuringut: sioonis töötavat isikut, kes panustab või on kokkuleppemängude Eestis leviku uuringu panustanud oma mängudele, teab 17%. 16% ning Eesti seaduste analüüsi kokkuleppe- vastanutest olid teadlikud sellistest juhtumi- mängude karistamise vaatest. Mõlemat test Eestis ja 4% välismaal. uuringut aitas korraldada Justiitsministee- riumi, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Siht- asutuse ning Kultuuriministeeriumi eksper- tidest koosnev juhtrühm. Uuringute raames Kas Te teate kedagi mängijatest või teistest defineeriti spordivõistlustega manipuleeri- spordiklubis/spordiorganisatsioonis töötavatest mist või kokkuleppemängu järgmiselt: „taht- isikutest, kes panustavad / on panustanud oma lik kokkulepe, tegevus või tegevusetus, mille mängudele (% vastanutest)? eesmärk on spordivõistluse tulemuse või käigu ebaaus muutmine, selleks et kõrvalda- da täielikult või osaliselt eespool nimetatud spordivõistluse ettearvamatus või osa sel- lest, saamaks endale või teistele põhjenda- 83 matu eelis.“21 16 4 Kokkuleppemängude leviku uuringu22 raa- mes küsitles Eesti Uuringukeskus 2022. Eestis Välismaal Ei tea aasta suvel anonüümselt Eesti seitsmel levi- numal pallimängualal (jalgpall, saalijalgpall, tennis, korvpall, jäähoki, käsipall ja võrkpall) tegutsevaid kohtunikke, sportlasi ja treene- reid. Uuringu sihtrühm oli ligi 3000 inimest, Kolmandas osas uuriti sõltuvuslike harju- küsitlus edastati 1886 isikule, kellest vastas muste kohta. Endal tunnistas mõnd sõltu- 504 ehk 27%. Uuringu eesmärk oli saada vuslikku harjumust 6% vastanutest, kuid ülevaade kokkupuutest kokkuleppemängu- kedagi teist mängijat või spordiklubis/-or- dega, sellealasest koolitusest ja kokkulep- ganisatsioonis töötavat isikut, kellel see on, pemängude kohta levinud hoiakutest. teadis 37%. Peamiselt toodi välja alkoholi liigtarvitamist (23%), spordis panustamist Uuringu teises osas uuriti rahaliste panuste (15%), muid hasartmänge (8%), raha peale tegemist sporditulemustele. 33% sihtrüh- mängitavaid kaardimänge (7%), narkootiku- mast on teinud rahalisi panuseid ametlikes me (4%) ja muid harjumusi (3%). spordiennustuskanalites, kellest 2% teevad seda regulaarselt. Sõprade ja/või pere hul- Neljandana küsiti kokkuleppemängudega gas on teinud rahalisi panuseid spordiennus- kokkupuudete kohta. Mõni üksik vastanu- tuskanalites 32% ning mitteametlikes kana- test tunnistas, et talle on tehtud ettepanek lites ainult 2%. Oma mängule panustamist spordivõistluste tulemustega manipuleeri- tunnistas vaid 1% vastanutest, kuid mõnda 21 Spordivõistlustega manipuleerimise vastane Euroopa Nõukogu konventsiooni mitteametlik eesti keelne tõlge, https:// rm.coe.int/estonien-15-02-04-sporditulemuste-manipuleerimise-vastane-konventsioon/16809ed3e1 22 Kogu uuringu leiab siit: https://kul.ee/uuringud#item-1 37  Kas Teil endal on või Te teate kedagi mängijatest või teistest spordiklubis/ spordiorganisatsioonis töötavatest isikutest, kellel on mõni harjumus, mida 94 võib pidada sõltuvuseks? (% vastanutest) Teised Ise 63 63 15 23 4 7 8 3 2 1 1 2 Midagi Narkooti- Kaardi- Muud Spordis Alkoholi Ei tea / ei muud kumide mängud hasart- panustamine liigtarvitamine ole midagi tarvitamine (raha peale) mängud sellist (gambling) da. Kokkuleppemängudes osalemist välis- Kuigi kokkuleppemängud ei tundu uuringu maal tunnistas 2% ja Eestis 4% vastanutest. tulemuste põhjal Eestis levinud probleemi- Samas isikuid, kes olid kokkuleppemängu- na, peab ka nende väheste osas olema null- des Eestis osalenud, teadis rohkem – 14%. tolerants. Rahvusvahelise kogemuse põhjal Välismaal kokkuleppemängudes osalenuid võime öelda, et probleemiga tuleb tegeleda teadis 9%. Need juhtumid olid aga enamasti juba enne selle laialdasemat levikut. vanemad kui viie aasta tagused. Uuringut koostades eeldas juhtrühm, et kok- Kokkuleppemängud ei ole vaid spordivald- kuleppemängudes osalemise pakkumise konna probleem. Need võivad ulatuda palju saanute osakaal võib olla oluliselt suurem. kaugemale, organiseeritud rahvusvahelise 2011. aastal tehti Leedus sarnane uuring kuritegevuseni, mis mõjutab kogu ühiskon- meistriliigas mängivate jalg- ja korvpallurite da laiemalt. Piisab, kui kokkuleppemänge on vahel, millest selgus, et 15% jalgpallurite ja vähe, kuid need on süsteemsed – tekitatav 21% korvpallurite poole oli pöördutud ettepa- kahju, nii moraalne kui ka rahaline, on suur. nekutega korraldada kokkuleppemäng.23 Kas Te teate kedagi, kes on Eestis või välismaal osalenud mängus, mille tulemusega on manipuleeritud? (% vastanutest) VÄLISMAAL EESTIS Teab mõnda osalenut 98 Teab mõnda osalenut 96 Ise osalenud 91 91 Ise osalenud 86 2 3 1 5 2 9 2 1 4 1 2 Viimase 1–5 Rohkem Ei Viimase 1–5 Rohkem Ei aasta aastat kui 5 aasta aastat kui 5 jooksul tagasi aastat jooksul tagasi aastat tagasi tagasi 23 Trumpyte, R., 2016. The gap between sports institutions and the public will. Responces to match-fixing in Lithuania. Rmt: G. Sweeny, toim-d. Clobal Corruption Report: Sport. Abington: Routledge, pp. 250–252 38 Muret tekitab asjaolu, et kümnendik vas- Kokkuleppemängude pakkumisest teavitamine tanutest ei pea vajalikuks endale (41%) või (% vastanutest) kellelegi teisele (49%) tehtud spordivõistlu- Kellelegi sega manipuleerimise ettepanekust teavita- teisele 51 12 37 da ning suurel osal (29–38%) puudub selle tehtud kohta seisukoht. Altimad teavitama oleksid pakkumine kohtunikud (78%), treeneritest ja sportlas- Endale test teeksid seda ainult veidi üle poole – tehtud 58 12 30 vastavalt 59% ja 52%. Kellelegi teisele tehtud pakkumine kokkuleppemängude ettepanekust teavitaks Jah Ei Ei oska öelda kedagi 65% kohtunikest, 54% treeneritest ja 45% sportlastest. Potentsiaalsetest teavitajatest oleks valmis teavitama oma spordialaliitu kolmveerand, Keda te teavitaks kokkuleppemängude pakkumise spordiklubi umbes pooled, treenerit/võist- tegemisest? (% vastanutest) konnakaaslast veidi alla poole ning pere/ sõpru veidi üle veerandi. Eesti Antidopingu Kedagi teist 12 ja Spordieetika Sihtasutuse ja politsei poole Politseid 15 14 on valmis pöörduma umbes 15%. Viiendana uuriti sportlaste, treenerite ja koh- Eesti Antidopingu tunike koolitatuse taset. Viimase viie aasta ja Spordieetika 18 14 jooksul on neist kokkuleppemängude alase SA-d koolituse läbinud ainult 21%. Enim on seda teinud kohtunikud (ligi kolmandik), treeneri- Pereliiget/ 26 28 test ja sportlastest peaaegu viiendik. Kohtu- sõpra nike puhul esines ka vanuselisi erinevusi – enim oli koolituse läbinuid vanusegruppides 41–50 (56%) ja 31–40 (38%). Spordialadest Spordiklubi olid koolituse kõige sagedamini läbinud jalg- treenerit / 43 45 pallis tegutsejad, s.o jalgpallurid, treenerid, teist võist- kohtunikud (36%), mehi osales koolitusel konnaliiget naistest enam (vastavalt 25% ja 16%). Koo- litust on korraldanud spordialaliit (50%), rah- vusvaheline spordialaliit (22%) ning Eesti An- tidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (13%). Spordiklubi 51 47 Rohkem valmistavad muret sportlaste, tree- nerite ja kohtunike hulgas valitsevad hoia- kud. 12% vastanutest leidis, et teatud juh- tudel on kokkuleppemängudes osalemine Spordi- õigustatud. 16% vastanutest leidis, et kok- 74 alaliitu 75 kuleppemängud ei kujuta spordile ega selle mainele suurt ohtu ning nad ei pea nendes osalejate ranget karistamist vajalikuks. Kellelegi teisele tehtud pakkumine Endale tehtud pakkumine 39 Palun hinnake 5-palli skaalal, kuivõrd Te nõustute järgmiste väidetega (% vastanutest) Kokkuleppemängud on Eestis minu 5 31 41 23 spordialal levinud Kokkuleppemängud on Eestis mõnel 1 9 27 11 52 muul spordialal levinud Kokkuleppemängud käivad normaalse 1 10 79 9 spordi juurde Kokkuleppemängud on välismaal minu 4 20 27 13 37 spordialal levinud Spordis on alati pettusi, sinna pole 7 34 27 18 14 midagi parata Kokkuleppemängud on välismaal 8 31 15 4 43 mõnel muul spordialal levinud Kokkuleppemängud on suur oht minu 39 30 10 5 17 spordialale ja selle mainele Kokkuleppemängude eest tuleks neis 50 31 6 12 osalevaid sportlasi rangelt karistada Kokkuleppemängude eest tuleks treenereid, kohtunikke jt neis osalevaid 52 32 5 11 sporditöötajaid rangelt karistada Kokkuleppemängude eest tuleks 52 28 6 12 organisaatoreid rangelt karistada Kokkuleppemängud on suur oht 56 29 6 9 spordile ja selle mainele Täiesti nõustun Pigem nõustun Pigem ei nõustu Ei nõustu üldse Ei oska öelda Hoiakuid saab ennekõike muuta koolituste kokkuleppemängude koolituse läbimise ko- kaudu. Kui koolitatuid on vaid viiendik, nagu hustuslikuks. uuring näitas, peegeldub vähene teadmine ilmselt ka hoiakutes ja valmiduses kokkulep- Koolitus on eriti tähtis, kui arvestada, et pemängudest teavitada. Selle juures peaks kokkuleppemängudes osalemine võib Eesti suurt rolli hakkama kandma Eesti Antidopin- spordis olla kohati lihtne. Nimelt, ligi viiendik gu ja Spordieetika Sihtasutuse 2022. aasta vastanutest teab mõnda mängijat või teist novembris tutvustatud uus kokkuleppemän- spordiklubis/ -organisatsioonis töötavat isi- gude e-platvorm, mille abil peaks koolitus kut, kes on teinud oma mängudele rahalisi jõudma suurema osani sihtrühmast. Ees- panuseid. Ligi 40% teab kedagi, kes kanna- märk peaks olema, et kui mitte kõik, siis vä- tab mõne sõltuvusliku harjumuse all. Vaid hemalt väga suur osa koondise, meistriliiga 41% sportlastest saab oma spordialase te- või esiliiga tasemel tegutsevatest palluritest, gevuse eest raha ning 16% vastanutest on treeneritest ja kohtunikest oleks järjepide- kannatanud rahalisi raskusi, neist 5% viima- valt kokkuleppemängude teemal koolitatud. se aasta jooksul. Need asjaolud võivad olla Sealjuures on alaliitudel suur võim – näiteks riskifaktorid, mida võivad ära kasutada kok- võivad nad mängijalitsentsi saamiseks teha kuleppemänge organiseerivad isikud. 40 2022. aastal analüüsis advokaadibüroo Ellex Võimalike lahendustena tõid analüüsi au- Raidla praegu Eestis kehtivat õigussüsteemi torid välja kolm varianti. Esiteks, praeguse kokkuleppemängude vaatest.24 Analüüsi põ- olukorra säilitamise, kus autorite hinnangul hieesmärk oli välja selgitada Kultuuriminis- tuleks kannatanu ja kahju laiemalt määratle- teeriumi etteantud kaasuste põhjal, kas Ees- da ning altkäemaksukoosseisude erisubjek- ti seadused (ennekõike karistusseadustik, te täpsemalt defineerida. Teiseks, karistus- hasartmängu seadus ja muud asjakohased seadustiku kelmuse paragrahvi muutmise, seadused) võimaldavad ennetada kokkulep- mille tulemusena arvataks kahju ja kanna- pemängude korraldamist, sh tulemuslikult tanu koosseisuelementidest välja. Kolman- menetleda spordivõistluste manipuleerimi- daks, spordimanipulatsiooni erikoosseisu sega seotud juhtumeid ning neis osalenud loomise, mis oleks oma olemuselt sarnane isikuid vastutusele võtta. Analüüsi raames erasektori altkäemaksu punktiga ning mille koostati ka soovitused regulatsioonide, sh peamine sisu on ebaõiguskokkulepe. Pari- spordialade siseregulatsioonide täiendami- ma lahenduse leidmiseks tuleb moodustada seks ning vaadeldi rahvusvahelist praktikat. eraldi töörühm, kes lahendused läbi töötab. Kultuuriministeerium soovib, et probleem Advokaadibüroo Ellex Raidla eksperdid, kel- saaks lahendatud 2023. aasta jooksul. lel on karistusseadustiku vaatest laiapõh- jaline kogemus, jõudsid õigusliku analüüsi Kokkuvõttes võime öelda, et sportlaste tead- raames seisukohale, et kokkuleppemängu- likkuse ja hoiakute kujundamisega kokku- de juhtumite tõhus menetlemine ning nende leppemängude kohta peab tegelema. Kuigi korraldajate ja selles osalejate vastutusele leviku uuringu kohaselt ei ole kokkuleppe- võtmine võib põrkuda mitme takistusega. mängud Eestis praegu suur probleem, olid uuringu tutvustusüritusel osalenud eksper- Analüüsi käigus lahendatud kaasuste järel, did teist meelt. Samas tasub meeles pidada, mis olid inspireeritud tegelikust elust, jõud- et piisab vaid ühest kokkuleppemänge süs- sid autorid arusaamisele, et praeguses sea- temaatiliselt elluviivast ringkonnast, kelle dusandluses on mitmeid probleeme, mis tegevuse kaudu kannatab spordimaailma ja takistavad kokkuleppemänge tulemuslikult selle maine suurt kahju. Lisaks on Europol menetleda. Samuti tehti probleemide lahen- välja toonud, et kokkuleppemängude kor- damiseks mitmeid ettepanekuid, tuginedes raldamine võib ulatuda isegi organiseeritud analüüsi jooksul välja selgitatud rahvusva- kuritegevuseni, mistõttu on riigi sekkumine helisele praktikale. Eesti on allkirjastanud oluline. Kokkuleppemängude korraldajad ja – küll aga sellega mitte veel liitunud – spor- läbiviijad peavad saama õiglaselt karistatud, divõistluste tulemustega manipuleerimise eriti kui need on seotud organiseeritud kuri- vastase Euroopa Nõukogu konventsiooni, tegevusega. Reaalsed karistused on enne- mille artikli 15 kohaselt peavad konventsioo- tavad ka üksiküritajatele, kes võivad tekkida niga liitunud riigid tagama, et „nende riigisi- spordimaailmast endast. Lõpuks sätestab sesed seadused võimaldavad karistada kri- ka „Sport 2030“ punkt 7.7, et ausa spordi ta- minaalkorras spordivõistluste tulemustega gamise nimel võideldakse muu hulgas spor- manipuleerimise eest, kui sellega kaasneb ditulemustega manipuleerimise vastu, täites kas sund, korruptiivne tegevus või pettus“. nii rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades Kui Eesti soovib konventsiooni samuti rati- vajaduse korral riigisiseseid regulatsioone ja fitseerida, tuleks karistusseadustikku vasta- seadusi ning edendades nii riigisisest kui ka vad muudatused teha. rahvusvahelist koostööd. 24 Kogu analüüsi leiab siit: https://kul.ee/uuringud#item-1 41 5. SPORDI­ VALDKONNA KESKKONNA­ JALAJÄLG 42 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi koha- rollitava tegevuse kaudu (nt energia tootmi- selt tellis Kultuuriministeerium 2022. aastal sega, kütuse tarbimisega oma sõidukites); keskkonnajalajälje uuringu kultuuri- ja spor- kaudsed kasvuhoonegaaside heited, mida divaldkonnas. Uuringut tegi Ernst & Young organisatsioon põhjustab sisseostetava Baltic AS, kes analüüsis Kultuuriministee- teenuse ehk välise energiatarbimise kaudu riumi haldusala keskkonnajalajälge25. Kesk- (nt sisseostetud elektrienergia, sooja- ja kül- konnajalajälje hindamismetoodika oli SEI maenergia tootmisel tekkivad heited). Uu- Tallinna 2021. aastal Kaitseministeeriumi ja ringust jäeti välja kolmanda ulatuspiirkonna Siseministeeriumi keskkonnajalajälje hinda- heitmed, mida tekitavad organisatsiooni tar- miseks kasutatud metoodika, mida kohan- nijad, varustajad ja teised teenusepakkujad, dati Kultuuriministeeriumile sobivamaks. sest selle kohta üheseid andmeid küsitletud Uuringu tulemusena esitati kultuuri- ja spor- organisatsioonidel ei olnud. divaldkonna eripärasid arvestades ettepane- kud keskkonnajalajälje vähendamiseks. Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutus- test esitas keskkonnajalajälje alusandmed Uuringus koguti andmeid 2019. aasta koh- 77%. Nende kasvuhoonegaaside heide oli ta. Andmed saadi Eesti Spordiregistrist, Kul- 2019. aastal kokku 46 748 tonni CO2 ekviva- tuuriministeeriumi toetuste menetlemise lendina, millest suurema osa moodustas tar- infosüsteemist, Riigi Kinnisvara AS-ist, vald- bitud elekter. Lisaks moodustas olulise osa kondades tehtud küsitlusest ning kultuuri heitest soojustarbimine ning jäätmete trans- ja spordi fookusgruppidest. Enim andmeid pordist ja töötlemisest tulenev emissioon. saadi küsitlusest. Ankeet saadeti üle 4700 Enim toodavad Kultuuriministeeriumi valit- organisatsioonile, kellest vastused esitas semisalas kasvuhoonegaase muuseumid ja 833. Spordiorganisatsioone oli neist 406. etenduskunstidega tegelevad asutused. Ka Spordi fookusgrupis osalesid 11 organisat- spordivaldkonna asutustel moodustas suu- siooni esindajad. rima osa heitmest elekter (368 tonni), mille- le järgnes kohalik küte (71 tonni), autod (18 Uuringusse kaasati kultuuri ja spordi vald- tonni), segaolmejäätmed (10 tonni), infoteh- kondade organisatsioonid: Kultuuriministee- noloogia (2 tonni). Sorteeritud jäätmete ja riumi valitsemisala asutused; riigilt toetust kaugkütte kohta info puudus. saavad sündmused ja projektid, valdkondli- kud organisatsioonid, kohalike omavalitsus- te kultuuri- või spordiasutused või -projektid, Spordivaldkonna asutuste süsinikheitme allikad eraõiguslikud kultuuri- ja spordikorraldajad; eraõiguslikud riigilt toetust mittesaavad kul- Elekter 368 tonni tuuri- ja spordikorraldajad. Keskkonnajalajälje tuvastamiseks oli uu- ringul kuus osa: taristu ja hooned; trans- Kohalik küte port; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 71 tonni vara; jäätmed ja ringmajandus; inimesed ja keskkonnateadlikkus. Lisaks vaadeldi kesk- konnajalajälge kahe ulatuspiirkonna kaudu: Autod 18 tonni otsesed kasvuhoonegaaside heited, mida organisatsioon tekitab oma vahetu või kont- Segaolmejäätmed Info- 10 tonni tehnoloogia 25 Uuring on kättesaadav siit: 2 tonni https://kul.ee/uuringud#item-1--2 43 Uuringu tegijad tõid välja, et segaolmejäät- Organisatsioonidelt uuriti ka nende hoiakuid mete töötlemisest tulenev heide moodustas ja senist praktikat keskkonna teemal. Usuti, koguemissioonist väga suure osa. Seega on et järgnevatel aastatel muututakse keskkon- vaid jäätmete sorteerimise kaudu võimalik nahoidlikumaks, kusjuures kõige keskkon- märkimisväärselt vähendada Kultuurimi- nahoidlikumaks pidasid end praegu ja edas- nisteeriumi valitsemisala asutuste kasvu- pidi just spordivaldkonna organisatsioonid. hoonegaaside koguemissiooni. Üleminek Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutu- lineaarsest majandusmudelist ringmajandu- sed ning organisatsioonid, kellel on ehitised, sele võimaldab aga saavutada veelgi tõhu- hindasid end vähem keskkonnahoidlikuks, samat efekti. kuid prognoosisid samas suuremat kesk- konnahoidlikkuse kasvu. Keskkonnalaseid Kogu valdkonnas tehtud ankeetküsitlusest eesmärke on seadnud endale vähem kui saadi vastused 14% kultuuri- ja spordivald- viien­dik küsitletutest. Lisaks arvasid orga- konna organisatsioonilt, kuid vaid 10% saadi nisatsioonid, et paljud keskkonnajalajälje andmeid, mille abil organisatsiooni keskkon- vähendamise tegevused ei ole neile asjako- najalajälge mõõta. Neist 678 organisatsioo- hased. See võib tuleneda nii tagasihoidlikust nist umbes pooled (333) olid spordiorganisat- valdkonnateadmisest kui ka konkreetse or- sioonid. Andmed esitanud organisatsioonide ganisatsiooni eripärast. Peamiste takistus- kasvuhoonegaaside heide oli kokku 72 017 tena keskkonnahoidlikkuse rakendamisel tonni CO2 ekvivalendina, millest spordivald- tõid ligi pooled välja teadmiste puudumise konna organisatsioonide oma moodustas ning ligi kolmveerand kõrge maksumuse. 28% ehk 20 067 tonni. Suurima osa organisat- Peamine motivaator keskkonnahoidlikkuse sioonide heitmest moodustas elekter (72%), rakendamiseks on olnud organisatsiooni millele järgnesid sorteerimata jäätmed (12%), enda soov keskkonnamõju vähendada. Ra- kohalik küte (9%) ja kaugküte (6%). Ka spordi- hastajate ja omanike nõue ning klientide oo- valdkonnas moodustas suurima osa tarbitud tused on seni olnud vähem olulised. elekter (13 327 tonni), kuid märgatavalt suu- rema osa kohalik küte (5515 tonni), mille järel Nii keskkonnaalaste hoiakute ja praktika sorteerimata jäätmed (1002 tonni). Oluliselt väljaselgitamine kui ka uuringu käigus teh- väiksema osa moodustasid sõidukid (167 tud fookusgruppide intervjuud näitavad, et tonni), infotehnoloogia (45 tonni), kaugküte Kultuuriministeeriumi valdkondade orga- (10 tonni) ja sorteeritud jäätmed (1 tonn). nisatsioonide võimekus ja soov keskkon- Kultuuri- ja spordivaldkonna organisatsioonide süsinikheitme allikad Elekter Elekter 72% 66% Sorteerimata Sorteerimata jäätmed jäätmed 12% 5% Kohalik küte Kohalik küte 9% 27% Kaugküte Kaugküte 0% 6% Muu 1% Muu 2% KULTUURIMINISTEERIUMI VALDKONNAD KOKKU SPORDIVALDKOND 44 nateemadega tegeleda on väga erinev. On Kolmandas plokis olid vaatluse all toetused. organisatsioone, kes mõõdavad oma kesk- Toodi välja vajadus, et kultuuri- ja spordi- konnajalajälge ja on välja töötanud selle valdkonna organisatsioonid oleksid abikõlb- vähendamise strateegia, kuid neid on vähe. likud keskkonnahoidlikkust soodustavates Palju on organisatsioone, kelle jaoks ei ole toetusprogrammides ja meetmetes, toetust keskkonnajalajälg veel erinevatel põhjustel jagataks taastuvenergeetika kasutuselevõt- päevakorda tõusnud. Uuring toob välja, et miseks ning tehtaks keskkonnahoidlikke enamik kultuuri- ja spordiorganisatsioone hankeid. on praegu n-ö katsetamisfaasis – on olemas esmased teadmised ja soov midagi ette võt- Neljas plokk puudutas regulatsioone. Too- ta, kuid pädevus on väike ja/või ei ole võime- di välja, et sündmuste korraldajatele peaks kust süsteemsemalt läheneda.26 Samuti on seadma teatud nõudeid ning Kultuuriminis- mitmeid organisatsioone, kellel on huvi või teerium ja Eesti Kultuurkapital võiksid kesk- soov teemaga tegelema hakata, kuid puudu- konnahoidliku praktika rakendamise korral vad vajalikud teadmised. anda taotlejatele lisapunkte. Lisaks peaks üle vaatama seadused ja sätestama neis va- Uuringus esitati ka soovitused keskkonnaja- jaduse korral keskkonnahoidlikud eesmär- lajälje vähendamiseks. Need jagunevad nel- gid. Samuti peaks organisatsiooni asutajad ja teemaplokki. Iga soovituse juures on välja või omanikud sõnastama keskkonnahoiua- toodud, mis rolli peaks täitma poliitika kujun- lased ootused oma organisatsioonidele. daja, katusorganisatsioon ja organisatsioon. Samuti anti ajaperspektiiv, kui kiiresti saaks Kokkuvõttes on kindel, et antud soovitusi soovitusi ellu viia. hakatakse järgemööda ellu viima, sest ro- hepöörde õnnestumiseks peavad kõik vald- Esimene soovituste plokk puudutas kesk- konnad panustama. Ka „Sport 2030“ punkt konnajalajälje mõõtmist ning avalikusta- 7.9 sätestab, et spordi korraldamisel ning mist kultuuri ja spordi valdkondades. Sin- sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel na kuuluvad organisatsiooni või ürituse järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõt- keskkonnajalajälje arvutamine, seire ja teid. Arvestades valdkonna organisatsiooni- avalikustamine, kolmanda ulatuspiirkonna de tärkavat huvi teemade vastu on mõistlik keskkonnajalajälje arvutamise tööriistade leida viise, kuidas neid sel teemal koolitada. rakendamine, võimaluse korral Riigi Kinnis- Oluline on võimaldada ka neil oma kesk- vara AS-i aastaaruandes tema hallatavate konnajalajälge lihtsasti kalkuleerida, et nad ehitiste keskkonnajalajälje arvutamine ja saaksid seada endale selgeid eesmärke. Ilm- avalikustamine. selt on mõistlik luua ka ühtne pädevusasu- tus, kes lisaks juhendamisele ja koolituste Teine soovituste plokk käsitles juhendamist, pakkumisele võimaldaks organisatsioonidel pädevuse suurendamist ja võrgustike loo- parimat praktikat lihtsasti vahetada. Alles mist. Muu hulgas toodi välja valdkondlike seejärel saavad tulla regulatsioonid, mis pädevuskeskuste loomise vajadus, keskkon- annavad näiteks toetuste taotlemisel kesk- nastrateegiate või keskkonna põhimõtete konnahoidlike tegevuste eest lisapunkti või koostamise juhendite ja näidiste ning erine- seavad toetuse saamiseks keskkonnahoidli- vate keskkonnajalajälje arvutamist tööriista- kud eesmärgid hoopis nõudeks. Suurenevad de kättesaadavaks tegemise vajadus ning energiahinnad tõstatavad oluliselt ka spor- keskkonnahoiu eest vastutava isiku nimeta- diobjektide energiatõhusaks renoveerimise mise vajadus. vajaduse. 26 Kultuuri- ja spordikorralduse keskkonnajalajälje ja selle vähendamise võimaluste uuring, lõpparuanne, lk 5 45 6. VAADE TULEVIKKU 46 2023. aasta märtsis toimuvad XV Riigikogu Liikumisharrastuse edendamise seisukohalt valimised, millel on oluline mõju ka liikumis- on oluline jätkata selliste projektidega nagu harrastuse ja saavutusspordi arengule. Era- Liikuma Kutsuv Kool ja Sport Koolis. Liiku- kondade valimisprogrammidesse on jõud- ma Kutsuv Kool on jõudnud 2022. aasta lõ- nud spordivaldkonna jaoks olulised teemad, puks peaaegu 200 kooli. Järgnevatel aasta- nagu inimeste kehalise aktiivsuse tõstmine, tel tuleb leida sellele püsirahastus, sest kuni Team Estonia ja treenerite tööjõukulu toe- 2023. aasta lõpuni toetatakse projekti Norra tus. Arvestades järjest kasvavat spordi ning finantsmehhanismist. Sport Kooli projekti liikumisharrastuse sotsiaalset rolli ja mõju, testitakse käesoleval õppeaastal teist aas- on oluline vaadata sporti ning liikumishar- tat vähemalt ühes koolis igas maakonnas. rastust laiemalt ja selle seoseid teiste vald- Selle projekti laiendamine vajab lisavahen- kondadega. Oluline on teha valdkondade- deid järgmiste aastate riigieelarvest. Samuti ülest koostööd, et leida parimad lahendused tuleb erinevate osapoolte abiga järgnevatel kitsaskohtadele, tagada spordivaldkonna aastatel kokku leppida, kuidas Liikuma Kut- jätkusuutlik areng järgmistelgi aastatel ning suv Kool, Sport Koolis ja Eesti Koolispordi „Eesti 2035“ ja „Sport 2030“ eesmärkide Liidu tegevused koos liikumisõpetuse õp- saavutamine. pekavaga kujundada üheks arusaadavaks tervikuks nii koolidele, lastele kui ka lasteva- Kultuuriministeerium on kuulutanud 2023. nematele. aasta liikumisaastaks. See on üks paljudest sammudest, et teha Eestis liikumispööre ja Aastatel 2019–2022 on loodud igasse maa- tõsta regulaarselt liikuvate inimeste osakaa- konda vähemalt üks tervisespordikeskus, lu ühiskonnas vähemalt kahe kolmandikuni. kus on kunstlume tootmise võimekus ja val- Ühe aasta või ühekordse kampaaniaga ei ole gustatud liikumisrajad. Kultuuriministeerium võimalik seda teha. Sel põhjusel on ka liiku- jätkab regionaalsete tervisespordikeskuste misaasta fookuses tegevused ja algatused, programmi elluviimisega ka aastatel 2023– mis oleksid jätkusuutlikud järgmistele aas- 2026, et tagada Eesti elanikele kvaliteetsed tatele mõeldes. ja ohutud tasuta liikumise võimalused. Li- saks alustatakse 2023. aastal tervisespordi- Selleks, et jätkata liikumispöörde elluviimist keskuste juurde olme- ja teenindushoonete ja keskselt paremini koordineerida spordi- rajamist. Selleks on 2023. aasta riigieelarves valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ette nähtud 3 miljonit eurot. tegevust, loodi 2022. aasta oktoobris Siht- asutus Liikumisharrastuse kompetentsikes- Üks oluline spordi rahastamise reformi osa, kus. Sihtasutuse edukas käivitamine koos mis vähendab nii avaliku sektori bürokraa- liikumisaasta elluviimisega on 2023. aasta tiat kui ka spordiorganisatsioonide töö- üks prioriteete ning sihtasutuse roll ja mõju koormust, ootab veel elluviimist. Selleks on liikumisharrastuse edendamisel peaks aas- Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi ta-aastalt järjest kasvama. Järgnevatel aas- sihtkapitali ümberkujundamine peamiselt tatel tuleb inimeste kehalise aktiivsuse tõst- liikumisharrastust toetavaks avaliku sekto- miseks suunatud tegevuste kavandamisel ja ri kanaliks. Reformi rakendamiseks on vaja elluviimisel arvestada ka puuetega inimeste riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Selle ning muukeelse elanikkonna võimaluste ja tulemusena suureneksid oluliselt Eesti Kul- vajadustega. tuurkapitali võimalused toetada liikumishar- rastust ja regionaalseid projekte, sest prae- 47 gu läheb spordile ettenähtud sihtkapitali Treenerite roll ühiskonnas, kus järjest enam vahenditest 1,2 miljonit eurot saavutusspor- kõneldakse füüsilisest ja vaimsest tervisest, di edendamiseks. on väga oluline. Lisaks sellele, et nende tööst sõltub Eesti tulemuslikkus saavutusspordis, Tippspordi oluline osa on 2019. aastal Ees- on treeneritel laiem mõju just laste ja noorte ti Olümpiakomitee käivitatud Team Estonia tervisekäitumisele ning hoiakute, väärtuste ja programm. 2023. aastal tõuseb riigi toetus erinevate oskuste kujundamisele. Mõju ula- Team Estonia programmile 0,5 miljoni euro tust peegeldab asjaolu, et regulaarselt tree- võrra. Samas mõjutas tippspordi rahasta- nivad üle poole kõikidest lastest ja noortest. mist 2022. aastal negatiivselt hasartmän- gumaksu seaduse muudatus, mis sidus Alates 2015. aastast on Kultuuriministeeriu- tippspordi rahastamise lahti hasartmängu- mi eesmärk olnud treeneritele väärilise tasu maksu laekumisest. Hasartmängumaksu tagamine, mis ühtlasi motiveeriks kutseta- laekumine kasvas 2022. aastal võrreldes set omandama ja tõstma. Selleks rakenda- 2021. aastaga ligi 50% ning seaduse muu- tud riikliku palgatoetuse süsteem on olnud datuse tulemusena jäi spordivaldkonnal edukas ja töösuhteid tõhusalt korrastav, saamata ligikaudu 2 miljonit eurot tippspor- kuid toetatavate treenerite järjepideva kas- di arendamiseks. Seaduse muudatus ja selle vu tingimustes on meetme täiendav rahas- mõte ei ole halb, kui saavutusspordile leitak- tus olnud ebapiisav. 2023. aastal tehakse se järgmiste aastate riigieelarvete läbirääki- toetusmeetmesse oluline muudatus ning mistel lisavahendeid ning Team Estonia toe- meetme maht kasvab 4,5 miljoni euro võrra. tust aasta-aastalt suurendatakse. See võimaldab tõsta noortega tegelevate treenerite töötasu alammäära 1020 eurolt 48 1400 eurole ehk 37%. Samas prognoositak- Sport on üks konkurentsitihedamaid vald- se 2023. aastaks Eesti keskmiseks palgaks kondi maailmas. Selleks, et säiliks spordi üle 1800 euro ning kõrgharidusega kultuuri- usaldusväärsus ja ettearvamatus, on ka töötaja miinimumpalk on 1600 eurot. Seega järgmistel aastatel vaja tõhusalt tegeleda töö selles valdkonnas peab jätkuma ning probleemide ennetamisega, mis puuduta- Kultuuriministeeriumi prioriteet riigi eelar- vad dopingu kasutamist, spordivõistlustega vestrateegia läbirääkimistel on endiselt, et manipuleerimist või väärkohtlemist spordis. treenerite tasu jõuaks sarnaselt õpetajatega Selleks on Eesti Olümpiakomitee moodusta- Eesti keskmise palga tasemeni. nud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Siht- asutuse. Riigi ja spordivaldkonna koostöös 2023. aastal jätkab Kultuuriministeerium on vaja suurendada sihtasutuse võimekust praegu kehtiva spordiseaduse analüüsimist ja volitusi spordi aususe, usaldusväärsuse koos valdkonna ja teiste ministeeriumidega. ja ettearvamatuse tagamiseks (sealhulgas Koos spordiorganisatsioonidega analüüsi- spordieetika rikkumiste tuvastamisel ja takse vajadusi ja võimalusi spordivõistlus- sanktsioneerimisel). Järgnevatel aastatel te korraldamise nõuete muutmiseks, sest jätkatakse sportlastele ja teistele spordis te- praegune spordivõistluste korraldamise gutsevatele isikutele suunatud koolitusprog- regulatsioon on vastu võetud 2006. aastal rammide ja juhendmaterjalide arendamist. ning viimase 15 aastaga on spordivõistluste korraldamine nii Eestis kui ka maailmas olu- 2023. aastal olümpiamänge ei toimu, aga liselt muutunud. Lisaks eeltoodule on teisigi see on spordile mitmes mõttes tähenduslik teemasid, mida spordiseaduse muudatuste aasta. Eesti Olümpiakomitee tähistab oma vajaduste väljaselgitamisel ühiselt arutada, 100 aasta juubelit, on liikumisaasta ja Pai- näiteks spordiklubidele sarnaselt spordikoo- des toimub Eesti Spordi Kongress. On hea lidega tulumaksutagastuse võimaluse loo- aeg teha tarku ettevaatavaid otsuseid, mis mine või vabatahtliku spordikohtuniku hüvi- mõjutavad saavutussporti, taristut, inimeste tise suuruse muutmine. liikumisharjumusi ja alustada liikumispöör- de elluviimisega üksikisiku, perekonna, ko- Eestis toimub igal aastal mitusada rah- gukonna ja riigi tasandil. vusvahelist spordivõistlust. Kuna viimasel kümnendil on Eesti spordiorganisatsioonid tõestanud ennast väga heade korraldaja- tena, Eesti riik on rajanud rahvusvaheliste kõrge sportliku tasemega võistluste korral- damiseks taristu ning Eesti sportlased on rahvusvaheliselt edukad, siis saavad Eesti spordiorganisatsioonid üha rohkem kõrge sportliku tasemega ja populaarsete spor- dialade rahvusvaheliste võistluste korral- damisõigusi. Aastatel 2021 ja 2022 on riik toetanud rahvusvaheliste võistluste korral- damist Eestis enam kui 6,7 miljoni euroga. Võttes arvesse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse metoodikat, siis hinnanguliselt sama palju on Eesti riik saanud võistlustele saabunud välismaalastelt maksutulu. Seega oluline on jätkata rahvusvaheliste spordi- võistluste korraldamist ning leida vajadusel lisavahendeid. 49 MÄRKMED 50 51  LISA 1. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärkide saavutamiseks ellu viidud ministeeriumide ja spordiorganisatsioonide esitatud tegevused perioodil 01.01.–31.12.2022. Kultuuriministeerium Tallinn 2023 I VALDAV OSA ELANIKEST LIIGUB JA SPORDIB Ministeeriumide ja nende allasutuste andmeil 787 huvikooli, millest 323 spor- tegevused dihuvikoolid. Spordi õppekavadel õpib 60 501 isikut vanuses 7–26, moodusta- des kõigist selles vanuses huvihariduse 1. Kultuuriministeerium (KuM) eraldas omandajatest 69%. 2022. aastal maakonna spordiliitudele 9. Ressursside optimaalne kasutamine on kokku 587 600 eurot ning toetas Eesti- võimaldanud laiendada Liikuma Kutsu- maa Spordiliidu Jõud, Ühenduse Sport vate Koolide võrgustikku. Sellesse kuu- Kõigile ning Eesti Seeniorispordi ja lus 2022. aasta lõpu seisuga 184 kooli. Spordiveteranide Liidu tegevust kokku 10. Kehalise kasvatuse (liikumisõpetuse) 330 032 euroga, eesmärgiga edendada uus ainekava on valmis Vabariigi Valitsu- liikumisharrastust. sele esitamiseks. 2. KuM eraldas 2022. aastal Eesti Koolis- 11. Jaanuaris valmisid ujumise algõpetuse pordi Liidule, Eesti Akadeemilisele Spor- seire tulemused, mis on kättesaadavad: diliidule ja Eesti Kutsekoolispordi Liidule https://www.hm.ee/sites/default/files/ kokku 400 000 eurot. documents/2022-10/ujumise_algope- 3. KuM eraldas kohalikele omavalitsustele tuse_opitulemuse_saavutamise_ana- neljandat aastat järjest 600 000 eurot re- luus_2022.pdf gionaalsete tervisespordikeskuste välja- 12. Noorte infoportaal Teeviit koostöös arendamise toetuseks. Transpordiametiga viis kahel korral ellu 4. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) kampaaniat „#kannankiivrit“ (esimest alustas tegevuse kavandamist elukaa- korda kevadisel koolivaheajal, teist kor- reülese liikumisprogrammi jätkamiseks da septembris). Kampaania eesmärk oli alates 2024. aastast koostöös teiste mi- tõsta noorte (eelkõige 7–15-aastaste) nisteeriumide ja ametitega. teadlikkust kiivrikandmise kohustusest 5. 2022. aastal toetas HTM riikliku täienda- ja vajalikkusest erinevate kergliikuritega va huvihariduse ja -tegevuse toetusega liigeldes (ratas, tõukeratas, rula jne). Üht- omavalitsusi kokku summas 10 250 000 lasi propageeriti aktiivset liikumist kerg- eurot, mis on 4 miljoni võrra vähem kui liikuritega. 2021. aastal. Toetuse vähendamise 13. Kaitseliit korraldas kaugosalusega ter- mõju tegevuste pakkumisele selgub visliku liikumise kampaania „Kaitseliit 2023. aastal, kui omavalitsused on 2022. läheb Kuule“. Osavõtjad olid vanuses aasta tulemused esitanud. 8–80+. 6. Haridusvaldkonna arengukava 2021– 14. 2022. aastal valmisid nelja kaitseväe lin- 2035 tegevussuunas 2.1 on üks esma- naku sisespordihallid. tähtis tegevus vajadus luua vaimselt ja 15. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) füüsiliselt turvaline ning liikumist soo- loodud looduses liikumise võimalusi ka- dustav õppekeskkond. Selle elluviimise sutati 2021. aastal 2,85 miljonit korda, toetamiseks on koostatud raamat „Liiku- mis näitab selle märkimisväärset popu- mine, õppimine ja heaolu“, mis põhineb laarsust. teadusuuringutel ja annab ülevaate pari- 16. Jätkati rohkem kui 3300 km tähistatud mast praktikast koolides. liikumisradadest ning rohkem kui 8000 7. Haridus- ja Noorteamet (HARNO) viis rajatisest koosneva RMK külastustaristu 2022. aastal ellu projekti „Noorte ter- korrashoidmist. vistav ja arendav puhkus“, mille raames 17. RMK külastuskeskustes, kodulehe www. loodi võimalus laagritegevustes osaleda loodusegakoos.ee ning äpi vahendusel 31 600 noorel. teavitati ja suunati inimesi liikumisvõi- 8. 2021/22. õppeaastal oli Haridussilma 3  malusi kasutama. datud võimalikult kasutajasõbralik ja 18. 2022. aastal avati viis regulaarselt (kord ohutu kergliiklusteede võrgustik ja tä- nädalas) koos käivat huvitegevuse grup- navaruum. St soodustatakse ja luuakse pi, mille õppeprogrammi üks osa on loo- lahendusi, mis toetavad igapäevaliikumi- dusmatkad. Suvel toimus neli lastelaag- sel säästvate ja aktiivsete liikumisviiside rit, mille programmi osa oli loodusmatk. kasutamist, sh jalgsi ja jalgrattaga tööle Aasta jooksul on korraldatud 16 koolide/ ja kooli liikumist ning aktiivsete liikumis- ettevõtete tellitud loodusretke. viiside kombineerimist ühistranspordi ja 19. Spordi ja rekreatsiooniga seotud vald- autoga, et vähendada inimeste sõltuvust kondade ettevõtetel on 2022. aastal ol- isikliku sõiduauto kasutamisest ning nud võimalik taotleda maapiirkonnas suurendada selle arvelt säästlike liiku- majandustegevuse mitmekesistamise misviiside kasutust. investeeringutoetust, mille taotlusvoo- 24. 2022. aastal kujundatakse ratta- ja ru korraldas sügisel Põllumajanduse trammiteede arendamise Euroopa Re- Registrite ja Informatsiooni Amet. Taot- gionaalarengu Fondi (ERF) toetuse lusvooru tulemused, sh spordi või rek- meetmeid, kohtutakse linnadega ning reatsiooni valdkonnaga seotud toetatud seatakse prioriteete. Struktuurifondide projektide arv ja toetuseks määratud (SF) toetusmeetmed avanevad 2023. summa selguvad 2023. aasta jaanuaris. aastal. 20. Maaeluministeerium (MeM) on LEADER 25. SF 2021–2027 perioodil on kavas ERF-i meetme kaudu toetanud nii investeerin- toel muu hulgas ehitada uut või uuenda- guid (nt välijõulinnakute rajamist, suusa- da sihtotstarbelist jalgrattataristut vähe- raja masinate ja SUP laudade soetamist) malt 10 km ulatuses Eesti suuremates kui ka ürituste, koolituste ja võistluste linnades (Tallinnas, Tartus ja Pärnus) ja korraldamist spordi- ja vaba aja tegevus- nende linnapiirkondades. tes. LEADER meedet rakendatakse koha- 26. FINEST Tippkeskuse ja sellele eraldatud liku algatuse kaudu tegevuspiirkondade struktuurifondide abil on käimas „Mobiil- tasandil. suse ökosüsteemi“ katseprojekt, mille 21. Spordipoliitika eesmärkide saavutamise- raames arendatakse muu hulgas eda- le aitasid kaasa Eesti maaelu arengukava si Accelerate Estoniast alguse saanud LEADER meetme raames spordi ja muu- MaaS XT projekti. de vaba aja tegevuste valdkonnas heaks 27. Rahandusministeeriumi (RaM) Ida-Viru kiidetud 113 projekti, millele on toetust kultuuri- ja spordisündmuste meetmest määratud 3 457 059 eurot ja sellest välja toetati 2022. aasta I vooru raames järg- makstud 2 336 478 eurot. LEADER meet- miste spordiürituste toimumist: Narva me taotlusvoorud on avatud ka järgneva- Energiajooks 2022 (25 000 eurot), Ees- tel aastatel. Seega saab edaspidigi spor- ti Ööjooks – Narva Talv 2022 (25 000 di ja vaba aja tegevuste edendamiseks eurot), 8. Alutaguse rattamaraton, mõeldud projektidele toetust küsida. 11.06.2022 (25 000 eurot). 22. MeM on toetanud sihtotstarbeliselt Ees- 28. Suuremate linnapiirkondade meetmest timaa Spordiliidu Jõud tegevusi maas- on RaM 2022. aastal toetanud kuut pro- pordi arendamisel ja sportmängude kor- jekti summas 5,2 miljonit eurot. Projek- raldamisel 2022. aastal summas 50 000 tid sisaldavad kergliiklusteede ehitamist eurot. kokku 11 km ulatuses ja panustavad 23. Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- seeläbi ka liikumisharrastuse suurenda- teeriumi (MKM) transpordi ja liikuvuse misele. arengukava 2021–2035 üks prioriteet 29. 2022. aastal toetas RaM regionaalaren- on aktiivsete ja loodussäästlike liiku- gu programmide raames mitmete liiku- misviiside soodustamine, mille eeldus mis- ja sportimisvõimalusi parandavate on läbimõeldud ning omavahel ühen- kergliiklusteede arendamist. Jalgratta- 4  või jalgteede meetmes tehti taaste- ja eesmärk on kutsuda õpilasi liikuma ja vastupidavusrahastu vahenditest, mil- koguma kilomeetreid koduümbruse ter- leks oli 5 miljonit eurot, taotlusvoor, mille viseradadel. Projekt aitab avardada tead- raames toetati 20 projekti, et ehitada üle misi iseseisva liikumisharrastuse kohta 30 km jalgratta- või jalgteid. Maakonda- ning kujundada digipädevust kehalise de arengustrateegiate toetusmeetme va- aktiivsuse mitmekesistamiseks mõel- henditest maksti 2022. aastal spordi- ja dud rakenduste abil. liikumisobjektide toetamiseks välja üle 1 7. EKSL algatas ja korraldas Erasmus+ miljoni euro. MyPromise projekti raames programmi 30. Linnapiirkondade säästva liikuvuse „Kutsu sõber sportima“, kus oli oluline meetmete toel valmis 2021. aastal kuus spordivabatahtlike roll kaasata sportima uut kergliiklusteede rajamise projekti, ja liikuma uusi inimesi, sh noori. mida toetati kogusummas 2,92 miljonit 8. Eesti Firmaspordi Liit korraldab teema- eurot. Lisaks said rahastamisotsuse veel kuid, mis olid esmalt tingitud koroonakrii- kolm uut kergliiklusteede rajamise pro- sist ja inimeste nõudlusest liikumisakt- jekti summas 3,15 miljonit eurot. Samuti sioonide vastu, mis paneks neid raskel toetati mitmeid kergliiklusteede rajamise perioodil kodust välja tulema ja aktiivselt projekte maakondade arengustrateegia- liigutama. Uued teemakuud on saanud te elluviimise toetusmeetme (MATA) va- suurepärast tagasisidet ning neis osaleb henditest. iga kuu 750–1300 inimest. 9. Eesti Firmaspordi Liit on algatanud ette- Spordiorganisatsioonide tegevused võtetele spordialasid tutvustavate koo- lituste sarja, kus korraldatakse iga kuu erinevate spordialade koolitusi. 1. Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL) ai- 10. Eesti Firmaspordi Liit korraldas koos Lii- tas kaasa projekti „Healthy Campus“ käi- kumislabori ja Tervise Arengu Instituudi- vitamisele kõrgkoolides. ga seminari, mille teemaks oli tööpäeva 2. Eesti Koolispordi Liit (EKSL) on koostöös sees liikumisvõimaluste toetamine eri- spordialaliitude jt partneritega loonud nevate sekkumisstrateegiate kaudu ning õppevideote programmi uusi osasid, mis töötajate liikumisaktiivsus. jätkavad spordialade tutvustamist (nt 11. Eesti Paralümpiakomitee (EPK) tegi kettagolf, cross-training, hoovimängud). koostöös Ortproga amputantidele rah- 3. Koostöös Eesti Discgolfi Liiduga korral- vusvahelise jooksuproteeside koolituse das EKSL 2022. aasta kevadel kehalise „Running Clinics“, kus tutvustati ja proo- kasvatuse ja liikumisõpetajatele piir- viti jooksuproteese. kondlikud koolitused, et nad saaksid ket- 12. 20.08.2022 toimus FC Flora ja Eesti tagolfialaseid oskusi laste ja noortega Jalgpalli Liidu koostöös paraspordipäev teadlikumalt jagada. „Sport kõigile“, kus tutvustati paraspor- 4. EKSL koostöös spordiklubiga MyFitness dialasid. Osalejad said neid proovida, et korraldas 15.11.2022 koolitus- ja paneel- leida endale huvipakkuv ja jõukohane diskussiooni õhtu „Meestekuu eri: Õhtu ala. koos personaaltreeneritega“. 13. EPK ja Tallinna Ülikooli rekreatsiooni eri- 5. EKSL ja SCULT Estonia Sihtasutus kor- ala üliõpilased korraldasid Käärikul noor- raldasid kehalise kasvatuse õpetajate- tele ja algajatele suunatud paraspordi- le, koolijuhtidele, noorsootöötajatele, laager. Mitme päeva jooksul sai tutvuda treeneritele, spordiklubide juhtidele ning paraspordialadega ning treenida koos tervise- ja spordifännidele 24.11.2022 tipptasemel parasportlastega. Noortespordi Inspiratsioonipäeva „Sõp- 14. EPK osales esimest korda korraldatud rus spordis“, eesmärgiga koolitada spor- Elva spordifestivalil, kus osalejatel oli timist mõjutavate erialade töötajaid. võimalus proovida sportratastoole ja 6. EKSL-i projekti „Looduse kilomeetrid“ 5  alasid, mida nendes harrastada saab. Vabariigi Valitsuse kehtestatud piiran- Teadlikkuse tõstmiseks paraspordist gud võimaldasid. korraldasid Spordiklubi Nord ja EPK ke- 20. Hiiumaa spordiliit on kutsunud ellu liiku- vadisel koolivaheajal Eesti suuremate missarja „Hiiumaa liigub“, mis koosneb spordiklubide vahel liikumisväljakutse, aastas u 12-st liikumisharrastuse üritu- mille kaudu koguti annetusi noortele ja sest. Sarja jooksul registreeritakse enim alustavatele parasportlastele. osalenud võistlejad ja neile on ette näh- 15. EPK osales ligipääsetavuse rakkerühma tud motivatsioonipaketid. töös, kus toodi välja olulisemad punktid, 21. Ida-Virumaa spordiliit kutsus ellu seits- et spordirajatis oleks kasutatav puudega me-etapilise jooksusarja. inimestele. 2023. aasta veebruaris pla- 22. Ida-Virumaa spordiliit on osalenud arute- neeritakse spordirajatiste ligipääsetavu- ludes maakonna arenduskeskuse, oma- se alast rahvusvahelist seminari. valitsuste liidu ja Firmaspordi Liiduga, et 16. Spordimeditsiini SA-s on kõigile kätte- algatada omavahelist koostööd. saadav tervisemonitooring. Veerenni 23. Jõgevamaa spordiliit osales ühisprojek- meditsiinilinnakus asudes on koostöö tis „Terve ja liikuv jõgevamaalane“. Selle erinevate erialade vahel veelgi tiheda- käigus suurendati Jõgeva, Põltsamaa ja maks muutunud ning pakutavate tee- Mustvee valla elanike liikumisharrastuse nuste valik on tänu uutele raviseadme- tegevusi ja arendati koostööd. Toimusid tele täienenud. Tekkinud sünergiat võib ühised infopäevad, koolitused ja võistlu- nimetada ortopeedia, spordimeditsiini ja sed, välja anti tervist ja sportlikku mõt- -traumatoloogia kompetentsikeskuseks. telaadi toetav infovoldik ning korraldati Ka Viimsi filiaal töötab senisest suurema laagreid. koormusega. Samuti on jätkuvas tõu- 24. Türil toimus liikumissari „Türi Maraton“. sutrendis harrastussportlaste terviseuu- See oli kuuest etapist koosnev üritus, ringute maht. Koostöös Füsioteraapia kus põhiklass läbib maratoni (42,195 Kliinikuga pakutakse probleemide enne- km) ja teised vanuseklassid omale sobi- tamiseks ja sporditraumadest taastumi- va poolmaratoni (21, 10 või 6 km). seks parimat tulemust. 25. Türi vallas sai alguse tervisetegu „KÕKU- 17. Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide TA“ – kõnni ja korja prahti. Järva vallas Liit (ESL) aitab aktiivselt kaasa spordi- alustas eakate kõnnijalgpall, mida kajas- alaliitude ja spordialade seenioriorgani- tati ka televisioonis (Eesti Rahvusring- satsioonide koostööle, et tagada parem häälingus „Ringvaates“). infovahetus ja suurem integreeritus ala- 26. Järvamaa Spordiliit korraldas 2022. liitude tegevuses. ESL korraldab koos- aasta novembris kolm sporditeemalist töös spordialaliitudega Eesti seenio- mõttekohvikut. Kuna 2023. aasta on lii- rispordi meistrivõistlusi ja toetab neid kumisaasta, mille eesmärk on tekitada rahaliselt. Meistrivõistlusi korraldati üle inimestes elukaare üleselt (lastest eaka- 40 spordialal ja seal osales u 2500 see- teni) huvi liikumisharrastuste ja tervisli- niorisportlast. kumate eluviiside vastu, saadi üheskoos 18. Eesti Kutsekoolispordi Liit toetab ak- arutada ja kindlaks määrata tegevused, tiivselt erinevaid liikumisharrastust mida hakatakse ellu viima. edendavaid üritusi ja koolitusi. Samuti 27. Läänemaa spordiliidu koostöö kohalike tegeletakse võimaluste piires kehalise omavalitsustega on tänu uuele, 2023. kasvatuse kui õppeaine arendamisega. aasta rahastusmudelile, muutunud ak- Kutsehariduses on terve eluviis, tervelt tiivsemaks. Koos valmistatakse ette kaht elatud tööelu ja spordiharrastus väga väga suurt maakonna tasandi sündmust olulise tähtsusega. – „(Ratta)retked Läänemaal“ ja „Elustiili 19. Harjumaa Spordiliit jätkas 2022. aastal maraton uues kuues ehk Perepäev-Mere- traditsioonide kohaselt. Seda niivõrd, kui päev“. 6 28. Spordivaldkonnal on Läänemaal tihe- tuntakse praktilistest koolitustest/õpe- nenud koostöö kohalike omavalitsuste tustest/treeningutest algajatele või liht- katusorganisatsiooniga SA Läänemaa. salt harrastajatele. Selle kõigega püütak- Aasta jooksul toimus nende vahel vähe- se tulevaste aastate tegevusplaanides malt kümme kohtumist. Sündmuste ka- arvestada. lendrit koostatakse kohalikes omavalit- 36. 2022. aastal said Pärnumaal alguse järg- sustes spordi eest vastutavate ametnike mised uued algatused: liikumisüritus ning spordiklubidega. „Kogu pere liikumispäev VOL 2“, tervise- 29. Läänemaa spordiliit hakkab liikumisaas- telgid kohalike omavalitsuste suvepäe- ta raames korraldama taas koolitusi vadel, teemanädalad koolides (nt võitlus- „Spordisõbra ABC“. kunstide teemanädal), ühes koolis 7.–9. 30. 2022. aastal sai alguse Lääne-Virumaa klassile katseprojektina korraldatud üld- maakonna suusasari. Igas omavalitsu- kehalise ettevalmistuse trennid. ses toimus üks etapp ehk kokku toimus 37. 2022. aastal koostati Pärnumaa spordi- kaheksa etappi. liidu uus arengukava, mille raames kogu- 31. Lääne-Virumaa spordiliit sõlmis koos- ti palju infot kohalikelt omavalitsustelt, töölepingu Lääne-Virumaa Tervisenõu- riiklikelt koostööpartneritelt, spordiklubi- koguga, et edendada inimeste liikumis- delt, teistelt maakondlikelt spordiliitudelt harrastust. ning üritustel osalenutelt. Saadud taga- 32. 2023. aastal on Lääne-Virumaa spordi- sisidet kasutatakse tegevuste elluviimi- liidul plaanis koostöös FitSphere’iga käi- seks aastatel 2023–2027, kui kehtib uus vitada liikumissari. Soovitakse, et igas arengukava. maakonna omavalitsuses saaks korral- 38. Pärnumaa spordiliit teeb alates 2022. dada sarja erinevaid liikumisprogramme. aastast kohalike omavalitsuste hari- 33. Põlvamaa spordiliit korraldas noorte dusosakondadega koostööd koolispordi seas erinevate alade propageerimiseks tegevuste uuendamise ja mitmekesista- teemapäevi korvpallis ja kergejõustikus. mise eesmärkide saavutamiseks. 34. Põlvamaal on elavnemist märgata kogu- 39. Raplamaa spordiliit osales Lelle Hokiklu- kondades, kus eestvedajateks on alade bi Saurused loomisel ning Lelle hokiplat- harrastajad ise. Toimusid Kanepi valla si tegevuses hoidmisel ja laiendusplaa- kettagolfi sari, Mooste kõnnisari, Va- nide toetamisel. na-Koiola kõnniõhtud ja joogatunnid jpm. 40. Raplamaal algatati mitmeid uusi üritu- 35. Koostöös Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži- si (Kohilas sillast sillani jooks, Kabala ga, Põlvamaa Arenduskeskuse ja spor- Kablutamine) ning avastati uuesti vanu diliiduga tehti 2021. aasta lõpus uuring, jookstraditsioone (nt Kaiu Mihklipäeva mille eesmärk oli välja selgitada Põlva- jooks). Jooksutreener tegi liikumisnä- maa elanikkonna liikumisharjumused ja dalal huvilistele (kelleks olid enamjaolt -hoiakud. Uuringu tulemusi esitleti 2022. naised) mitu jooksukoolitust, rääkis aasta märtsis: harrastajaid motiveerib sportimise jalanõudest, riietusest ja jook- liikuma tervislik seisund (vormisolek, sutehnikast. Lisaks räägiti ja tehti prakti- hea enesetunne); nooremas keskeas lisi harjutusi, õpetati jooksusammu. Huvi alustatud sportimisharjumused jäävad oli suur ja tagasiside väga positiivne. kestma ka vanuse kasvades; soovitakse Osalejaid ongi edaspidi spordiradadel rohkem üritusi, kus saaks kogu perega kohatud. Selline lihtne õpetus endiselt koos liikuda ja ka seeniorid saaksid osa- tippjooksjalt ja praeguselt treenerilt pa- leda; soovitakse vähem võistlusi, rohkem nebki rahvast päriselt liikuma! aastaringseid või suviseid liikumissarju 41. Uue algatusena korraldas Saaremaa (matkamine, kõnd/kepikõnd, rattasõit); spordiliit, lähtudes vajadusest, klassiõpe- harrastajad ei pelga harrastusega tege- tajatele ja liikumisõpetajatele koolituse leda väljas ka siis, kui suvi läbi; puudust „Liikuv klassiruum: ainetunde rikastavad 7  liikumistegevused“. Teemaks oli, kuidas dalas. aine- ja vahetunde liikumise kaudu rikas- 49. Uue algatusena alustas Eesti Jalgrattu- tada. rite Liit erinevate virtuaalsete võistluste 42. Tartumaa spordiliit oli esimese Eesti korraldamist, eelkõige rahvaspordi ja lii- Liikumis- ja Spordifestivali koostööpart- kumisharrastusega tegelevate sihtgrup- ner. Üritusel oli esindatud 35 spordiala, pide hulgas. millest paljud just liikumisharrastusele 50. 2022. aastast alustas Eesti Judoliit taas suunatud (eakate võimlemine, väikelaste Noorte Karikasarjaga, lisades sinna treening, jooga, jooksutehnika algõpetus arendavate reeglite suuna, eesmärgiga jne). Elvas korraldatud festivalist on saa- kaasata rohkem ka neid noori, kes ei jul- mas igal aastal toimuv traditsiooniline ge võistlustel käia. Arendavad reeglid on sündmus ning Tartumaa spordiliit on ka lastele leebemad ning oht haiget saada edaspidi valmis ürituse korraldusse pa- oluliselt väiksem. nustama. 51. 2022. aastal alustas Eesti Kergejõustiku- 43. Uue asjana korraldas Tartumaa spordiliit liit lastele suunatud kergejõustikuprog- neljapäevase koolituse spordijuhtidele. rammiga „Kids Athletics“. Tegemist on Tartumaa spordikorralduse koolituse uuendatud ja värskendatud programmi- teemadeks olid spordiorganisatsioon ja ga, mille peamine sihtrühm on 7–13-aas- strateegiline juhtimine; inimressursside tased. Programm on kavas integreerida juhtimine; sporditurundus, sponsorlus, kooli liikumisõpetuse ainekavasse. sotsiaalmeedia ning sportlaste mana- 52. Eesti Orienteerumisliit muutis Eesti geerimine ja spordisündmuste logistika. meistrivõistluste naisveteranide klasse. 44. Valgamaal on uueks algatuseks ketta- See tõi neis klassides kaasa olulise osa- golfisari, kus arvestus toimub eri vanuse- võtjate kasvu. ja tugevusgruppide lõikes. 53. 2022. aastal alustas Eesti Suusaliit pro- 45. Viljandimaa spordiliidul olid 2022. aas- jektiga „100 suusatundi“. Selle raames ta uuteks algatusteks koostöö Leader pakuti maakondades kõigile soovijatele Võrtsjärve Ühendusega ning liikumishar- tasuta suusatunde, et inimesed saaksid rastuse päevade korraldamine Põhja-Sa- juurde julgust ja oskust talvel suuskadel kala ja Viljandi valla piirkonnale. (murdmaa-, mäesuuskadel) liikuda. Pro- 46. Koostöös Tervisenõukoguga toimus Vil- jekti esimene aasta oli edukas, plaanis jandimaal noorte vaimse ja füüsilise ter- on sellega jätkata. vise koostöö mõju seminar ning seminar 54. 2022. aastal kutsuti ellu ja korraldati esi- lasteaiaõpetajatele ja algklasside õpilas- mest korda CREO triatloni kevadsarja tele. kolm etappi. Esimest korda toimusid ka 47. Koostöös omavalitsuste ja nende spor- mitmed rahvatriatlonid: Nõo rahvatriat- diobjektidega on Viljandimaa spordiliit lon, Kooraste rahvatriatlon, Tootsi duat- korraldanud noortele ja lastele tasuta lon jt. üritusi. Täiskasvanute liikumisharrastu- 55. Detsembris toimus Rahvusvahelise Uisu- se ürituste osalustasu on minimaalne ja liidu algatusel esimene „Maailma uisu- makstud tasu saadakse auhindade kujul päev“, millest võttis osa ka Eesti Uisuliit. täielikult tagasi. 56. Ujumisliit alustas beebide ujumisõpetu- 48. Koostöös Eesti Koolispordi Liidu, Tallin- se korraldamist. Saadi analüüsiandmed na Haridusameti, Huvikeskuse „Kullo“ kooliujumise tõhususe kohta Eesti koo- ja spordiklubi RIM-iga on Eesti Jalgpalli lides. Liit alustanud jalgpallivõistluste korral- 57. Eesti Võimlemisliit osales rahvusvahe- damist 1.–6. klassi lastele. Paide Lin- listel harrastusvõimlemise festivalidel nameeskond ja FC Flora on alustanud „Golden Age“ (sihtgrupp vanus 50+) ja kõndiva jalgpalli treeningute pakkumist „EuroGym“ (koolilapsed). Eestist osales eakatele. Treeningud toimuvad kord nä- ligi 100 harrastusvõimlejat viiest klubist. 8 II LIIKUMINE JA SPORT ON TUGEVA ORGANISATSIOONIGA OLULINE MAJANDUSHARU NING TÖÖANDJA Ministeeriumide ja nende allasutuste Harjumaa koolidest ning võisteldakse tegevused kaheksal enimharrastataval ja kooliprog- rammi kuuluval spordialal. Süsteem põ- hineb võistkondlikul iseloomul, et kaasa- 1. KuM eraldas Spordikoolituse ja -Teabe ta rohkem õpilasi, ja arvestust peetakse SA-le 2022. aastal tegevustoetuseks neljas vanusegrupis. ning riikliku spordi andmekogu pidami- 4. Järvamaa spordiliit korraldas spordinä- seks kokku 584 087 eurot. dala raames ühise spordipäeva Järva 2. Kaitsevägi korraldab spordivõistlusi aja- vallas Väinjärvel, kus toimus veeohutuse teenijatele, teenistujatele ja reservväe- õppepäev, kanuu- ja paadisõit. lastele. Kaitseväe meistrivõistlusi korral- 5. Läänemaal tuuakse huvilisteni erinevaid datakse 11 alal, keskmine osalejate arv maakonnas harrastatavaid spordialasid. ühel võistlusel on 145. Eestvedavad klubid teevad tutvustamise 3. MKM-il valmis ehitiste süsiniku jalajälje treeningpäevi. Kõik see annab osalejate- mõõtmispõhimõtete analüüs, mida saab le motivatsiooni endale sobivaim sport- kasutada ka sporditaristu objektidele. lik liikumisviis leida. 4. MKM töötab välja uue, 2021–2027 6. Põlvamaa spordiliit aitas Põlvamaa SF-perioodi rahvusvaheliste sündmus- Arenduskeskusel välja töötada sündmu- te toetusmeedet, millest saavad sünd- se ja kultuurikorraldaja teenusedisaini ja muste korraldamiseks ja turundamiseks koosloome arendusprogrammi. Koos- toetust taotleda kultuuri- ja spordisünd- loome on probleemi osapooli kaasav ja muste ning konverentside korraldajad. probleemilahendamise meeskonna liik- Esimene taotlusvoor on plaanis avada meid jõustav innovatsiooniprotsess, mil- 2023. aasta alguses. Toetust saavad lel on praktiline eesmärk. Koosloome või- sündmused peavad vastama kestliku maldab leida lahendusi väga erinevatele korralduse põhimõtetele. probleemidele ning sobib hästi kultuuri- sündmuse kavandamiseks ja teenuste Spordiorganisatsioonide tegevused disainimiseks, kus soovitud tulemused sõltuvad erinevate osaliste omavaheli- 1. Eriolümpia Eesti Ühendus (EEO) on käivi- sest dialoogist, osapoolte aktiivsest pa- tanud asutuste juures treeninggrupid, et nustamisest ning koostööst. ette valmistada maailmamängude koon- 7. 2022. aasta kevadest suveni renoveeriti dist ning tagada regulaarne treening Märjamaa staadioni, millega sai piirkond oma sportlastele. Toetatakse saalirenti juurde väga korraliku spordiobjekti. Tööd ja sportlaste treeningtasu maksmist. käivad kasutuskoormuse leidmise ja ker- 2. 2022. aastal koolitas EEO vabatahtlikke, gejõustikuvõistluste staadionile toomi- et nad saaksid Euroopa jalgpallivõistlus- sega. te võistkondadele toeks olla. Suur teavi- 8. Uute objektidena valmisid Tartumaal tuskampaania toimus võistluste avami- klubidele ja harrastajatele Alatskivi staa- sel Viljandi lauluväljakul, kuhu kogunes dion, Luunja staadion, Lähte jääväljak, väga palju pealtvaatajaid – seda tänu Kõrveküla ja Lohkva spordihoone. Uue politsei tõrvikujooksule, avamise prog- suurüritusena alustati Eesti Liikumis- ja rammile ja toimunud kontserdile. Spordifestivali korraldamist. 3. Harjumaa spordiliit on loonud unikaal- 9. Valgamaa jooksusarjas alustati elekt- se koolidevaheliste võistluste komplek- roonilise ajavõtusüsteemi kasutamist. sarvestuse süsteemi. Seal osaleb 80% Võistlejatele ja jooksuharrastajatele tek- 9  kis võimalus jälgida vahetult spordisünd- stabiilseks. muse kulgemist, finišeerunute positsioo- 14. Eesti Ratsaspordi Liidul valmisid analüüs ne ja aegu. ja ettepanekud ametnike koolitus- ja tugi- 10. Viljandimaal toimus kehalise kasvatuse süsteemi täiustamiseks, sh iga-aastased õpetajatele mõeldud suvekursus, mille koolitused/täiendkoolitused ametnikele. jooksul toimus väga palju erialaseid tun- Samuti valmisid analüüs ja ettepanekud de. Lisaks koolitavad treenerid ennast treenerikutse taotlemise (sh praktika alaliitude juures. läbimise, hindamise, koolituste ja eksa- 11. 2022. aasta augustis toimunud heate- mi) protsessi korralduse ja kutsealaste gevuslikul jalgpallimängul koguti 8115 nõuete ülevaatamiseks. eurot, millele lisasid oma panuse klubid. 15. Eesti Suusaliidu juhatuse liige kutsus Kokku soetati 14 automaatset kehavälist taas ellu projekti „Suusasõbrad“, mil- defibrillaatorit ehk AED aparaati, mida le eesmärk on kaasata rohkem inimesi hakkavad kasutama Premium liiga, nais- Suusaliidu tegemistesse vabatahtlikku- te meistriliiga ning meeste esiliiga klu- se alusel. bid. 16. 2022. aastal toimus Tallinnas kolm suurt 12. Eesti Kergejõustikuliit korraldas 2022. tiitlivõistlust iluuisutamises, kus oli abiks aastal Euroopa Kergejõustikuliidu aas- väga palju vabatahtlikke ja alaga seotud takonverentsi ja auhinnagala „Golden inimesi (treenerid, kohtunikud). Track“, mille õnnestumises oli arvestatav 17. Esimest korda kaasas Eesti Ujumisliit osa vabatahtlikul tegevusel. Kokku osa- vabatahtlikke Põhjamaade noorte meist- les rahvusvahelistel koolitustel 12 tree- rivõistluste korraldamisse. See läks väga nerit. Eestis toimus kolm rahvusvahelist edukalt. koolitust. 18. Koostöös Euroopa Võimlemisliiduga kor- 13. Ratsaspordi Liit väljastas rekordarvu raldati Eestis rahvusvahelisi koolitusi (nt uusi treenerikutseid. Vaatamata võist- sportakrobaatika kolmepäevane praktili- luste arvu ja startide arvu langusele, on ne koolitus). Eesti treenereid lähetati rah- järgusportlaste juhendajate arv jäänud vusvahelistele koolitustele. III LIIKUMINE JA SPORT ON VAIMSUSE, SIDUSUSE JA POSITIIVSETE VÄÄRTUSHINNANGUTE KANDJA Ministeeriumide ja nende allasutuste tamiseks ning juhtumite lahendamiseks. tegevused 5. JuM osales laste ja noorte sporditurva- lisuse ning heaolu (sh väärkohtlemise ennetamise) koolituste korraldamisel 1. 2022. aastal eraldas KuM EPK-le ja treeneritele. Eriolümpia Eesti Ühendusele tegevustoe- 6. Käivitati Kaitseväe spordi Facebooki leht. tuseks kokku 1 039 569 eurot. 7. Siseministeeriumi (SiM) toetusel kor- 2. KuM toetas 2022. aastal Eesti Antidopin- raldatakse spordil põhinevat kogukond- gu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) likku ennetusprogrammi SPIN. Sellega tegevust 162 452 euroga. toetatakse noorte eluks vajalike oskuste 3. Justiitsministeerium (JuM) osales laste arendamist struktureeritud, kuid noorte ja noorte sporditurvalisuse ning heaolu huvidest ja vajadustest lähtuvate tege- (sh väärkohtlemise ennetamise) kooli- vuste abil. Seeläbi on võimalik kaasata tuste korraldamisel treeneritele. programmi sihtrühma ühiskondlikku ellu, 4. JuM osales EADSE töörühmas, mis töö- ennetada ja vähendada noorte riskikäi- tas välja spordipersonali käitumisjuhen- tumist ning toetada ettevalmistust elus di laste ja noorte väärkohtlemise enne- toimetulekuks. 2022. aasta septembrist 10  tegutsetakse 30 treeninggrupiga. tuti üle 40 spordialaliiduga, sh lepiti kok- 8. SiM-i projekt „Noortele arenguvõima- ku konkreetsed koostööpunktid dopingu, luste pakkumine programmi SPIN abil“ kokkuleppemängude ja väärkohtlemise aitab ennetada ja vähendada riskis ole- vastases ennetustegevuses. vate 10–18-aastaste noorte sotsiaalset 7. EASL-i suve- ja talimängudel soovitatak- tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toeta- se osalejatel kaasa võtta oma toidunõud. da noorte aktiivsete eluhoiakute kujune- Tänu sellele vähendatakse ühekordsete mist. Tegevuse elluviimisega pakutakse nõude kasutamist. noortele vabaajategevustes osalemise 8. Spordi korraldamisel lähtub EKSL põhi- kaudu lisavõimalusi arenguks ja enese- mõttest, et pakutakse tegevusi, mis on teostuseks. kõigile avatud ja atraktiivsed ning aita- vad luua kontakte, olenemata inimeste Spordiorganisatsioonide tegevused sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Seda on toetanud kõik 1. EADSE töötas 2022. aastal spordior- EKSL-i pakutavad võistlussarjad ja pro- ganisatsioonidele rakendamiseks välja jektiüritused. näidiskodukorra: vaimset, füüsilist või 9. EKSL teeb koostööd EEO ja EPK-ga, kelle- seksuaalset turvalisust ohustavate olu- le pakutakse võimalust osa saada EKSL-i kordade ennetamise ning juhtumitele võistlussarjadest ja projektiüritustest. reageerimise, teavitamise ja lahendami- Alates 2022. aastast on ka Rahvusvahe- se kodukorra. Selle rakendamiseks tehti lise Koolispordi Föderatsiooni võistlus- koostöös Sotsiaalministeeriumiga ligi 20 sarjadesse lisandunud paraspordialad, koolitust spordialaliitudele ja maakonna kuhu noorsportlasi on võimalik lähetada. spordiliitudele. 10. EEO osales Euroopa Sotsiaalfondist ja 2. EADSE on 2022. aastal spordiorganisat- Euroopa Liidu struktuuritoetusest toeta- sioonidele (sportlastele, treeneritele jm tud projektis, mille tulemusena ilmus film tugipersonalile) tasuta kasutamiseks Eesti Rahvusringhäälingus („Kui vähe on välja töötanud kaks e kursust (kumbki õnneks vaja“). Eesmärk oli tutvustada in- mahus 1 EAP). tellektipuudega inimeste elu ja osalemist 3. EADSE võttis kuuendat korda osa Euroo- spordis. pa Spordinädalast. Selle raames tehti 11. EEO korraldas ühendava spordi Euroopa üle Eesti koolides 12 külalistundi. Ausa võistlusi korvpallis. Ühendavat sporti on spordi teemalistest loengutest võttis osa viljeletud juba aastaid, aga tegevused, kokku 1097 inimest, sh 1055 õpilast ja kus intellektipuudega ja -puudeta inime- 42 õpetajat. sed on pikka aega koos, väga palju ei ole. 4. EADSE on välja töötanud spordis osale- Integreerumine sellel tasandil ning tegut- jate käitumisreeglite näidise, kus arves- semine ühise eesmärgi nimel on väga tatakse kõigi sihtrühmadega. olulised. 5. EADSE ajakohastab dopingutestimise 12. Eesti Olümpiaakadeemia (EOA) koo- vahendeid (võttes kasutusele uued tes- liolümpiamängude projekti raames toi- tivahendid) ja viise (hakates kasutama mub koolides olümpiaharidusperiood ja paberivaba testimist). Testijaid akredi- olümpiatraditsioone järgiv spordipidu. teerib rahvusvaheliselt International Tes- Mõlemad tegevused õpetavad väärtusi ting Agency. 10.11.2022 allkirjastasid mõistma, mõtestama ja neid järgima. Balti riikide antidopingu agentuurid ühise Kooliolümpiamängud on tihti projekt, memorandumi ühiseks testimiseks Balti mis ühendab tervet kooli ja vahel ka ko- tiitlivõitlustel. gukonda või mitmeid koole lähiümbru- 6. EADSE selgitas 2022. aastal välja hea ses. juhtimistava, sh spordiaususe teemade 13. 2022. aastal korraldati EOA toetusel 16 olukorra spordiorganisatsioonides. Koh- 11  kooliolümpiamängu kaheksas maakon- vasõidu tõukeratas. nas, millesse oli kaasatud 67 kooli ja las- 23. Tallinna spordiliit osales spordiprojektis teaeda, kokku 6700 lapsega. 2022. aasta „Siin me oleme“, mis toetas kolmanda- alguses ilmunud EOA „Talvine olümpia- test riikidest Eestisse elama asunud isi- teatmik" pakub huvilistele värskeimate kute liikumist ja suhtlemist spordi kaudu. teadmiste põhjal koostatud sissejuhata- 24. Kambja vallas avati spordimälestuse vat ülevaadet olümpiamängude ajaloost, elushoidmiseks olümpiavõitja Johannes olümpialiikumise toimimise aluspõhimõ- Kotkase mälestuskivi. tetest ning hariduslikust tähendusest, 25. Eesti Liikumis- ja Spordifestivalil oli eral- samuti olümpiaväärtustest ja -sümbooli- di parasportlaste ala. Seal sai tutvuda ja kast. Lisaks tutvustatakse lühidalt kõiki proovida sõita sportratastoolidega, har- seni toimunud taliolümpiamänge ning rastada paraspordialasid ning külastada seal osalenud Eesti sportlastega seon- näitust. duvat asjakohast faktivaramut. 26. Eesti Jäähokiliit on määranud liidus ausa 14. Eesti Tennise Liit lisas oma treenerite spordi eest vastutava isiku, kes tegutseb koolituspäevadesse ratastoolitennise Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni osa. seatud reeglite piires ning jälgib, et klu- 15. Alates 1998. aastast korraldab Harjumaa bid, mängijad jt viivad neid ellu. spordiliit puuetega inimestele talviseid ja 27. Toimus ainult tüdrukutele mõeldud pro- suviseid spordipäevi. jekt „UEFA Playmakers“. Selle eesmärk 16. Hiiumaal valmis uus spordikeskus, kus oli 5–8 aastastele tüdrukutele pakkuda on nüüd võimalik sisetingimustes spor- jalgpalli ja Disney lugude kaudu ägedat divõistlusi vaadata. liikumisvõimalust ning koolitada väl- 17. Ida-Virumaa spordiliit hakkas koordinee- ja uusi naistreenereid. Projekti raames rima võistlussarja „TV 10 olümpiastarti“ on Eesti Jalgpalli Liit kaasanud jalgpalli maakondlikke etappe. juurde 12 uut naistreenerit. 18. Jõgevamaa spordiliit oli abiks maakonna 28. Koostati „Jalgrattasõidu hea tava“ mater- terviseradade arendamisel, olemasoleva jalid ja voldik, mida levitali sotsiaalmee- raja heakorratöödel ning infoviitade pai- dias ja muudes võrgustikes. Eesmärk on galdamisel. tagada ohutus rattasõidul. 19. Erivajadusega inimesed osalesid Järva- 29. Eesti Judoliit lisas treenerikutse õppe- maa spordiliidu liikumisharrastuse sar- kavadesse rahvusvahelise alaliidu välja jas järve jooksudel. töötatud materjali, mis käsitleb süvitsi 20. Lääne-Virumaal toimuvad fännide ja teemat, kuidas teha judo ohutumaks. pealtvaatajate vahel erinevad mõõduvõt- 30. 2022. aastal valmis uuendatud versioon mised ja auhinnaloosid. Auhindadeks on antidopingu e-õppeprogrammist „I Run võimaluse korral alati mõni treeningva- Clean“. Eesti Kergejõustikuliit osaleb hend. partnerina Erasmus+ projektis, mis on 21. 2023. aastast kavatseb Lääne-Virumaa seotud „I Run Clean“ uuendustega. Sa- spordiliit teha kõikidel võistlustel nii, et muti on välja töötatud töötoad sportlas- haaknõeltega kinnitatavate rinnanumbri- tele, treeneritele ja lapsevanematele. te jaoks võtab võistleja kaasa enda nõe- 31. 2022. aastal külastas meeste käsipalli lad või rendib need võistluse korraldajalt. rahvuskoondise mängu mitu ratastoolis Võistluse järel haaknõelad tagasi viies pealtvaatajat. Klubid korraldasid suvel tagastatakse ka raha. ukraina laste integreerumiseks laagreid. 22. 14.–17.07.2022 toimusid Põlvas Eesti 32. Eesti Orienteerumisliit koostab keskkon- Tõukerattaliidu korraldatud tõukeratta- nahoiuteemalist infovoldikut võistluste sõidu maailmameistrivõistlused. Kõikide korraldajatele. fännide, osalejate ja pealtvaatajate vahel 33. Koostöös teadus- ja arendusasutustega toimus õnneloos, kus loositi välja täna- selgitab Eesti Ratsaspordi Liit välja in- 12  vesteeringute vajadused kliimaneutraal- nimel alla 14 aastastel. Samuti vähenda- suse saavutamiseks hobumajanduse takse laste võimalusi, et nad orienteeruk- sektoris ja ratsaspordi korralduses. sid saavutusspordile lapseeas. Lisaks 34. Kahevõistleja Kristjan Ilves alustas vi- tunnustatakse võrdselt triatlonivõistlus- deoblogiga, mis on otseselt suunatud tel osalevaid lapsi ühesuguse meenega fännidele, et näidata elu Norras ja ette- ning väikeste laste triatlonivõistlused valmistust hooajaks. hakkavad toimuma ilma ajavõtu ja auta- 35. 2023. aastal leiab aset esimene suusata- sustamiseta. mise maailmakarika etapp. Seal toimub 38. Rahvusvahelise föderatsiooni kaudu nn ühine määrimine ehk tiimidel ei ole töötab Eesti Veemoto Liit selle nimel, et vaja võistluspaika tulla oma määrdebus- sport muutuks veel keskkonnahoidliku- sidega. Maailmakarika etapp toimub Tal- maks. Kasutusele võetakse biolagune- linnas ja seda korraldab Eesti Suusaliit. vad õlid, määrded jm. 36. 2022. aastal astus Eesti Triatloni Liit EPK 39. Eesti Võimlemisliidus töötati 2022. aas- liikmeks ja püüab luua triatloni harrasta- tal välja, kinnitati ja võeti kasutusele mise võimalusi ka puuetega inimestele. vaimset, füüsilist või seksuaalset turvali- 37. Alates 2023. aastast lühendatakse laste sust ohustavate olukordade ennetamise triatlonivõistluste distantse ning muude- ning juhtumitele reageerimise, teavitami- takse suhtumist laste sporti, jättes ära se ja lahendamise kodukord. võimaluse võistelda Eesti meistri tiitlite IV EESTI ON RAHVUSVAHELISEL TASEMEL TULEMUSLIKULT JA VÄÄRIKALT ESINDATUD Ministeeriumide ja nende allasutuste Spordiorganisatsioonide tegevused tegevused 1. 2022. aastal valiti EKSL-i projektijuht 1. KuM eraldas 2022. aastal riigi spordis- Mattias Metsaru 133 liikmesriigiga rah- tipendiumi laureaatidele kokku 139 500 vusvahelise föderatsiooni uue juhatuse eurot ning spordi aasta- ja elutöölaureaa- koosseisu. tidele kokku 185 600 eurot. 2. EKSL-i juhatus käis 24.–28.10.2022 koo- 2. Tartus korraldati 28.06.–02.07.2022 litusreisil Ungaris, kus külastati Ungari NATO male meistrivõistlused, kus osales Koolispordi Föderatsiooni ja kehalise 95 sportlast 15 riigist. kasvatuse tunde, et vahetada rahvusva- 3. Päästeameti kutsesportlased osalesid helist parimat praktikat. Euroopa rahvusvahelistel päästevõist- 3. EEO sportlased osalesid paljudel vä- lustel Austrias. livõistlustel, kust naasti medalitega. 4. Välisministeeriumi (VäM) teenistujad Näiteks Malta mängudel saadi medal osalevad koos Põhjamaade, Balti riikide ujumises ja triatlonis, Leedus jalgpallis ja Poola teenistujatega kord aastas toi- ja kergejõustikus, jalgpallis saavutati muvatel jalgpalli- ja korvpallivõistlustel. Gothia Cup (3. koht), Euroopa ühenda- VäM-il oli 2022. aasta mais plaanis Tal- val korvpalliturniiril 1. ja 2. koht. Lisaks linnas korraldada Balti ja Soome välis- korraldati Viljandis Euroopa Eriolümpia ministeeriumide vaheline korvpalliturniir jalgpalliturniir. ning Põhjamaade, Balti ja Poola minis- 4. EEO esindajana valiti Tiina Möll Euroo- teeriumide vaheline jalgpalliturniir, kuid pa-Euraasia ühendava spordi töögrupi need lükkusid COVID-19 leviku tõttu eda- liikmeks. Mitmetel EEO asutustel on sõp- si. rusorganisatsioonid väljaspool Eestit 13  ning kohtumistel on alati ühised sportli- lane“ raames Islandi spordikorraldusega. kud tegevused. Koos Võrtsjärve Ühendusega tutvuti 5. Eesti Firmaspordi Liit on alustanud rah- Soomes Varkausi ning Leedus Jonava vusvahelist koostööd Rahvusvahelise ja Druskininkai sporditööga. Aasta lõ- Spordi ja Kultuuri Liidu (ISCA) organisat- pus külastati sama projekti raames Lätis siooniga ning taotletakse Rahvusvaheli- Ventspilsi ja Valmiera kolleege. se Töölis- ja Amatöörspordi Konföderat- 11. Lääne-Virumaa spordiklubides on mit- siooni (CSIT) organisatsiooni liikmeks meid Eesti tippsportlasi ja ka omal alal saamist. Võeti osa Erasmus+ partnerlus- maailmas läbilöövaid sportlasi. Igal aas- projektist Lätis, mida juhtis Läti Ühendus tal makstakse parematele noorsportlas- Sport Kõigile ja mille teema oli ühiskon- tele ühekordseid stipendiume. nas liikumisaktiivsuse tõstmine. 12. Põlvamaa klubid on tuntud oma või- 6. Eestimaa Spordiliit Jõud osaleb aktiiv- mekusega korraldada erineval tasemel selt kahe rahvusvahelise spordiorgani- võistlusi. Spordiliit panustab enam nen- satsiooni töös. ISCA asutajaliige ollakse de klubide toetamisele, mille tegevus või 1995. aastast ning CSIT-i liige 2009. aas- üritus toimub Põlvamaal. tast. 13. Pärnumaa spordiliit planeerib koos ko- 7. Spordimeditsiini SA andis oma panuse halike omavalitsuste sporditöötajatega Eesti olümpiakoondise valmistumiseks väljasõitu Soome. ja osalemiseks 2022. aasta Pekingi 14. Saaremaa spordiliit on toeks oma klubi- olümpiamängudel. Probleemide lahen- dele, kes korraldavad rahvusvahelisi üri- damisele annab parima tulemuse Spor- tusi ja käivad välismaal võistlemas. Iga dimeditsiini SA koostöö Füsioteraapia kahe aasta tagant toimuvad rahvusvahe- Kliinikuga – on selleks igapäevategevusi lised Saare Mängud. 2023. aasta korral- või sportimisharrastusi piirav valu, lihas- dussaar on Guernsey. jõudluse langus, liigesliikuvuse piiratus 15. Eesti Liikumis- ja Spordifestivalil olid ko- või muu probleem. hal kaks esinejat Taanist ning üks Lee- 8. Spordimeditsiini SA uuendas oma dust. Ollakse valmis nendega pikemalt seadmeid, et pakkuda nii noor- kui ka koostööd tegema ning otsitakse võima- tippsportlastele veelgi konkurentsivõi- lusi aastaks 2023. melisemaid meditsiinilisi tugiteenuseid. 16. Kuna Valgamaa asub Eesti lõunapiiril, Tihenenud on koostöö Füsioteraapia on rahvusvahelise tasandi koostöö iga- Kliinikuga, kus pakutakse põhjalikku fü- päevane. Lätiga tehakse koostööd võist- sioterapeudilist hindamist, terapeutilisi luste organiseerimisel, Eesti sportlased harjutuskavasid, manuaalseid sekkumisi osalevad naabrite võistlustel ning Läti skeletilihassüsteemi probleemide enne- sportlased meie võistlustel. Valgamaa tamiseks ja raviks nii noorsportlastele jooksusarja üks etapp on Valga-Valka kui ka tippatleetidele. rahvajooks, mille rada läbib mõlemat lin- 9. Kutsehariduses korraldatakse juba na/riiki. See võistlus toimus 2022. aastal peaaegu 30 aastat ainulaadseid Kutse- juba 25. korda. koolide Balti mänge. Tegemist on ainu- 17. Jäähokiliit valmistub 2023. aastal toimu- laadsete mängudega terves Euroopas. vaks maailmameistrivõistluste B-grupi Koondiste tasemel võisteldakse korvpal- turniiriks Tallinnas. lis, 3x3 korvpallis, võrkpallis, lauatenni- 18. 02.11.2022 kogunes esimest korda jalg- ses. Mängud toimuvad järgemööda iga palli meditsiini komisjon. Selle eesmärk aasta erinevas Balti riigis. on aidata tuua valdkonna teadmisi koon- 10. Jõgevamaa spordiliit tutvus LEADER diste igapäevategevusse ja nõustada maakondlike ja tegevuspiirkonna ühis- jalgpalliliitu spordimeditsiinilistes küsi- projektide ja koolituste meetmest rahas- mustes kogu jalgpallialastest tegevus- tatud projekti „Terve ja liikuv jõgevamaa- test lähtudes. 14 19. Eesti Jalgratturite Liit taaselustas Bal- treenides võimaluse kõrgemal tasemel ti ühiste meistrivõistluste korraldamise olevate sportlastega treenida ja võistel- traditsiooni. Nende meistrivõistluste da. Ühine tugev spordiatmosfäär moti- raames toimusid võistlused Lätis Pane- veerib ka teisi samaväärselt pingutama. vezises, kus osalesid Eesti, Läti ja Leedu 27. Eesti Ujumisliidu president valiti Euroopa ratturid vanuses 15–80. Ujumisliidu revisjonikomisjoni. 20. Eesti Kepikõnni Liit korraldas 2022. 28. 2022. aastal korraldati rühmvõimlemi- aastal koostöös Elamusmaratonidega se maailmakarika etapp Tallinnas ja ilu- INWA maailmakarikaetapi kepikõnnis. võimlemise Grand Prix Tartus. Eesmärk oli tutvustada Eestis kepikõnni sportlikumat poolt ning Eestit kui (spor- di)turismi sihtkohta kepikõnni rahvusva- helisele kogukonnale. 21. Suurema rahvusvahelise kogemuse saa- miseks värbas Eesti Orienteerumisliit kaks välistreenerit. Orienteerumisjooksu koondise treener on aastatel 2021–2022 soomlane Olli Markus Taivainen ja suu- saorienteerumise koondiste peatreener rootslane Mattias Johansson. 22. Eesti Sumoliidus on koondis olnud kas- vavas trendis. Pakutakse rohkem abi võistlustel osalemiseks ning ka laagrite korraldamisel. 23. Kahevõistluses ja suusahüpetes on Ees- ti sportlastel avanenud võimalus kasu- tada välismaist kompetentsi erinevate elementide arendamisel – näiteks on võimalik end arendada tuuletunnelites testimise kaudu. 24. U16 koondisele loodi võimalused, et nad saaksid osaleda rahvusvahelistel turnii- ribridži turniiridel. See aitas neil tõusta Euroopa meistrivõistlustel kaheksa pa- rema võistkonna hulka ja tagada selle- ga pääs 2023. aasta meistrivõistlustele. Naiskond sai sarnaselt eelmiste Euroopa meistrivõistlustega seal 10. koha, mees- kond saavutas senise parima, 13. koha. 25. Eesti Tõstespordiliit on treenerite moti- veerimiseks täiendanud koolitusvõima- lusi. Sealhulgas toimuvad need erineva temaatika ja sisuga, et toetada treenerite praktilist tööd klubides ning anda neile erinevaid oskusi ja teadmisi, et noorte- ga tegelemine oleks süstemaatiline ning mõtestatud ea ja oskuste kohaselt. 26. Eesti Tõstespordiliit on süstemaatiliselt kaasanud koondiste juurde rohkem kan- didaate, kes saavad koos koondislastega 15  Riigikantselei [email protected] 24.01.2023 nr 1-11/118-1 „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimise ülevaate esitamine Riigikogu võttis 18. veebruaril 2015 vastu strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“), millega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Strateegiadokumendi „Sport 2030“ punkti 9 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 järgi on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Seepärast koostab aruande Kultuuriministeerium ja ülevaate Riigikogule teeb kultuuriminister. On kokku lepitud, et kultuuriminister annab „Sport 2030“ elluviimisest 2023. aastal ülevaate Riigikogule 15. veebruaril 2023 strateegia „Eesti 2035“ rakendamise kõne raames. „Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument ning sellest lähtudes on ka „Sport2030“ aruanne 2022. aasta kohta valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna organisatsioonidega. Aruanne keskendub peamiselt kohaliku tasandi spordile, tõstes fookusesse liikumisaktiivsuse, liikumisharrastuse ja spordi arendamise regionaalsel tasandil. Aruande põhiosas esitatakse ülevaade hetkeolukorrast, olulisematest arengutest ja tegevustest, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu 2022. aastal. Aruande lisas on esitatud järjepidevad tegevused. Aruandes kajastatud tegevused ja andmed on esitatud 31. detsembri 2022 seisuga. Tulenevalt eeltoodust esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaate 2022. aasta kohta. Palume nimetatud punkt lisada Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 2023 istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel 2. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 52 lehel 3. Ülevaate lisa 16 lehel Margus Klaan 628 2328 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 17.01.2023 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea jaanuar 2023 nr Päevakorrapunkt nr ... „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ 2022. aasta ülevaade 1. Kiita heaks kultuuriministri esitatud ülevaade Riigikogu 18.02.2015 otsusega vastu võetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2022. aastal. 2. Kultuuriministril anda Riigikogule punktis 1 nimetatud ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ oma vastutusvaldkonna ettekande raames. 3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud ülevaade ministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär