Vastus Riigikogu liikme küsimusele

Riigikogu Kantselei Teie 11.01.2023 [email protected] Meie 27.01.2023 nr 12-4/56-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele Täname, et saatsite oma küsimused kehtiva rahvaraamatukogu seaduse alusel tegutsevate maakonnaraamatukogude täiendavate raamatukoguteeninduse maakondlike koordinatsiooniülesannete ümberkorraldamise ja maakonnaraamatukogude kaotamise kohta. Raamatukogud on olulised kultuuri- ja kogukonnakeskused, elukestva õppe edendajad ning kultuuripärandi säilitajad. Meie rahvaraamatukogude võrk on oma üle-eestilise ulatuse poolest ainulaadne. Nii mõneski paigas on raamatukogu veel viimaseks kohaks, mille kaudu omavalitsus ja riik on inimesele lähedal. Kultuuriministeeriumis 05.12.2022 toimunud maakonnaraamatukogude direktorite nõupidamisel tutvustati Rahvaraamatukogude Nõukogu, mis on praegu ka rahvaraamatukogu seaduse eelnõu ettepanekute väljatöötamise töörühm, ja Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogu seaduse töörühma sisendite alusel koostatud riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorraldamise võimalikke lahendusi. Ühe osana rahvaraamatukogude reformist soovime ümber korraldada riiklikud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded. Eelkõige selleks, et tugevdada raamatukogude koostööd, vähendada tegevuste killustatust ja dubleerimist ning tõsta andmekvaliteeti ja suurendada lugejatele väljaannete kättesaadavust. Raamatukogude ökosüsteemis on puudu arendusülesandeid täitev üksus või asutus, mille ülesanded oleks suurendada valdkonna võimekust ning algatada, koostada ja ellu viia suuremamahulisi projekte (nt raamatukogude infosüsteem, e-laenutus, „Raamatud liikuma“), aga koordineerida ka lugemis- ja täienduskoolituse programme. Selle probleemi on välja toonud nii Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu laiapõhjaliselt koostatud strateegiadokument „21. sajandi raamatukogu“ (2016) kui ka Rahvaraamatukogude Nõukogu, kuhu kuuluvad valdkonda hästi tundvad spetsialistid maakonnaraamatukogudest, partnerorganisatsioonidest ja õppeasutustest. Praegu on riiklikud raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise lisaülesanded antud 15 maakonna kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogule, kes täidavad neid kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu põhiülesannete kõrval. Kõik need 15 rahvaraamatukogu saavad ka reformi järel oma põhitegevusega jätkata. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Rahvaraamatukogude riiklike ülesannete ümberkorraldamine on kavandatud ja toimub etapiviisilisena, et ümberkorraldused ja üleminek oleksid sujuvad. Rahvaraamatukogu seaduse muudatuste vastuvõtmisel ehk esimeses etapis jätkuks maakonnaraamatukogudes kahe riikliku ülesande täitmine – komplekteerimine ja töötlemine, andmebaaside loomine ja pidamine. Riiklikke ülesandeid täitvale üksusele on halduslepingu alusel kavandatud üle anda kahe riikliku ülesande täitmine – rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine ning erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine. Teises etapis ehk alates uue raamatukogude infosüsteemi juurutamisest 2026. aastal on kavandatud arendusülesandeid täitvale üksusele üle anda kõik riiklikud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded. Igasse maakonda loob riiklikke ülesandeid täitev üksus nõuniku ametikoha, kelle ülesanne on koordineerida riiklikest ülesannetest tulenevaid tegevusi maakonnas, koguda kohaliku omavalitsuse raamatukogude tegevustest sisendit, seda analüüsida ja teha ettepanekuid üldise huviga arenguvajaduste kohta. Kultuuriministeeriumi maakonnaraamatukogu riiklike ülesannete täitmise järelevalve tulemustest on selgunud, et näiteks teatmebibliograafilise töö korraldamise toetamist ei ole otstarbekas jätkata, sest seda teenust osutavad juba kõik kohalike omavalitsuste raamatukogud ning teenus ei vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist. 2018. aastal tegi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu. Nii raamatukogude kui ka muuseumide ehk mõlema valdkonna tulemustes joonistus välja vajakajäämine e-teenuste kasutatavuses. Eesti Rahvusraamatukogul lõppes möödunud aastal teenusplatvormi Minu Raamatukogu (MIRKO) arendus, mille järel võeti see kasutusele. Platvorm võimaldab inimesel lähedal asuvast raamatukogust puuduva või juba välja laenutatud raamatu hoopis 30-st kaugemal asuvast raamatukogust pakiautomaati või kulleriga koju tellida. Vaatamata inimese elukohale laieneb väljaannete valik ja muutub nende kättesaadavus paremaks. Selle aasta 14. veebruarist käivitub Eesti Rahvusraamatukogu MIRKO platvormilt ka teine teenus, milleks on e-väljaannete laenutus kõigile Eesti elanikele. See teenus võimaldab kasutajal lugemiseks või kuulamiseks saada nii ilu- kui ka lastekirjandust ning seda nii telefonis kui ka veebis. Samuti luuakse võimalus laenutada õppematerjale, e-väljaandeid ja kuulata audioraamatuid. Teenus on kättesaadav kõigile Eesti inimestele veebikeskkonnas või äpi vahendusel. Neid teenuseid on ammu oodanud paljud lugejad ning neid on arendatud koostöös kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogudega. Rahulolev kasutaja saab soovitud trükitud väljaande, aga samas muutub raamatukogu enam kui miljoni teose kasutus tõhusamaks ning kõigi omavalitsuse elanikel avaneb püsiv võimalus lugeda e-väljaandeid. Juba nimetatud teenused vastavad lugejate ootustele, kes soovivad lisaks trükiste lihtsale laenutusele ja e-väljaannete kättesaadavusele ka mugavat väljaannete otsingut. Praegu kasutusel olevad kolm raamatukogu infosüsteemi (Sierra, URRAM, RIKS) eeldavad vähemalt kümmet erinevat otsingut, mis ei ole kasutajasõbralik, ajakohane ega hea avalik teenus. Praegu puudub Eestis raamatukogude valdkonnal, erinevalt muinsuskaitse, muuseumide ja rahvakultuuri valdkonnast, rakendusasutus või -üksus, kes raamatukogusüsteemide ja teenuste arengut keskselt juhiks. Üle-eestiliste rahvaraamatukogude teenuste arendamiseks on vajalik ajakohane riiklik korraldus ja tugi, mida praegune riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete korraldus kahjuks ei võimalda. Rahvaraamatukogude Nõukogus on kaalutud lahendusi, kas leida riiklike ülesannete täitmiseks sobiv üksus hanke korras või määrata selleks Eesti Rahvusraamatukogu. Rahvaraamatukogude Nõukogu on arutelude tulemusel jõudnud seisukohale, et üksuse võiks seadusega määrata ja selleks oleks sarnaselt teiste riikidega rahvusraamatukogu. Oluline on rõhutada, et töötame muudatuste lõplikke detaile veel koos asjaosalistega välja. Riigi huvi on raamatukogude kui tervikliku võrgustiku arendamine ning selle põhjal uute võimaluste loomine. Sellel eesmärgil käivitame juba sel kevadel innovatsioonifondi taotlusvooru „Raamatukogude arendusprojektid“ ehk kiirendi, mis toob raamatukoguvõrgu arendamiseks olulise investeeringuvõimaluse. Fond loob võimaluse riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös toetada rahvaraamatukogusid ruumide ning tehniliste võimaluste uuendamisel. Riigi panus toetusprogrammi on pool miljonit eurot aastas, millele kohalikud omavalitsused lisaksid oma panusena teise poole. Kindlasti peab kõigil Eesti elanikel olema raamatukoguteenusele vaba ja piiramatu juurdepääs. Selle nimel ka Kultuuriministeeriumis tegutseme – soovime luua riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimisülesandeid täitva üksuse, et tugevdada kohalike omavalitsuste ja rahvaraamatukogude koostööd ning seeläbi kogu Eesti raamatukoguvõrku. Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete korralduse muudatuse eesmärk on ajakohastada raamatukogude koostööd, et väheneks dubleeriv töö ja ressurssi saaks kasutada ajakohasteks ühistegevusteks. Eelnõuga ei ole kavas kaotada maa- või piirkondliku koostöö toetust, vaid teha seda eesmärgistatumalt, et kasu saaksid kõik kohalikud omavalitsused. Eelnõuga sätestatakse üldine riiklike ülesannete korraldus, nagu kehtivaski seaduses, kuid kavas ei ole täpsustada konkreetseid tegevusi, et jätta ruumi muutusteks ja arenguks. Arendusüksuse tegevuste korraldamiseks ootame samuti kaasamisel kõigi omavalitsuste sisendit, et korraldada keskselt vaid suurima ühishuviga tegevusi. 2023. aasta esimeses kvartalis koostatakse eelnõu ja seletuskirja ning samal ajal toimuvad ka eelnõu kaasamisüritused. Ürituste toimumise aegadest teavitame kõiki seotud osapooli. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Teadmiseks: Anneli Ott Ülle Talihärm 628 2244 [email protected]