Kiri

Kooskõlastamiseks: 26.01.2023 nr 8-1/23/419 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Koolipsühholoogide Liit, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Logopeedide Ühing, Haridus- ja Noorteamet, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Alushariduse Ühendus, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Rektorite Nõukogu, Maksu- ja Tolliamet Anu Vau 735 0510 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 12.01.2023 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 351 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruses nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja - preemiate määramise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kuni viis stipendiumi“ tekstiosaga „kuni kümme stipendiumi“; 2) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riiklikke hariduspreemiaid (edaspidi preemia) määratakse väljapaistvate saavutuste eest haridusvaldkonnas. (2) Elutööpreemia määratakse füüsilisele isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti haridusse on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu senine töö ja ühiskondlik aktiivsus on olnud eeskujuks kaaskodanikele. (3) Aastapreemia määratakse üldjuhul füüsilisele isikule silmapaistvate tööalaste saavutuste eest viimasel kolmel aastal. Aastapreemia võib määrata ka juriidilisele isikule või asutusele väljapaistvate saavutuste eest haridusvaldkonnas.“; 3) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kuni kümme aastapreemiat“ tekstiosaga „kuni 12 aastapreemiat“. Kaja Kallas peaminister Tõnis Lukas haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muutmise eesmärgiks on muuta riiklike haridusstipendiumide konkursil määratavate stipendiumide võimalikku arvu ja riiklike hariduspreemiate konkursil määratavate hariduspreemiate kategooriate arvu. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostajad on Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonnapeaekspert Anu Vau ([email protected], tel 735 0510), sama valdkonna peaekspert Maris Raimets ([email protected], tel 735 4081) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk ([email protected], tel 735 0144). Eelnõu kehtestamise aluseks on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 35¹ lõige 2. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse esimene peatükk reglementeerib riiklike haridusstipendiumide määramise tingimused ja korra. Riiklikke haridusstipendiume määratakse haridusvaldkonna arengu ergutamiseks. Haridusstipendiumile saavad kandideerida koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses õpetaja või tugispetsialisti ametikohal töötavad isikud. Määruse teine peatükk reglementeerib riiklike hariduspreemiate määramise tingimused ja korra. Riiklikke hariduspreemiaid määratakse väljapaistvate tööalaste saavutuste eest haridusvaldkonnas. Preemia määratakse füüsilisele isikule. Elutööpreemia määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti haridusse on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu senine töö ja ühiskondlik aktiivsus on olnud eeskujuks kaaskodanikele. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse paragrahvi 2 lõike 2 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt määratakse igal aastal kuni kümme haridusstipendiumi. Ehk et muudatuse rakendudes on võimalik määrata kuni kümme haridusstipendiumi. Muudatuse põhjus on vajadus tagada õpetajate ja tugispetsialistide jätkusuutlik areng. Haridusvaldkonna arengukavas1 on sõnastatud ühe kitsaskohana õpetajate, tugispetsialistide jätkusuutliku arengu tagamine ja seatud sihiks, et valdkond pakub häid võimalusi professionaalseks arenguks ja eneseteostuseks. TALIS 20182 uuringus osalenud õpetajatest 38% märkisid, et nad ei saa professionaalset arengut toetavates tegevustes osaleda seetõttu, et see ei sobi nende töögraafikuga ning 67% vastanutest märkisid professionaalse arengu olulise toena õpetamisega seotud kohustustest vabastamist tavatööajal toimuvates tegevustes osalemiseks. Haridusstipendiumi taotlemise võimaluse laiendamine on üks võimalik meede 2035 sihi saavutamiseks. 2019. aastaks, kui esimest aastat vaba semestri jaoks stipendiumivõimalust pakuti, anti välja kolm stipendiumi. 2020. aastaks – koroona-aasta – määrati vaid üks stipendium. Kaheks viimaseks aastaks – 2021 ja 2022 – on mõlemal aastal määratud viis stipendiumi ehk 1 haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf (hm.ee) 2 Microsoft Word - TALIS1_kujundatud.docx (hm.ee) maksimumarv, mida võimaldab määruse kehtiv sõnastus. Stipendiumide eelarve on 55 000 eurot. Kuna kõik stipendiumile kandideerijad ei soovi taotleda stipendiumi maksimummäära 11 000 euro ulatuses, on sobivate kandidaatide olemasolul võimalik määrata stipendiume rohkem. Nelja aasta jooksul on stipendiumi maksimummäära taotletud neljal juhul. Haridusstipendiumide protsessi on plaanis alustada juba aasta esimeses pooles, et võimalikel taotlejatel jääks piisavalt aega taotluse ettevalmistamiseks ning arengueesmärgi täitmise jaoks vajalike koolituste, konverentside, seminaride, koostööpartnerite leidmiseks. Hariduspreemiate konkursi peab igal aastal välja kuulutama hiljemalt 15. oktoobriks. Konkurss on eelnevatel aastatel välja kuulutatud jooksva aasta septembris-oktoobris, mis ei ole õpetajate ja tugispetsialistide tööd silmas pidades kõige parem aeg. Samuti jääb taotluse koostamiseks liiga lühike aeg, kuna taotluste laekumise aeg on hiljemalt 15. november. Liiga lühikese taotluse koostamise aja tõttu võib nii mõnigi potentsiaalne taotleja loobuda taotluse esitamisest. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse paragrahvi 8 sõnastust. Muudatus on seotud punktis 3 tehtava muudatusega (vt selgitusi punkti 3 juures). Arvestades, et uutes kategooriates (haridustegu ja hariduse sõber) on tõusetunud vajadus premeerida füüsiliste isikute kõrval ka juriidilisi isikuid ja asutusi (nt konkreetne kool või lasteaed või muu asutus), siis tuli seni kehtinud kitsendus määruse tekstis kaotada ning võimaldada aastapreemia määramine ka juriidilistele isikutele või asutustele. Kuna preemiate kategooriaid ei ole määruses nimetatud, siis ei ole võimalik neid kitsendada konkreetsetele kategooriatele. Küll aga ei ole võimalik elutööpreemia määramine juriidilisele isikule või asutusele. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse paragrahvi 9 lõike 2 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt määratakse igal aastal kuni kaksteist aastapreemiat suurusega 10 000 eurot. Ehk et senisele kümnele hariduspreemiale lisandub aastapreemia kahes kategoorias: haridustegu ja hariduse sõber. Põhjuseks asjaolu, et riiklike hariduspreemiate konkursil on võimalik kandidaate esitada kaheteistkümnes kategoorias, aga rahaline preemia on määratud kümnes kategoorias. Riiklikke hariduspreemiaid määratakse väljapaistvate tööalaste saavutuste eest haridusvaldkonnas ning valdkonna töötajate, sh õpetajaameti väärtustamiseks. Eelnevatel aastatel on hariduse sõbra ning haridusteo laureaatidele kingitud tänukiri ja kingitus, mis tekitab ebavõrdse olukorra ja pisendab neis kahes kategoorias saavutatud tunnustuse kaalu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamise keskne eesmärk on haridusvaldkonna arengu ergutamine. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 sõnastab pädevate ja motiveeritud õpetajate järelkasvu tagamise ühe olulise põhimõttena professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel. Riiklik haridusstipendium annab võimaluse võtta tööst vaba semester enesetäiendamiseks ja oma valdkonna arendamiseks. Varasemate aastate stipendiaadid on välja toonud, et vaba semester andis võimaluse süveneda, oma teadmisi täiendada, luua erinevaid õppetöös abistavaid rakendusi, õppevahendeid jms – arendada haridusvaldkonda. Määruse rakendamisel on võimalik sobivate kandidaatide olemasolul määrata haridusstipendium kuni kümnele taotlejale, misläbi saab rohkem õpetajaid või tugispetsialiste professionaalse arengu võimaluse, kasutades selleks vaba semestrit. 2 Vabariigi Valitsuse määratud riiklik hariduspreemia on suur tunnustus silmapaistvate tööalaste saavutuste eest. Määruse rakendamise positiivne mõju seisneb selles, et kõigis kaheteistkümnes kategoorias väljaantav rahaline aastapreemia tagab võrdse kohtlemise kõigi tunnustuse pälvinute puhul. Haridusteo kui ka haridussõbra laureaatideks ja nominentideks võivad osutuda ka organisatsioonid, samuti meeskonnad, seetõttu võib määruse rakendamisel olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Positiivne mõju on see, et aastapreemia pälvinud organisatsioonid suunavad preemiaraha haridusse ning läbi isikute premeerimise võidab ka Eesti haridus. Muudatuse negatiivseks mõjuks võib osutuda see, et laureaatide jaoks, kes olulisel määral juba igapäevaselt hariduse rahastamisse panustavad (sh oma vahendeid), jääb mõistmatuks riigi soov neid rahaliselt premeerida. Isikud teevad omapoolseid pingutusi vabatahtlikult, soovides empaatiliste inimestena Eesti haridusse panustada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi. Määruse rakendamisega seotud kulude rahastamiseks 2023. aastal on haridusstipendiumide eelarve koos ülekantavate vahenditega 64 180 eurot, kuna 2022. aasta stipendiumiperioodiks määrati vaid kaks maksimummääraga preemiat. Eeldusel, et kandidaatidele antud pikem taotlemisperiood ja stipendiumide arvu suurendamine toob kaasa rohkem taotlusi ning sobivaid kandidaate, tekib vajadus suurendada tulevikus haridusstipendiumide eelarvet. Määruse rakendamisega kaasnevate hariduspreemiate eelarve on 370 000 eurot. Kahe kategooria rahaliste aastapreemiate lisandumisel ei ole eelarvevahendeid juurde vaja. 10 kategooria 10 kategooria Elutööpreemia, Määruse muudatuse laureaadid, a 10 nominendid, a 3000 65 000 (võib järel 12 kategooria 000 (koos maksudega määrata kuni 3) laureaadid+nominendid 3750) 100 000 37 500 3x65 000=195 000 2x10 000+4x3750= 35 000 Kokku: 367 500 Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi. Konkursi ettevalmistamine ja läbiviimine ei ole varasemast keerukam ning kaasnev töömaht jääb üldjoontes samaks. Riiklikke hariduspreemiaid ja -stipendiume tulumaksuga ei maksustata, arvestades tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 4 ja § 19 lõike 5 punkti 1. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse muutmise eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Huvikoolide Liidule, Eesti Kunstikoolide Liidule, Eesti Muusikakoolide Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Koolipsühholoogide Liidule, Eesti Sotsiaalpedagoogide 3 Ühendusele, Eesti Logopeedide Ühingule Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Alushariduse Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Rektorite Nõukogule, Maksu- ja Tolliametile ning Haridus- ja Noorteametile. Tõnis Lukas minister 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0094 - Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 „Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.02.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f358050-6179-41ba-9eed-1f204ff37af9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f358050-6179-41ba-9eed-1f204ff37af9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main