MUUDETUD (23.07.2026 kk 105; 03.10.2025 kk 141; 19.12.2024 kk 214; 12.01.2024 nr 12; 26.10.2023 nr 223; 02.06.2023 nr 137) Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 26.01.2023 nr 24 Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel 1 Reguleerimis- ja kohaldamisala 1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimis- keeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi toetatav tegevus) raames. 1.3 Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“1 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“2 alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenusesse „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“. 1.4 Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele. 1.5 Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1.6 Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses. 1.7 Toetatava tegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja 1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia) 2 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030) 1  arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatava tegevuse panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.8 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus) tähenduses on projekti pealkiri „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“. 2 Terminid 2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; 2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 2.2 Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata või muu riigi kodakondsusega. 2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris. 2.4 Sidusrühm on lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuse pakkuja, poliitikakujundaja, valdkondlik ekspert, tööandja, nõustaja, organisatsiooni esindaja, ülikool ja asutus, mis tegutseb rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnas. 3 Toetatav tegevus, rakendusüksus ja rakendusasutus, elluviija ja partner 3.1 Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel. 3.2 Rakendusüksus ja rakendusasutus. 3.2.1 Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.2.2 Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3.3 Elluviija ja partnerid. 3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija). 3.3.2 Elluviija partnerid on Tartu linn, Tallinna linn, Pärnu linn ja Rakvere linn. 3.4 Toetatava tegevuse tulemusena on suurenenud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid punktis 3.5.4 nimetatud sihtrühmale. 3.5 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg. 3.5.1 Elluviija tegevused. 3.5.1.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine. 3.5.1.1.1 Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate teenuste arendamine, sealhulgas veebipõhiste (mitmekeelsete) teenuste pakkumine ja info kajastamine KOV-ide kodulehtedel. 3.5.1.1.2 Kohalike tugivõrgustike arendamine. 3.5.1.1.3 KOV-ides elavate sihtrühmade kaasamine. 3.5.1.2 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine 2  KOV-ides. 3.5.1.3 Tõhusa rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni tagamine KOV-ide seas. 3.5.1.3.1 KOV-ide nõustamine ja teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemis- valdkonna küsimustes. 3.5.1.3.2 Rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase teabe ja tervikpildi kogumine ning analüüsimine. 3.5.1.3.3 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna koordinaatorite võrgustiku arendamine. 3.5.1.3.4 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase koostöö toetamine KOV-ide ja sidusrühmade vahel. 3.5.1.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine. 3.5.1.4.1 Ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine. 3.5.1.4.2 Koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine. 3.5.1.4.3 Juhendmaterjalide koostamine ja levitamine. 3.5.2 Partnerite tegevused. 3.5.2.1 Tartu linn arendab Tartusse elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. 3.5.2.2 Tallinna linn arendab Tallinnasse elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. 3.5.2.3 Pärnu linn arendab Pärnusse elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. 3.5.2.4 Rakvere linn arendab Rakverre elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. 3.5.3 Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029. 3.5.4 Toetatava tegevuse sihtrühm on vähemalt 18-aastased uussisserändajad, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad. 4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad 4.1 Toetatava tegevuse seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad Näitaja Alg- Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja tase (2024) (2029) mõõtühik Meetmete Välj KOV 0 Ei 5 7 Näitaja mõõdab nimekirja undn koordinaatorite kohaldu täiskohaga näitaja äitaj arv töötavate a Mõõtühik: arv KOV-ide koordinaatorite arvu, kes koordineerivad 3  Näitaja Alg- Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja tase (2024) (2029) mõõtühik KOV-ides lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste pakkumist. TAT Välj KOV-ide 0 Ei 2 7 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- osaluskogude kohaldu kohalikul näitajad näita arv tasandil ja Mõõtühik: arv käivitatud sihtrühmade osaluskogude arvu. TAT Välj Kohaliku 0 Ei 2 7 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- tasandi kohaldu kohalikul näitajad näita koostöövõrgus- tasandil ja tike arv tegutsevate ja Mõõtühik: arv toimivate koostöövõrgust ike arvu, kuhu kuuluvad valdkondlike sidusrühmade esindajad. TAT Välj KOV-ide arv, 0 Ei 0 7 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- kus on kohaldu KOV-ide arvu, näitajad näita rakendatud kus on ja lõimumis- ja kasutusele kohanemistee- võetud välja kondade töötatud mudelit kohanemis- Mõõtühik: arv ja/või lõimumistee- konnad. TAT Välj Koolitustel, 0 Ei 20 45 Eestis on 2022. spetsiifilised und- kogemuskohtu- kohaldu aasta oktoobri näitajad näita mistel, seisuga 79 ja õppevisiitidel KOV-i. Näitaja osalenud mõõdab, mitme KOV-ide arv KOV-i Mõõtühik: esindajad on osaluskord osalenud punktis 3.5.1.1 toodud tegevustes. TAT Välj Korraldatud 0 Ei 3 12 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- üle-eestiliste kohaldu töötajatele ja näitajad näita koolituste arv ametnikele ja Mõõtühik: arv korraldatud koolituste arvu. 4 5 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood 5.1 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029. 6 Toetatava tegevuse eelarve Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal 2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 297 326 70,00% 2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 841 711 30,00% 2.3 Omafinantseering 0 0% KOKKU 6 139 037 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on toodud lisas 5. 7 Kulude abikõlblikkus 7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest. 7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. 7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest. 7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel. 7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1 nimetatud kaudsele kulule on abikõlblikud järgmised kulud: 7.3.1 KOV-ide ametnikele ja töötajatele ning sihtrühmale suunatud koolituste ja seminaride kulu; 7.3.2 KOV-ide ametnike ja töötajate õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires; 7.3.3 sihtrühmale suunatud sündmustel osalejate transpordi- ja toitlustamiskulu ning sündmusega seotud õppevahendite ja -materjalide kulu; 7.3.4 uuringute ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu; 7.3.5 kommunikatsioonitegevuse kulu; 7.3.6 tõlkekulu; 7.3.7 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks; 7.3.8 teavitamiskulu, mis on kooskõlas teavitamise määruse §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega; 7.3.9 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu; 7.3.10 teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu punktis 3.5.1.2 toodud tegevuse puhul. 7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu; 7.4.2 esinduskulu ja kingitused; 7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; 7.4.4 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.4.5 partneritele kontorimööbli ning tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulu, litsentsitasu, sidekulu ning partneri tegevusi 5  koordineeriva töötaja töökohaga seotud rendi kulu; 7.4.6 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud. 8 Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1 Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra alusel lihtsustatud kulude maksmine toimub ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26. 8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM-i §-des 24, 25 ja 33. 8.3 Elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt. 8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. 8.5 Maksetaotluseid võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. 8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama rakendusüksusele: 8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest kuludest; 8.6.2 koopia elluviija hankemenetluse korrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad. 8.7 Esimesele tegelike kulude alusel esitatud maksetaotlusele lisatakse tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad esitada rakendusüksuse nõudmisel. 8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse tegelike otseste kulude kohaselt. 8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega. 8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud. 9 Elluviija kohustused 9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava kohaselt. 9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud: 9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 10% ulatuses, kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku 6  taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea; 9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest. 9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest rakendusüksuse poolt; 9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates; 9.3.6 esitama rakendusasutusele teadmiseks hiljemalt 14 tööpäeva enne riigihanke väljakuulutamist riigihanke tehnilise kirjelduse riigihangete puhul maksumusega üle riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes; 9.3.7 elluviija võib rakendusüksuselt taotleda riigihangete nõustamist rakendusüksuse riigihangete eelnõustamise protseduuride kohaselt; 9.3.8 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.9 tagama toetavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel; 9.3.10 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks; 9.3.11 moodustama koostöös rakendusasutusega eksperdigrupi, mille ülesanne on elluviija nõustamine punktis 3.5.1 toodud tegevuste planeerimisel; 9.3.12 tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; 9.3.13 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitamise määruse kohaselt; 9.3.14 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.14.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 9.3.14.2 TAT-i muutmise vajalikkusest; 9.3.14.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 10 Partnerite kohustused 10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse. 11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord 11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse 7  põhimõtetesse. 11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. 11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. 11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust. 11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. 11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande viie tööpäeva jooksul. 11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks. 11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt. 11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12 TAT-i muutmine 12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist. 12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. 12.5 Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul. 12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb 8  otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta. 12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. 12.8 Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. 12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. 12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile. 13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36. 13.2 Toetuse tagasimaksmine toimub ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt. 13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6. 13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 14 Vaiete lahendamine 14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt. 14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksus. 15 Rakendussätted 15.1 Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Lisa 1 Toetatava tegevuse tegevuskava vorm Lisa 2 Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm Lisa 3 Seirearuande vorm Lisa 4 Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm Lisa 5 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve Lisa 6 Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine Lisa 7 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht 9  Kultuuriministri käskkirja „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS) alusel. Eelnõuga reguleeritakse ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) ning ühtekuuluvus- poliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk ([email protected], 628 2358), kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Marion Tamberg (teenistussuhe lõppenud), kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg ([email protected], 628 2204), finantsosakonna välisvahendite juht Kärt Kallion ([email protected], 628 2248) ning juriidilise ekspertiisi tegi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Sotsiaalfondi+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks rakenduskava, mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui ka Euroopa Komisjon. ÜSS-i § 10 lõike alusel 2 ja kooskõlas lõikega 4 koostab rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimused. Eelnõuga reguleeritakse meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohenemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. Eelnõuga määratakse toetatava tegevuse elluviija ja partnerid ning kirjeldatakse toetatavat tegevust, selle tulemust, sihtrühma, ajakava, eelarvet ja näitajaid. Samuti kehtestab eelnõu abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, toetuse maksmise, finantskorrektsioonide tegemise ja aruandluse korra ning sätestab elluviija ja partnerite kohustused ning muud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud tingimused. Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Eelnõus on 15 punkti ja seitse lisa. 1. punkt „Reguleerimis- ja kohaldamisala“; 2. punkt „Terminid“; 3. punkt „Toetatav tegevus, rakendusüksus ja rakendusasutus, elluviija ja partner“; 1  4. punkt „Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad“; 5. punkt „Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood“; 6. punkt „Toetatava tegevuse eelarve“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija kohustused“; 10. punkt „Partnerite kohustused“; 11. punkt „Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord“; 12. punkt „TAT-i muutmine“; 13. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 14. punkt „Vaiete lahendamine“; 15. punkt „Rakendussätted“. Rahvastikuregistri 01.06.2022 andmete kohaselt elab Eestis 1 348 887 inimest, kellest 1 131 675 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, on 65 473 (4,85% elanikest). Teiste riikide kodanikke, kellel on kehtiv elamisõigus või elamisluba, on 151 739. Arvukaimalt on Venemaa Föderatsiooni kodanikke (83 170), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (24 241). 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvusest inimesi. Riigi elanikkonnast 69,4% on rahvuselt eestlased, 23,7% venelased, 2,1% ukrainlased, 0,9 % valgevenelased ning 0,6 % soomlased. Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne. Nii sisse- kui ka väljarändajate seas oli kõige enam Eesti kodakondsusega isikuid: vastavalt 7056 ja 6950, ehk eestimaalasi saabus riiki 106 võrra enam kui siit lahkus. Rahvastikuregistri andmetel asuvad Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikud kõige rohkem elama Harju- ja Tartumaale, kuid uussisserändajad ja tagasipöördujad asuvad elama ka paljudesse teistesse piirkondadesse. 2021. aastal registreeris oma elukoha esimest korda Harjumaal 6855 välismaalast, Tartumaal 1239, Ida-Virumaal 556, Pärnumaal 269, Lääne-Virumaal 105 inimest. Neile lisanduvad Eestisse eelnevatel aastatel elama asunud uussisserändajad, aga ka teise emakeelega püsielanikud ning 2022. aasta kevadest ajutise kaitse saajad. Sageli vajavad uussisserändajad ja tagasipöördujad teenustele ligipääsuks tuge, kuid omavalitsuste arusaam sihtrühmast ja valmisolek neile teenuseid pakkuda on üle Eesti väga ebaühtlane. Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu 2020. aasta lõpparuanne tõi välja, et lõimumisvaldkonna oluline probleem on regionaalne lõhe ning keelekeskkondade segregatsioon.1 Venekeelsed elanikud on koondunud Ida-Virumaale ja Harjumaale (eelkõige Tallinnasse, Maardusse, Paldiskisse, Loksale), kus elatakse samades asulates, kuhu sisserändajana teise maailmasõja järgsel nõukogude võimu perioodil elama saabuti. Selline olukord takistab ühiskonnas eri kogukondade sidususe ja vastastikuste kontaktide teket.2 Seetõttu on vaja tegeleda nii uussisserändajate kui ka vähelõimunud isikute lõimumise kultuuriliste, keeleliste ja regionaalsete erinevustega. Uuringud leiavad, et teisest rahvusest isikud usaldavad ka riigi institutsioone vähem kui eestlased. Nii suuremates kui ka väiksemates kohalikes omavalitsustes (edaspidi KOV) on kasvanud vajadus teemaga tegelemiseks ja see võib ilmneda ootamatult. Seetõttu on oluline KOV-idele tuge pakkuda, 1 Eesti ühiskonna lõimumise monitooring 2020 2 Leetmaa, K. 2017. Elukoht kui lõimumise mõõdupuu: muutused keelekogukondade elukohtade eraldatuses. Eesti Inimarenguaruanne 2016/2017. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. 2 et nad arvestaksid oma põhitegevuses eesti keelest teise emakeelega inimeste vajadustega ning oleksid teadlikud enda rollist inimeste kohanemis- ja lõimumisteekonnal. 2020.–2022. aastal tegid Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) koostöös maakondlikke infopäevi, kus tutvustati riiklikke lõimumis-, sh kohanemisteenuseid. Infopäevadel selgitati välja ka valdkondlikud probleemid. Ühe suurema kitsaskohana tuli välja KOV-ide ametnike vähene teadlikkus enda ja teiste osapoolte rollidest ning olemasolevatest teenustest ja võimalustest, kuhu sihtgruppe suunata. Samuti ei ole KOV-ides enamasti kindlat töötajat, kes rände-, lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna eest vastutab ning kes hoiaks valdkondlikku tervikpilti piirkonnas. Lisaks ei ole enamike KOV-ide arengukavades lõimumis-, sh kohanemisteemasid eraldi esile tõstetud. Valdkonna probleemid:  KOV-ide vähene teadlikkus kohanemise ja lõimumisega seotud probleemidest ja võimalustest. KOV-ides on suurenenud vajadus pakkuda vajalikku infot ja teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele, kes on nende halduspiirkonda elama asunud. KOV-idele kujunevad murekohaks viisadega seotud ränne ja sellega kaasnev pereränne, mis tekitab lisavajaduse haridusasutustes õppekohtade loomiseks ja eeldab nende pereliikmete tööhõive- ja arstiabiteenustega seotud küsimuste lahendamist. Probleemiks on kohanemist ja lõimumist toetavate teenuste ebapiisavus või raskendatud ligipääs neile, sest paljudel KOV-idel puudub kogemus neid teenuseid pakkuda, sh erikeelset teavet uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga püsielanikele ja tagasipöördujatele. Teenuse pakkumata jätmine või raske ligipääs neile asetab teenuse saajad kogukondlikus ja ühiskondlikus elus osalemiseks ebavõrdsesse olukorda. Kõikidele Eesti elanikele tuleb tagada aga võrdsed võimalused avaliku sektori teenuste kasutamisel. Lisaks on oluline kaasata teenuste arendamisse erinevaid sihtrühmi. Seni on uussisserändajaid, erineva kultuuri- ja keeletaustaga elanikke ja tagasipöördujaid kaasatud episoodiliselt ja ilma läbimõeldud süsteemita, st eelkõige individuaalselt kogutud tagasiside kaudu.3 Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate teenuste kättesaadavus, info killustatus ja vähesus. Teenuste saajad ei ole sageli teadlikud olemasolevatest teenustest ning nende kättesaadavust piirab info killustatus. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Eesti esinduse 2019. aastal KOV-ide seas tehtud uuring toob välja vajaduse tihendada ametkondade koostööd, suurendada KOV-ide võimekust nii informatsiooni edastamise, koolituse kui ka lisaressursside eraldamisega välismaalastele ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele avalike teenuste (arstiabi, kooliharidus ja lasteaiad) senisest parema kättesaadavuse tagamiseks. Piirkondades, kus on teise kodukeelega rahvastiku väike osakaal, on ka KOV- idel vähene valmisolek lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna küsimustega tegelemiseks. Samuti võivad puududa teadmised juba olemasolevatest riigiteenustest. 3 Balti Uuringute Instituut. (2019). Uussisserändajate kohanemine Eestis. https://www.ibs.ee/wp- content/uploads/2022/01/Uussisserandajate-kohanemine-Eestis-2019-EE.pdf 3   Teisest rahvusest isikud usaldavad riigi institutsioone vähem kui eestlased. Kuigi viimase Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu andmetel on teisest rahvusest inimeste usaldus riigi institutsioonide vastu kasvanud, on see eestlastest endiselt madalam. Seega on oluline ka kohalike teenuste kättesaadavus, sujuv asjaajamine KOV-is ning meeldiv kogemus KOV-i ametnikuga. Väljatoodud probleemide lahendamiseks eelnõu raames asub elluviija juures tööle rände-, lõimumis-, sh kohanemiskoordinaator, kelle ülesanne on KOV-ide toetamine üle Eesti, keskendudes neljale tegevussuunale:  kohaliku tasandi sisutegevuste toetamine (KOV-ide tegevusplaanide koostamine, teenuste arendamine, sihtrühmade kaasamine, kohaliku koostöövõrgustiku loomine);  kohaliku tasandi lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine;  tõhusa lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni tagamine KOV-ide seas;  ametnike ja teenistujate lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna klientidega töötamise võimekuse tõstmine. Eelnõu eesmärk on suurendada KOV-ide suutlikkust pakkuda tulemuslikult teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele. Tegevuste tulemusena on suurenenud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid, eelnõu sihtrühmad on enam kaasatud kohalikku ellu ning suurenenud on ligipääs avalikele teenustele. Toetatav tegevus panustab ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fondide rakenduskava erieesmärki h „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“. Eelnõu sihtrühmad on ebasoodsas olukorras, sest kogevad avalike teenuste tarbimisel mitmeid barjääre: näiteks ei ole teenused neile keeleliselt arusaadavad, nad võivad kogeda ametnike stereotüüpset suhtumist, lisaks puuduvad sageli võimalused või oskused kohalikus elus kaasa rääkida. See pärsib edukat kohanemist, mis on eeldus tööalasele konkurentsivõimele. Tegevuste raames koolitatakse uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujatega kokkupuutuvaid KOV-ide töötajaid ja ametnikke, et nad oleksid valmis erineva taustaga sihtrühmadele teenuseid pakkuma ning samas teadlikud võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtetest ning olemasolevatest valdkondlikest riigiteenustest, kuhu kliente suunata. Lisaks panustavad tegevused meetme eesmärgi „Erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli“ saavutamisse KOV-ide võimestamise ja osaluskogude loomise kaudu, kus eelnõu sihtrühmad saavad kohalikku elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Eelnõu punkt 1 määrab käskkirja reguleerimis- ja kohaldamisala, viitab ÜSS-ile, seosele rakenduskava eesmärkidega, valdkondliku arengukavaga „Sidus Eesti 2021–2030“, Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ 4 sihtidega ning meetmete nimekirja meetmega 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“. Punktis 1.3 tuuakse välja eelnõu ja selle alusel toetatava tegevuste seos Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ 4 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 4 alasihiga „Tegus inimene“. Lisaks panustavad tegevused valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ 5. alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenusesse „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“. Lähtudes horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüsist, leiti puutumus võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse ja regionaalarengu teemadega, mistõttu panustab toetatav tegevus „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“ näitajatesse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja „Tööjõus osalemise määr (15–74)“. Punktis 1.4 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, milleks on suurendada KOV-ide suutlikkust pakkuda tulemuslikult teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ning tagasipöördujatele. Oluline on tegeleda KOV-idega, toetades neid uute lõimumis- sh kohanemisteenuste arendamisel ja olemasolevate kohandamisel, et need oleksid kättesaadavad erinevatele sihtrühmadele. Samas tuleb tõsta kohaliku tasandi teadlikkust rände-, lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnast. Selle saavutamiseks panustab eelnõu kahes suunas: toetab kohaliku tasandi sisutegevusi ja teenuste arendamist konkreetse piirkonna vajaduste põhjal. Lisaks asub elluviija keskselt üle Eesti arendama lõimumis-, sh kohanemisteenuste arendamise ja pakkumise võimekust. Punkt 1.5 sätestab, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi. Eelnõu punktis 3 nimetatud toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1, konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Eelnõu punktis 3 nimetatud toetatava tegevuse sihtgrupp on füüsilised isikud. Sihtgrupile teenuse pakkujad leitakse järgides riigihangete seadust (edaspidi RHS) ja elluviija hankemenetluse korda. Elluviija on kohalike omavalitsuste katusorganisatsioon ehk üleriigiline omavalitsusliit, mille eesmärk on kaitsta liidu liikmete huve, ja partnerid on kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad kitsalt oma üksuste piires omavalitsuses elavate inimeste huvides. Toetuse abil pakutavad teenused on täielikult kohaliku iseloomuga, tasuta kättesaadavad ja suunatud ainult konkreetsele sihtgrupile. Teenused täidavad sotsiaalset eesmärki ja neil puudub piiriülene mõju. Seega puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning tegevused, mida toetatakse, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Punktis 1.6 sätestatakse, et toetatav tegevus on kooskõlas „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega vastavalt rakenduskava „Do no significant harm („Ei kahjusta oluliselt“) analüüsile ega kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikkel 17 5 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 5 tähenduses. Toetatav tegevus on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet keskkonnaeesmärkidega. Eelnõu punktis 2 sätestatakse terminid „uussisserändaja“, „erineva keele- ja kultuuritaustaga inimene“, „tagasipöörduja“ ja „sidusrühm“. Eelnõu punkt 3 sätestab toetatava tegevuse ning selle rakendusüksuse ja rakendusasutuse, elluviija ja partnerid, tulemuse, tegevuste kirjelduse ja elluviimise aja ning sihtrühma. Punktis 3.2 sätestatakse rakendusasutus ja rakendusüksus, mis on kindlaks määratud meetmete nimekirjas. Rakendusasutus on Kultuuriministeerium. Rakendusüksus on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Riigi Tugiteenuste Keskus, mis osutab keskvalitsuse asutustele keskselt teenuseid, muu hulgas täidab Euroopa Liidu struktuurivahendite korraldus- ja makseasutuse funktsiooni. Punktis 3.3 sätestatakse elluviija ja partnerid. Tegevuse elluviijaks määratakse Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL). ELVL on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2022. aasta 1. septembri seisuga kõik Eesti 15 linna ja 64 valda. ELVL-i eesmärk on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Nende tegevusvaldkond hõlmab kogu KOV-ide korraldust, alates eelarvest ja lõpetades välissuhtlusega. Oma tegevuses lähtub ELVL kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusest ja põhikirjast. Kuna eelnõu eesmärk on suurendada KOV-ide suutlikkust pakkuda tulemuslikult teenuseid uussisserändajatele, tagasipöördujatele ning erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele, on mõistlik määrata elluviijaks ELVL, kelle liikmed on kõik Eesti KOV-id ja kellel on suutlikkus keskselt koordineerida ja panustada KOV-ide võimekuse suurendamisse. ELVL-i töötajatel on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid ja tänapäevaseid tehnilisi vahendeid, ülesannete täitmiseks on koostatud tööprotseduurid ja reeglid. ELVL-is töötavad vajalike teadmiste ja oskustega inimesed, muu hulgas luuakse tegevuste elluviimiseks ELVL-i 2023. aastal lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna koordinaatori ametikoht. ELVL-il ei esine halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud asjaolusid. Partneriteks määratakse Tartu linn, Tallinna linn, Rakvere linn ning Pärnu linn. Tegemist on KOV-idega, kus elab proportsionaalselt kõige enam uussisserändajaid, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi ja tagasipöördujaid ning kus on lõimumis-, sh kohanemisteenuste arendamisega eelmisel struktuurivahendite programmiperioodil 2014–2020 alustatud. Täiendavalt lisandub vähemalt kolm partnerit piirkondadesse, kus tegevustega ei ole veel alustatud. Kaks partnerit lisandub Ida-Virumaale, sest tegemist on Tallinna järel suurima sihtrühmade arvuga piirkonnaga, ning üks Lõuna-Eestisse. Partnerid võivad olla KOV-id. Partnerite valikul arvestatakse rahvastikuregistri andmeid ja iga-aastast olukorraülevaadet. 2023. aastal hakkab ELVL-is tööd alustav koordinaator katmata piirkondade, sh Ida-Virumaa olukorda täpsemalt analüüsima, KOV-idega kohtuma ning töötab 2023. aasta lõpuks välja täpse tegevuskava, mitu ja kellega täpsemalt 2024. aastal järgmised lepingud sõlmitakse. 6 Punktis 3.4 sätestatakse tegevuse tulemus. Punktis 3.1 nimetatud toetatava tegevuse tulemusena on suurenenud ja ühtlustunud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid. Tegevuste tulemusena on KOV-id teadlikud piirkonnas elavatest sihtrühmadest ja nende vajadustest ning enda ja teiste sidusrühmade rollist eelnõu sihtrühmade kohanemisel ja lõimumisel. Paranenud on kohalike teenuste kättesaadavus uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele ning loodud on toimivad kohaliku tasandi tugivõrgustikud. Lisaks on loodud võimalused sihtrühmadele kohalikus elus kaasa rääkimiseks ja paranenud kuuluvustunne kogukonda. Punktis 3.5.1.1 sätestatakse tegevus „Kohalike omavalitsuste tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine“. Tegevuse raames sõlmitakse partnerluslepingud vähemalt seitsme KOV-iga ning arendatakse kohalike koordinaatorite võrgustikku. Koordinaator on KOV-i töötaja, kes tegeleb rände-, lõimumis- sh kohanemisalase info ja tervikpildi koondamisega oma regioonis, kohaliku tasandi tugivõrgustiku eestvedamise ja koostöö koordineerimisega, uussisserändajatele avalike teenuste osutamise võimekuse arendamisega, nende informeerimise, nõustamise ja tagasiside kogumisega ning sihtrühmade kaasamisega (nt osaluskogude loomisega). Koordinaatorid asuvad tööle suurema uussisserändajate arvuga regioonides või seal, kus tekib vajadus teemadega kohalikul tasandil põhjalikumalt tegeleda. Lisaks toetatakse KOV-ide teenuste analüüsimist ja arendamist, et kõrvaldada teenuste kasutamise barjääre TAT-i sihtrühmadele, sh analüüsitakse sihtrühmasiseseid rühmi (mehed, naised, eri vanuses ja rahvusest inimesed), et selgitada välja, kas nende vajadustes ja kogemustes esineb erinevusi. Kontaktteenuste väljatöötamisel peetakse silmas, et ruumid oleksid füüsiliselt ligipääsetavad ka liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele ning lapsega vanematele. Partnerluslepingute sõlmimisel lähtutakse rändetrendidest ja iga-aastasest regionaalse olukorra ülevaatest. Piirkondades, kus ei ole mõistlik või vajalik eraldi koordinaatorit palgata, määratakse valdkondlik kontaktisik valdkonnaga kokkupuutuvate ametnike seast. Punktis 3.5.1.2 kirjeldatakse tegevust „Kohalike omavalitsuste lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine“. Tegevuse raames töötatakse välja kohanemis- ja lõimumisteekonnad. Teekonnakaart aitab mõista sihtrühmade kogemusi ja kavandada samme, mis aitavad kaasa tulemuslikule kohanemisele ja lõimumisele. Selleks selgitatakse välja eri sihtrühmade vajadused ja teenuste kasutamise kogemus. Näiteks pererändega saabunud kolmanda riigi kodaniku, keeleoskuseta pikaajalise püsielaniku ja IT-sektorisse tööle asunud välisspetsialisti jaoks võib kohanemis- ja/või lõimumisteekond ja selle eesmärk olla väga erinev. Lisaks analüüsitakse sihtrühmade siseseid rühmi (mehed, naised, eri vanuses ja rahvusest inimesed), et selgitada välja, kas nende vajadustes ja kogemustes esineb erinevusi. Kuna KOV-ides on olukord erinev, töötatakse välja üldine mudel, mida kohandatakse piirkonna eripära põhjal. Punktis 3.5.1.3 kirjeldatakse tegevust „Tõhusa lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni tagamine KOV-ide seas“. Tegevuse raames nõustatakse ja informeeritakse KOV-e rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkondlikes küsimustes, kogutakse ja analüüsitakse valdkondlikku infot ja tervikpilti ning toetatakse üle-eestilist koostööd KOV-ide ja sidusrühmade vahel. Tegevus on vajalik, et vähendada info killustatust ja suurendada KOV-ide teadlikkust enda ja teiste osapoolte rollidest ning olemasolevatest kohanemis- ja lõimumisteenustest. Välja töötatud teenused, juhendmaterjalid ja veebilehed luuakse kaasava disaini põhimõtetel, veebilehed arvestavad WCAG nõudeid ning olulisel 7 kohal on teenuste ja materjalide keeleline kättesaadavus eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmadele. Punktis 3.5.1.4 kirjeldatakse tegevust „KOV ametnike ja töötajate sihtrühmadega töötamise võimekuse tõstmine.“ Tegevuste raames selgitatakse üle Eesti välja KOV-ide töötajate ja ametnike valdkondlik koolitusvajadus ning pakutakse vajalikke koolitusi üle Eesti. Koolituste eesmärk on tõsta ametnike ja töötajate valmisolekut erinevate sihtrühmadega töötada, sh tõsta teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja ligipääsetavusest ning olemasolevatest riigiteenustest, kuhu kliendid suunata. Lisaks korraldatakse töövarjupäevi, kogemus- kohtumisi ja õppevisiite nii Eestis kui ka Euroopa Liidu riikides parima praktikaga tutvumiseks ja Eestis kasutuselevõtmiseks. Samuti koostatakse ametnikele ja sihtrühmadele vajalikke valdkondlikke juhendmaterjale. Ametnike võimekuse tõstmine aitab kaasa KOV-ide võimele pakkuda sihtrühmadele tulemuslikult teenuseid. Punktis 3.5.4 sätestatakse, et tegevuste sihtrühm on uussisserändajad, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad. Tegevused on suunatud vähemalt 18-aastastele, sest alaealised sisenevad Eesti haridussüsteemi ning saavad lõimumiseks, sh kohanemiseks vajalikku tuge ja teenuseid sealt. Eelnõu punkt 4 nimetab seireks ja hindamiseks kasutatavad meetmete nimekirjas nimetatud ja/või eelnõu spetsiifilised näitajad ja sihttase(med), mis aitavad mõõta eesmärgi saavutamist. Lisaks selgitatakse näitajate sisu ja näitajate saavutustasemete allikat, mida kajastatakse ka perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Toetatav tegevus „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse „KOV koordinaatorite arv“, mille raames loetakse kokku koordinaatorid, kes koordineerivad KOV-ides lõimumist, sh kohanemist toetavate tegevuste pakkumist. Koordinaatorite arvu puhul jälgitakse regionaalset katvust, sealhulgas lähtutakse põhimõttest, et lisaks sihtrühma arvu jälgimisele piirkondades peetakse silmas seda, et kogu Eesti oleks tegevustega kaetud. 2029. aastaks on plaanis vähemalt seitsmesse suurima sihtrühmade arvuga KOV-i (nt Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse, Rakverre, Narva, Jõhvi, Valka või mujale Lõuna-Eestisse) palgata koordinaatorid. Mõne piirkonna katmiseks võib koordinaator asuda tööle ka maakondliku organisatsiooni (nt arenduskeskuse, piirkondliku omavalitsuste liidu) juures. Lõimumis- sh kohanemis- valdkonnale keskenduva koordinaatori olemasolu KOV-is aitab kaasa eelnõu eesmärgi täitmisse, sest uuringute andmed ja maakondlike infopäevade kogemus näitavad, et valdkondlik info on killustatud, teenuste kättesaadavus sihtrühmadele ebapiisav, sihtrühmad on kohalikku ühiskonnaellu kaasatud vähesel määral ning on vajadus teemat inimestele lähedal ehk KOV-ide tasandil eest vedada. Välja töötatud teenused ja mitmekeelse info kättesaadavuse parandamine ning toimivate koostöövõrgustike käivitamine aitab luua püsivat muutust ka pärast eelnõu abikõlblikkuse perioodi lõppu. Eelnõu spetsiifilised näitajad on sihtrühmale loodud KOV-ide osaluskogude ja koostöövõrgustike arv, KOV-ide arv, kus on rakendatud kohanemis- ja/või lõimumisteekonna mudelid, KOV-ide arv, mille esindajad on osalenud punkti 3.5.1.4 tegevustes, ning korraldatud koolituste arv. Loodud kohaliku tasandi osaluskogude ja koostöövõrgustike arv on võrdne eelnõu meetmete nimekirja väljundnäitajaga (7), sest nende käivitamine on tööd alustavate koordinaatorite üks ülesannetest. Samal põhjusel on võrdne ka KOV-ide arv, kus on rakendatud kohanemis- ja/või lõimumisteekonna mudelit (7). KOV-ide arv, mille esindajad on osalenud punkti 3.5.1.4 tegevustes, saadi seniste 8 maakondlike infopäevade kogemusele tuginedes, arvestades juurde senisest rohkemate KOV-ide kaasamise vajadust. Seni on igast maakonnast osalenud keskmiselt kaks KOV-i, kuid eesmärk on kaasata keskmiselt kolm ning tegevustesse rohkem kui pooled üle Eesti. Korraldatud koolituste arv on saadud arvestusega, et igal aastal korraldatakse vähemalt kaks koolitust, üks kevad- ja üks sügisperioodil (v.a 2023. aastal, kui aasta alguses alles asutakse täpsemat koolitusvajadust välja selgitama, mistõttu ei jõuta esimese koolituseni enne teist poolaastat). Eelnõu punkt 5 sätestab toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi, milleks on 01.01.2023– 31.10.2029. Eelnõu punkt 6 sätestab toetatava tegevuse eelarve, tuues välja finantsallikate (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus, riiklik kaasfinantseering ja omafinantseering) mahud ja proportsioonid. Toetatava tegevuse eelarveks sätestatakse 6 139 037 eurot (millest 4 297 326 eurot Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 1 841 711 eurot riiklik kaasfinantseering). Omafinantseeringut elluviijalt ei nõuta. Toetatava tegevuse eelarve on kooskõlas meetmete nimekirja meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ summa ja jaotusega, olles üks seitsmest meetme sekkumisest. Toetatava tegevuse detailne tegevuskava ja eelarve kinnitatakse igal aastal kultuuriministri käskkirjaga (eelnõu punktid 9.3.1 ja 9.3.2). Eelnõu punkt 7 sätestab, millised kulud saab lugeda abikõlblikeks ja millised mitte. Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Ühendmääruse § 17 punkti 8 kohaselt on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Punkt 7.2.1 sätestab eelnõu raames kaudse kulu. Need moodustavad 7% toetatava tegevuse ehk projekti otsestest kuludest. Kaudsed kulud on hüvitatavad elluviijale. Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad sisutegevuse tegemist. Elluviija administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud on abikõlblikud lihtsustatuna ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada rakendusüksusele kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Ühtse määra puhul peavad toetatavad tegevused olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui kulu arvestatakse ja hüvitatakse ühtse määra raames, ei kuulu selline kulu hüvitamisele tegeliku kuluna kuludokumendi (arve) alusel, sest vastasel korral oleks tegemist topeltfinantseerimisega. Kaudseid kulusid ei hüvitata elluviija partneritele. Vastav kitsendus on tehtud põhjusel, et partnerluslepingute raames ellu viidavad tegevused ei eelda kulutuste tegemist, mis ei oleks eelnõu raames abikõlblikud. Ühendmääruse § 17 punkti 8 kohaselt on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Punkt 7.2.1 sätestab eelnõu raames kaudse kulu. Kaudsed kulud moodustavad 7% toetatava tegevuse ehk projekti otsestest kuludest. Kaudsed kulud on hüvitatavad elluviijale. Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad sisutegevuse tegemist. Elluviija 9 administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud on abikõlblikud lihtsustatuna ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada rakendusüksusele kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Ühtse määra puhul peavad toetatavad tegevused olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui kulu arvestatakse ja hüvitatakse ühtse määra raames, siis selline kulu ei kuulu hüvitamisele tegeliku kuluna kuludokumendi (arve) alusel, sest vastasel korral oleks tegemist topeltfinantseerimisega. Kaudseid kulusid ei hüvitata elluviija partneritele. Vastav kitsendus on tehtud põhjusel, et partnerluslepingute raames ellu viidavad tegevused ei eelda kulutuste tegemist, mis ei oleks eelnõu raames abikõlblikud. Punkt 7.3 annab loetelu kuludest, mis on abikõlblikud lisaks ühendmääruse §-s 16 toodud abikõlblikele personalikuludele. Ühendmääruse §-s 16 määratakse, millised personaliga seotud kulud loetakse abikõlblikeks personalikuludeks. Personalikulude arvestamisel kehtib põhimõte, et hüvitatakse ainult projektiga seotud tööülesannete täitmise kulud. Personalikulude hulka arvatakse töötajate või ametnike töö eest makstav töötasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu. Tasu peab vastama projekti heaks töötatud ajale. Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult makstavad seadusest tulenevad tasud, sh tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ja hüvitised, puhkusetasu, ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitis ning töövõimetushüvitis. Samuti on abikõlblikud töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Töötaja ja ametniku töötamine projekti heaks peab olema tõendatud kirjalikult, et oleks võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu projektiga seotust. Füüsilisele isikule tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega). Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, mille pealt tööjõumakse ei arvestata, seega seda personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks sõidukulu või muude kulude, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, maksumust. Kui personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel ja töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka teisi tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis või muus dokumendis, näiteks töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse määr kogu tööajast, seega ka töötasust. Vajaduse korral võib jaotust projekti käigus muuta, et see oleks kooskõlas tegelikkusega. Abikõlblikud on punktides 3.5.1 ja 3.5.2 loetletud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud. Sinna hulka kuuluvad kulud, mis on seotud tõlkega, lähetusega, teenuste disainimisega (nt teenusedisaineri või konsultatsiooniteenus), 10 materjalide trükkimise ja kujundamisega, infotehnoloogiliste arenduste ja hooldusega (abikõlblik on süsteemi arendamise ajal arendusega seotud hoolduskulu, pärast IT arenduse valmimist tekkiv hilisem hooldamine ei ole enam otsene, vaid haldus- ehk kaudne kulu), uuringute ja analüüsidega, koolituste, seminaride ja õppereiside korraldamisega, ekspertide, sh välisekspertide kaasamisega, ning kommunikatsioonitegevusega. Nimetatud kulud on vajalikud toetatava tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Nii elluviija kui ka partnerid peavad vahendeid kasutades käituma säästlikult ja otstarbekalt, saavutades eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemisel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Punkt 7.4 annab loetelu kuludest, mis on abikõlbmatud lisaks ühendmääruse §-s 17 toodud abikõlbmatutele kuludele. Ühendmääruse § 17 kohaselt ei ole abikõlblik laenu- ja liisinguintress ehk võlaintress, projekti elluviimisega seotud rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis ning kohtuga seotud halduskohtumenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud menetluskulud. Abikõlbmatud on ka järgmised kulud: mitterahalised kulud ja amortisatsioonikulud ning kindlustusmaksed, v.a projekti tegevuse elluviimisega otseselt vajalikud kindlustused; asutusesisesed, töösisekorraeeskirjaga või kollektiivlepinguga ettenähtud hüvitised ja toetused, mida ei käsitleta töötasuna; organisatsiooni juhtimiskulu; hoonestatud ja hoonestamata maa ostusumma, taristu investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud, liisingulepingu alusel tekkiv kulu ja vara ostukulu; kulu, mille katteks on toetust juba eraldatud riigieelarvest või muust toetusest; käibemaks, kui käibemaksuseaduse kohaselt on projekti kuludelt õigus sisendkäibemaksu riigilt tagasi taotleda või käibemaks on hüvitatav muul moel; liiklusvahendi ostmise kulu; esinduskulu ja kingitused; täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; partneritele kontorimööbli ning tehniliste vahendite, sh sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulu, litsentsitasu, sidekulu, partneri tegevusi koordineeriva töötaja töökohaga seotud ruumi rendi kulu ning kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud. Eelnõu punkt 8 sätestab toetuse maksmise tingimused ja korra. Toetuse väljamaksmisel tuleb lähtuda ÜSS-is ja ühendmääruses toodud tingimustest ning eelnõus sätestatud erisustest. Eelnõuga lubatakse teha elluviijale ettemakseid. Elluviija võib taotleda ettemakseid, kusjuures ettemakse võib korraga olla kuni 40% projektile määratud toetuse summast. Ettemakse saamiseks peab elluviija põhjendama rakendusüksusele, miks tal on ettemakset taotletud summas vaja. Ettemakse korral rakendatakse punkti 7.2.1.1 kaudseid kulusid 7% otsestest kuludest. Viimase väljamakse tegemine elluviijale sõltub sellest, millal rakendusasutus lõpparuande kinnitab. Lõppmakse võib teha alles pärast seda, kui tegevused on lõpetatud ja lõpetamine tõendatud. Viimase väljamakse suurus ja selle tegemise võimaldamine alles pärast lõpparuande kinnitamist on vajalik, et motiveerida elluviijat esitama lõpparuanne õigel ajal ning et väljamakse saaks vajaduse korral tasaarveldada tagasimaksmisele kuuluva summaga, näiteks kui lõpparuande kontrollimisel tuvastatakse finantskorrektsiooni tegemise vajadus. 11 Ühendmääruse § 15 lõike 1 punkti 3 kohaselt on kohustus tasuda viimane kulu hiljemalt 31.10.2029. Eelnõu punkt 9 sätestab elluviija kohustused ÜSS-i, selle alusel kehtestatud õigusaktide ja ühendmääruse kohaselt, lisaks täiendavad kohustused elluviijale ning asjakohaste dokumentide rakendusasutusele ja rakendusüksusele esitamise korra ja tähtajad. Ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustused rakenduvad sõltumata, kas eelnõus on neile viidatud või need loetletud. Elluviija kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise või partner, sealjuures on kohustuste täitmise tõendamise koormus elluviijal, sest temal on huvi tegevustele rahastust saada. Elluviija kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies või ainult täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb elluviijal täita kohustusi väga hoolikalt. Elluviija peab toetatava tegevuse ellu viima eelnõu kohaselt ehk seal nimetatud eesmärgil kavandatud tegevuste abil ning saavutama kavandatud tulemused. Tulemusi iseloomustavad eelnõus nõutud väljund- ja tulemusnäitajate ning eelnõu spetsiifiliste näitajate sihttasemete saavutamine. Kui elluviija sätestatud tulemusi ei saavuta, on tegemist kohustuste eiramisega ning tal ei ole õiguspärast ootust, et eelnõus märgitud toetuse summa jääb esialgu määratud summa ulatuses kehtima. Elluviija peab rakendusüksuse nõudmisel tõendama, et projekt viiakse ellu kavandatud ajakavas ja moel. Projekti kui terviku elluviimise suutlikkuse tõendamise vajadus võib ilmneda, kui projekti ajakava kohases elluviimises on viivitusi ning rakendusüksusel on tekkinud kahtlusi, kas projekti tegevused saavad abikõlblikkuse perioodi lõpuks tehtud. Elluviija peab esitama vajaduse korral tõendid, mille põhjal saab rakendusüksus oma arvamust kujundada. Punktis 9.3.5 täpsustatakse, et elluviija peab nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksuse järelepärimisele vastama kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Elluviija peab tagama, et temal või kaasatud partneril on toetatavate tegevuste rakendamiseks vajalik kvalifikatsioon ja õiguslikud eeldused, sõltuvalt nõude olemusest. Elluviija peab esitama õige ja täieliku teabe, korrektsed dokumendid ja aruanded toetatava tegevuse elluviimise kohta tähtajaks ja nõutud viisil. Nimetatud kohustus hõlmab teabe ja aruannete esitamise üldist korrektsust, sh ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Kulu- ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Elluviijal on makse aluseks olevate tingimuste täitmise tõendamise kohustus. Kui elluviija makse tegemise aluseks nõutud tõendeid ei esita, siis toetust ei maksta või ettemakse korral ei saa ettemakse kasutamist tõendatuks lugeda. Kui toetatava tegevuse elluviimisega seotud andmed muutuvad, peab elluviija sellest rakendusasutust viivitamata kirjalikult teavitama. Selle alusel rakendusasutus hindab, kas rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab eelnõu muutmist. Samuti peab elluviija punkti 9.3.14 alusel teavitama rakendusasutust, kui ta ei saa enam eelnõu raames tegevusi ellu viia, tekkinud on tõsised probleemid või on vaja eelnõu muuta. 12 Elluviija peab aitama kaasa audiitori ja kontrollija kontrollitegevusele. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Elluviija peab eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblike kulude puhul peab olema tuvastatav ka nende tasumine. Kulude eristamise kohustus ei kohaldu projekti lihtsustatud kuludega kaetud osale. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua finantskorrektsiooni, sest võib tekkida kahtlus, et projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk usaldusväärne. Elluviija peab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma tähtajaks. Elluviija peab täitma teavitamisega seotud kohustust. Kohustuse üksikasjad sätestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Elluviijal on kohustus säilitada toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS-i §-s 18 nõutud aja jooksul. Punktis 9.3.7 sätestatakse, et elluviija võib rakendusüksuselt paluda riigihangete eelnõustamist. Kuna riigihangete tegemisel tuvastatud rikkumised on suurim struktuurivahendite tagasinõuete põhjus, on eelnõustamise võimaluse kasutamine väga oodatud. Riigihangete eelnõustamisel tuleb juhinduda Riigi Tugiteenuste Keskuse eelnõustamise protseduurist6. Punktis 9.3.11 sätestatakse elluviija kohustus moodustada koostöös rakendusasutusega eksperdigrupp, kuhu kaasatakse vajaduse korral väliseksperte. Grupi ülesanne on toetada elluviijat tegevuste elluviimisel ning teenuste kujundamisel (sihtrühma detailsem kirjeldamine, seotud teemad, infojagamise metoodikad, tugitegevused jms). Kvaliteetse teenuse tagamiseks ning nii sisu kui ka teenuse rakendusmudeli kattuvuse vältimiseks teeb elluviija koostööd Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseminis- teeriumi ning teiste sarnaseid teenuseid pakkuvate asutustega. Eelnõu punktis 10 sätestatakse partnerite kohustusena (lisaks ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatule) kohustus tagada partnerluslepingu sõlmimine elluviijaga ning ligipääsetavus sihtrühmale suunatud sündmustele. Sõlmitavas partnerlepingus tuleb muu hulgas sätestada elluviija ja partneri õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis, mis annaks partnerile kindluse, et tema tehtud kulud saavad hüvitatud, ja elluviijale kindluse, et partneri tehtavad kulud on abikõlblikud ja kõik kohustused saavad täidetud. Kui toetatava tegevuse elluviimisse on kaasatud partner, peab ka tema ühendmääruse § 10 lõike 2 kohaselt täitma elluviija kohustusi, et partneri kulud saaks lugeda abikõlblikuks ehk need ei mõjutaks toetatavale tegevusele makstava toetuse hulka. 6 https://rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/abiks-taotlejale#riigihangete-eelnoustamine 13 Elluviija jääb elluviimise eest vastutama ka juhul, kui partner ei täida elluviijale määratud kohustusi. Vastutus tähendab, et kui kõik nõuded või kohustused ei ole kulu abikõlblikuks lugemisel täidetud, tehakse finantskorrektsioon ikkagi, kusjuures rakendusüksuse ees ei ole õigustav asjaolu, et rikkumine oli seotud partneri tegevusega. Eelnõu punkt 11 kirjeldab esitatavaid aruandeid ja aruandluse korda. Aruanded esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Iga-aastased vahearuanded kinnitab rakendusüksus, lõpparuande rakendusasutus. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida toetatava tegevuse edenemist ja tulemuste täitmist, võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele ning teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Eelnõu punkt 12 reguleerib eelnõu muutmist. Eelnõu muutmise algatamise õigus on rakendusasutusel, rakendusüksusel ja toetatava tegevuse elluviijal. Muudatused kehtestatakse kultuuriministri käskkirjaga. Eelnõu punkt 13 reguleerib finantskorrektsioonide (edaspidi FKO) tegemist ja toetuse tagasimaksmist ÜSS-i ja ühendmääruse kohaselt. FKO tegemise pädevus on rakendusüksusel. FKO hõlmab määratud toetuse osalist või täielikku vähendamist ning rikkumisega seotud ulatuses kulude abikõlbmatuks lugemist. Abikõlbmatuks loetava summa ulatuses vähendatakse ka projekti abikõlblikku eelarvet. Kui rikkumisega seotud kulude katteks on juba toetus välja makstud, sisaldab FKO ka toetuse tagasinõuet. Kui rikkumine tuvastatakse väljamakse aluseks olevates kuludes, siis FKO-ga keeldutakse nende katteks toetuse maksest. Kui rikkumine tuvastatakse ettemakse kasutamise tõendamisel, jäetakse FKO-ga ettemakse tegemata. Eelnõu punkt 14 sätestab vaiete lahendamise korra. Vaide esitamise õigus on elluviijal ja partneril. Riigiasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. Vaidemenetluse läbimine on kohustuslik rakendusasutuse või -üksuse otsuse või toimingu vaidlustamise puhul. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) erisusega, sest HMS-i kohaselt on isikul võimalus valida, kas esitada vaie haldusorganile või pöörduda kaebusega kohtusse. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke, nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse vähendamine. Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaideid menetleb rakendusüksus. Kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates päevast, mil ei esine HMS-i § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid. Toetatava tegevuse vastavus rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidele 1. Toetatava tegevuse kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärgi saavutamisele Valikukriteeriumi sisu on kirjeldatud eelnõu seletuskirjas peatükis „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“. 14  2. Toetatava tegevuse põhjendatus Toetatav tegevus aitab kaasa meetmete nimekirja meetme 21.4.7.5 eesmärgi „Erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli“ saavutamisele. Toetatava tegevuse põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja peatüki 2 punktis 3. 3. Toetatava tegevuse kuluefektiivsus Eelarve planeerimisel lähtuti eelnevate struktuurivahendite programmperioodide kogemusest sama tüüpi tegevuste elluviimisel. Teenuste pakkujad (v.a partnerid) leitakse järgides RHS-i ja elluviija hankemenetluse korda. Toetatava tegevuse detailsed eelarved kulukohtade lõikes kinnitatakse iga-aastase tegevuskava raames. Partnerite kulude planeerimisel on arvestatud varasema perioodi kogemust, eelnõu koostamisega paralleelselt toimunud läbirääkimiste tulemusi ning KOV-ide vajadusi piirkonna eripära ja sihtrühma osakaalu põhjal regioonis. Eelnõu tegevuse lõppemise järel on KOV-ides tõusnud võimekus tegeleda lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadega ning välja on töötatud süsteemsed lahendused, mis toimivad ilma täiendava rahastuseta KOV-ide enda eelarvest. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus toetatavat tegevust ellu viia Elluviija ja partnerite valiku põhjendused on toodud peatüki 2 punktis 3.3. 5. Toetatava tegevuse kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Eelnõu panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihti „Tegusad inimesed“. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ elluviimiseks seiratavasse näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja „Tööjõus osalemise määr (15–74)“. Tegevuste väljatöötamisel on jälgitud, et need toetaksid „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse ning sotsiaalmajanduslikust võimekusest ja elukohast. Tööjõus osalemise määra näitaja sihttaseme suunas liikumisse panustatakse regionaalset tasakaalustatust toetaval moel. Tegevuste ettevalmistamisel analüüsiti, kuidas on võimalik avaldada positiivset mõju horisontaalsete põhimõtete arvestamisel, nagu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise, ligipääsetavuse tagamise, keskkonnahoiu ning tasakaalustatuma regionaalarenguga. Analüüsi tulemus, puutumused horisontaalsete teemadega ja tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid on esitatud lisas 6. Lähtudes horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüsist, leiti puutumus võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ning ligipääsetavuse ja regionaalarengu teemadega, mistõttu panustavad toetatavad tegevused „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“ näitajatesse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja 15 „Tööjõus osalemise määr (15–74)“. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvus- fondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelus- fondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeoleku- fondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. Nimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõu kehtestamisel ja toetatava tegevuse elluviimisel tuleb osapooltel juhinduda neist otse. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui norm on ühissätete määrusega reguleeritud, mis omakorda hõlbustab asjakohase regulatsiooni leidmist. Samas ei ole ammendavalt viidatud kõikidele asjakohastele sätetele, mis reguleerivad toetatava tegevuse elluviimise tingimusi või rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevust. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu mõjutab otseselt valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ eesmärkide saavutamist, sest toetatav tegevus lähtub arengukavast. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise eeldatavad tulud Rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevusega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub allkirjastamisest ning rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu korraldusasutusega, Rahandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks ELVL-ile, Tartu linnale, Tallinna linnale, 16 Pärnu linnale ja Rakvere linnale. Kooskõlastusringil esitasid märkuseid ja ettepanekuid Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Tartu linn ja Tallinna linn. Huvirühmade kaasamiseks korraldati aastatel 2021–2022 valdkonna kaasamisüritusi. Toetatava tegevuse plaanimiseks toimusid arutelud Integratsiooni Sihtasutuse, ELVL-i, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga. Valdkondliku arengukava juhtrühmas tutvustati 2021. aastal kavandatavaid tegevusi. 2021. aastal osaleti Rahandusministeeriumi korraldatud struktuurivahendite programmiperioodi 2021–2027 kaasamisüritusel. Lisaks tutvustati 2020.–2022. aastal ligi 30 maakondliku infopäeva raames KOV-ide ametnikele ja töötajatele riiklikke lõimumis-, sh kohanemisteenuseid. Infopäevadel selgitati välja ka valdkondlikud probleemid. „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seotud horisontaalsete põhimõtete analüüsi kohta on toimunud konsultatsioonid Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Keskkonna- ministeeriumiga. 17  KINNITATUD Kultuuriministri .2023 käskkirjaga nr … „“ LISA 1 Toetatava tegevuse „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ tegevuskava perioodil …1 1. Detailsem tegevus2 Kirjeldada vajadust tegevuse järele, läbiviimist ja oodatavat tulemust tegevuskava aastal. Sihtgrupp: Tabel3 1. Tegevuste ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja Tegevuse eest üldajaraam lõppkuupäev vastutaja (näidatakse periood, tegevuskava perioodil (elluviija või mille jooksul partner) nimetatud tegevust läbi viia planeeritakse) Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad Tabelis kirjeldatakse TATis sätestatud indikaatoreid Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus ja mõõtühik aastal (nt 2023) (2029) 1 Näidata perioodi algus- ja lõppkuupäev. 2 Detailseid tegevusi lisada iga põhitegevuse alla vastavalt antud perioodil kavandatud tegevuste arvule. 3 Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele.  KINNITATUD Kultuuriministri .2023 käskkirjaga nr … „“ LISA 3 Seirearuanne ☐ vahearuanne ☐ lõpparuanne Aruande liik Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist 1. Projekti nimetus Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel 2. SFOS number 3. Elluviija nimi 4. Partnerite nimi/nimed 5. Projekti abikõlblikkuse periood 6. Aruandeperiood (kumulatiivselt) 7. Ülevaade toetatava tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja Tegevuse nimetus ja number TAT-s. nimetus Alamtegevuse nr ja Kui tegevusel on alamtegevused, siis antakse aru iga alamtegevuse kohta nimetus (lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alamtegevuste arvule). Kui tegevusel puuduvad alamtegevused, siis märgitakse lahtrisse sellekohane teave märksõnaga „Alamtegevus puudub“ ja järgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Tegevuse või Märgitakse periood, mis on Tegevuse või Lõppkuupäev lisatakse alamtegevuse ettenähtud tegevuse või alamtegevuse alles peale konkreetse planeeritud algus- ja alamtegevuse elluviimiseks kogu tegelik algus- ja tegevuse või lõppkuupäev TAT-i jooksul (ei näidata iga- lõppkuupäev alamtegevuse (pp.kk.aa) aastase detailse tegevuskava (pp.kk.aa) lõppemist. Kui perioodi). planeeritud ja tegelik algus- või lõppkuupäev on sätestatust erinevad, siis selgitatakse põhjuseid „tegevuse või alamtegevuse lühiülevaate ja hinnangu“ lahtris. Tegevuse või Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga alamtegevuse järgneva aruande esitamisel kumuleerub. lühiülevaade ja Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta hinnang tegevuse tegevusi. elluviimisele, sh Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e parimad praktikad, kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta esinenud probleemid tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut. ja ettevõetud abinõud. Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses.  Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta kui ka kumulatiivselt. 8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus ja Kavanda- Tegelik Kavan- Näitajate täitmise selgitus ning mõõtühik tud saavutus- datust põhjendused näitaja üle- või saavutus- tase täidetud alatäitmisel tase1 (%) Üldjuhul on üle- või alatäitmise põhjendus vajalik lisada TAT-i tegevuste lõppemisel. Kui TAT-i elluviimise kestel on näha, et mõne näitaja täitmisega võib tulla probleeme või need ületatakse olulisel määral, tuleb neile tähelepanu pöörata varem ning lisada vastavad põhjendused. Näitaja Näitaja Näitaja Näitaja TAT lõppeesmärgist TAT lõppeesmärgi täitmise täidetud (%): osakaal arvutatakse lõpparuandes. Osakaalu arvutamisel võetakse aluseks väljundnäitajate täitmine. TAT lõppeesmärgi täitmise protsendi hindamine: • kõik väljundnäitajad täidetud 100% või rohkem: eesmärk täidetud 100% • 75% väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 75% • pooled väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 50% • jne Juhul, kui üks näitaja on täidetud 200% ja teine 0%, siis ei ole tegemist TAT eesmärkide 100%- lise täitmisega, vaid saavutatud on pooled eesmärgid ehk täidetud 50%. TAT lõppeesmärgi täitmise Selgitus tuleb lisada, kui TAT-iga selgitus: on saavutatud oluliselt rohkem, oluliselt vähem või on tulemused ebaühtlased. Nimetatud juhtudeks on näiteks: • kui näitajad on täidetud oluliselt üle 100% (150% ja rohkem); • kui näitajad on täidetud oluliselt alla 100% (50% ja vähem); • kui mõni näitaja on oluliselt ületatud, samas kui teine on 1 TAT-is sätestatud sihttase. 2  nullilähedane (st väga ebaühtlane täitmine). Selgitus peaks sisaldama põhjendust, miks eesmärk on täidetud üle või ei ole saavutatud (nt kallinemised, odavnemised, puudulik kontakt sihtgrupiga, sihtgrupi puudulik huvi TATi tegevustes osalemise vastu vmt). 9. Hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele2 Olukord pärast TAT tegevuste lõppu või hetkeseis vahearuande korral seisuga 31.12. Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: st kuivõrd on kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärki. Vahearuannetes analüüsida eesmärgi täitmise poole liikumise üldist suunda ja edenemist, selle saavutamise võimalikkust ning saavutamist soodustavaid ja takistavaid tegureid (sisemised ning välised). Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärgi saavutamist. Kui olukord ei ole paranenud või on halvenenud, siis selgitada, kas on vajalik teha muudatusi TAT- is. Juhul kui TAT-i eesmärki pole võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on tehtud takistuste kõrvaldamiseks. 10. Toetatavate tegevuste mõju strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning seal sisalduvatesse horisontaalsetesse põhimõtetesse. 3 Kirjeldada, kuidas tegevused on konkreetselt (näidetena tegevustest) panustanud strateegia "Eesti 2035" sihti ja näitajasse läbi horisontaalsete põhimõtete edendamise. Aluseks võtta TAT seletuskirja lisa 6„Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine“, kus on kirjeldatud planeeritav mõju. „Eesti 2035“ siht „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ Sooline Võrdsed võimalused Ligipääsetavus Regionaalareng võrdõiguslikkus Soolise Hoolivuse- ja koostöömeelsuse Ligipääsetavuse Tööjõus osalemise võrdõiguslikkuse mõõdik näitaja määr (15-74) indeks Selgitus ja näited Selgitus ja näited Selgitus ja näited Selgitus ja näited 11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele Täidetakse juhul, kui toetatava tegevuse elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT-i eesmärgi saavutamisele. Lisaks hinnata partnerluse mõju TAT-i tulemusele. NB! Koos aruandega esitatakse andmed eelarve täitmise kohta (TATi lisa 4 „Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm“). Aruande koostaja Ametikoht Allkiri Kuupäev nimi Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta 2 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12. 3 Ainult lõpparuandes 3 Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri Kuupäev nimi Täidab rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 4  Horisontaalne "Eesti 2035" Selgitus horisontaalse põhimõtte Tegevuse mõju Lõplik põhimõte alasihi "Tegus kriteeriumi seose kohta arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeriu inimene" näitaja meetmega/seose puudumise miga läbiräägitud kohta hinnang puutumuse olemasolu kohta. Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73) a)Võrdsed võimalused Hoolivuse ja Lahendus aitab kaasata Tegevuste raames koolitatakse Puutumus olemas. koostöömeelsuse uussisserändajate, erineva keele-ja uussisserändajate, erineva keele- ja mõõdik. kultuuritaustaga inimeste ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasi- tagasipöördujaid ühiskonna- ka pöördujatega kokku puutuvaid tööellu ning parandab ligipääsu kohaliku tasandi ametnikke, et nad kohaliku tasandi avalikele oleksid valmis erineva taustaga teenustele. Eestisse elama asunud sihtrühmadele teenuseid pakkuma välismaalased ja Eestisse ning oleksid samas ka teadlikud tagasipöördujad on sageli võrdse kohtlemise ja ligipääse- ebavõrdses olukorras võrreldes tavuse põhimõtetest ning olemas- teiste kohalike elanikega, sest nad olevatest valdkondlikest riigi- seisavad teenuste tarbimisel silmitsi teenustest, kuhu kliente suunata. mitmete barjääridega: näiteks ei ole Lisaks toetatakse kohalike teenused neile keeleliselt omavalitsuste teenuste analüüsimist arusaadavad, nad võivad kogeda ja arendamist, et kõrvaldada ametnike stereotüüpset suhtumist, teenuste kasutamise barjääre TAT-i lisaks puuduvad sageli võimalused sihtrühmadele, sealhulgas või oskused kohalikus elus kaasa analüüsitakse ka sihtrühmasiseseid rääkida. Antud TAT tegevused on rühmi (mehed, naised, erinevas suunatud ka kohalikul tasandil vanuses ja erinevast rahvusest hoiakute kujundamisse inimesed), et selgitada välja, kas rändeteemadel ja kogukonna nende vajadustes ja kogemustes avatuse suurendamine teisest keele- esineb erinevusi. Tegevuste raames luuakse vastavalt vajadusele KOV-  ja kultuuriruumist pärit inimeste ide juurde osaluskogud, kus TAT-i suhtes. sihtrühmad saavad kohaliku elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida ja arvamust avaldada. b)sooline Soolise Tegevuste planeerimisel pööratakse Kommunikatsioon pererändega võrdõiguslikkus võrdõiguslikkuse tähelepanu erinevatele tulijate teavitamiseks ning indeks rändeliikidele, sh pererändega programmi tegevustesse tulijatele, kes on enamasti naised kaasamiseks; pererändega tulijate ning kellel on teiste rändeliikide kaasamine vastavalt vajadusele raames tulijatega võrreldes suurem loodavatesse kohalikesse oht ühiskonnast eemale jääda. osaluskogudesse ning osaluskogude Pereränne tähendab elamisloa loomisel soolise tasakaalu taotlemist pereliikme juurde, kellel arvestamine. on Eestiga seos töötamise vm alusel, kuid kaasatulijal otsene seos vastuvõtva ühiskonnaga puudub. Seega tuleb sellele sihtrühmale eraldi tähelepanu pöörata. c) ligipääsetavus Ligipääsetavuse Lahendus mõjutab ligipääsetavust Programmi raames välja töötatud mõõdik eelkõige teenuste keelelise teenused, juhendmaterjalid ja kättesaadavuse suurendamise näol. veebilehed luuakse kaasava disaini TAT-i sihtrühmad on põhimõtetel; veebilehed arvestavad uussisserändajad, erineva keele- ja WCAG nõudeid ning olulisel kohal kultuuritaustaga inimesed ja on teenuste ja materjalide keeleline tagasipöördujad, kes sageli eesti kättesaadavus eesti keelest erineva keelt veel ei valda ning seetõttu on emakeelega sihtrühmadele. neil piiratud ligipääs vajalikule Kontaktteenuste välja töötamisel infole ja teenustele. Samal ajal võib peetakse silmas, et ruumid oleksid nende sihtrühmade seas olla ligipääsetavad liikumis-, nägemis-,  füüsilise või intellektipuudega kuulmis- ja intellektipuudega inimesi, seetõttu tuleb tegevustes inimestele ning lapsekäruga ligipääsetavust laiemalt silmas vanematele. pidada. Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73) a) Regionaalne Tööjõus osalemise Alates 2016. aastast on Eesti Tegevuste raames asub Eesti Puutumus olemas. tasakaalustatus määr 15-74a rändesaldo olnud positiivne, järjest Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi (piirkondlike lõhede rohkem välismaalasi asub Eestisse ELVL) juurde tööle lõimumis-, sh vähenemine ja teenuste elama ja järjest rohkem eestlasi kohanemiskoordinaator, kes hakkab ühtlasem pöördub tagasi kodumaale ning KOV-ide jaoks olema kättesaadavus) seejuures ei asuta elama ainult valdkondlikuks kontaktisikuks, kes kindlatesse Eesti piirkondadesse. muuhulgas nõustab ja pakub Üle Eesti on aga valmisolek vajalikku tuge ja teadmisi. ELVL lõimumis-, sh kohanemis- hakkab keskselt koordineerima ka valdkonnaga tegeleda väga üle-eestilisi koolitus- ja arendus- ebaühtlane ning enamikus KOV- tegevusi, et sellest saaksid osa kõik ides ei ole selle teemaga tegelemist omavalitsused, ka need, kus TAT-i arengukavas eraldi esile tõstetud. sihtrühmade arv on väike ning kus Seetõttu on oluline KOV-idele ei ole varem lõimumis-, sh keskselt üle Eesti tuge pakkuda, aga kohanemisteemadega teadlikult töötada välja ka kohaliku tasandi tegeletud. Teenuste kättesaadavus tegevusplaanid. ja ühiskonnaelus osalemine aitab kaasa edukale kohanemisele, mis on eelduseks tööturul osalemisele. Partneriks nimetatakse KOVid (nt Tallinn, Tartu, Rakvere, Pärnu jt), kes tagavad piirkonna jaoks oluliste teenuste pakkumise sihtrühmale. b) KOVide haldus- ja Tööjõus osalemise Tegevused aitavad viia lõimumis-, Tegevuste raames suurendatakse arendusvõimekus ning määr 15-74a sh kohanemisteenused inimestele KOV-ide lõimumis-, sh autonoomia lähemale ning teha KOV teenused kohanemisteenuste arendamise ja kättesaadavaks laiemale pakkumise võimekust ning sihtrühmale (uussisserändajad, sihtrühmade laiendamist nii üle- erineva keele- ja kultuuritaustaga eestiliselt kui ka kohaliku tasandi inimesed ja tagasipöördujad). See tegevusplaanide väljatöötamise ja on oluline suund, kuna KOV on elluviimise kaudu. Tegevuste nendele sihtrühmadele sageli kavandamisel ja elluviimisel esmaseks kontaktpunktiks kohaliku lähtutakse regionaalse tasakaalus- eluga ning eluolulistes küsimustes tatuse eesmärgist. riiki elama asudes KOV-i kindlasti pöördutakse. Seetõttu on oluline, et KOV oleks suutlik neile teenuseid pakkuma ja vajalikku infot jagama. Kliima (CPR artikkel 9 Puutumus puudub. ja 73) ja keskkonnahoid a) Kliimamuutuste Kuna meede on kooskõlas „Eesti leevendamine b) 2035“ strateegiaga ega hõlma selget Kliimamuutustega kokkupuudet hinnatava kohanemine c) keskkonnaeesmärgiga, ei ole Keskkonnahoid sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.  Käskkirja „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine 1. Lisas 5 peab kulurea „KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga Arvestatud. Rahandusmini töötamise võimekuse tõstmine“ number olema 1.1.3.4. steerium Vastavalt ESF+ määrusele peab iga fondist toetatud projekt Arvestatud, esitame info SFOSi meetme tegevuse kaaluma, kas see projekt panustab fondi määruse lisas 1 toodud avamisel. kahte üksustele suunatud läbivasse väljundnäitajasse. Panus tuleb kaardistada SFOSis meedet avades, vastates Jah/Ei. Seletuskirjas ei ole otseselt selle info avaldamine vajalik, kuid toetuse andmise tingimusi koostades tuleb see läbi mõelda. Näitajad on: 1) EECO18 Toetatavad avaliku halduse asutused või avalikud teenused riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. (Jah/Ei); 2) EECO19 Toetatavad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjad (sh ühistulised ja sotsiaalsed ettevõtted) (Jah/Ei) Eelnõus või seletuskirja kõigis punktides, kus Arvestatud ja täiendatud seletuskirja. regionaalarenguga seotud „Eesti 2035“ näitajale „Tööjõus osalemise määr (15-74)“ viidatakse, tuleb märkida, et näitaja sihttaseme suunas liikumisse panustatakse regionaalset tasakaalustatust toetaval moel. Lisa 6 tuleb täiendada selgitusega, kuidas on seotud TAT Arvestatud, täiendatud lisa 6-te. tegevused ning panustamine näitajasse „Tööjõus osalemise määr (15-74)“ regionaalset tasakaalustatust toetaval moel. Eelnõu seletuskirjas lk 5 on lõik: „Elluviija on kohalike Osaliselt arvestatud ja seletuskirja ning eelnõu täiendatud. omavalitsuste katusorganisatsioon ehk üleriigiline Selgitame: nõustamisteenuseid pakuvad partnerid  omavalitsusliit, mille eesmärk on kaitsta liidu liikmete huve, ja omavalitsuse piires, kuid ülejäänud tegevuste raames on partnerid on kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad kitsalt kaetud kogu Eesti. oma üksuste piires omavalitsuses elavate inimeste huvides.“ Selline sõnastus võib tekitada küsimuse, et kas võib meetme Punktis 3.5.1.1 on sätestatud: „Tegevuse raames rakendamisel ja tõlgendamisel bürokraatlikke takistusi, kui nt sõlmitakse partnerluslepingud vähemalt seitsme KOV-iga Tallinna või Tartu linna puhul on abi küsijateks ka mõne ning arendatakse kohalike koordinaatorite võrgustikku. naaberomavalitsuse territooriumil elavad uussisserändajad? Koordinaator on KOV-i töötaja, kes tegeleb rände-, Ilmselt ei ole sellise vahe tegemine antud määruse sisuliseks lõimumis- sh kohanemisalase info ja tervikpildi eesmärgiks, kui lugeda seletuskirja lk 8: „lisaks sihtrühma arvu koondamisega oma regioonis, kohaliku tasandi jälgimisele piirkondades peetakse silmas seda, et kogu Eesti tugivõrgustiku eestvedamise ja koostöö oleks tegevustega kaetud.“ Käskkirja eelnõu sõnastus (nt koordineerimisega, uussisserändajatele avalike teenuste 3.5.2.2 Tallinna Linnavalitsus arendab Tallinnasse ja osutamise võimekuse arendamisega, nende võimaluse korral mujale Harjumaale elama asunud informeerimise, nõustamise ja tagasiside kogumisega ning uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja sihtrühmade kaasamisega (nt osaluskogude loomisega). tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid/…/), ei anna ühest vastust, mida „võimaluse korral“ tähendab. Seega tuleb seletuskirja sõnastusi täpsustada, et oleks üheselt selge, kui näiteks Tartu vallas elav ukrainlane läheb Tartu linnas või Rae vallas elav inimene Tallinna linnas tööle võetavalt koordinaatorilt lõimumise teemal abi küsima, kas temaga tegeldakse samal alusel Tartus või Tallinnas elava inimesega või mitte. 2. Riigi Seletuskirjas lk 14 punktis 14 on teine ja kolmas lõik korduvad. Arvestatud. Tugiteenuste Keskus Punktis 7.3.9 on abikõlblikud infotehnoloogiliste arenduste ja Arvestatud. hoolduste kulu. Palume lisada selguse mõttes seletuskirja tekst: Abikõlblik on süsteemi arendamise ajal arendusega seotud hoolduskulu. Peale IT arenduse valmimist tekkiv hilisem hooldamine ei ole enam otsene, vaid haldus- ehk kaudne kulu  Lisada elluviija kohustuste alla: "kohustub täitma Arvestatud. teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜSS2021_2027[1] § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele"; Palume kaaluda käskkirja eelnõu punkti 3 pealkirja "Toetatav Arvestatud, pealkirja täiendatud. tegevus" muutmist. Olemasolev sõnastus ei kata kogu punktis 3 sätestatud teemade ringi. 3. Tallinna Tallinna linn kooskõlastab kultuuriministri käskkirja Eelnõu eesmärgi täitmisesse panustavad ELVL elluviijana Linnavalitsus „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas ja kõik partnerid üheskoos. Tallinna linna kui võimaliku kohanemise teenuste pakkumisel“ eelnõu. Siiski vajab partneri eesmärke ja tulemusi täpsustatakse märkimist, et eelnõu ei pruugi tagada ühtset lähenemist partnerluslepingus. Sõlmides partnerluslepingu võtab sihtgrupile ega toetada pikas perspektiivis sihtgrupi süsteemset partner endale kohustuse eesmärgid ja tulemused kohanemist. Sellest tulenevalt võib eelnõu eesmärk jääda saavutada. täitmata. Parima tulemuse saavutamiseks oleme valmis tegema igakülgset koostööd. 4. Tartu Meie hinnangul sellises sõnastuses, nagu eelnõu hetkel ette Planeeritud on sõlmida vähemalt seitse partnerluslepingut Linnavalitsus näeb, pannakse ebaproportsionaalselt suur ootus ja vastutus ning ülejäänud KOV-e võimestada teenuste pakkumisel. neljale kohalikule omavalitsusele regionaalsete võimekuste väljaarendamiseks. Tartu Linnavalitsus näiteks saab kanda vastutust vaid Tartu linnas pakutavate teenuste osas, ülejäänud Lõuna-Eesti omavalitsuste tegevuste osas saame olla vaid info vahendajateks ning koostööpartneriks.