EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 2.12.2022
COM(2022) 684 final
2022/0398 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise
kohta
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Piiravad meetmed on oluline vahend, millega edendatakse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi
„ELi leping“) artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärke,
sealhulgas ELi väärtuste kaitsmist, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamist ning
demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamist ja toetamist.
Nimetatud väärtuste alalhoidmiseks võib EL kehtestada kolmandate riikide, üksuste ja
juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes piiravaid meetmeid. Meetmete hulka kuuluvad
sihipärased individuaalsed meetmed, st sihipärased finantssanktsioonid (vara arestimine) ja
riiki lubamise piirangud (reisikeelud), ning samuti valdkondlikud meetmed, st relvaembargod
ning majandus- ja finantsmeetmed (nt impordi- ja ekspordipiirangud või teatavate teenuste, nt
pangandusteenuste osutamise piirangud)1.
ELil on praegu üle 40 kehtiva piiravate meetmete korra. Mõnega neist rakendatakse ÜRO
vastu võetud piiravaid meetmeid, teised on EL vastu võtnud iseseisvalt. Lisaks meetmetele,
mis puudutavad olukorda konkreetses riigis, on EL vastu võtnud üldised meetmed, mille
eesmärk on tõkestada keemiarelvade levikut ja kasutamist, küberrünnakuid, inimõiguste
rikkumist ja terrorismi2. Piiravad meetmed on siduvad liikmesriikidele ning kõigile
liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele ja üksustele (ELi ettevõtjad)3.
(1) Liidu piiravate meetmete ebajärjepidev jõustamine
Nii nagu viimastel kümnenditel on sagenenud liidu piiravate meetmete kehtestamine, 4 on
sagedasemad ka neist meetmetest kõrvalehoidmise skeemid. Komisjon on juba juhtinud
tähelepanu piiravate meetmete ebajärjepidevale jõustamisele ning asjaolule, et see pärsib
sanktsioonide tõhusust ja ELi võimet väljendada ühtseid seisukohti5.
1
Piiravad meetmed võtab vastu nõukogu. Kõigepealt võtab nõukogu ELi lepingu artikli 29 alusel vastu
ÜVJP otsuse. Nõukogu otsuses kavandatud meetmeid rakendatakse kas ELi või liikmesriigi tasandil.
Seni on olnud tava, et selliseid meetmeid nagu relvaembargod või riiki lubamise piirangud rakendavad
otse liikmesriigid, kellel on õiguslikult siduv kohustus tegutseda kooskõlas nõukogu ÜVJP otsustega.
Muid meetmeid (sealhulgas kolmanda riigiga sisse seatud majandussuhete osaline või täielik
katkestamine või piiramine ning individuaalsed meetmed, millega arestitakse rahalised vahendid või
majandusressursid või keelatakse nende vahendite või ressursside kättesaadavaks tegemine)
rakendatakse määruse kaudu, mille nõukogu võtab vastu kvalifitseeritud häälteenamusega liidu
välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühise ettepaneku põhjal ELi toimimise
lepingu artikli 215 alusel. Mõlemat liiki õigusakt võib sisaldada sätteid meetmetest kõrvalehoidmise
vältimise kohta.
2
Ülevaate saamiseks vt ELi sanktsioonide kaart, kättesaadav aadressil
https://www.sanctionsmap.eu/#/main.
3
Liidu jurisdiktsioonis (territooriumil), st a) liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis; b) liikmesriigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal; c) liikmesriikide kodanike suhtes liidu
territooriumil ja väljaspool seda; d) liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute,
üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel; e) juriidiliste
isikute, üksuste või asutuste äritegevuse suhtes, mis toimub tervikuna või osaliselt liidu territooriumil
(vt näiteks nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid
seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava
tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 6), artikkel 17).
4
Vt joonealuses märkuses 2 osutatud ELi sanktsioonide kaart.
5
Komisjoni teatis „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse
edendamine“, COM(2021) 32 final, 19.1.2021 (https://eur-lex.europa.eu/legal-
ET 1 ET
Ühtsete seisukohtade väljendamine on muutunud iseäranis hädavajalikuks seoses Venemaa
sõjalise agressiooniga Ukraina vastu. EL on kehtestanud Venemaa ja Valgevene
üksikisikutele ja üksustele rea piiravaid meetmeid, mõned neist juba 2014. aastal. Selleks et
tõhusamalt koordineerida nende piiravate meetmete jõustamist ELi tasandil, on komisjon
loonud varade külmutamise ja arestimise töökonna. See töökond tagab liikmesriikide ja ELi
ametite (nagu Europol ja Eurojust) tegevuse koordineerimise. Töökonnas on korrapäraselt
arutatud vajadust ühise kriminaalõigusliku lähenemisviisi järele, et võtta vastutusele liidu
piiravate meetmete rikkumises osalevad füüsilised ja juriidilised isikud.
Liidu piiravate meetmete rakendamine ja täitmise tagamine on eeskätt liikmesriikide
ülesanne. Liikmesriikide pädevad asutused peavad hindama, kas on rikutud ELi lepingu
artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 215
alusel vastu võetud asjaomaseid nõukogu otsuseid või määrusi ja võtma asjakohaseid
meetmeid. Sellega seoses sisaldavad ELi määrused järjekindlalt sätet selle kohta, et
liikmesriigid peavad vastu võtma siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad karistused asjaomase määruse rikkumise eest6.
Lisaks piirangutele sisaldavad need otsused ja määrused üldjuhul järgmist:
kõrvalehoidmise vastane klausel, mille kohaselt on keelatud teadlik ja tahtlik
osalemine tegevuses, millega püütakse kõrvale hoida kehtestatud piiravatest
meetmetest,7 ning
muud kohustused, eelkõige kohustus anda aru piiravate meetmete rakendamiseks
astutud sammudest (nt teavitada ametiasutusi arestitud varast).
Ehkki ELi lepingu artiklis 29 ja ELi toimimise lepingu artiklis 215 on sätestatud õiguslik alus,
mis võimaldab nõukogul võtta liidu piiravate meetmete vastuvõtmise korral vastu vajalikud
meetmed, ei võimalda see õiguslik alus ühtlustada kriminaalõiguslikke määratlusi ega
kriminaalkaristuste liike ja määrasid8.
(2) Erinevused liikmesriikide kriminaalõiguslikes määratlustes ja karistustes
Ühtlustamiseta ELi tasandil on liidu piiravaid meetmeid käsitleva liidu õiguse rikkumised
liikmesriikide õiguskordades väga erinevalt kriminaliseeritud. 12 liikmesriigis on liidu
piiravate meetmete rikkumine eranditult kuritegu. 13 liikmesriigis võib liidu piiravate
meetmete rikkumine olla kas haldusrikkumine või kuritegu9. Kriteeriumid, mille alusel
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0032&from=EN), punkt 5 (ELi sanktsioonide
rakendamise ja jõustamise tugevdamine), lk 16. Komisjon on selles teatises märkinud, et liidu piiravate
meetmete „[r]akendamine ei ole kogu ELis paraku nii ühtlane nagu see peaks olema. See tekitab ühtsel
turul moonutusi, kuna ELi ettevõtjad, sealhulgas välismaiste ettevõtjate ELi tütarettevõtjad, võivad
keeldudest kõrvale hoida. See tekitab ka ettevõtjate seas ebakindlust. Ebajärjepidev jõustamine pärsib
sanktsioonide tõhusust ja ELi võimet rääkida ühel häälel.“ Muude algatuste seas kutsutakse teatises üles
komisjoni ja liikmesriike tegevust omavahel paremini koordineerima, tagamaks, et liikmesriikide
kehtestatud karistused liidu piiravate meetmete rikkumise eest oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja
hoiatavad.
6
Vt näiteks nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid
seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikkel 8; määruse konsolideeritud
versioon on kättesaadav aadressil EUR-Lex - 02014R0833-20220413 - ET - EUR-Lex (europa.eu).
7
Tuleb märkida, et see klausel on kohaldatav ka siis, kui piiravat meedet ei ole rikutud; piisab kui
osaleda selleks loodud skeemis.
8
Kriminaalõiguslike määratluste ja karistuste ühtlustamisel ei saa tugineda ELi lepingu artiklis 29 ega
ELi toimimise lepingu artiklis 215 sätestatud mitteseadusandlikule õiguslikule alusele.
9
Genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruande „Prosecution of sanctions (restrictive measures)
violations in national jurisdictions: a comparative analysis“
ET 2 ET
tegevus liigitub ühte või teise kategooriasse, on tavaliselt seotud rikkumise raskusastmega
(raske rikkumine), mis on määratletud kas kvalitatiivselt (tahtlus, raske hooletus) või
kvantitatiivselt (kahju suurus),10 kuid need on liikmesriigiti erinevad. Kahes liikmesriigis saab
liidu piiravate meetmete rikkumises seisnevale süüteole järgneda vaid halduskaristus11.
Ka karistussüsteemid on liikmesriigiti väga erinevad. 14 liikmesriigis on vanglakaristuse
maksimaalne pikkus 2–5 aastat. Kaheksas liikmesriigis on maksimaalne karistus 8–
12 aastat12. Maksimaalne trahv, mille saab määrata liidu piiravate meetmete rikkumise kui
kuriteo või haldusrikkumise eest, on liikmesriikides väga erinev, ulatudes 1 200 eurost
5 000 000 euroni13.
14 liikmesriigis on ette nähtud võimalus võtta liidu piiravate meetmete rikkumise eest
vastutusele juriidiline isik14. 12 liikmesriiki on lisaks ette näinud halduskaristused, eeskätt
trahvid, mis võidakse määrata juriidilisele isikule, kui tema töötaja või juhtkonna liige rikub
piiravaid meetmeid. Juriidilistele isikutele määratavate trahvide ülemmäärad ulatuvad
133 000 eurost 37,5 miljoni euroni15.
(3) Puudulik kriminaaluurimiste korraldamine ja süüdistuste esitamine
Praktikas võetakse vastutusele väga vähe füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on liidu piiravaid
meetmeid rikkunud16. Samas on genotsiidivastase võrgustiku aruandes märgitud, et
„liikmesriikide ametiasutuste võetud täitemeetmete ja määratud karistuste arvu osas on
viimasel ajal täheldatud positiivset suundumust“17.
Hoolimata rõõmustavatest suundumustest mõnes liikmesriigis, tundub, et vaid üksikutes
liikmesriikides on käimas liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kohtumenetlused18.
See võib olla märk sellest, et liidu piiravate meetmete rikkumise uurimist ja selle eest
süüdistuste esitamist ei tähtsustata paljudes liikmesriikides piisavalt. Sellega seoses tuleb
märkida, et Europol ja Eurojust on töötanud välja mitu meedet, et veelgi enam toetada
politsei- ja kohtuasutusi, kes uurivad liidu piiravate meetmete rikkumist ja esitavad selle eest
(https://www.eurojust.europa.eu/sites/default/files/assets/genocide_network_report_on_prosecution_of_
sanctions_restrictive_measures_violations_23_11_2021.pdf) lisa. Selleks et tutvustada aruannet
nõukogus loodud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmas (COPEN), avaldati see ka
nõukogu 16. märtsi 2022. aasta dokumendis 7274/22.
10
Genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruanne „Prosecution of sanctions (restrictive measures)
violations in national jurisdictions: a comparative analysis“, punkt 5.1, lk 22.
11
Samas.
12
Samas, punkt 5,2, lk 23.
13
Samas, punkt 5,3, lk 24.
14
Genotsiidivastase võrgustiku aruande ja komisjoni lisauuringute põhjal.
15
Samas.
16
Genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruanne „Prosecution of sanctions (restrictive measures)
violations in national jurisdictions: a comparative analysis“, lk 4. Aruande lisas on esitatud ülevaade
liikmesriikide ja võrgustikus vaatlejana osalevate riikide asjaomastest õigusaktidest, vt
https://www.eurojust.europa.eu/sites/default/files/assets/genocide_network_report_on_prosecution_of_s
anctions_restrictive_measures_violations_23_11_2021.pdf. Selleks et tutvustada aruannet nõukogus
loodud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmas (COPEN), avaldati see ka nõukogu
16. märtsi 2022. aasta dokumendis 7274/22.
17
Genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruanne „Prosecution of sanctions (restrictive measures)
violations in national jurisdictions: a comparative analysis“, lk 13.
18
Valiku kohtuasju leiab genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruandest „Prosecution of sanctions
(restrictive measures) violations in national jurisdictions: a comparative analysis“, lk 14.
ET 3 ET
süüdistusi. Nad on võrrelnud ELi piiravate meetmetega hõlmatud üksikisikute ja ettevõtete
loetelu oma andmebaasidega. Europol on käivitanud ka operatsiooni „Oscar“, 19 et toetada
liikmesriikide finantsuurimisi, kus on tähelepanu keskmes liidu piiravate meetmetega
hõlmatud füüsiliste ja juriidiliste isikute omandis olev kuritegelik vara. Samas tugineb
kriminaaluurimine ja süüdistuse esitamine sageli sellele, et haldusasutus avastab liidu
piiravate meetmete rikkumise ja annab juhtumi üle õiguskaitseasutusele. Kui sellist
üleandmist ei toimu, on see märk vähesest operatiivkoostööst liikmesriikide sanktsioonide
tagamise ahelas.
(4) Senise olukorra jätkumise kahjulikud tagajärjed
Kui õiguskaitse- ja kohtuasutustel ei ole asjakohaseid ja tulemuslikke vahendeid ja ressursse,
et ära hoida, avastada ja uurida liidu piiravate meetmete rikkumist ja selle eest süüdistusi
esitada, võivad füüsilised ja juriidilised isikud, kelle vara on arestitud, praktikas oma vara
siiski käsutada ja toetada režiime, mille vastu liidu piiravad meetmed on suunatud, seades
seega ohtu nende eesmärkide saavutamise.
Peale selle on liidu piiravate meetmete rikkumise määratlused ja seonduvad karistused
liikmesriikide haldus- ja/või kriminaalõiguses väga erinevad, mis tähendab, et sama rikkumise
eest võidakse karistada erinevate karistustega ja neid rikkumisi uuritakse erineval määral. See
nõrgendab liidu piiravate meetmete jõustamist ja vähendab ELi eesmärkide usaldusväärsust.
Lisaks võib tulu, mis on saadud liidu piiravaid meetmeid rikkudes, mõnel juhul võimaldada
nende meetmetega hõlmatud üksustel ja üksikisikutel jätkata tegevust, mis oli nende suhtes
piiravate meetmete kohaldamise põhjuseks.
(5) Ettepaneku eesmärgid
Seda arvesse võttes on nõukogu komisjoni 25. mai 2022. aasta ettepaneku20 põhjal otsustanud
määratleda liidu piiravate meetmete rikkumise kuriteoliigina, mis vastab ELi toimimise
artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. Tänu sellele sai komisjoni võtta seadusandliku
tavamenetluse kohaselt vastu käesoleva direktiivi ettepaneku, mille eesmärk on ühtlustada
liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlusi ja seonduvaid karistusi.
Käesoleva ettepaneku eesmärgid on järgmised:
(a) ühtlustada liidu piiravate meetme rikkumisega seotud kuritegude määratlused;
(b) tagada liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude jaoks tõhusad,
hoiatavad ja proportsionaalsed karistuste liigid ja määrad;
(c) edendada kuritegude piiriülest uurimist ja süüdistuste esitamist ning
(d) parandada liikmesriikide sanktsioonide tagamise ahelate tulemuslikkust, et
edendada kuritegude uurimist, süüdistuste esitamist ja karistuste määramist.
Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
ELi lepingu artiklis 2 on sätestatud liidu ühised väärtused, nagu inimväärikus, vabadus,
demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine. Piiravate meetmete tulemuslik
19
Europol, „EU-wide operation targeting criminal assets in relation to the Russian invasion of Ukraine“,
kättesaadav aadressil https://www.europol.europa.eu/media-press/newsroom/news/eu-wide-operation-
targeting-criminal-assets-in-relation-to-russian-invasion-of-ukraine.
20
Euroopa Komisjon, ettepanek: nõukogu otsus liidu piiravate meetmete rikkumise lisamise kohta ELi
toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka, COM(2022) 247, 25.5.2022.
ET 4 ET
jõustamine, sealhulgas nende meetmete rikkumisele keskenduvate kriminaalõiguse meetmete
kaudu, aitab selliseid ühiseid väärtusi alal hoida nii ELis kui ka väljaspool ELi.
Peale selle moodustab EL vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse
põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja traditsioone. EL püüab tagada
kõrge turvalisuse taseme, muu hulgas kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia ennetamise ja
nende vastu võitlemise meetmetega. ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 alusel võivad
Euroopa Parlament ja nõukogu „kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste
määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende
kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel“.
Liidu piiravate meetmete rikkumises seisneva kuriteo määratluste ja seonduvate karistuste
ühtlustamine täiendab komisjoni ettepanekut võtta vastu direktiiv vara tagasivõitmise ja
konfiskeerimise kohta, millega viiakse ellu julgeolekuliidu strateegiat21 ja ELi organiseeritud
kuritegevuse vastu võitlemise strateegiat22. Vara tagasivõitmist ja konfiskeerimist käsitleva
direktiivi ettepanekuga püütakse suurendada liikmesriikide ametiasutuste suutlikkust jälitada
ja teha kindlaks, arestida ja hallata vara, mis kujutab endast kriminaaltulu või
kuriteovahendeid. Lisaks tugevdatakse sellega konfiskeerimise õigusraamistikku, lisades
juhtumid, kus konkreetses kuriteos süüdimõistmine ei ole võimalik.
Peale selle aitab vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise direktiivi ettepanek kaasa piiravate
meetmete tulemuslikule rakendamisele, kuna sellega nähakse ette, et liikmesriigid peavad
võimaldama jälitada ja kindlaks teha vara, mis on seotud liidu piiravate meetmete
rikkumisega – nii, nagu see on määratletud siseriiklikus õiguses. Lisaks muudetakse
kõnealuse ettepanekuga vara tagasivõitmist ja konfiskeerimist käsitlevad läbivaadatud
õigusnormid kohaldatavaks kuritegude suhtes, mis hõlmavad liidu piiravate meetmete
rikkumist.
Kui käesolev direktiivi ettepanek, millega ühtlustatakse liidu piiravate meetmete rikkumisega
seotud määratlusi ja karistusi, vastu võetakse, hakatakse vara jälitamist ja kindlakstegemist,
arestimist, haldamist ja konfiskeerimist käsitlevaid õigusnorme kohaldama sellise vara suhtes,
mis on seotud liidu piiravate meetmete rikkumisega. Lõppkokkuvõttes võidakse liidu
piiravate meetmete rikkumisega teenitud tulu suhtes kohaldada konfiskeerimist, näiteks
olukorras, kus üksikisik või ettevõte teeb rahalised vahendid kättesaadavaks neile, kelle suhtes
kohaldatakse sihipäraseid finantssanktsioone (st vara arestimine). Samal ajal võidakse
konfiskeerida ka kuriteovahendid, mida on kasutatud piiravate meetmete rikkumisel.
Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Nõukogu määrused liidu piiravate meetmete kohta
Piiravate meetmete rikkumise kriminaalõiguslikku määratlust ja seonduvaid karistusi
käsitlevate miinimumeeskirjade kehtestamisega ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1
alusel tugevdatakse piiravate meetmete jõustamist liikmesriikides, seega täiendatakse sellega
ELi lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt võetud meetmeid.
21
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi julgeolekuliidu strateegia kohta,
COM(2020) 605 final, 24.7.2020.
22
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ELi
strateegia (2021–2025) kohta, COM(2021) 170 final, 14.4.2021.
ET 5 ET
Kuuenda piiravate meetmete paketiga, millega reageeritakse Venemaa sõjalisele agressioonile
Ukraina vastu, on tugevdatud määruste (EL) nr 833/2014 ja (EL) nr 269/201423 sätteid
karistuste kohta. Muudetud sätete kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama õigusnormid
nende määruste rikkumise eest kohaldatavate karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kohta
ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Karistused peavad olema
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Samuti peavad liikmesriigid ette nägema asjakohased
meetmed sellise rikkumisega teenitud tulu konfiskeerimiseks.
21. juulil 2022 võttis nõukogu vastu nõukogu määruse (EL) 2022/1273,24 millega muudetakse
nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 artikleid 8 ja 9. Eelkõige selleks, et tagada määruse
tulemuslik ja ühetaoline rakendamine, ning pidades silmas üha keerukamaid piiravatest
meetmetest kõrvalehoidmise skeeme, mis sellist rakendamist takistavad, kohustatakse
määrusega loetellu kantud isikuid ja üksusi, kellel on liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat
vara, esitama teabe selle vara kohta ja tegema pädeva asutusega koostööd selle teabe
kontrollimisel (artikkel 9)25. Sellest kohustusest kõrvalehoidmine tähendab meetmetest
kõrvalehoidmist26. Selle määrusega tugevdatakse ka ELi ettevõtjate teatamiskohustust
käsitlevat sätet, et ära hoida vara arestimisega seotud rikkumised ja vara arestimisest
kõrvalehoidmine (artikkel 8)27.
ELi lepingu artikkel 29 ja ELi toimimise lepingu artikkel 215 ei ole siiski sobilik õiguslik alus
kriminaalõiguslike määratluste ning karistuste ja nende määrade ühtlustamiseks.
Komisjoni 2021. aasta teatis Euroopa majandus- ja finantssüsteemi kohta
23
Nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses
Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1–11); määruse
konsolideeritud versioon on kättesaadav aadressil EUR-Lex - 02014R0833-20220604 - ET - EUR-Lex
(europa.eu); nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid
seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava
tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 6–15); määruse konsolideeritud versioon on kättesaadav aadressil
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02014R0269-20220604.
24
Nõukogu 21. juuli 2022. aasta määrus (EL) 2022/1273, millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014,
mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust
kahjustava või ohustava tegevusega, ST/11451/2022/INIT (ELT L 194, 21.7.2022, lk 1–4).
25
Määruse (EL) nr 269/2014 artikli 9 lõiked 1–3 (muudetud kujul): „1. Keelatud on teadlikult ja tahtlikult
osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklis 2 osutatud meetmetest. 2.
I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused a) esitavad teabe enne
1. septembrit 2022 või kuue nädala jooksul pärast nende I lisasse kandmise kuupäeva, olenevalt sellest,
kumb on hilisem, liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevate rahaliste vahendite ja majandusressursside
kohta, mis kuuluvad neile või on nende omandis, valduses või kontrolli all, selle liikmesriigi pädevale
asutusele, kus nimetatud rahalised vahendid või majandusressursid asuvad, ning b) teevad selle pädeva
asutusega koostööd nimetatud teabe kontrollimisel. 3. Lõike 2 täitmata jätmist käsitatakse osalemisena
lõikes 1 osutatud tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklis 2 osutatud
meetmetest.“
26
Samas.
27
Määruse (EL) nr 269/2014 artikli 8 lõige 1 (muudetud kujul): „1. Olenemata kohaldatavatest
õigusnormidest, mis käsitlevad teatamiskohustust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust, peavad füüsilised
ja juriidilised isikud, üksused ning asutused a) esitama viivitamata teabe, mis hõlbustaks käesoleva
määruse nõuete täitmist, näiteks teabe vastavalt artiklile 2 külmutatud kontode ja rahasummade kohta
või teabe, mis on olemas liidu territooriumil olevate rahaliste vahendite ja majandusressursside kohta,
mis kuuluvad I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või on
nende omandis, valduses või kontrolli all ning mida ei ole käsitanud külmutatuna ükski füüsiline ega
juriidiline isik, üksus või asutus, kellel on kohustus seda teha, oma elu- või asukohaliikmesriigi
pädevale asutusele ja edastama selle teabe otse või liikmesriigi kaudu komisjonile ning b) tegema selle
pädeva asutusega koostööd nimetatud teabe kontrollimisel.“
ET 6 ET
Oma 2021. aasta teatises „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja
vastupidavuse edendamine“28 märkis komisjon, et liidu piiravate meetmete rakendamine ei
ole kogu ELis nii ühtlane, kui see olema peaks. See tekitab ühtsel turul moonutusi, kuna ELi
ettevõtjad, sealhulgas välismaiste ettevõtjate ELi tütarettevõtjad, võivad leida vahendeid
piiravatest meetmetest kõrvale hoidmiseks. See tekitab ka ebakindlust ettevõtjate seas.
Ebajärjepidev jõustamine pärsib liidu piiravate meetmete tõhusust ja liidu võimet rääkida ühel
häälel. Muude algatuste seas kutsutakse teatises üles komisjoni ja liikmesriike tegevust
omavahel paremini koordineerima, tagamaks, et liikmesriikide kehtestatud karistused liidu
piiravate meetmete rikkumise eest oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Tehnilise toe instrument
Tehnilise toe instrumendi29 kaudu toetab komisjon liikmesriike, pakkudes abi suutlikkuse
suurendamisel ja tehnilist nõu piiravate meetmete rakendamise kohta.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
Õiguslik alus
ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu
seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiivide abil kehtestada miinimumeeskirjad
kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti raskete piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul
tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu
ühistel alustel.
Need kuriteoliigid on järgmised: terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne
ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon,
maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. Olenevalt
kuritegevusealase olukorra kujunemisest võib nõukogu võtta vastu otsuse, milles määratakse
kindlaks muud kuriteovaldkonnad, mis vastavad selles lõikes sätestatud kriteeriumidele.
Nõukogu teeb selle otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.
Pärast nõukogu otsuse 2022/233230 vastuvõtmist kuulub ELi toimimise lepingu artikli 83
lõikes 1 loetletud kuriteoliikide hulka ka liidu piiravate meetmete rikkumine. See on
võimaldanud komisjonil esitada käesoleva direktiivi ettepaneku.
Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud
kuritegude ühised määratlused ning tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed
kriminaalkaristused nende meetmete rikkumisega seotud raskete kuritegude jaoks. Nagu on
selgitatud üksikasjalikumalt järgmistes lõikudes, ei suuda liikmesriigid neid eesmärke
piisavalt saavutada. Neid saab paremini saavutada ELi tasandil, võttes arvesse seda, milline
ulatus ja mõju on vaatlusalusel tegevusel, mis on laadilt piiriülene ning mille tõttu võib olla
keeruline saavutada ELi eesmärke kaitsta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning ELi ühiseid
28
COM(2021) 32 final, 19.1.2021.
29
Komisjoni 9. märtsi 2022. aasta rakendusotsus tehnilise toe instrumendi rahastamise ja 2022. aasta
tööprogrammi vastuvõtmise kohta, C(2022) 1379 final, 9.3.2022.
30
Nõukogu 28. novembri 2022. aasta otsuses (EL) 2022/2332, mis käsitleb liidu piiravate meetmete
rikkumise määratlemist kuriteoliigina, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1
sätestatud kriteeriumidele, ST/10287/2022/REV/1, ELT L 308, 29.11.2022, lk 18–21
ET 7 ET
väärtusi. Seega võib EL võtta vajalikke meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega.
Liidu piiravate meetmete rikkumine kujutab endast eriti rasket kuriteoliiki, kuna see võib
seada ohtu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, kahjustada demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja
inimõiguste tugevdamist ja toetamist ning põhjustada suurt majanduslikku, sotsiaalset ja
keskkonnakahju. Selliste rikkumiste tõttu saavad üksikisikud ja üksused, kelle vara on
arestitud või kelle tegevust on piiratud, siiski oma vara käsutada, mis seab ohtu piiravate
meetmete eesmärkide saavutamise. Samuti võib raha, mis on teenitud, kasutades kaupu ja
loodusvarasid, millega kauplemisel on rikutud liidu piiravaid meetmeid, tagada režiimidele,
mille suhtes selliseid piiravaid meetmeid kohaldatakse, jätkuvalt võimaluse saada vajalikke
vahendeid (st osta relvi), mille abil jätkata inimeste represseerimist ja panna toime raskeid
kuritegusid. Lisaks võib liidu kaubandusalaste piiravate meetmete rikkumine aidata kaasa
loodusvarade ebaseaduslikule kasutamisele riigis, mille suhtes neid piiravaid meetmeid
kohaldatakse.
Pealegi, kuna liidu piiravate meetmete rikkumise määratlused ja karistused on liikmesriikide
haldus- ja/või kriminaalõiguses väga erinevad, võidakse sama rikkumise eest karistada
erinevate karistustega ja neid võidakse uurida erineval määral. Need erinevused takistavad
piiravaid meetmeid käsitleva liidu poliitika järjekindlat kohaldamist. Need erinevused võivad
isegi kaasa tuua selle, et õigusrikkujad valivad endale meelepärase kohtualluvuse ja jäävad
lõppkokkuvõttes (peaaegu) karistuseta, kui nad otsustavad tegutseda liikmesriigis
(liikmesriikides), kus liidu piiravate meetmete rikkumise eest karistamisel või süüdistuste
esitamisel ollakse leebemad. See pärsib piiravate meetmete tõhusust ja nende jõustamist liidu
tasandil. Sellises olukorras võivad sattuda ohtu ELi eesmärgid kaitsta rahvusvahelist rahu ja
julgeolekut ning ELi ühiseid väärtusi. Seepärast on olemas erivajadus võtta liidu tasandil
ühiseid meetmeid, et käsitleda liidu piiravate meetmete rikkumist kriminaalõiguse alusel.
Lisaks on liidu piiravate meetmete rikkumisel selge ja mõnikord isegi eriomane piiriülene
mõõde. Vähe sellest, et neid rikkumisi panevad tavaliselt toime füüsilised ja juriidilised
isikud, kes tegutsevad ülemaailmsel tasandil, mõnel juhul on liidu piiravate meetmetega
(näiteks pangandusteenuste osutamise piirangutega) piiriülene tegevus lausa keelatud. Seega
on nende meetmete rikkumine piiriülese mõõtmega tegevus, millele on vaja reageerida ühiselt
ELi tasandil.
Ja veel – ühtlustamine suurendaks ka liidu piiravate meetmete rikkumise eest määratavate
karistuste heidutavat mõju.
Proportsionaalsus
ELi lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev
direktiiv oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kuritegude määratluste ning
kriminaalkaristuste liikide ja määrade ühtlustamisel piirdutakse sellega, mis on vajalik, et
liidu piiravate meetmete rikkumisele liikmesriikides tulemuslikult reageeritaks.
Uurimisvahendite kasutamise ja teabevahetuse meetmed on hõlmatud üksnes niivõrd, kuivõrd
need on vajalikud kavandatud kriminaalõiguse raamistiku tulemuslikuks toimimiseks.
Vahendi valik
ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu
seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiivide abil kehtestada miinimumeeskirjad
kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti raskete piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul
ET 8 ET
tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu
ühistel alustel.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
Konsulteerimine sidusrühmadega
Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmas (8. septembril 2022), Europolis
(5. septembril) ja Eurojustis (13. septembril) toimusid sihtotstarbelised konsultatsioonid
liikmesriikidega. Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat korraldas põhjaliku arutelu ka ELi
kriminaalpoliitika eksperdirühma liikmetega (16. septembril). Need konsultatsioonid
põhinesid spetsiaalsel komisjoni küsimustikul, mis sisaldas küsimusi tulevasse direktiivi
lisatavate kuritegude, karistuste, kohtualluvuse normide ja piiriülest koostööd käsitlevate
sätete kohta.
Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kutsus komisjon 2022. aasta märtsi
alguses kokku varade külmutamise ja arestimise töökonna. Selle eesmärk on tagada
liikmesriikide seas koordineerimine Venemaa ja Valgevene füüsiliste ja juriidiliste isikute
suhtes kehtestatud liidu piiravate meetmete jõustamisel ning uurida piiravate meetmete ja
kriminaalõiguse meetmete vastastikust mõju. Arvamuste vahetamiseks kohtuti esindajatega
piiravaid meetmeid rakendavatest liikmesriikide pädevatest asutustest, Europolist, Eurojustist
ja genotsiidivastasest võrgustikust,31 mille sekretariaati haldab Eurojust.
Varade külmutamise ja arestimise töökonna üks allrühm tegeleb liidu piiravate meetmete
parema rakendamise teemaga. Eelkõige tegeleb see allrühm liikmesriikide ametiasutuste
tõstatatud küsimustega ja uurib viise, kuidas vara ennetavalt kindlaks teha. Selles allrühmas
osalevad liikmesriikide pädevate asutuste esindajad. Allrühmas toimunud mõttevahetuse
käigus on mitmel korral nimetatud raskusi liidu piiravate meetmete rikkumises osalenud
füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutusele võtmisel. Ühtlasi on mõttevahetuses osalejad
pooldanud ühise kriminaalõigusliku lähenemisviisi rakendamist liidu piiravate meetmete
rikkumise suhtes.
Konkreetsed tõendid ühise lähenemisviisi vajalikkuse kohta on esitatud 2021. aasta
detsembris avaldatud genotsiidivastase võrgustiku aruandes32. Aruandes on rõhutatud vajadust
liidu piiravate meetmete rikkumine kriminaliseerida, kandmaks hoolt selles eest, et rikkumise
toime pannud füüsilised või juriidilised isikud võetakse vastutusele33. Lisaks on jõutud
aruandes järeldusele, et „sanktsioonide rikkumise eest süüdistuste esitamisega on võimalik
luua turvavõrk, vältimaks karistamatust“, eelkõige raskete rahvusvaheliste kuritegude
kontekstis34.
Peale selle näitasid varade külmutamise ja arestimise töökonnas toimunud arutelud, kus oli
tähelepanu keskmes parimate tavade vahetamine nii kriminaaluurimiste kui ka
31
Eurojust, genotsiidivastane võrgustik, vt https://www.eurojust.europa.eu/judicial-
cooperation/practitioner-networks/genocide-network?msclkid=de6a1668cf6011eca5681e93e0033be2.
32
Genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruanne „Prosecution of sanctions (restrictive measures)
violations in national jurisdictions: a comparative analysis“.
33
Samas, lk 4.
34
Samas, lk 26.
ET 9 ET
konfiskeerimise valdkonnas, et tähtis on rakendada ennetavat lähenemisviisi ja koordineerida
liidu piiravate meetmete rakendamise eest vastutavate ametiasutuste tegevust. Rahapesu
andmebürood, õiguskaitseasutused ja tolliasutused, samuti rahvusvahelised partnerid,
kodanikuühiskond ja uurivad ajakirjanikud peaksid tegema koostööd ja vahetama teavet, et
saada vihjeid, mis võimaldaksid õiguskaitseasutustel uurimist alustada.
Komisjon konsulteeris 13. mail ja 16. septembril 2022 ka oma ELi kriminaalpoliitika
eksperdirühmaga35. Eksperdirühm üldiselt toetas määratluste ja karistuste ELi tasandil
ühtlustamist ning esitas konkreetsed ettepanekud kuritegude, karistuste, kohtualluvuse
normide ja piiriülese koostöö kohta.
Mõjuhinnang
Käesoleva direktiivi ettepaneku direktiiv eesmärk on ühtlustada kuritegude määratlused ja
karistused liidu piiravate meetmete rikkumise valdkonnas. Ettepanek tuleneb vastuvõetud
nõukogu otsusest (EL) 2022/2332, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumise
määratlemist kuriteoliigina, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1
sätestatud kriteeriumidele36.
Euroopa Komisjoni 25. mail 2022 esitatud ettepaneku juurde võtta vastu nõukogu otsus37
kuulub teatis „Tulevane direktiiv, milles käsitletakse kriminaalkaristusi piiravaid meetmeid
käsitleva liidu õiguse rikkumise eest“38. Pidades silmas pakilist vajadust võtta liidu piiravate
meetmete rikkumises osalevad füüsilised ja juriidilised isikud vastutusele, on selle teatise lisas
juba kirjeldatud põhielemente, mida tulevane direktiiv liidu piiravate meetmete rikkumise eest
määratavate kriminaalkaristuste kohta võiks sisaldada.
Nõukogu otsuses (EL) 2022/2332, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumise
määratlemist kuriteoliigina, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1
sätestatud kriteeriumidele, on toonitatud ka vajadust võtta kiiresti vastu teisesed õigusaktid39.
Neid asjaolusid arvesse võttes mõju hindamist ei korraldatud.
Põhiõigused
Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas
sätestatud põhimõtteid40. Eelkõige tagatakse direktiiviga kooskõla harta järgmiste sätetega:
õigus vabadusele ja turvalisusele (artikkel 6), õigus isikuandmete kaitsele (artikkel 8),
ettevõtlusvabadus (artikkel 16), õigus omandile (artikkel 17), õigus tõhusale
35
Euroopa Komisjoni ELi kriminaalpoliitika eksperdirühm, https://ec.europa.eu/transparency/expert-
groups-register/screen/expert-
groups/consult?do=groupDetail.groupDetail&groupID=2760&msclkid=56005123cfaf11ec8de3edb643
537b59&lang=et.
36
Vt joonealune märkus 30.
37
Euroopa Komisjon, ettepanek: nõukogu otsus liidu piiravate meetmete rikkumise lisamise kohta ELi
toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka, COM(2022) 247, 25.5.2022.
38
Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tulevane direktiiv, milles käsitletakse
kriminaalkaristusi piiravaid meetmeid käsitleva liidu õiguse rikkumise eest“, COM(2022) 249,
25.5.2022.
39
Vt joonealune märkus 30, põhjendus 24. „Selleks et võimaldada kiiremas korras vastu võtta teisesed
õigusaktid, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad liidu piiravate meetmete rikkumise kuriteo mõiste
ja selle eest määratavate karistuste kohta, peaks käesolev otsus jõustuma kiireloomulisena järgmisel
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.“
40
Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407).
ET 10 ET
õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47), süütuse presumptsioon
ja kaitseõigus (artikkel 48), kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse
põhimõte (artikkel 49) ning mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld (artikkel 50).
Käesoleva direktiivi ülevõtmisel siseriiklikusse õigusse tuleb austada põhiõigusi. Eeskätt
peaksid liikmesriigid tagama, et kriminaal- ja halduskaristuste määramisel järgitakse ELi
põhiõiguste harta põhimõtteid, sealhulgas õigust ennast mitte süüstada ja õigust vaikida ning
mitmekordse kohtumõistmise ja karistuse keeldu. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et
kriminaalmenetluses austatakse kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõigusi.
Direktiivist tulenevad kohustused ei piira liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad
kriminaalmenetluses kehtivaid menetlusõigusi käsitlevatest ELi õigusaktidest. Peale selle
tuleb käesolev direktiiv üle võtta, piiramata teatamiskohustust, konfidentsiaalsust ja
ametisaladust käsitlevate kehtivate õigusnormide kohaldamist.
4. MÕJU EELARVELE
Käesolev ettepanek avaldab liikmesriikide ja komisjoni eelarvele vähest mõju. Konkreetne
teave komisjonile avalduva finantsmõju kohta on esitatud käesolevale õigusaktide paketile
lisatud finantsselgituses.
Nagu on ette nähtud käesoleva ettepaneku artikli 19 lõigetega 1 ja 4, tuleb komisjonil täita
mitu aruandekohustust. Kaks aastat pärast ülevõtmisperioodi lõppu peab komisjon koostama
aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid on direktiivi üle võtnud. Viis aastat pärast
ülevõtmisperioodi lõppu peab komisjon koostama uuringu direktiivi tulemuslikkuse kohta, et
hinnata selle lisaväärtust. See uuring tehakse alles pärast kehtiva mitmeaastase
finantsraamistiku lõppu.
Esimeses aruandes vaadeldakse direktiivi ülevõtmist liikmesriikides. Teine aruanne, mille
komisjon peab esitama, on uuring, milles hinnatakse kindlaksmääratud näitajate põhjal
direktiivi tulemuslikkust.
Peale selle on finantsselgituses esitatud üksikasjalikult artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegusid
käsitleva statistika kogumise ja analüüsimise kulud. Liikmesriigid peavad esitama selle
statistika komisjonile kord aastas kooskõlas käesoleva ettepaneku artikli 19 lõigetega 2 ja 3.
Lisaks kuludele, mis tekivad komisjonil, avaldab ettepanek mõningast finantsmõju ka
liikmesriikidele. Selle finantsmõju saab jagada kolmeks.
(1) Nagu on sätestatud käesoleva ettepaneku artiklis 15, peavad liikmesriigid
tagama, et liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude uurimiseks
tehakse kättesaadavaks tulemuslikud uurimisvahendid.
(2) Kooskõlas käesoleva ettepaneku artikliga 13 peavad liikmesriigid tagama
strateegilisel ja operatiivtasandil koordineerimise ja koostöö kõigi oma
pädevate asutuste vahel, kes osalevad liidu piiravate meetmete rikkumisega
seotud kuritegude ennetamises ja uurimises ja nende eest süüdistuste
esitamises.
(3) Liikmesriikidel tekivad mõningased kulud seoses eespool nimetatud
kohustusega esitada kord aastas statistikat artiklites 3, 4 ja 5 osutatud
kuritegude kohta. Paraku ei ole piisavalt andmeid, et esitada täpne hinnang
seonduvate kulude kohta.
ET 11 ET
5. MUU TEAVE
Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Liikmesriikidel on direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmiseks aega kuus kuud alates
direktiivi jõustumisest. Kaks aastat pärast ülevõtmisperioodi lõppu peab komisjon koostama
aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid on direktiivi üle võtnud. Viis aastat pärast
ülevõtmisperioodi lõppu peab komisjon koostama uuringu direktiivi tulemuslikkuse kohta, et
hinnata selle lisaväärtust.
Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikkel 1. Reguleerimisese
See säte kajastab direktiivi eesmärki, eelkõige selle eesmärki tagada liidu piiravate meetmete
tulemuslik kohaldamine.
Artikkel 2. Kohaldamisala ja mõisted
Selles sättes määratakse kindlaks direktiivi kohaldamisala. Direktiivi kohaldatakse ELi poolt
ELi lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel vastu võetud liidu piiravate
meetmete rikkumise suhtes. Nende meetmete hulka kuuluvad rahaliste vahendite ja
majandusressursside arestimine, rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks
tegemise keelud ning Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile sisenemise või selle
territooriumi läbimise keelud, samuti valdkondlikud majandusmeetmed ja relvaembargod.
Peale selle määratletakse selles sättes direktiivis kasutatavad mõisted, sealhulgas mõisted
„loetellu kantud isik, üksus või asutus“, „rahalised vahendid“ ja „majandusressursid“.
Artikkel 3. Liidu piiravate meetmete rikkumine
Selles sättes kirjeldatakse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid kuritegusid. Nende
kuritegude hulka kuuluvad liidu piiravates meetmetes sätestatud keeldude ja piirangute
rikkumine, tegevus, mille eesmärk on liidu piiravatest meetmetest kõrvale hoida,41 ja sellistes
lubades sätestatud tingimuste rikkumine, mille pädevad asutused on andnud teatava tegevuse
jaoks, mis on piiravate meetmete alusel muidu keelatud. Nende kuritegudega seoses ei panda
füüsilistele isikutele kohustusi, mis on vastuolus ELi põhiõiguste hartas ja direktiivis
(EL) 2016/34342 sätestatud õigusega ennast mitte süüstada ja õigusega vaikida. Peale selle ei
piira need teatamiskohustust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate kehtivate
õigusnormide kohaldamist.
Lisaks ei kriminaliseerita igapäevaseks kasutamiseks mõeldud kaupade ja teenuste, nagu toit
ning tervishoiutooted ja -teenused või väikesed sularahasummad, pakkumist loetellu kantud
füüsilistele isikutele isiklikuks tarbeks, kui need kaubad ja teenused on selgelt mõeldud vaid
asjaomaste isikute ja nende ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks. Samuti
ei kriminaliseerita sellisest tegevusest teatamata jätmist. Ka ei kriminaliseerita humanitaarabi
andmist abi vajavatele inimestele. Sellist humanitaarabi, mis võib hõlmata eeskätt toitu ja
toitumist, peavarju, tervishoidu, vett ja sanitaartingimusi, tuleb anda rangelt kooskõlas
rahvusvahelise humanitaarabiõigusega. Peale selle peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi
rakendamisel arvesse võtma seda, et rahvusvahelise humanitaarõiguse ja relvakonfliktiõiguse
41
Vt määruse (EL) nr 269/2014 artiklid 8 ja 9 (muudetud kujul).
42
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse
süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul
(ELT L 65, 11.3.2016, lk 1).
ET 12 ET
kohaselt ei tohiks piiravad meetmed takistada humanitaarabi andmist kooskõlas erapooletuse,
inimlikkuse, neutraalsuse ja sõltumatuse põhimõttega43.
Mõned liidu piiravate meetmete rikkumised kujutavad endast kuritegu ka juhul, kui tegu on
toime pandud raskest hooletusest. Eelkõige peaksid nõuetekohast hoolsust näitama üles
ametiisikud, nagu õigus-, finants- ja kaubandusteenuste osutajad, et hoida ära liidu piiravate
meetmete mis tahes rikkumine.
Artikkel 4. Kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine ning kuriteokatse
Artikliga 4 kriminaliseeritakse artiklis 3 osutatud kuritegudele kihutamine ja neile
kaasaaitamine. Samuti kriminaliseeritakse katsed panna toime artiklis 3 loetletud kuritegusid.
Artikkel 5. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad kriminaalkaristused
Artikliga 5 nähakse ette miinimumstandardid, kandmaks hoolt selle eest, et artiklites 3 ja 4
osutatud kuriteod on karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate
kriminaalkaristustega. Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama liidu piiravate
meetmete rikkumisega seotud kuritegude jaoks konkreetsed karistusmäärad ja -liigid.
Kavandatav liigitus kajastab kuritegude raskusastet. Kehtestatakse rahaline künnis
(100 000 eurot), et eristada raskemad kuriteod, mille eest määratav maksimumkaristus peaks
olema vähemalt viieaastane vangistus. Nagu märgitud, on 14 liikmesriigis vanglakaristuse
maksimaalne pikkus praegu 2–5 aastat. Kaheksas liikmesriigis on maksimaalne karistus 8–
12 aastat44. Füüsiliste isikute suhtes algatatud kriminaalmenetlustes peaks olema võimalik
rakendada ka lisakaristusi või -meetmeid, sealhulgas trahve.
Artikkel 6. Juriidiliste isikute vastutus
Artikkel 6 sisaldab kohustusi, et tagada juriidiliste isikute vastutusele võtmine artiklites 3 ja 4
osutatud kuritegude eest, kui kuritegu on toime pandud nende kasuks. Samuti sätestatakse
selles artiklis, et liikmesriigid peaksid tagama, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele
puuduliku järelevalve või kontrolli eest, mis on võimaldanud panna juriidilise isiku kasuks
toime artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo. Lisaks ei tohiks juriidilise isiku vastutus välistada
kriminaalmenetlust füüsilise isiku suhtes.
Artikkel 7. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused
Artiklis 7 sätestatakse karistused, mida kohaldatakse käesoleva ettepanekuga hõlmatud
kuritegudes osalevate juriidiliste isikute suhtes. Täpsemalt peavad liikmesriigid võtma
vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 6 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes
saab kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad
kriminaalõiguslikud või muud trahvid; ilmajätmine võimalusest saada avaliku sektori
vahendeid, sealhulgas kõrvalejätmine hankemenetlustest ning ilmajätmine toetustest ja
kontsessioonidest; äritegevuse keelamine; nende lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine,
mis on välja antud tegevuseks, mille tulemusel kuritegu toime pandi; kohtuliku järelevalve
alla võtmine; sundlõpetamine ning kuriteo toimepanemiseks kasutatud asutuste sulgemine.
Lisaks nähakse selle artikliga ette, et liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed
tagamaks, et juriidilisi isikuid, kes saavad kasu teiste toimepandud kuritegudest, millega on
43
Komisjoni teatis „Komisjoni suunised humanitaarabi andmise kohta kooskõlas ELi piiravate
meetmetega (sanktsioonidega)“, C(2022) 4486 final, 30.6.2022.
44
Genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruanne, punkt 5.2, lk 23.
ET 13 ET
rikutud liidu piiravaid meetmeid, saab karistada trahviga, mille ülemmäär ei tohiks olla
väiksem kui viis protsenti asjaomase juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest trahvi
määramise otsusele eelnenud majandusaastal. Juriidilise isiku vastutus ei tohiks välistada
võimalust algatada kriminaalmenetlus füüsilise isiku suhtes, kes on artiklis 3 või 4 osutatud
kuriteo toimepanija.
Artikkel 8. Raskendavad asjaolud
Artiklis 8 sätestatakse raskendavad asjaolud, mida tuleb arvesse võtta artiklites 3 ja 4 osutatud
kuritegude eest karistuse määramisel. Raskendavaks võib lugeda järgmisi asjaolusid: kuritegu
on toime pannud kuritegelik ühendus nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK45 tähenduses;
kuriteo on toime pannud professionaalne teenuseosutaja, rikkudes oma ametikohustusi;
kuriteo on toime pannud ametiisik oma ülesannete täitmisel ning kuriteo on toime pannud
mõni muu isik avaliku ülesande täitmisel.
Artikkel 9. Kergendav asjaolu
Artiklis 9 sätestatakse kergendav asjaolu, mida tuleb arvesse võtta artiklites 3 ja 4 osutatud
kuritegude eest karistuse määramisel. Kergendav asjaolu on see, kui õigusrikkuja esitab
haldus- või kohtuasutustele teavet, mida need asutused ei oleks muul viisil saanud, aidates
neil i) kindlaks teha või kohtu ette tuua teisi õigusrikkujaid ja/või ii) tõendeid leida.
Artikkel 10. Vara arestimine ja konfiskeerimine
Artiklis 10 selgitatakse mõistet „tulu“,46 eelkõige olukorras, kus loetellu kantud isik, üksus või
asutus on toime pannud liidu piiravast meetmest kõrvalehoidmises seisneva kuriteo, millele
on osutatud artikli 3 lõike 2 punkti h alapunktis i või ii, või on selles kuriteos osalenud. Igal
konkreetsel juhul tuleb vaadelda konfiskeerimise proportsionaalsust.
Artikkel 11. Kohtualluvuse normid
Artikliga 11 nähakse ette kohtualluvust käsitlevad sätted, kandmaks hoolt selle eest, et
liikmesriigid kehtestavad ettepanekuga hõlmatud kuritegude puhul kohtualluvuse.
Liikmesriigid peaksid teostama kohtualluvust kuritegude üle, mille on toime pannud nende
territooriumil asutatud juriidilised isikud, ja juhul kui kuritegu on toime pandud juriidilise
isiku kasuks, äritegevuse üle, mis toimub tervikuna või osaliselt ELi territooriumil.
Genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruandes on nimetatud mitut asjakohast juhtumit,
kus liikmesriigis asutatud ettevõte on rikkunud piiravaid meetmeid kolmandas riigis47.
Kohtualluvuse kehtestamine juriidiliste isikute äritegevuse üle, mis toimub tervikuna või
osaliselt ELi territooriumil, on liidu piiravate meetmete rikkumise vastu võitlemisel eriti
oluline. See võimaldab liikmesriikidel esitada süüdistuse ELiga seost omava rikkumise eest,
mis on toime pandud kolmanda riigi ja/või kolmanda riigi isiku kaudu, nagu eksport EList
piiravate meetmetega hõlmatud sihtkohta või lõppkasutajatele või vara ülekandmine EList
loetellu kantud isikule.
45
Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase
võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42–45).
46
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta,
COM(2022) 245, 25.5.2022, artikli 3 punkt 1: „„tulu“ – kuritegelikul teel otseselt või kaudselt saadud
majanduslik hüve, mis hõlmab mis tahes vara, sealhulgas otsese tulu hilisemat taasinvesteerimist või
muundust ja igasugust väärtust omavat tulemit“.
47
Genotsiidivastase võrgustiku 2021. aasta aruanne „Prosecution of sanctions (restrictive measures)
violations in national jurisdictions: a comparative analysis“, lk 14–20.
ET 14 ET
Artikkel 12. Aegumistähtajad
Artikliga 12 nähakse ette sätted aegumistähtaegade kohta, et pädevad asutused saaksid teatava
ajavahemiku jooksul uurida käesoleva ettepanekuga hõlmatud kuritegusid, esitada nende eest
süüdistusi ja lahendada nendega seotud kohtuasju.
Artikkel 13. Koordineerimine ja koostöö liikmesriigi pädevate asutuste vahel
Selle sättega nähakse ette, et liikmesriigid peavad tagama strateegilisel ja operatiivtasandil
koordineerimise ja koostöö kõigi oma pädevate asutuste vahel, kes osalevad liidu piiravate
meetmete rikkumisega seotud kuritegude ennetamises ja uurimises ja nende eest süüdistuste
esitamises.
Artikkel 14. Liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegudest teatamine ning
neist kuritegudest teatavate või uurimisele kaasaaitavate isikute kaitse
See säte käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kriminaaluurimise jaoks teavet
või tõendeid esitavate rikkumisest teatajate kaitset.
Artikkel 15. Uurimisvahendid
Selle sättega nähakse ette, et tulemuslikud uurimisvahendid, nagu need, mida kasutatakse
organiseeritud kuritegevuse või teiste raskete kuritegude puhul, tuleb teha kättesaadavaks ka
artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimiseks või nende eest süüdistuste esitamiseks.
Artikkel 16. Liikmesriikide, komisjoni, Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri
vaheline koostöö
Selle sättega nähakse ette, et liikmesriikide ametiasutused, Europol, Eurojust, Euroopa
Prokuratuur ja komisjon peavad tegema oma vastava pädevuse piires omavahel koostööd
artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude tõkestamisel. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid
jagama teavet ka praktilistes küsimustes.
Artikkel 17. Direktiivi (EL) 2018/1673 muutmine
Selle sättega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673 (rahapesu vastu võitlemise kohta
kriminaalõiguse abil)48 artiklit 2, määratledes liidu piiravate meetmete rikkumise kuritegeliku
tegevusena. See tähendab, et direktiivi (EL) 2018/1673 artiklis 3 kirjeldatud rahapesu, mis on
seotud käesoleva direktiiviga hõlmatud kuritegudest saadud varaga, kujutab endast kuritegu.
Artiklid 18–21
Need artiklid sisaldavad sätteid, mis käsitlevad õigusnormide ülevõtmist liikmesriikides,
liikmesriikide aruandlust, komisjonipoolset hindamist ja aruandlust, jõustumist ja direktiivi
adressaate. Pidades silmas pakilist vajadus võtta liidu piiravate meetmete rikkumises osalevad
füüsilised ja juriidilised isikud vastutusele, peaksid liikmesriigid jõustama käesoleva direktiivi
järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi
jõustumist.
48
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu
võitlemise kohta kriminaalõiguse abil, PE/30/2018/REV/1 (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22–30).
ET 15 ET
2022/0398 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise
kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Selleks et tagada liidu piiravate meetmete tulemuslik kohaldamine, kindlustada
siseturu terviklikkus liidus ning saavutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval
alal kõrge turvalisuse tase, on vaja kehtestada miinimumeeskirjad liidu piiravate
meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja seonduvate karistuste määratlemise kohta.
(2) Liidu piiravad meetmed, nagu rahaliste vahendite ja majandusressursside arestimine,
rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelud ning
liikmesriigi territooriumile sisenemise või selle territooriumi läbimise keelud, samuti
valdkondlikud majandusmeetmed ja relvaembargod, on oluline vahend, millega
edendada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 21 sätestatud ühise
välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke. Nende eesmärkide hulka kuuluvad liidu
väärtuste, julgeoleku, sõltumatuse ja terviklikkuse kaitsmine, demokraatia, õigusriigi
põhimõtete, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse tugevdamine ja toetamine ning
rahvusvahelise rahu säilitamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku
tugevdamine kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkide ja
põhimõtetega.
(3) Selleks et tagada liidu piiravate meetmete tulemuslik kohaldamine, peavad
liikmesriigid kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused nende
meetmete, sealhulgas neis sätestatud kohustuste (nt teatamiskohustus) rikkumise
puhuks. Samuti on oluline, et need karistused hõlmaksid ka liidu piiravatest
meetmetest kõrvalehoidmist.
(4) Liidu piiravate meetmete tulemuslikuks kohaldamiseks on vaja ühtset
kriminaalõiguslikku määratlust selle kohta, mida käsitatakse liidu piiravaid meetmeid
rikkuva teona. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõnealune tegu – kui see pannakse
toime tahtlikult või raskest hooletusest – on kuritegu, kui füüsiline või juriidiline isik
teadis või oleks pidanud teadma, et ta rikub oma tegevusega liidu piiravaid meetmeid.
(5) Liidu piiravate meetmete tulemuslikuks kohaldamiseks on vaja ühtset
kriminaalõiguslikku määratlust ka selle kohta, mida käsitatakse liidu piiravatest
meetmetest kõrvalehoidmisena.
ET 16 ET
(6) Loetellu kantud isikud, üksused ja asutused, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid
meetmeid, võivad sageli osaleda kuriteole kihutajana või kaasaaitajana. Näiteks on üha
enam levinud see, et loetellu kantud isikud ja üksused annavad liidu piiravatest
meetmetest kõrvalehoidmiseks rahalised vahendid, vara või majandusressursid üle
kolmandale isikule. Seepärast hõlmab meetmetest kõrvalehoidmise kuritegu, mille
määratlust käesoleva direktiiviga ühtlustatakse, ka seda tegevust.
(7) Käesolevat direktiivi, sealhulgas kohustust teatada liidu piiravate meetmete
rikkumisest, tuleks kohaldada liikmesriikide määratletud õigustöötajate suhtes, kes
osutavad oma kutsetegevuse raames teenuseid (nt õigus-, finants- või
kaubandusteenused). Kogemused on näidanud, et on selge oht, et nende õigustöötajate
teenuseid kuritarvitatakse liidu piiravate meetmete rikkumiseks. Teatamiskohustusest
tuleks siiski kehtestada erandid teabe puhul, mis on saadud vaid seoses kohtu-, haldus-
või vahekohtumenetlusega kas enne menetlust, menetluse ajal või menetluse järel või
mis on saadud kliendi õigusliku olukorra selgitamisel. Seepärast peaks neil asjaoludel
toimuva õigusnõustamise suhtes jätkuvalt kehtima ametisaladuse hoidmise kohustus,
välja arvatud juhul, kui õigustöötaja osaleb liidu piiravate meetmete rikkumises,
õigusalast nõu antakse liidu piiravate meetmete rikkumiseks või õigustöötaja teab, et
klient soovib õigusalast nõu liidu piiravate meetmete rikkumiseks. Sellest kavatsusest
teadmist saab järeldada objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal.
(8) Peale selle on liidu piiravate meetmete tulemuslikuks kohaldamiseks vaja ühtset
kriminaalõiguslikku määratlust selle kohta, mida käsitatakse pädeva asutuse
väljaantud loaga ettenähtud tingimuste rikkumisena, kui luba on antud teatava
tegevuse jaoks, mis on sellise loa puudumise korral liidu piirava meetme alusel
keelatud või piiratud.
(9) On asjakohane mitte kriminaliseerida igapäevaseks kasutamiseks mõeldud kaupade ja
teenuste, nagu toit ning tervishoiutooted ja -teenused või väikesed sularahasummad,
pakkumist loetellu kantud füüsilistele isikutele isiklikuks tarbeks, kui need kaubad ja
teenused on selgelt mõeldud vaid asjaomaste isikute ja nende ülalpeetavate
pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks. Samuti ei tuleks kriminaliseerida sellisest
tegevusest teatamata jätmist. Lisaks on asjakohane jätta kriminaliseerimata
humanitaarabi andmine abi vajavatele inimestele. Sellist humanitaarabi, mis võib
hõlmata eeskätt toitu ja toitumist, peavarju, tervishoidu, vett ja sanitaartingimusi, tuleb
anda rangelt kooskõlas rahvusvahelise humanitaarabiõigusega. Peale selle peaksid
liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel arvesse võtma seda, et rahvusvahelise
humanitaarõiguse ja relvakonfliktiõiguse kohaselt ei tohiks piiravad meetmed
takistada humanitaarabi andmist kooskõlas erapooletuse, inimlikkuse, neutraalsuse ja
sõltumatuse põhimõttega.
(10) Kuritegude eest määratavad karistused peaksid olema tõhusad, hoiatavad ja
proportsionaalsed. Sellega seoses tuleks ette näha füüsiliste isikute maksimaalse
vangistuse minimaalne kestus. Kriminaalmenetluses peaks olema võimalik rakendada
ka lisakaristusi või -meetmeid. Nende hulka peaksid kuuluma trahvid, võttes arvesse
seda, et liidu piiravaid meetmeid ajendavad rikkuma enamasti majanduslikud
kaalutlused.
(11) Kuna liidu piiravaid meetmeid kohaldatakse ka juriidiliste isikute suhtes, tuleks ka
juriidilised isikud võtta käesoleva direktiivi kohaselt liidu piiravate meetmetega seotud
rikkumiste eest kriminaalvastutusele. Liikmesriigid, kelle siseriiklikus õiguses ei ole
juriidiliste isikute kriminaalvastutust ette nähtud, peaksid tagama, et nende
ET 17 ET
halduskaristuste süsteemidega on nähtud ette tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed
karistuste liigid ja määrad.
(12) Praktikas määratavate karistusmäärade edasiseks ühtlustamiseks ja nende mõjususe
suurendamiseks tuleks aluseks võtta ühised raskendavad asjaolud, mis kajastavad
toimepandud kuriteo raskusastet. Raskendavate asjaoludena tuleks käsitada kas
asjaolusid, mis võimaldavad liikmesriigi kohtunikul või kohtul määrata kuriteo eest
rangema karistuse kui määrataks sama kuriteo eest ilma nende asjaoludeta, või
võimalust liita mitu kuritegu, et tõsta karistuse määra. Liikmesriigid peaksid nägema
ette võimaluse tugineda vähemalt ühele neist raskendavate asjaolude tõlgendustest
kooskõlas nende õigussüsteemis raskendavate asjaolude kohta kohaldatavate
normidega. Igal juhul peaks seda, kas karistust suurendada, otsustama kohtunik või
kohus, võttes arvesse kõiki konkreetse juhtumiga seotud asjaolusid.
(13) Liikmesriigid peaksid hoolt kandma ka selle eest, et kui õigusrikkuja annab pädevatele
asutustele teavet, mida need asutused ei oleks muul viisil saanud, ja aitab neil sel viisil
kindlaks teha või kohtu ette tuua teisi õigusrikkujaid või leida tõendeid, võib sellist
käitumist käsitada kergendava asjaoluna.
(14) Rahaliste vahendite ja majandusressursside arestimine liidu piiravate meetmete alusel
kujutab endast haldusmeedet. Seetõttu tuleks seda eristada kriminaalõiguslikest
arestimismeetmetest, millele on osutatud direktiivis (EL) […/…] [direktiiv vara
tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta].
(15) Vaja on selgitada mõistet „tulu“, eelkõige olukorras, kus i) varjatakse loetellu kantud
isiku, üksuse või asutuse omandis, valduses või kontrolli all olevaid rahalisi vahendeid
või majandusressursse, mis tuleks liidu piirava meetme alusel arestida, kandes need
rahalised vahendid või majandusressursid üle kolmandale isikule, või ii) varjatakse
asjaolu, et isik, üksus või asutus, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on
rahaliste vahendite või majandusressursside tegelik tulusaaja, esitades vale- või
puudulikku teavet. Selle varjamise tulemusel võib loetellu kantud isik, üksus või
asutus pääseda jätkuvalt ligi varjatud rahalistele vahenditele või
majandusressurssidele, mille suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, neid täiel
määral kasutada või käsutada. Seepärast tuleks selliseid rahalisi vahendeid ja
majandusressursse käsitada direktiivi (EL) […/…] [direktiiv vara tagasivõitmise ja
konfiskeerimise kohta] kohaldamisel kriminaaltuluna, mis tähendab, et iga konkreetse
juhtumi puhul tuleb jälgida sellise tulu konfiskeerimise proportsionaalsust.
(16) Võttes eelkõige arvesse asjaolu, et käesoleva direktiiviga hõlmatud ebaseadusliku
tegevuse toimepanijad tegutsevad ülemaailmselt, ning nende kuritegude piiriülest laadi
ja piiriülese uurimise võimalust, peaksid liikmesriigid selleks, et kõnealuse tegevuse
vastu tulemuslikult võidelda, kindlaks määrama kohtualluvuse.
(17) Liikmesriigid peaksid kehtestama aegumistähtaegu käsitlevad normid, mida on vaja, et
neil oleks võimalik tulemuslikult võidelda liidu piiravate meetmete rikkumise vastu,
piiramata selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamist, milles ei ole kehtestatud
uurimiste, süüdistuste esitamise ja täitmise tagamise jaoks aegumistähtaegu.
(18) Selleks et tagada tulemuslik, integreeritud ja sidus õigusnormide täitmise tagamise
süsteem, peaksid liikmesriigid korraldama sisemist koostööd ja teabevahetust
õigusnormide haldus- ja kriminaalõigusliku täitmise tagamise ahela kõigi osaliste
vahel.
(19) Selleks et tagada liidu piiravate meetmete rikkumise tulemuslik uurimine ja
süüdistuste esitamine, peaksid liikmesriikide pädevad asutused tegema koostööd
ET 18 ET
Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuriga ja nende asutuste kaudu. Samuti
peaksid need pädevad asutused jagama omavahel ja komisjoniga teavet praktilistes
küsimustes.
(20) Rikkumisest teatajad võivad anda pädevatele asutustele väärtuslikku teavet liidu
piiravate meetmete varasema, toimuva või kavandatud rikkumise kohta, sealhulgas
katsete kohta neist meetmetest kõrvale hoida. See teave võib käsitleda näiteks liidu
piiravate meetmete rikkumisega seotud fakte, rikkumise asjaolusid ning rikkumises
osalevaid isikuid, ettevõtteid ja kolmandaid riike. Seepärast tuleb tagada, et sisse oleks
seatud asjakohane kord, et rikkumisest teatajad saaksid pädevaid asutusi hoiatada ja et
rikkumisest teatajaid saaks survemeetmete eest kaitsta. Selleks tuleks sätestada, et
liidu piiravate meetmete rikkumisest teatamise ja nende meetmete rikkumisest
teatavate isikute kaitse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2019/193749.
(21) Selleks et tagada liidu piiravate meetmete rikkumise tulemuslik uurimine ja
süüdistuste esitamine, peaks neil, kelle ülesanne on neid rikkumisi uurida või nende
eest süüdistusi esitada, olema võimalik kasutada uurimisvahendeid, näiteks neid, mida
kasutatakse organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastases
võitluses. Neid vahendeid tuleks kasutada kooskõlas siseriikliku õigusega sihipäraselt,
võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning uuritavate kuritegude olemust ja
raskusastet ning austades õigust isikuandmete kaitsele.
(22) Muudatus, mis on tehakse direktiivi (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta
kriminaalõiguse abil,50 peaks tagama, et liidu piiravate meetmete rikkumist käsitatakse
selle direktiivi kohaselt rahapesu eelsüüteona.
(23) Käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt eesmärki tagada liidu piiravate meetmete
rikkumisega seotud kuritegude ühtsed määratlused ning eesmärki tagada nende
meetmete rikkumisega seotud raskete kuritegude jaoks tõhusad, hoiatavad ja
proportsionaalsed kriminaalkaristused, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll
aga saab neid direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võttes
arvesse liidu piiravate meetmete rikkumise piiriülest laadi ning seda, et nende
meetmete rikkumisega võidakse kahjustada liidu eesmärke kaitsta rahvusvahelist rahu
ja julgeolekut ning liidu ühiseid väärtusi. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas
ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selles artiklis sätestatud
proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(24) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu
põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust vabadusele ja
turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust
tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse
presumptsiooni ja kaitseõigust, sealhulgas õigust ennast mitte süüstada ja õigust
vaikida, seaduslikkuse põhimõtteid, sealhulgas kriminaalkaristuste tagasiulatuva jõu
puudumise ning kuritegude ja karistuste proportsionaalsuse põhimõtet, ning
mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu. Käesoleva direktiivi eesmärk on
49
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse
rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17–56).
50
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu
võitlemise kohta kriminaalõiguse abil, PE/30/2018/REV/1 (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22–30).
ET 19 ET
tagada nimetatud õiguste ja põhimõtete täielik austamine ja sellest tuleks lähtuda ka
direktiivi rakendamisel.
(25) Direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama, et kriminaalmenetluses
järgitakse kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi. Sellega seoses ei
tohiks käesolevast direktiivist tulenevad kohustused piirata liikmesriikide kohustusi,
mis tulenevad kriminaalmenetluses kohaldatavaid menetlusõigusi käsitlevatest liidu
õigusaktidest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest 2010/64/EL,51
2012/13/EL,52 2013/48/EL,53 (EL) 2016/343,54 (EL) 2016/80055 ja (EL) 2016/191956.
(26) Pidades silmas pakilist vajadust võtta liidu piiravate meetmete rikkumises osalevad
füüsilised ja juriidilised isikud vastutusele, peaksid liikmesriigid jõustama käesoleva
direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kuue kuu jooksul pärast
direktiivi jõustumist.
(27) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha
kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning
see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(28) [mitteosalemine:] ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21
(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel
rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli
artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei
ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
VÕI [osalemine:] ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21
(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel
rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud [... kirjaga] oma soovist
osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumeeskirjad liidu piiravate meetmete rikkumisega
seotud kuritegude ja karistuste määratlemiseks.
51
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja
kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1).
52
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust
saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1).
53
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust
kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta
teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja
konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1).
54
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse
süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul
(ELT L 65, 11.3.2016, lk 1).
55
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb
kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132,
21.5.2016, lk 1).
56
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse
tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle
üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297 4.11.2016, lk 1).
ET 20 ET
Artikkel 2
Kohaldamisala ja mõisted
(1) Käesolevat direktiivi kohaldatakse liidu piiravate meetmete rikkumise suhtes. Liidu
piiravate meetmete hulka kuuluvad
(a) rahaliste vahendite ja majandusressursside arestimise meetmed;
(b) rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelud;
(c) liikmesriigi territooriumile sisenemise või selle territooriumi läbimise keelud;
(d) valdkondlikud majandus- ja finantsmeetmed ning
(e) relvaembargod.
(2) Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „liidu piiravad meetmed“ – piiravad meetmed, mille liit on vastu võtnud ELi
lepingu artikli 29 või ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel;
(b) „loetellu kantud isik, üksus või asutus“ – füüsiline isik, üksus või asutus, kelle
suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, nagu rahaliste vahendite ja
majandusressursside arestimine või rahaliste vahendite ja majandusressursside
kättesaadavaks tegemise keeld;
(c) „rahalised vahendid“ –
i) sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja
muud makseinstrumendid,
ii) hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad
ja võlakohustused,
iii) avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja
võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite
sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, ostutähed, võlaväärtpaberid ja
tuletislepingud,
iv) intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud
tulu,
v) krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud
finantskohustused,
vi) akreditiivid, veokirjad, ostukirjad,
vii) fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid,
viii) krüptovara;
(d) „majandusressursid“ – igasugune materiaalne ja mittemateriaalne vara, kinnis-
ja ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik
kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;
(e) „rahaliste vahendite arestimine“ – toimingud, millega tõkestatakse rahaliste
vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile
ja tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses,
asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, laadis, otstarbes või muid
muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas
portfelli hallata;
ET 21 ET
(f) „majandusressursside arestimine“ – toimingud, millega tõkestatakse
majandusressursside mis tahes viisil kasutamine rahaliste vahendite, kaupade
või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki
seades.
Artikkel 3
Liidu piiravate meetmete rikkumine
(1) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et liidu piirava meetme tahtlik
rikkumine on kuritegu, kui see kuulub mõnda lõikes 2 määratletud kategooriasse.
(2) Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse liidu piirava meetme rikkumisena
järgmist:
(a) rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemine loetellu
kantud isikule, üksusele või asutusele või sellise isiku, üksuse või asutuse
kasuks, millega rikutakse liidu piirava meetmega kehtestatud keeldu;
(b) suutmatus tarbetu viivituseta arestida loetellu kantud isikule, üksusele või
asutusele kuuluvad või tema omandis, valduses või kontrolli all olevad
rahalised vahendid või majandusressursid, millega jäetakse täitmata liidu
piirava meetmega kehtestatud kohustus seda teha;
(c) loetellu kantud füüsilisele isikule liikmesriigi territooriumile sisenemise või
selle territooriumi läbimise võimaldamine, millega rikutakse liidu piirava
meetmega kehtestatud keeldu;
(d) sellise tehingu tegemine kolmanda riigiga, kolmanda riigi asutusega või
kolmanda riigi või selle asutuse omandis või kontrolli all oleva üksuse või
asutusega, mille tegemine on liidu piiravate meetmete alusel keelatud või
piiratud;
(e) kauplemine kaupade või teenustega, mille import, eksport, müük, ost,
edasitoimetamine, transiit või vedu on liidu piiravate meetmete alusel keelatud
või piiratud, ning nende kaupade ja teenustega seotud vahendus- ja muude
teenuste osutamine;
(f) tegelemine finantstegevusega, mis on liidu piiravate meetmete alusel keelatud
või piiratud, nagu rahastamine ja finantsabi, investeerimine ja
investeerimisteenused, vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja
rahaturuinstrumentide emiteerimine, hoiuste vastuvõtmine, spetsiifiliste
finantssõnumiteenuste osutamine, tehingud pangatähtedega,
krediidireitinguteenuste osutamine, krüptovara ja -rahakoti pakkumine;
(g) muude teenuste, näiteks õigusalase nõustamise teenuste, usaldusteenuste,
suhtekorraldusteenuste, arvepidamis-, auditeerimis-, raamatupidamis- ja
maksunõustamisteenuste, äri- ja juhtimisalase nõustamise teenuste, IT-alaste
nõustamisteenuste, ringhäälinguteenuste ning arhitektuuri- ja inseneriteenuste
osutamine, mis on liidu piiravate meetmete alusel keelatud või piiratud;
(h) liidu piiravast meetmest kõrvalehoidmine sellega, et
i) varjatakse loetellu kantud isiku, üksuse või asutuse omandis, valduses
või kontrolli all olevaid rahalisi vahendeid või majandusressursse,
ET 22 ET
mis tuleks liidu piirava meetme alusel arestida, kandes need
rahalised vahendid või majandusressursid üle kolmandale isikule,
ii) varjatakse asjaolu, et isik, üksus või asutus, kelle suhtes kohaldatakse
piiravaid meetmeid, on rahaliste vahendite või majandusressursside
tegelik tulusaaja, esitades vale- või puudulikku teavet,
iii) loetellu kantud isik, üksus või asutus ei täida liidu piiravast meetmest
tulenevat kohustust teatada endale kuuluvatest või enda omandis,
valduses või kontrolli all olevatest liikmesriigi jurisdiktsiooni alla
kuuluvatest rahalistest vahenditest või majandusressurssidest,
iv) ei täideta liidu piiravast meetmest tulenevat kohustust esitada
pädevale asutusele tarbetu viivituseta teave arestitud rahaliste
vahendite või majandusressursside kohta või teave loetellu kantud
isikule, üksusele või asutusele kuuluvate või tema omandis,
valduses või kontrolli all olevate, liikmesriigi territooriumil asuvate
rahaliste vahendite või majandusressursside kohta,
v) pädeva haldusasutusega ei tehta asutuse põhjendatud taotluse korral
koostööd punktides iii ja iv osutatud teabe kontrollimisel;
(i) sellistes lubades sätestatud tingimuste rikkumine või täitmata jätmine, mille
pädevad asutused on andnud tegevuse jaoks, mis sellise loa puudumise korral
on liidu piirava meetme alusel keelatud või piiratud.
(3) Lõike 2 punktides a–g osutatud tegu on kuritegu ka siis, kui see pannakse toime
raskest hooletusest.
(4) Lõikes 2 sätestatuga ei panda füüsilistele isikutele kohustusi, mis on vastuolus
Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja direktiivis (EL) 2016/343 sätestatud õigusega
ennast mitte süüstada ja õigusega vaikida.
(5) Lõikes 2 sätestatuga ei panda õigustöötajatele kohustust edastada teavet, mis on
saadud vaid seoses kohtu-, haldus- või vahekohtumenetlusega kas enne menetlust,
menetluse ajal või menetluse järel või mis on saadud kliendi õigusliku olukorra
selgitamisel. Seepärast on neil asjaoludel toimuv õigusnõustamine kaitstud
ametisaladuse hoidmise kohustusega, välja arvatud juhul, kui õigustöötaja osaleb
liidu piiravate meetmete rikkumises, õigusalast nõu antakse liidu piiravate meetmete
rikkumiseks või õigustöötaja teab, et klient soovib õigusalast nõu liidu piiravate
meetmete rikkumiseks.
(6) Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
– igapäevaseks kasutamiseks mõeldud kaupade või teenuste, nagu toit ning
tervishoiutooted ja -teenused või väikesed sularahasummad, pakkumine
loetellu kantud isikutele isiklikuks tarbeks, kui need kaubad ja teenused on
selgelt mõeldud vaid asjaomaste isikute ja nende ülalpeetavate pereliikmete
põhivajaduste rahuldamiseks;
– sellisest tegevusest teatamata jätmine;
– humanitaarabi andmine abi vajavatele inimestele.
ET 23 ET
Artikkel 4
Kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine ning kuriteokatse
(1) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud
kuritegudele kihutamine ja kaasaaitamine on karistatav kuriteona.
(2) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et katse panna toime ükskõik
milline artikli 3 lõike 2 punktides a–g, punkti h alapunktides i ja ii ning punktis i
sätestatud kuritegu on karistatav kuriteona.
Artikkel 5
Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad kriminaalkaristused
(1) Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuriteod on karistatavad tõhusate,
proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega.
(2) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud kuritegude
eest määratakse maksimumkaristusena vangistus.
(3) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 3 lõike 2 punkti h
alapunktides iii, iv ja v osutatud kuritegude eest määratav maksimumkaristus on
vähemalt aastane vangistus, kui kuriteoga seotud rahaliste vahendite või
majandusressursside väärtus on vähemalt 100 000 eurot. Liikmesriigid tagavad, et
100 000 euro künnise võib pidada saavutatuks ka sellega, kui sama õigusrikkuja on
toime pannud mitu artikli 3 lõike 2 punkti h alapunktis iii, iv või v osutatud
omavahel seotud kuritegu.
(4) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 3 lõike 2 punktides a–
g, punkti h alapunktides i ja ii ning punktis i osutatud kuritegude eest määratav
maksimumkaristus on vähemalt viieaastane vangistus, kui kuriteoga seotud rahaliste
vahendite või majandusressursside väärtus on vähemalt 100 000 eurot. Liikmesriigid
tagavad, et 100 000 euro künnise võib lugeda saavutatuks ka sellega, kui sama
õigusrikkuja on toime pannud mitu artikli 3 lõike 2 punktides a–g, punkti h
alapunktis i või ii või punktis i osutatud omavahel seotud kuritegu.
(5) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et füüsilisele isikule, kes on
toime pannud artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo, saab määrata lisakaristuse.
Lisakaristuste hulka kuuluvad trahvid.
Artikkel 6
Juriidilise isiku vastutus
(1) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta
vastutusele artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest, mille on nende kasuks toime
pannud isik, kes on juriidilises isikus juhtival kohal ning kelle tegutsemine kas
iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena põhineb
(a) õigusel juriidilist isikut esindada;
(b) õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid;
(c) õigusel juriidilist isikut kontrollida.
ET 24 ET
(2) Samuti võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab
võtta vastutusele, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud isiku puuduliku järelevalve
või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et tema alluvuses olev isik on pannud
juriidilise isiku kasuks toime artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo.
(3) Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohane juriidilise isiku vastutus ei välista võimalust
algatada kriminaalmenetlus füüsilise isiku suhtes, kes on artiklis 3 või 4 osutatud
kuriteo toimepanija või sellele kihutaja või kaasaaitaja.
Artikkel 7
Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused
(1) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 7 kohaselt vastutusele
võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja
hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud või muud trahvid,
riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine ning ilmajätmine võimalusest
saada avaliku sektori vahendeid, sealhulgas kõrvalejätmine hankemenetlustest ning
ilmajätmine toetustest ja kontsessioonidest, aga ka muud karistused, nagu
(a) äritegevuse keelamine;
(b) nende lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine, mis on välja antud
tegevuseks, mille tulemusel kuritegu toime pandi;
(c) kohtuliku järelevalve alla võtmine;
(d) sundlõpetamine;
(e) kuriteo toimepanemiseks kasutatud asutuste sulgemine.
(2) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 7 kohaselt vastutusele
võetud juriidilistele isikutele on võimalik määrata artikli 3 lõike 2 punkti h
alapunktides iii–v osutatud kuritegude eest trahv, mille ülemmäär on vähemalt 1 %
asjaomase juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest trahvi määramise otsusele
eelnenud majandusaastal.
(3) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 7 kohaselt vastutusele
võetud juriidilistele isikutele on võimalik määrata artikli 3 lõike 2 punktides a–f,
punkti h alapunktides i ja ii ning punktis i osutatud kuritegude eest trahv, mille
ülemmäär on vähemalt 5 % asjaomase juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest
trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaastal.
Artikkel 8
Raskendavad asjaolud
Kui järgmised asjaolud ei kuulu juba artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude koosseisu, võtavad
liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et üht või mitut järgmistest asjaoludest võib
käsitada raskendava asjaoluna:
ET 25 ET
(a) kuritegu on toime pannud kuritegelik ühendus nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK57
tähenduses;
(b) kuriteo on toime pannud professionaalne teenuseosutaja, rikkudes oma
ametikohustusi;
(c) kuriteo on toime pannud ametiisik oma ülesannete täitmisel;
(d) kuriteo on toime pannud mõni muu isik avaliku ülesande täitmisel.
Artikkel 9
Kergendav asjaolu
Kui see ei ole juba liidu piiravate meetmetega kehtestatud kohustus, võtavad liikmesriigid
vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude puhul käsitatakse
kergendava asjaoluna järgmist:
(a) õigusrikkuja annab pädevatele asutustele teavet, mida need asutused ei oleks muul
viisil saanud, ja aitab neil sel viisil kindlaks teha või kohtu ette tuua teisi
õigusrikkujaid;
(b) õigusrikkuja annab haldus- või kohtuasutustele teavet, mida need asutused ei oleks
muul viisil saanud, ja aitab neil sel viisil tõendeid leida.
Artikkel 10
Vara arestimine ja konfiskeerimine
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et liidu piiravate meetmetega hõlmatud
rahalisi vahendeid või majandusressursse, mille puhul loetellu kantud isik, üksus või asutus
on toime pannud artikli 3 lõike 2 punkti h alapunktis i või ii osutatud kuriteo või osalenud
sellises kuriteos, käsitatakse direktiivi (EL) […/…] [direktiiv vara tagasivõitmise ja
konfiskeerimise kohta] kohaldamisel kriminaaltuluna.
Artikkel 11
Kohtualluvuse normid
(1) Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et kehtestada oma kohtualluvus artiklites 3
ja 4 osutatud kuritegude üle, kui
(a) kuritegu on tervikuna või osaliselt toime pandud tema territooriumil, sealhulgas
õhuruumis;
(b) kuritegu on toime pandud tema jurisdiktsiooni alla kuuluva õhusõiduki või
laeva pardal;
(c) kuriteo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik või alaline elanik;
(d) kuriteo toimepanija on üks asjaomase liikmesriigi ametnikke, kes täitis oma
ametiülesandeid;
57
Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase
võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42–45).
ET 26 ET
(e) kuritegu on toime pandud tema territooriumil asutatud juriidilise isiku kasuks;
(f) kuritegu on toime pandud juriidilise isiku kasuks äritegevuse osas, mis on
toimunud tervikuna või osaliselt tema territooriumil.
(2) Kui artiklis 3 või 4 osutatud kuritegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi
kohtualluvusse, teevad need liikmesriigid koostööd, et määrata kindlaks, milline
liikmesriik viib läbi kriminaalmenetluse. Asjakohasel juhul edastatakse juhtum
kooskõlas nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK58 artikliga 12 Eurojustile.
(3) Lõike 1 punktis c osutatud juhtudel võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed
tagamaks, et nende kohtualluvuse teostamise suhtes ei kohaldata tingimust, mille
kohaselt saab süüdistuse esitada ainult pärast seda, kui ohver on esitanud avalduse
kohas, kus kuritegu toime pandi, või riik, kelle territooriumil kuritegu toime pandi,
on kuriteost teatanud.
Artikkel 12
Aegumistähtajad
(1) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada aegumistähtajad, mis
võimaldavad artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegusid uurida, nende eest süüdistust
esitada, neid kohtulikult menetleda ja nende kohta kohtuotsust teha piisava aja
jooksul pärast kuriteo toimepanemist, et neid kuritegusid saaks tulemuslikult
menetleda.
(2) Artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude jaoks, mille eest määratav maksimumkaristus on
vähemalt viieaastane vangistus, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et
võimaldada neid kuritegusid uurida, nende eest süüdistus esitada, neid kohtulikult
menetleda ja nende kohta kohtuotsus teha vähemalt viie aasta jooksul alates kuriteo
toimepanemisest.
(3) Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid kehtestada aegumistähtaja, mis on lühem kui
viis aastat, kuid mitte lühem kui kolm aastat, tingimusel et tähtaja kulgemist on
võimalik teatavate toimingute korral katkestada või peatada.
(4) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis võimaldavad täitmisele pöörata
(a) üle ühe aasta pikkuse vangistuse või
(b) vangistuse kuriteo korral, mille eest määratav maksimumkaristus on vähemalt
nelja-aastane vangistus,
mis määratakse pärast lõplikku süüdimõistmist artiklis 3 või 4 osutatud kuriteos,
vähemalt viie aasta jooksul alates lõpliku süüdimõistva otsuse tegemise kuupäevast.
See tähtaeg võib sisaldada aegumistähtaja kulgemise katkestamisest või peatamisest
tulenevaid pikendamisi.
58
Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja
lahendamise kohta kriminaalmenetluses (ELT L 328, 15.12.2009, lk 42).
ET 27 ET
Artikkel 13
Koordineerimine ja koostöö liikmesriigi pädevate asutuste vahel
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et luua asjakohased mehhanismid, tagamaks
strateegilisel ja operatiivtasandil koordineerimise ja koostöö kõigi oma pädevate haldus-,
õiguskaitse- ja kohtuasutuste vahel.
Selliste mehhanismide eesmärk on vähemalt
(a) tagada ühised prioriteedid ning õigusnormide kriminaal- ja haldusõigusliku
täitmise tagamise vaheliste seoste mõistmine;
(b) teabevahetus strateegilistel ja operatiiveesmärkidel;
(c) konsulteerimine konkreetsete uurimiste raames;
(d) parimate tavade vahetamine;
(e) abi liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude uurimise ja nende
eest süüdistuste esitamise küsimustega tegelevate spetsialistide võrgustikele.
Artikkel 14
Liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegudest teatamine ning neist kuritegudest
teatavate või uurimisele kaasaaitavate isikute kaitse
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et direktiivi (EL) 2019/193759 alusel
antud kaitset kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegudest teatavate
isikute suhtes.
Artikkel 15
Uurimisvahendid
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et tulemuslikud uurimisvahendid, nagu
need, mida kasutatakse organiseeritud kuritegevuse või teiste raskete kuritegude uurimisel, on
kättesaadavad ka artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimiseks ja nende eest süüdistuste
esitamiseks.
Artikkel 16
Koostöö liikmesriikide ametiasutuste, komisjoni, Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri
vahel
(1) Ilma et see piiraks kriminaalasjades tehtavat piiriülest koostööd ja antavat
vastastikust õigusabi reguleerivate õigusnormide kohaldamist, teevad liikmesriikide
ametiasutused, Europol, Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja komisjon oma vastava
pädevuse piires omavahel koostööd artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude tõkestamisel.
Selleks annab komisjon (ning vajaduse korral Europol ja Eurojust) tehnilist ja
59
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse
rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17–56).
ET 28 ET
operatiivabi, et hõlbustada pädevate asutuste korraldatavate uurimiste ja süüdistuste
esitamise koordineerimist.
(2) Liikmesriikide pädevad asutused jagavad koos komisjoni ja teiste pädevate
asutustega ka korrapäraselt teavet praktilistes küsimustes, eelkõige piiravatest
meetmetest kõrvalehoidmise viiside kohta, nagu struktuurid vara tegeliku tulusaaja ja
kontrolli varjamiseks.
Artikkel 17
Direktiivi (EL) 2018/1673 muutmine
Direktiivi (EL) 2018/1673 artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„w) liidu piiravate meetmete rikkumine“.
Artikkel 18
Ülevõtmine
(1) Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuue kuu jooksul
pärast direktiivi jõustumist]. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid edastavad komisjonile direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu
võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
(2) Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad neisse või nende juurde
ametliku avaldamise korral viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi
näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 19
Hindamine ja aruandlus
(1) Komisjon esitab [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast
ülevõtmistähtaega] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse,
millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke
meetmeid. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe.
(2) Ilma et see piiraks muudes liidu õigusaktides sätestatud aruandluskohustusi, esitavad
liikmesriigid komisjonile igal aastal artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude kohta
järgmised statistilised andmed:
(a) algatatud, lõpetatud, õigeksmõistva otsusega lõppenud, süüdimõistva otsusega
lõppenud ja pooleliolevate kriminaalmenetluste arv;
(b) liidu piiravate meetmete rikkumise eest määratud karistuste liigid ja määrad.
(3) Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 osutatud statistiliste andmete komisjonile
esitamiseks spetsiaalseid aruandlusvahendeid, mille komisjon on kasutusele võtnud
piiravate meetmete alase aruandluse jaoks.
(4) Hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis aastat pärast
ülevõtmistähtaega] hindab komisjon käesoleva direktiivi mõju ning esitab Euroopa
ET 29 ET
Parlamendile ja nõukogule aruande. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande
koostamiseks vajaliku teabe.
Artikkel 20
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Artikkel 21
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 30 ET
Riigiprokuratuur
Meie 02.01.2023 nr 7-1/1
Riigikohus
Eesti Advokatuur
Õiguskantsleri Kantselei
Tartu Ülikooli õigusteaduskond
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut
Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut
Harju Maakohus
Tartu Maakohus
Pärnu Maakohus
Viru Maakohus
Tallinna Ringkonnakohus
Tartu Ringkonnakohus Rahapesu Andmebüroo
Arvamuse küsimine
02.12.2022 avaldati Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi eelnõu liidu
piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta.
Justiitsministeerium valmistab kõnesoleva direktiivi eelnõu osas ette Vabariigi Valitsuse seisukohtasid
ning edastame eelnõu Teile arvamuse avaldamiseks. Arvestades Vabariigi Valitsuse seisukohtade
koordineerimise ja kinnitamise ajaraami, oleme tänulikud, kui esitate oma arvamuse hiljemalt
15.01.2022 aadressil
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Markus Kärner
Asekantsler
Lisa 1: Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi liidu piiravate meetmete rikkumisega
seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta
Mare Tannberg 620 8237
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 02.01.2023 14:57
Adressaat: Tartu Ülikooli õigusteaduskond <
[email protected]>; Tallinna Tehnikaülikooli õiguse
instituut <
[email protected]>; Harju Maakohus Tallinna kohtumaja <
[email protected]>;
Tartu Maakohus <
[email protected]>; Pärnu Maakohus <
[email protected]>;
Viru Maakohus <
[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus <
[email protected]>;
RAB rahapesu <
[email protected]>
Teema: Arvamuse küsimine
Manused: 7-11 02.01.2023 Väljaminev kiri.bdoc
Tere!
Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Arvamuse küsimine
Registreerimise kuupäev: 02.01.2023
Registreerimise number: 7-1/1.
Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn
Tel. 620 8100, Faks 620 8109
e-mail:
[email protected]
www.just.ee