Saatja:
[email protected]
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: ETTKL-i rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse tagasiside
Kuupäev: 2026-07-14 13:15
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Jagan Teiega ETTKL-i tagasiside rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse
osas.
Tervitades
ETTKL assistent
Angeli Tromp
13.07.2026
Rahvatervishoiu seaduse muutmise seadus
ETTKL tänab võimaluse eest anda tagasisidet rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse
eelnõule varajase abi sekkumise teenuse ja väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS)
regulatsiooni kohta. Veebikeskkonna loomine, kus inimene saab varajases faasis iseseisvalt abi,
enesehindamise vahendeid ning juhendatud eneseabiprogramme kasutada, on hea ja vajalik idee
ning toetab vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamist. Kuid eelnõus väljapakutud kujul me
ei toeta VIPS-ide lahendust.
Meie hinnangul ei ole eelnõust selgelt arusaadav, kuidas see suhestub olemasoleva vaimse
tervise astmelise abi süsteemiga. Praegune lahendus loob tervishoiu- ja mitte-tervishoiuteenuste
vahele uue, ebaselgete piiridega kihi, mis suurendab süsteemi killustatust.
Teiseks peame vastuoluliseks, et VIPS ei ole eelnõu kohaselt tervishoiuteenus, kuid sellele
rakendatakse mitmeid tervishoiuteenusele omaseid nõudeid. Teenust võivad osutada üksnes
tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga juriidilised isikud, teenust rahastab ja korraldab
Tervisekassa, teenuse osutamine tuleb dokumenteerida ning teenuse osutajatele kehtestatakse
ulatuslikud kvaliteedi-, andmekaitse- ja järelevalvelised nõuded. Jääb mulje, et sisuliselt
püütakse luua mitte-tervishoiuteenust, millele rakendatakse olulises osas tervishoiuteenuse
regulatsiooni. Kui teenus ei ole tervishoiuteenus, ei ole põhjendatud ka nõue, et selle osutamise
eelduseks peab olema tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. On ilmne, et patsientide silmis
on selline teenus käsitletav üksnes tervishoiuteenusena.
Meie hinnangul peab vaimse tervise abi süsteemis säilima selge piir tervishoiuteenuste ning
sotsiaal-, haridus- ja kogukonnapõhiste tugiteenuste vahel. Kui eesmärk on pakkuda inimestele
varajast tuge, eneseabivõtteid ja sümptomite leevendamist enne kliinilise abi vajaduse tekkimist,
tuleb seda käsitleda mitte-tervishoiuteenusena. Tervishoiuspetsialistid on piiratud ja kallis
ressurss ning nende rakendamine mittekliiniliste probleemide lahendamisel ei ole otstarbekas.
Samuti ei näe me põhjendust, miks mitte-tervishoiuteenuse osutamine peaks eeldama
järelevalvet kliinilise spetsialisti poolt.
Eelnõus puudub ka mõjuanalüüs olemasolevale tööjõuturule. Eesti inimressurss on piiratud ning
iga uue teenuse loomisel tuleb hinnata, kust tulevad selle teenuse osutajad ja millisele
valdkonnale avaldab see mõju. Praegu sellele küsimusele vastuseid ei ole. Kindlasti tuleks
analüüsida ja hinnata järelevalvespetsialistide eeldatavat töökoormust. Veel jääb ebaselgeks, kes
on VIPS-spetsialist, millised on tema pädevusnõuded, kuidas tagatakse teenuse ühtne kvaliteet
ning mille poolest eristub tema tegevus juba olemasolevatest nõustamis- ja tugiteenustest.
Samuti ei toeta me lähenemist, mille kohaselt kaasnevad uue teenusega seotud kohustused ja
halduskoormus tervishoiuteenuse osutajatele. Tegevusloa nõuded, järelevalve, andmekaitse,
IT-arendused, dokumenteerimine ning ligipääs terviseandmetele tähendavad reaalselt
tervisekeskustele täiendavat töökoormust ja kulusid. Puudub selgus, kas kavandatav rahastus
katab need kulud tegelikult. Tekib põhjendatud oht, et tervisekeskustele pannakse täiendavad
ülesanded ilma nende täitmiseks vajalike ressurssideta.
ETTKL-i ettepanekul võiks VIPS-i mudeli rakendumisel Tervisekassa sõlmida iseseisva
teenuseosutajaga lepingu otse, jättes teenuseosutaja leidmise ja tasustamisega seotud küsimused
endavastutusalasse, mitte tervishoiuteenuse osutajate (TTO) kanda. Seda, kas VIPS teenust
hakatakse pakkuma TTO-de poolt, koostöös nendega või sõltumatult, selgub praktika käigus. Nii
tagatakse ka paindlikkus süsteemi juurutamisel, mida tänane lahendus ei võimalda.
ETTKL toetab vaimse tervise varajase abi paremat kättesaadavust, sealhulgas digitaalseid
eneseabi- ja juhendatud eneseabikeskkondi, kuid ei pea põhjendatuks uue VIPS-teenusekihi
loomist ega selle kohustuslikku sidumist tervishoiuteenuse osutajatega. Enne sellise teenuse
loomist tuleb analüüsida ja paremini määratleda, kuidas uus teenus suhestub olemasolevate
tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenustega ja kuidas mitte luua olemasoleva
patsienditeekonna kõrvale uut paralleelset teenusekanalit.
Lugupidamisega
MTÜ Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit