MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 21
Kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest
noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks
toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus Ukraina sõjapõgenikest kuni 19-aastastele
noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning
saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(3) Määruse rakendamise eest vastutab Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on tagada kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele
(edaspidi sihtrühm) Eestis võimalused hoida sidet ukraina keele- ja kultuuriruumiga
kogukondlike tegevuste kaudu.
(2) Oodatavad tulemused on järgmised:
1) ukraina keele ja kultuuripärandiga seotud traditsioonid on sihtrühma seas elujõulised;
2) sihtrühmal on säilinud side ukraina keele- ja kultuuriruumiga;
3) ellu on viidud kogukondlikud kultuurisündmused;
4) välja on antud ukrainakeelne laste- ja noortekirjandus;
5) korraldatud on ukraina keele ja kultuuri õpe sihtrühmale.
(3) Mõõdetavad tulemused on järgmised:
1) kogukondlike kultuurisündmuste arv;
2) välja antud ukrainakeelsete teoste arv;
3) ukraina keele ja kultuuri õppes osalenute arv.
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud
eesmärgi ja tulemuste saavutamisse ning mille raames:
1) korraldatakse ukraina keele ja kultuuri õpet;
2) korraldatakse ukrainakeelseid kultuurisündmusi koostöös ukraina kultuuriseltside, eesti
vabaühenduste, kultuuri- või mäluasutuste või raamatukogudega;
3) antakse välja ukrainakeelset laste- ja noortekirjandust.
(2) Toetust ei anta projektile, mille käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on
lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik või äriregistrisse kantud füüsilisest
isikust ettevõtja.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole taotluse esitamise seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja
tasutud ajakava kohaselt;
2) ta ei ole taotluse esitamise seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei
ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
3) tal ei ole taotluse esitamise seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide
esitamise võlga;
4) tal ei ole taotluse esitamise seisuga aruande esitamise võlga ega muid tähtajaks täitmata
kohustusi toetuse andja ees;
5) tal on sihtrühmaga suhtlemise tagamiseks vähemalt üks projektimeeskonna liige, kes valdab
eesti keelt vähemalt B1-tasemel ja ukraina keelt emakeelena või sellega võrdsustatud
tasemel;
6) tal on käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vähemalt
üks lektor/koolitaja, kes omab kõrgharidust, valdab ukraina keelt emakeelena või sellega
võrdsustatud tasemel ning omab varasemat praktilist kogemust kuni 19-aastaste noorte
õpetamisel.
§ 5. Nõuded taotlusele
(1) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud
tingimustele.
(2) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) andmed taotleja kohta;
2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, eesmärk, projekti tegevuste kirjeldus ja
elluviimise aeg ja koht, sihtrühm, projekti meeskonna kirjeldus ja varasema kogemuse
kirjeldus sarnaste tegevuste elluviimisel, oodatav mõju, planeeritud teavitustegevused,
eelarve, taotletava toetuse summa;
3) ukraina keele ja kultuuri õppe läbiviija elulookirjeldus;
4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud
taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(3) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või
välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 6. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve
käskkirjaga.
(2) Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel
vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 7. Taotluse esitamine
(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab
taotluse kättesaamist.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(4) Kui taotleja taotleb mitme projekti rahastust, tuleb iga projekt esitada eraldi taotluses.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti
abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja ning
on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on:
1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
2) tõendatud algdokumendiga;
3) tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja kooskõlas käesoleva määruse § 21
punktiga 8;
4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse
standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2
nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus.
(3) Mitteabikõlblik kulu on järgmine:
1) organisatsiooni liikmemaks;
2) sularahas tasutud kulu;
3) kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu;
4) trahv, kohtukulu, viivis;
5) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
6) väljaspool Eestit toimuva sündmuse korraldamise kulu;
7) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu.
§ 9. Abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal tegevused algavad
ja lõpevad ning tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata 1. jaanuarist 2023, kuid ei või kesta kauem kui
31. detsembrini 2023.
(3) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning teavitab sellest
toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel
tingimustel:
1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud;
2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppu;
3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeva.
(5) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja
esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.
(6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest
teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse
esitamisest arvates.
(7) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse
abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
§ 10. Toetuse summa
Taotletava toetuse maksimaalne summa on 15 000 eurot taotluse kohta.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34
sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse
täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on puudusi
ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale kuni viis tööpäeva, millal taotluse menetlemise aeg peatub.
(6) Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja
jooksul puudusi kõrvaldanud ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne
tööpäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud tähtaja saabumisest. Kui
puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis
kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ei suurene ning projekti
eesmärgid ei muutu.
(8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.
§ 12. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile, projekti vajalikkus ja põhjendatus, sealhulgas
projekti elluviijate varasem kogemus – 40% maksimaalsest koondhindest;
2) projekti tegevusi kajastavate ja sihtrühmale suunatud teavitustegevuste olemasolu ja
läbimõeldus – 20% maksimaalsest koondhindest;
3) planeeritud kulutuste põhjendatus, kulutõhusus, selgus ja vastavus taotlusvooru
eesmärkidele – 20% maksimaalsest koondhindest;
4) projekti tegevuste elluviimisega saavutatav laiem kogukondlik mõju – 20% maksimaalsest
koondhindest.
(3) Komisjon kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.
(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama
oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolu korral
on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud
tingimustel ja korras taandama.
(5) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni
ettepanekul toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud,
arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi.
Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või
projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada
tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega
tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele
käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud tegevuste muutmise kohta.
(5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud
andmetel ja puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi:
1) kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50;
2) muudel haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel.
§ 15. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul
arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust
teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Taotleja või toetuse saaja, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on
vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet
esitamata.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid
mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse
esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on
põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja kümne tööpäeva jooksul
pärast vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna
kaudu.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel
juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või
teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ning tal ei ole
võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 18. Toetuse maksmise tingimused
Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena
kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 15 tööpäeva
jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva aruande esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel
pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise avalduse enne käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva
puuduste kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande menetlemise
aeg peatub.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist või toetuse
saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse
kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu
taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
8) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus ja nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase
kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma
60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne
tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates kirjaliku taotluse,
milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida
toetuse andja nõuab.
(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne
tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse
tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.
(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja
maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse
kehtima hakkamisest arvates.
(12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja
tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate
sätete kohaselt.
8. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka
elluviimise, sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
4) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja
kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja
pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab tal
teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
5) peab projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi
raamatupidamisarvestust;
6) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks
igakülgset abi;
7) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist
takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning
projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
8) järgib tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud
põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult
pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks
üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus
on ilma käibemaksuta võrdne 3000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut
hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada
sellekohane põhjendus;
9) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
10) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
11) kasutab toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud
sündmustel, sealhulgas nende reklaamil ja välja antud trükistel, ning esitab koos aruandega
toetuse eest välja antud trükise eksemplari.
§ 22. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses
või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste
kõrvaldamise raames;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega
avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või toetus tagastada;
5) muuta toetuse andjat teavitamata taotluses toodud projekti eelarve kuluridasid kumulatiivselt
kuni 30% ulatuses;
6) taotleda tingimusel, et toetuse kogusumma ei muutu, taotluses toodud projekti eelarve
kuluridade muutmist, kui muudatus on käesoleva paragrahvi punktis 5 sätestatust suuremas
mahus.
§ 23. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas
määruses sätestatud aja jooksul;
2) kontrollima projekti elluviimist;
3) tegema taotluse ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks
e-keskkonnas;
4) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist
reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
5) tegema muid käesolevas määruses, kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud toiminguid.
§ 24. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse saaja juures projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist,
sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise
otsusele;
2) nõuda projekti eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide
esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste
nõuetekohast täitmist;
3) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või
kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas
määruses sätestatust;
4) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning
keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees
ja see on ajatamata;
5) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 20 kohane toetuse
tagasinõudmise ulatus.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman Tarvi Sits
minister kantsler
Kultuuriministri määruse „Kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele ukraina
keele ja kultuuri säilimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust „Toetus
Ukraina sõjapõgenikest kuni 19-aastastele noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks“
(edaspidi taotlusvoor) toetuste jagamise korda.
Taotlusvooru eesmärk on tagada kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele Eestis
võimalused hoida sidet ukraina keele- ja kultuuriruumiga kogukondlike tegevuste kaudu.
Etnilise identiteedi säilitamine on oluline nii sihtrühma Eestis kohanemiseks kui ka kodumaale
tagasipöördumiseks. Eelnõuga viiakse ellu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2022–2023
ja „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärke.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
Eda Silberg (
[email protected], 628 2204), Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse
osakonna nõunik Artjom Tepljuk (
[email protected], 628 2266) ja Kultuuriministeeriumi
personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (
[email protected], 628 2224), kes tegi
eelnõu juriidilise ekspertiisi.
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja
õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (
[email protected], 628 2220).
Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõuga ja Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 24 paragrahvist.
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust vahendite saamise ning rahaliste
vahendite kasutamise tingimused ja kord.
Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse
seadust. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas
eelnõus sätestatud korra ja erisustega.
Lõike 3 kohaselt on toetuse andja Integratsiooni Sihtasutus, kes vastutab taotlusvooru
väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise
võimalusest, menetleb taotlusi ja otsustab, kas need rahuldada või mitte jms. Toetuse andja
täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 23 ja 24 sisukirjelduses.
Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk tagada sihtrühmale võimalused hoida sidet
ukraina keele- ja kultuuriruumiga kogukondlike tegevuste kaudu. Oluline on toetada Ukraina
noorte sotsiaalsete suhete säilimist kodumaa ja sealsete eakaaslastega ning püüda vältida nende
võõrandumist ukraina keelest ja kultuuriruumist.
Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi ning
mõõdikuid.
Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud tegevusi,
mille raames korraldatakse ukraina keele- ja kultuuriõpet, korraldatakse ukrainakeelseid
kultuurisündmusi koostöös ukraina kultuuriseltside, eesti vabaühenduste, kultuuri- või
mäluasutuste või raamatukogudega ning antakse välja ukrainakeelset laste- ja noortekirjandust.
Lõike 2 kohaselt ei tohi toetatavad tegevused olla lõpetatud või täielikult ellu viidud enne
taotluse esitamist. Kui kõik projekti toetatavad tegevused on juba ellu viidud, olenemata, kas
kulud on tasutud, on tõendatud, et taotlejal on võimekust viia projekt ellu omavahenditest.
Seetõttu puudub vajadus toetuseks. Sõna „tegevused“ viitab rohkem kui ühele tegevusele.
Seega nõue ei ole täidetud, kui kõik tegevused on ellu viidud. Näiteks kui projektis toetatakse
koolituse korraldamist, ei ole nõue täidetud, kui koolitus on korraldatud enne taotluse esitamist.
Kui projekti kontrollimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsus on tehtud enne taotluse
esitamist lõpetatud projektile, tehakse toetuse tagasinõudmise otsus ning nõutakse
väljamakstud toetus tagasi.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektid, kelle kaudu sihtrühmale teenuseid pakkuma hakatakse.
Lõike 1 kohaselt saab taotleja olla Eestis registreeritud juriidiline isik või äriregistrisse kantud
füüsilisest isikust ettevõtja.
Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse, kas
taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik võimekus.
Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Nende
olemasolu korral ei ole nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk
on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga.
Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole
likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul, kui selgub vastupidine, eeldatakse, et tal puudub
projekti elluviimiseks vajalik finants-, haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti,
likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning väljaandest Ametlikud
Teadaanded.
Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega
maksudeklaratsioonide esitamise võlga, mille esitamise kohustus tuleneb maksukorralduse
seadusest. Riik soovib toetada seaduskuulekaid isikuid, sh neid, kes on esitanud
maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded. Kohustus peab olema täidetud taotluse
esitamise ajaks. Kohustus on täidetud näiteks juhul, kui majandusaasta aruanne on esitatud
hilinenult, kuid enne taotluse esitamist.
Punktis 4 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on näiteks tehtud tagasinõudmise otsus
mõne varasema projekti raames ning otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi
maksmata. See võib-olla näiteks olukord, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on
möödunud, sh ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul
tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma
enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimakset tegema tähtajaks. Selle hulka
kuulub ka näiteks aruande esitamise kohustus.
Punktis 5 sätestatakse nõue taotleja projektimeeskonnale. Taotleja projektimeeskonnas peab
olema vähemalt üks liige, kes valdab eesti keelt vähemalt B1-tasemel ja vähemalt üks liige, kes
valdab ukraina keelt emakeelena või sellega võrdsustatud tasemel.
Punktis 6 sätestatakse nõue ukraina keele ja kultuuri õppe korraldajale. Taotleja
projektimeeskonnas peab olema vähemalt üks lektor/koolitaja, kes omab kõrgharidust ja valdab
ukraina keelt emakeelena või sellega võrdsustatud tasemel ning omab varasemat praktilist
kogemust kuni 19- aastaste noorte õpetamisel.
Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab selguma, et projektis toetatavate tegevuste elluviimine
vastab eelnõu §-s 9 sätestatud tingimustele. Taotleja määratleb oma projekti abikõlblikkuse
perioodi kavandatava tegevuste elluviimise ajakava järgi.
Lõikes 2 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama.
Lõikes 3 sätestatakse taotlejale täiendav teabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade
tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub
taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on projektile või projekti osadele tegevustele
taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest
välisabivahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud. Igal juhul
ei tohi projektis toetatavaid tegevusi ehk kulusid topelt finantseerida.
Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarve käskkirjaga.
Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja
taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise
päeva.
Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
Lõigetes 1–3 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja
jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud
taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine
toimub toetuse andja taotluste menetlemise infosüsteemi ehk e-keskkonna kaudu. Kui taotluse
esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mille tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks
esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud
tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.
Lõike 4 kohaselt võib taotleja esitada taotlusvooru mitu projekti, kuid sellisel juhul tuleb iga
projekt esitada eraldi taotluses.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.
Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib
abikõlblikkuse perioodil, selle tasub toetuse saaja ning on kooskõlas riigisisese õigusega.
Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kulu peab olema maksnud toetuse
saaja. See peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud
projekti abikõlblikkuse perioodil. Majandustehinguid (nt kaupade ja teenuste saamine) tuleb
kajastada projekti abikõlblikkuse perioodil, sõltumata arveldamise ajast.
Riigisisese õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab
järgima raamatupidamise reeglitest, maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid
piiranguid.
Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on
põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu
ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et kulu on tekkinud
asjakohaste toetatavate tegevuste käigus.
Lõikega 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend.
Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood taotluses määratud ajavahemik, millal tegevused
algavad ja lõpevad ning vajalikud kulud tekivad. Projekti elluviimise perioodi määrab taotleja.
Selle kavandamisel peab ta lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud
tingimustest, millest lähtudes tuleb taotlusesse märkida projekti algus- ja lõppkuupäev.
Lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood, sh kulude tegemine, alata varem kui
01. jaanuarist 2023 või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast. Abikõlblikkuse periood lõpeb
taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. Kui taotleja alustab
projekti elluviimist enne, kui toetuse andja on teinud taotluse kohta otsuse, peab ta arvestama
riskiga, et toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata ning taotleja peab projekti elluviimisega
seotud ja juba tehtud kulud täies mahus ise kandma.
Lõike 3 kohaselt loeb toetuse andja projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist. Toetuse
saajat teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu.
Lõike 4 kohaselt on ette nähtud võimalus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada. Toetuse
saaja saab projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel,
et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud. Projektiperioodi muutmise algatab tavaliselt toetuse saaja, esitades
selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, milles on muu hulgas välja
toodud perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist.
Samuti tuleb arvestada, et projekti abikõlblikkuse periood ei tohi pikendamise korral ületada
eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatud tähtpäeva.
Lõigetega 5–7 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise,
rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord.
Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse ülempiir.
Toetuse maksimaalne summa on 15 000 eurot taotluse kohta.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru
sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole
võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta
teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.
Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja mõjuval põhjusel ennistada. Seda
võib teha toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotluse alusel.
Lõigete 4–6 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see
ei ole piisavalt selge ja/või sisaldab puudusi, küsida taotlejalt andmete kohta selgitusi ja
lisadokumente või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse
e-keskkonna kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist,
täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil eelnõu § 11 lõikes 1
toodud taotluse menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud
nõue täidetuks.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu
§ 11 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise
raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Teave taotluse läbi
vaatamata jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul
tähtaja saabumisest arvates.
Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja
tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.
Lõike 8 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult
juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.
Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.
Lõike 1 kohaselt hindab taotlusi toetuse saaja moodustatud komisjon. Komisjoni kuuluvad
toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi esindaja ning valdkonna sõltumatud eksperdid.
Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotlusi hinnatakse. Kriteeriumide selge
lahtimõtestamine, sh asjaolude kirjeldus, on oluline, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi
taotlusi hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks
taotluse koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Selge juhend aitab ka
taotluste hindajaid ja otsuse tegijaid.
Punkti 1 kohaselt hinnatakse projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, projekti vajalikkust
ja põhjendatust ning projekti elluviijate varasemat kogemust samalaadsete tegevuste
korraldamisel. Hinnang antakse taotluses kirjeldatud tegevuste ja projekti eesmärkide alusel.
Komisjon hindab sealjuures tulemuste saavutamise realistlikkust ja projektimeeskonna
suutlikkust projekti ellu viia.
Punkti 2 kohaselt hinnatakse projekti tegevusi kajastavate ja sihtrühmale suunatud
teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldust. Hinnang antakse taotluses kirjeldatud
teavitustegevuste põhjal.
Punkti 3 kohaselt hinnatakse planeeritud kulutuste põhjendatust, kulutõhusust, selgust ja
vastavust taotlusvooru eesmärkidele. Kulud peavad olema põhjendatud ja lahti kirjutatud
taotlusvormi eelarves ja sisus. Eelarve realistlikkust hinnatakse nii piisavuse kui ka liiasuse
aspektist. Eesmärk on maksimaalne lisandväärtus minimaalsete kuludega.
Punkti 4 kohaselt hinnatakse projekti tegevuste elluviimisega saavutatavat mõju. Hinnatakse,
kas projekti elluviimine avaldab mõju ukraina kultuuri kättesaadavusele ja kultuuriidentiteedi
tugevdamisele ning kogukonna arengule laiemalt.
Lõike 3 kohaselt kaasatakse hindamisse vajaduse korral hääleõiguseta eksperte. Ekspert lähtub
hinnangute andmisel kehtestatud kriteeriumidest. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid
taotlejale ja toetuse saajale ei avalikustata.
Lõike 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas
korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja
sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolu korral tuleb
hindajal end taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav
märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest
taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.
Lõikega 5 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks.
Paragrahvis 13 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
ning üldised alused.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud
nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. See tähendab, et mõnda algse taotluse
põhiesemeks olevat asjaolu (nt toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi) ei toetata algses
taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejaga
varem kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse.
Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused ei ole taotletavas
mahus sobivad, vajalikud või piisavad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel
on projekti mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Muutmisettepanek võib
olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud
toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on
nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga või vajaduse korral projekti muutma.
Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul, kui
taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab
nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik veel kord kontrollida taotluse nõuetele
vastavust ning muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk
kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.
Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta
kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, ta ei võimalda taotluse nõuetele vastavust
kontrollida, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu
tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise
kohta.
Lõike 5 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.
Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et vastaval isikul oleks võimalik enda arvamust
asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide
kohta, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.
Lõigetega 1–3 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid menetlustermineid,
enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused otsuse
põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3
punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul, kui
taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1 punktis 2 korratakse üle
sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise
jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on taotluses või seletuses esitanud, ei
kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata
jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames
esitatud andmetel, saab sellise korra alusel saab öelda, et taotleja on ära kuulatud.
Paragrahviga 15 sätestatakse vaide esitamise õigus. Vaideid lahendatakse tuginedes
haldusmenetluse seadusele.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Paragrahviga 16 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle
algatusel.
Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib
teavet käsitleda sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui
sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal
otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub üldiselt toetuse saaja algatusel, näiteks
juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle
ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus või kulu) või abikõlblike kulude
kogumahtu. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita
kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei
ole põhjendatud nõuda, et algsest kavandatud tegevusplaanist hoitaks detailselt ja jäigalt kinni.
Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse
muuta projekti algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uue projektiga.
Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta seni, kuni see ei ole kehtivust
kaotanud. Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku
realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi
lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud
muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste
lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse
saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole
toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus
tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.
Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ning
taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab
toetuse andjat projekti muudatustest nende ilmnemisel viivitamata kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teavitama. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada
varasema kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul kui see aitab
kaasa projekti tegevuskava katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Taotluse
rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle muutmise
avalduse toetuse andjale esitamise kuupäev.
Paragrahviga 17 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.
Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistatakse. Seda tehakse järgmistel juhtudel: ilmneb asjaolu, mille korral taotlust
ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt; taotlemisel või projekti elluviimisel on
teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; toetuse
saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole
ette nähtud tingimustel võimalik jätkata; toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest
loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see
tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja
ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima
selliselt, et oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel
tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks tunnistada.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 20 kohase toetuse
tagasinõudmise otsuse tegemise erinevus seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse otsus siis,
kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või kui pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist
ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus
või viisil ellu viia, sh kui toetuse saaja ei soovi enam projektile toetust. Kehtetuks
tunnistamisega ei ole tegemist juhul, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste
rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg,
et saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses
taotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus,
kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus
jääb kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti
elluviimise ajal. Nii saab ühes projektis kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele
projektile.
Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab toetuse saaja
õigusliku aluseta saadud toetuse toetuse andjale tagastama.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
Paragrahviga 18 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Toetus makstakse välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab projekti
aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu pärast projekti abikõlblikkuse perioodi 15 tööpäeva
jooksul.
Lõigetes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg.
Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel
avalduse alusel pikendada.
Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et
aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud
andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda kuni kümme tööpäeva, mil eelnõu § 19 lõikes 2 toodud
aruande menetlemise aeg peatub. Kui toetuse andja puuduse kõrvaldab, loetakse puudusega
seotud nõue täidetuks.
Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Projekt loetakse lõppenuks, kui toetuse
andja on aruande kinnitanud. Vastavasisuline teave saadetakse toetuse saajale e-keskkonna
kaudu.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
Paragrahviga 20 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja
toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse
eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui seda on saadud
mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse
tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks juhul, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub
mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole
abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda
mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et
puudusi kõrvaldada ei saa.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka juhul, kui selgub, et toetust on välja makstud
mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse
tagasinõudmise otsus või mitte, puudub.
Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud
toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude
abikõlblikkust. Sealjuures peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda
või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik
üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite
säästliku kasutamise põhimõtet.
Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei ole see veel alus
teha toetuse tagasinõudmise otsus, kuid on toetuse andjale ajend, et hinnata, kas toetatav
tegevus jääb sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane kasutamine katkeb
kohustuslikul ajaperioodil.
Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus
või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale. See tähendab, et täidetud on kõik
toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks
jätta kolme aasta pikkuse varuaja. See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha
kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest.
Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise
päevast alates 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab
haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või
kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt
tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt
tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisu on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse
tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse
tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks toetatavate tegevuste lõpuleviimine.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta eelnõu § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema
suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid
asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõige 5 sätestab, et kui toetuse andjal ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju suurust hinnata,
võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega.
Lõigetega 6 ja 7 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse
tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral
makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul
toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada
ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava.
Lõigete 8 ja 9 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümme
tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib seda pikendada mõistliku aja võrra, teavitades toetuse
saajat.
Lõike 10 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Otsusest teavitatakse toetuse saajat e-posti
teel või tähtkirjaga posti teel.
Lõike 11 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise
võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise ajakavast.
Toetuse saaja peab toetuse tagastama 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse kehtetuks
tunnistamisest.
Lõike 12 sätestab, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja
nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja
võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse
tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu.
8. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse
rahuldamise otsuse jõustumisest.
Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse
rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja
kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk
seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud
tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused
peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete
esitamisel, sh ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete
andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu
ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele
nõuetele.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad
dokumendid ja muud tõendid raamatupidamise seaduses kehtestatud tingimuste kohaselt.
Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise
põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete
kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus ning tulud
peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena.
Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, sest võib
tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav, st usaldusväärne.
Punktide 4 ja 6 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest
eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe
õigsust või paikapidavust, sh peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja
pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole
pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud
kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige
seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.
Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult taotluses
esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud
teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või
vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse
kasutamise tingimuste, sh projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui
muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel
riigihangete seaduse põhimõtteid ka juhul, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses.
Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu
maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Riigihangete
seaduse tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses
hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse
saaja peab võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist ostude ja teenuste puhul, mille
maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 3000 euroga või ületab seda.
Punktide 9 ja 10 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi
ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.
Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja eksponeerima toetuse andja ja Kultuuriministeeriumi logo
kõigil toetuse abil korraldatud sündmustel, sh nende reklaamil ja välja antud trükistel, ning
esitama koos aruandega toetuse eest välja antud trükise eksemplari.
Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on
seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid projekti
nõuetekohaseks elluviimiseks, sh eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele,
selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust
asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht haldusorgani
poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva
või sellega lahutamatult seotud teabega. Korratakse toetuse saaja õigust tutvuda dokumendis
tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele
juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise
hinnangu andis toetuse andja konkreetne ametnik, töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse
on oluline, et tagada julgelt antud hinnang, seda ei oleks võimalik seostada konkreetse
hindajaga ning viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale.
Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja see tagastada.
Punktidega 5 ja 6 sätestatakse toetuse saaja õigus muuta teatud ulatuses ilma toetuse andjalt
nõusolekut küsimata eelarves toodud kuluridasid ning kui muudatus on lubatust suuremas
mahus, õigus taotleda muutmiseks toetuse andja nõusolekut.
Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja kohustused.
Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sh menetleda
taotlusi ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude abikõlblikkust ja teha
vajaduse korral toetuse tagasinõudmise otsus.
Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetluse ja
otsuste teatavaks tegemise tähtaegu.
Punktide 2–5 kohaselt on toetuse andjal kohustus kontrollida projektide elluviimist, sh
kontrollida aruandeid, kehtestada asjakohased juhendmaterjalid ning teha need taotlejale ja
toetuse saajale kättesaadavaks. Toetuse andja peab kas omal või toetuse saaja algatusel
selgitama toetuse andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat
viivitamata reeglites toimunud muudatustest.
Paragrahviga 24 kehtestatakse toetuse andja õigused.
Punktidega 1–2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda
asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha
abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab
tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh projekti tegevuste toimumist ja edenemist ehk
toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulude kohta eraldi
arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli
käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide
vastavust originaalile.
Punktide 3–5 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle
osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või
tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu alusel ei anta vähese tähtsusega abi ega grupierandiga hõlmatud riigiabi.
4. Eelnõu mõju
Sihtrühmale mõeldud kogukondlikel tegevustel on pikaajaline mõju. Eelnõu toetab sihtrühma
kultuuriidentiteedi ja emakeele säilimist ning soodustab seeläbi sihtrühma tagasipöördumist
kodumaale.
Toetuse saajad töötavad välja sihtrühmale suunatud teenused ning suurendavad seeläbi oma
liikmeskonda ja koostööpartnerite arvu.
Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu alusel toetuste andmist rahastatakse 2023. aasta riigieelarvest ning eelarve kinnitatakse
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Planeeritud eelarve maht on 100 000
eurot.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Välisministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Integratsiooni Sihtasutusele.