Taotlusvooru „Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus“ hindamiskomisjoni töökorra kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 08.12.2022 nr 198 Taotlusvooru „Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus“ hindamiskomisjoni töökorra kinnitamine Etendusasutuse seaduse § 17 lõike 5, Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 5 ja kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ § 11 lõike 1 (edaspidi määrus) alusel: kinnitan Kultuuriministeeriumi taotlusvooru „Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus“ (edaspidi toetus) hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) töökorra järgnevas sõnastuses: 1. KOMISJONI TEGEVUSE ÕIGUSLIK ALUS 1.1. Käesoleva töökorraga reguleeritakse etendusasutuse seaduse §-s 17 ning määruse §-s 11 ettenähtud komisjoni töö korraldust komisjonile pandud ülesannete täitmisel Kultuuriministeeriumi taotlusvoorus „Munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetus“. Komisjoni töökord (edaspidi töökord) on täitmiseks kohustuslik kultuuriministri käskkirjaga moodustatud komisjonile ja selle liikmetele, samuti komisjoni töösse kaasatud Kultuuriministeeriumi ametnikele ja töötajatele. 1.2. Määrusega Kultuuriministeeriumile pandud ülesandeid, samuti komisjoni tegevuse tehnilise teenindamise ülesannet täidab Kultuuriministeeriumi kunstide osakond. Komisjoni tegevusse võib õiguslike ning finantsküsimuste lahendamiseks kaasata ministeeriumi ametnikke või töötajaid. 1.3. Komisjonil on õigus kaasata komisjoni töösse hääleõiguseta valdkonna eksperte. 1.4. Komisjon ei lähtu taotluste hindamisel kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjast nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise kord“. 1.5. Komisjoni poolt töökorras kehtestatud nõuetele vastavalt läbiviidud hindamise tulemusena tehtud ettepaneku jätab kultuuriminister otsusega kinnitamata üksnes juhul, kui komisjoni ettepanek on selges vastuolus seaduse või määruse normidega. Kultuuriminister kaldub hindamiskomisjoni ettepanekust kõrvale ka ilmse arvutusvea olemasolul. 2. KOMISJONI ÜLESANNE Komisjoni ülesanne on toetuse saamiseks esitatud taotluste hindamine määruse lisas 1 sätestatud hindamismetoodika (edaspidi hindamismetoodika) alusel ja hindamistulemuste põhjal paremusjärjestuse ning toetussumma määramise ettepaneku (edaspidi ka ettepanek) tegemine kultuuriministrile. 3. KOMISJONI LIIKMED, LIIKMEÜLESANNETE TÄITMISE PIIRANGUD JA ERAPOOLETUS 3.1. Komisjon moodustatakse ja komisjoni liikmed nimetatakse kultuuriministri käskkirjaga lähtudes etendusasutuse seaduse § 17 lõigetes 1-4 ning määruse § 11 lõikes 4 sätestatud nõuetest. 3.2. Komisjoni esimees määratakse kultuuriministri käskkirjaga. Komisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni liikme, kes täidab komisjoni esimehe ülesandeid tema eemaloleku korral (asetäitja). 3.3. Komisjoni liikmed allkirjastavad enne taotluste komisjonis hindamist avalduse, kus kinnitavad oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. Kui komisjoni liikmel on mõne taotluse või taotleja osas huvide konflikt, tuleb see avalduses fikseerida. Seotuse olemasolul taandab komisjoni liige end otsustusprotsessist sh ei hinda taotlust (ka individuaalselt) ning lahkub ruumist, kui arutatakse temaga või temaga seotud isiku taotlust. 3.4. Komisjoni liikmel on keelatud individuaalselt ära kuulata toetuse taotlejaid või nende esindajaid. 3.5. Komisjoni liige annab hinnangu esitatud taotlusele lähtudes komisjoni töö käigus teada saadud asjaoludest. Kui komisjoni liikmel on taotluse hindamistulemust mõjutada võivat teavet, mida komisjoni töö käigus ei ole avaldatud ega arutatud, peab ta selle teabe tegema teatavaks komisjoni esimehele enne taotluste hindamist komisjonis. Komisjoni esimees otsustab, kas selline teave tuleb teatavaks teha kõigile komisjoni liikmetele enne hindamist või on tegemist teabega, mis ei mõjuta taotluste hindamist hindamismetoodikast tulenevalt. 3.6. Komisjoni liige teavitab komisjoni esimeest või Kultuuriministeeriumi kunstide asekantslerit kõigist juhtudest, kus toetuse taotleja või temaga seotud muu isik on püüdnud mõjutada komisjoni liikme tegevust töökorras reguleeritust mööda minnes. 3.7. Komisjoni liige ei avalda komisjoni töös osalemise tõttu taotlejate, nende tegevuse või kavandatud tegevuste kohta teada saadud asjaolusid ja andmeid komisjoni ülesannetega mitteseotud isikutele ka peale komisjoni liikme ülesannete lõppemist, v.a seadusega ettenähtud juhtudel. 3.8. Punktides 3.3 ja 3.7 nimetatud kohustuste rikkumisest teadlik komisjoni liige on kohustatud sellest teatama komisjoni esimehele või Kultuuriministeeriumi kunstide asekantslerile. 4. KOMISJONI TÖÖ VORM JA KVOORUMI NÕUDED 4.1. Komisjoni töövormiks on koosolek, selle tegevuse käigus tehtud otsused ning töökorras komisjoni liikmetele ette nähtud individuaalne tegevus. Komisjoni otsus ja ettepanek kultuuriministrile on menetlustoimingud haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seaduse, määruse ja töökorraga kooskõlas tehtud menetlustoimingud on siduvad komisjonile, selle liikmetele ja Kultuuriministeeriumile. 4.2. Komisjoni otsused tehakse komisjoni koosolekul. Koosolek võib toimuda ka e- koosolekuna või füüsilise ja e-koosoleku kombineeritud versioonina. Koosoleku kutsub kokku ja seda juhib komisjoni esimees. 4.3. Komisjon on pädev vastu võtma otsuseid komisjoni koosolekul, millel osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmetest, kelle hulgas on komisjoni esimees või tema asetäitja. 4.4. Komisjoni koosolekul võetakse otsused vastu konsensuslikult, eriarvamuste korral toimub hääletus. Otsus on positiivne, kui poolt hääletab üle poole koosolekust osavõtnud komisjoni liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on määravaks esimehe hääl. Häälte jagunemine kantakse arvuliselt (st isikustamata) protokolli. 5. KOMISJONI KOOSOLEKU KORRALDAMINE 5.1. Komisjoni koosoleku toimumisest teatatakse ette vähemalt viis päeva, v.a kui lühema etteteatamise ajaga toimuval koosolekul saavad osaleda vähemalt 3/4 komisjoni liikmetest. Komisjoni liige on kohustatud viivitamata teatama, kui ta ei saa välja pakutud ajal komisjoni koosolekul osaleda. Kui komisjoni koosolekul osaleda saavate komisjoni liikmete arv ei võimalda teha töökorra kohaselt siduvat komisjoni otsust, korraldatakse koosolek teisel ajal, millest etteteatamise aega võib lühendada kolme tööpäevani. 5.2. Komisjonide otsused koos põhjendustega fikseeritakse protokollina Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise keskkonnas https://toetused.kul.ee. 5.3. Protokolli allkirjastavad protokolli koostaja ja komisjoni esimees või tema asetäitja. Protokolli koostaja ei pea olema komisjoni liige. Komisjoni koosoleku protokolli võib koostada ja allkirjastada peale komisjoni koosolekut elektrooniliselt. 5.4. Kui toetuse taotluste hindamiseks korraldatakse mitu koosolekut võib protokolli koostada kõikide koosolekute osas ühes dokumendis. 5.5. Protokoll tuleb saata enne allkirjastamist koosolekul osalenud komisjoni liikmetele tutvumiseks. 5.6. Komisjoni liige esitab vajadusel oma märkused kahe tööpäeva jooksul ja need lisatakse protokolli. 5.7. Allkirjastatud koosoleku protokoll edastatakse kolme tööpäeva jooksul komisjoni liikmetele ja koosolekust osa võtnud Kultuuriministeeriumi töötajatele ja ametnikele. 5.8. Koosoleku protokolli märgitakse järgmised andmed: 5.8.1. koosoleku toimumise aeg ja koht; 5.8.2. koosoleku toimumise eesmärk (päevakava); 5.8.3. koosolekul osalenud isikute nimed; 5.8.4. koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad; 5.8.5. komisjoni ettepanek, hinded kriteeriumide lõikes ja nende põhjendused ning koondhinne; 5.8.6. eriarvamused nende olemasolul; 5.8.7. teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolul viide konkreetsele taotlejale ja taotlusele; 5.8.8. e-koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad. 6. KOMISJONI ESIMEHE ÜLESANDED 6.1. Komisjoni esimees korraldab komisjoni tööd, sh kuulub tema ülesannete hulka komisjoni koosolekute kokkukutsumine, juhtimine ja komisjoni tegevuse nõuetekohase dokumenteerimise korraldamine. 6.2. Komisjoni esimehe ülesandeks on ka tööks vajalike alusmaterjalide, sh toetuse taotluste ja muude taotluse menetlemisel kogutud kirjalike dokumentide ning töö käigus täidetavate dokumendivormide komisjoni liikmetele kättesaadavaks tegemise korraldamine. 6.3. Komisjoni esimees tagab, et komisjoni liikmed oleks esitanud töökorra punktis 3.3 kirjeldatud erapooletust tõendavad avalduse. 6.4. Komisjoni esimees teeb ettepaneku kultuuriministrile komisjoni liikme väljaarvamiseks komisjoni koosseisust, kui on alust kahelda komisjoni liikme erapooletuses või võimes osaleda komisjoni töös. 6.5. Komisjoni esimees korraldab komisjoni otsuste täitmise. 6.6. Komisjoni esimees kutsub kokku koosolekud, sh erakorralise koosoleku. 6.7. Komisjoni esimehel on õigus nõuda selgitusi kõigilt komisjoni liikmetelt komisjoni tööd või komisjoni liikmena tegutsemist puudutavates küsimustes. 6.8. Komisjoni esimees võib oma ülesannete, v.a isiklikult täidetavate ülesannete täitmisel kasutada komisjoni liikmete ning Kultuuriministeeriumi töötajate ja ametnike abi. 6.9. Komisjoni esimees tagab määruse § 13 lõikes 4 kirjeldatud taotlejate võimaluse komisjoni ees oma taotlust kaitsta. 7. KOMISJONILIIKME ÜLESANDED 7.1. Komisjoniliige osaleb koosolekul, sh otsuste vastuvõtmisel ja ettepaneku tegemisel. Komisjoni liige ei või jääda komisjoni otsustuspädevusse töökorraga pandud küsimuses erapooletuks. 7.2. Komisjoni liige on kohustatud enne taotluste koosolekul hindamist taotlustega tutvuma ning taotlusi individuaalselt eelhindama hindamismetoodika kohaselt. Individuaalhinded taotluste osas esitab komisjoni liige hindamislehel (vormi koostab Kultuuriministeerium) Kultuuriministeeriumile enne konkreetse taotluse hindamist komisjonis, kuid mitte enne, kui taotleja on määruse § 13 lõikes 4 kirjeldatud korras taotlust kaitsnud (kui taotleja on soovinud seda võimalust kasutada). Oma hinnangut tuleb komisjoni liikmel põhjendada, sh suuliselt komisjoni koosolekul, samuti täiendavalt kui seda nõuab Kultuuriministeerium oma otsustusprotsessis või kohtumenetluse käigus. 7.3. Komisjoni liige on kohustatud andma komisjoni esimehe või Kultuuriministeeriumi küsitud selgitused kirjalikult. 7.4. Vähemalt kahel komisjoni liikmel on ühiselt õigus nõuda komisjoni esimehelt erakorralise koosoleku kokkukutsumist, kui nende hinnangul on komisjoni või selle liikme tegevus vastuolus seaduse, määruse või töökorraga. 8. KOMISJONI ÜLESANDED KOOSOLEKUL JA OTSUSTUSPÄDEVUS 8.1. Komisjon on pädev tegema töökorras ette nähtud otsuseid, samuti otsuseid töökorraga otseselt reguleerimata küsimustes, kui see on komisjoni hinnangul vajalik töökorra punktis 2 nimetatud ülesande paremaks täitmiseks. 8.2. Komisjoni liikmetele tuleb tutvustada asjassepuutuvas ulatuses seaduse ja määruse, sh hindamiskriteeriumite sisu ning töökorda komisjoni koosolekul. 8.3. Komisjoni koosolekul tuleb vähemalt üks kord läbi vaadata kõik esitatud ja vormilise kontrolli läbinud taotlused. 8.4. Komisjoni koosolekul toimub määruse § 13 lõikes 4 toodud taotlejapoolne taotluse kaitsmine. Selleks annab komisjon aega kuni 20 minuti ulatuses, milles sisaldub taotleja esinemine, talle esitatud küsimused ja taotleja vastused neile. 8.5. Komisjon teeb taotluse osas töökorra punktist 10 ning hindamismetoodikast lähtudes hindamisotsuse, kui komisjoni hinnangul on kõik vajalikud alusandmed kogutud, kui seda soovinud taotlejad on oma taotlust saanud kaitsta ja hinded on piisavalt komisjonis läbi arutatud. 8.6. Komisjon teeb hindamistulemuste põhjal paremusjärjestuse ning toetussumma määramise ettepaneku kultuuriministrile kooskõlas töökorra punktiga 10. 8.7. Komisjon on kohustatud taotlusele antud hindepunkte hindamiskriteeriumite kaupa hindamistulemust sisaldavas koosoleku protokollis põhjendama. 9. KOMISJONI ERAKORRALINE TEGEVUS JA OTSUSTAMISPIIRANGUD 9.1. Komisjoni erakorraline tegevus on vajalik juhul, kui esineb kahtlus komisjoni varasema tegevuse, sh läbiviidud hindamise vastavuses seaduse, määruse või töökorra nõuetele, vajadusel ka komisjoni tegevuse peale esitatud vastuväidete lahendamisel või Kultuuriministeeriumi või kultuuriministri suhtes tehtud kohtuotsuste täitmiseks. 9.2. Komisjoni erakorraline tegevus seisneb eelkõige töökorra punktides 7.2 ja 8 kirjeldatud komisjoni ülesannete hulka kuuluvates küsimustes uute toimingute ja otsuste tegemises. Komisjon otsustab millised uued tegevused, sh otsused tehakse, kui kohtuotsusest ei tulene teisiti. Uuesti tuleb teha üksnes need tegevused, mille puhul on tuvastatud vastuolu seaduse, määruse või töökorra nõuetele, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. 10. TAOTLUSTE HINDAMINE JA PAREMUSJÄRJESTUSE NING TOETUSSUMMA MÄÄRAMISE ETTEPANEKU TEGEMINE 10.1. Komisjon hindab taotlusi hindamismetoodikast lähtuvalt. Komisjon annab igale hindamiskriteeriumile täisarvulise hinde, taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. Hindamise koondhinne arvutatakse hindamiskriteeriumite hinnete põhjal täpsusega kaks kohta pärast koma. 10.2. Kultuuriministeerium koostab vormi koondandmetega kõigi hindamiskriteeriumite kohta. 10.3. Kui kõik taotlused on kõigi hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumite arvestuses hinnatud, teeb komisjon kultuuriministrile taotluste paremusjärjestuse ning toetussumma määramise ettepaneku. Komisjoni esimees korraldab ettepaneku koostamise. 10.4. Ettepaneku saamiseks jagatakse positiivse hinnangu saanud taotlejate poolt 100 punkti skaalal saadud hinded 100-ga ning saadud jagatised korrutatakse taotlejate poolt taotletud toetussummadega. Vastavalt määruse § 7 lõikes 8 toodule, kui selliselt saadud taotluste rahaline kogumaht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi, leitakse toetuse lõplik summa proportsionaalse vähendamise kaudu. 11. KOMISJONI TEGEVUSE TEHNILISE TEENINDAMISE ÜLESANDED 11.1. Komisjoni tehnilise teenindamise ja punktis 6.8 nimetatud abistavaid ülesandeid täidab kooskõlastatult komisjoni esimehega Kultuuriministeeriumi kunstide osakond. 11.2. Tehniline teenindamine hõlmab eelkõige kõigi komisjoni tööks vajalike ja komisjoni töö käigus koostatud dokumentide kogumist ja koostamist, asjakohastele isikutele õigeaegset edastamist ning dokumentide registreerimise ja säilitamise korraldamist kooskõlas seaduste ja Kultuuriministeeriumi kordadega. 11.3. Komisjoni liikmetele tehakse vormilise kontrolli läbinud taotlused koos lisadokumentidega kättesaadavaks elektrooniliselt toetuse menetlemise süsteemi vahendusel. Hindamisleht saadetakse komisjoni liikmetele e-maili teel. 12. KULTUURIMINISTEERIUMI PÄDEVUS KOMISJONI TEGEVUSE SUHTES 12.1. Kultuuriminister või tema asendaja otsustab töökorra punktis 3.6 nimetatud olukorra esinemisel taotluse komisjonimenetlusest väljaarvamise ja taotluse rahuldamata jätmise seaduses sätestatud alusel ning lahendab punkti 7.4 kohaselt nõutud erakorralise koosoleku korraldamise üle tekkiva vaidluse. 12.2. Kui komisjoni või selle liikme tegevus ei vasta seadusele, määrusele või töökorrale, teeb kultuuriminister komisjoni esimehele ettepaneku puuduse kõrvaldamiseks või kohustab komisjoni erakorralist koosolekut kokku kutsuma. 12.3. Taotleja ära kuulamise, sh vastuväidetele vastamise pädevus on Kultuuriministeeriumil, sealhulgas komisjoni tegevust puudutavas osas. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman