Lp Ekvard Joakit Teie: 05.08.2025
Õhtuleht
Meie: 19.08.2025 nr 2.2-9/25/2535
E-post:
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise milles palute selgitada avaliku teabe seaduse
(AvTS) § 35 lg 2 p 2 rakendamist praktikas. Lisaks märgite, et mõningad ministeeriumid
rakendavad praktikat, kus nii memorandumid kui eelnõud saadetakse valitsuse istungile või
kabinetti just AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel kehtestatud juurdepääsupiiranguga.
Ometi võiks eeldada, et eelnõu ministeeriumist valitsusse saatmine tähendab "nende asutusest
välja saatmist". Ning dokumentide puhul tähendab nende valitsusse saatmine, et keegi on
eelnevalt pidanud need ka "vastu võtma ja allkirjastama". Ehk minu arusaamise järgi ei tohiks
sellistel dokumentidel AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel AK piirangut olla.
Selgitame, et AvTS § 35 lg 2 annab loetelu teabest, millele ei ole kohustust piirangut
kehtestada, kuid annab piirangu kasutamise võimaluse, kui esineb reaalne ja põhjendatud
vajadus, mis on ühtlasi ka asjakohane. Nagu kõigi piirangute kehtestamise puhul peab
teabevaldaja olema valmis piirangu vajadust ka põhjendama.
AvTS § 35 lg 2 p 2 annab võimaluse kehtestada piirangu dokumendi kavandile ja selle juurde
kuuluvatele dokumentidele enne vastuvõtmist või alla kirjutamist. Ehk siis eeltoodud sätte mõte
on võimaldada juurdepääsu piiramist poolikutele töödokumentidele, mis võivad veel muutuda,
et neid ei käsitletaks lõplike dokumentidena.
Valitsuskabineti nõupidamised on valitsuse liikmete töönõupidamised, kus arutatakse
mitmesuguseid valitsuse pädevuses olevaid olulisi küsimusi. Kabinetinõupidamisel
kujundatakse poliitikat ja saavutatakse poliitilisi kokkuleppeid. Ametlikke otsuseid seal ei
tehta. Samuti on kabinetinõupidamised kinnised. Kuna valitsuskabineti nõupidamistele
reeglina ei esitata dokumente ja seaduseelnõusid vastuvõtmiseks, siis ei saa välistada, et
edastatakse arutamiseks just poolikuid töödokumente, milledele piirangu kehtestamine võib
olla põhjendatud.
Muidugi tuleb siin igat olukorda ja dokumente eraldi hinnata. Ehk siis alati ei ole siin oluline
ainult see, kas dokument on ühest asutusest teise saadetud, vaid tähtsust omab see, mis
eesmärgil see on edastatud ja kas tegemist on lõpliku dokumendiga või töödokumendiga. Kui
dokument edastatakse kooskõlastamiseks või vastuvõtmiseks, siis reeglina ei ole piirangu
kehtestamine enam põhjendatud. Kui aga mingi dokument edastatakse teisele asutusele näiteks
täienduste ja paranduste tegemiseks või arvamuse avaldamiseks, siis võib olla piirangu
kehtestamine AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel põhjendatud. Seega ei ole siin võimalik ühest vastust
anda, vaid igat olukorda tuleb hinnata eraldi.
Lugupidamisega
Elve Adamson
jurist
peadirektori volitusel
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235