ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Roman Rubinov Teie 23.07.2025
Põllumajandus- ja Toiduamet
[email protected] Meie 14.08.2025 nr 2.2-9/25/2392-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) pöördumise avaliku
ülesande täitmise käigus ametniku filmimise ja salvestise avaldamise kohta.
Kirjeldate, et on läbi viidud riikliku järelevalve, mille raames kontrolliti loomapidamistingimusi
ning viidi läbi loomade äravõtmine. Kontrolli käigus oli kohal ka Politsei- ja Piirivalveameti
(PPA) esindaja. Kontrolli käigus salvestas loomapidaja telefoni abil ametnike tegevuse ning
avaldas hiljem osalisi videolõike sotsiaalmeedias (Facebookis). Antud juhul video oli avaldatud
loomakaitse liidu hallataval sotsiaalmeediakontol. Videol on äratuntavad nii PTA kui PPA
ametnike näod, hääled ja käitumine. Samuti on videole lisatud subjektiivne hinnang ametnike
tegevusele. Küsite, kas ametnik saab keelata oma tegevuse salvestamist ning kas isikult saab
nõuda salvestamise eesmärgi selgitamist.
Esmalt selgitame, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetset siduvat õiguslikku
hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele
vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus
anda õigusalaseid selgitusi asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse
ja õigusloome tegevuse kohta. Seetõttu on järgnevalt toodud üldised Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM) selgitused.
Pöördumises esitatud asjaoludest tulenevalt on võimalik eeldada, et toimus vähemalt kolm eraldi
andmetöötlustoimingut vähemalt kahe erineva andmetöötleja poolt. Kõigipealt salvestas
loomapidaja ametnike tegevusi kontrolli käigus, seejärel eeldatavasti edastas loomapidaja
salvestise (või osa sellest) loomakaitse liidule, kes omakorda avalikustas osa salvestisest oma
konto kaudu sotsiaalvõrgustikus. Kõike neid toiminguid peab käsitlema eraldi.
Isikuandmete töötlemine eeldab õigusliku aluse olemasolu (IKÜM art 5 lg 1 punkt a ja IKÜM
art 6 lg 1). Nii peab olema õiguslik alus nii ametnike tegevuse salvestamiseks, kui ka salvestise
edastamiseks avaldamiseks. Lõppastmes sõltub konkreetne alus andmetöötluse olukorrast ja
eesmärgist. Igal juhul peab andmetöötleja selgelt teadma ja olema suuteline selgitada, millisel
õiguslikul alusel ja eesmärgil ta isikuandmeid töötleb. Õiguslikke aluseid on AKI avanud oma
kodulehel Töötlemise õiguslikud alused.
Lisaks peab AKI vajalikuks rõhutada, et kuigi PTA kontroll on haldusmenetluse osa ning
haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 7 lg 1 järgi on haldusmenetlus avalik, et tähenda see
automaatselt seda, et ametnike isikuandmeid saab ilma piiranguteta töödelda. Arvestada tuleb
sellega, et kuigi isik töötab avalikuks sektoris, on ka temal õigus isikuandmete kaitsele.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Põhiseadus sätestab isiku õiguse oma isikuandmete kaitsele, mis kohaldub ka avalikus sektoris
töötavatele isikutele. Ühtlasi võivad antud juhul kõne alla tulla ka teatud piirangud
menetlustoimingu sisust tulenevalt (nt kui menetlustoimingu sisu avalikustamine võib takistada
menetluse läbiviimist vms).
IKÜM art 15 lg 1 alusel on inimesel õigus saada andmetöötlejalt kinnitus, kas tema isikuandmeid
töödeldakse ja kui töödeldakse, siis sellisel juhul on tal õigus tutvuda oma isikuandmete ja IKÜM
art 15 lg-s 1 loetletud teabega. Lisaks on inimesel IKÜM art 15 lg 3 alusel õigus saada koopia
enda töödeldavatest isikuandmetest. Seda õigust on täpsemalt avatud AKI kodulehel: Teave
isikuandmete kasutamise kohta.
Seega on IKÜM art 15 alusel võimalik välja küsida enda isikuandmetega seonduv, sh koopia
neist. Oluline on silmas pidada, et inimene saab küsida koopiat üksnes enda töödeldavatest
isikuandmetest. Samuti on oluline silmas pidada, et see õigus kohaldub üksnes ametnikule kui
füüsilisele isikule. Sellel alusel ei saa asutus ise küsida koopiat ega teavet oma ametniku või
töötaja kohta.
Juhul, kui andmetöötleja tugineb töötlemisel õigustatud huvi alusele, on sellel alusel toimuvale
isikuandmete töötlemisele võimalik andmesubjektil esitada vastuväiteid tulenevalt IKÜM art 21
lg-st 1.
IKÜM art 17 annab andmesubjektile õiguse nõuda oma isikuandmete kustutamist vastavate
asjaolude kehtimisel (IKÜM art 17 lg 1 punktid a-f), nt IKÜM art 17 lg 1 punkti c järgi on
andmesubjektil õigus nõuda andmete kustutamist vastuväite esitamisel töötlemise suhtes, mis
toimub õigustatud huvi alusel (IKÜM art 21 lg 1) ja kui andmetöötlejal pole töötlemiseks
ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid. Seega ei töötle andmetöötleja andmeid edasi, v.a. juhul,
kui tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid,
õigused ja vabadused. Andmetöötlejal on õigus kustutamise taotlust mitte täita, juhul kui kehtib
üks IKÜM art 17 lõikes 3 toodud eeldustest, nt sõna- ja teabevabaduse teostamiseks; juriidilise
kohustuse täitmiseks; õigusnõuete täitmiseks jms.
Seoses videole lisatud subjektiivse hinnanguga ametnike tegevusele märgime, et subjektiivse
hinnangu puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega. Kui isik leiab, et temale on
isikuandmete töötlemisega tekkinud kahju, sh mainekahju, siis on tal õigus pöörduda
andmetöötleja vastu tsiviilkohtusse. Võlaõigusseaduse § 1046 lõike 1 kohaselt on isiku au
teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu
kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega
ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist ja edaspidisest sarnasest
tegevusest hoidumist, mis on vajalik kui tegemist on järjepideva tegevusega. Andmekaitse
Inspektsioonil sellist pädevust ei ole.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)