Kirsika Lääts - AKI
Saatja: info - AKI
Saatmisaeg: esmaspäev, 11. august 2025 16:35
Adressaat: GP Dude
Teema: RE: Infopäring
Tere
Vastuseks teie pöördumisele selgitame, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi
MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Andmekaitse Inspektsioonil kohustus anda õigusalaseid selgitusi
inspektsiooni tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. See tähendab, et me
anname selgitusi isikuandmete kaitse seaduse, isikuandmete kaitse üldmääruse ja avaliku teabe seaduse
kohta.
Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on
tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, lõike, punkti sisu ja
tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik
hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi. Kuna Teie kiri ei ole selgitustaotlus, siis sellele hetkel me vastata
ei saa.
Kuivõrd inspektsioon teostab järelevalvet isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise üle, ei saa me
juhendada, kuidas andmetöötlustoimingud üles ehitada, kuivõrd see on andmetöötleja kohustus ja
vastutus.
Enne andmetöötlustoimingutega alustamist tuleks tutvuda isikuandmete kaitse üldmäärusega. Samuti on
rohkelt juhendmaterjali meie kodulehel, millest osadele oleme juba eelnevas vastuses Teile viidanud.
Küll aga olgu öeldud, et isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
kohta. Kui videol on inimest võimalik kaudselt tuvastada, hoolimata sellest, kas tema nägu on näha või
mitte (nt riietuse või muu tunnuse abil), siis on tegemist isikuandmetega. Isikuandmete töötlemine peab
vastama andmekaitse põhimõtetele (sh olema seaduslik ja läbipaistev). Seda, millisel eesmärgil ja
õiguslikul alusel andmetöötlust läbi viiakse, peab selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk Teie ise. Kui
alus andmetöötluseks puudub, siis andmeid töödelda ei tohi.
Heade soovidega
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected]
+372 627 4135
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn I Youtube
From: GP Dude <
[email protected]>
Sent: Thursday, August 7, 2025 4:55 PM
1
To: info - AKI <
[email protected]>
Subject: Re: Infopäring
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Kahjuks selline vastus jääb mulle ikkagi segaseks. Saan aru, et nagu tohib, aga nagu ei tohi jne.
Kas oleks võimalik teil lihtsalt öelda, et kas see on ok ja ei ole andmekaitse vastane tegevus või on. Nt sõida autoga
linnas, märkan punasega ülesõitjat ja postitan selle video youtubesse, kus märgin ära, et nägin punasega
ülesõitmist liikuses. Ühtegi inimese nägu ei ole näha. Auto nr on näha, aga ainult auto nr pole isikuga seotud. Ühtegi nägu
kunagi üles ei pane ja kellegi nimesid ei nimeta ja ei ütle ka, et autojuht on loll või idioot vms, lihtsalt igapäevane nö
videoblogi, kus kajastan liikluses toimuvat. GDPR järgi peaks olema see lubatud, kuna langeb ajakirjandusliku huvi
kategoriasse.
?
Kontakt info - AKI (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval N, 7. august 2025 kell 09:19:
Tere
Kui plaanite oma pardakaamera videosid avaldada sotsiaalmeedias või mujal, siis esmalt tuleb hinnata,
kas kaamera on jäädvustanud isikuandmeid. Andmekaitse reeglid kohalduvad, kui videol on näha
isikuandmed. Auto numbrimärki alati isikuandmeteks ei loeta, kuid muutub isikuandmeteks, kui see on
auto omaniku/kasutajaga kokku viidav. Kui kaameraga on jäädvustatud ka inimesi (nt möödakäija, juht)
viisil, mis võimaldab neid otseselt või kaudselt tuvastada (nt näo, kehakuju, riietuse, liikumismustri või
muu tunnuse kaudu), siis toimub isikuandmete töötlemine ning tuleb järgida isikuandmete kaitse nõudeid.
Samuti tuleb arvestada, et hilisemates kommentaarides võidakse viidata konkreetsele isikule ning
andmed koosmõjus võivad muutuda isikuandmeteks. Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab
esinema õiguslik alus.
Soovitused AKI kodulehel tutvumiseks:
Lähemalt, mis on isikuandmed: Mõisted | Andmekaitse Inspektsioon
Teiste isikute andmete avaldamise kohta KKK: Interneti- ja veebitegevused | Andmekaitse
Inspektsioon (nt Mida teha seadusrikkumist või huligaansust näitava foto või videoga? Kas ma
võin avalikkusele teada anda avastatud rikkumisest? Kui ma soovin avalikkusele teada anda
mingist probleemist koos isikuandmetega – miks ajakirjandus seda tohib teha, kuid mina mitte?)
Ajakirjandus KKK: Ajakirjandus | Andmekaitse Inspektsioon
Videovalve korraldajale: Videovalve korraldajale | Andmekaitse Inspektsioon
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Heade soovidega
Andmekaitse Inspektsioon
2
[email protected]
+372 627 4135
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn I Youtube
From: GP Dude <
[email protected]>
Sent: Monday, August 4, 2025 12:35 PM
To: info - AKI <
[email protected]>
Subject: Infopäring
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere,
soovin teada, kas ja mis tingimustel on lubatud eesti auto pardakaamera videosid sotsiaalmeedias kasutada, nt
youtube, tiktok?
Oletame sõidan autoga iga päev, märkan liikluses kihutajat, ohtliku manöövri tegijat, nö liiklusseaduse rikkujaid ja
postitan neid väikseid videosid sotsiaalmeedias. Viitan videos sellele, mis rikkumise see auto tegi. Videos on näha ka
auto numbrimärk.
Ma tean, et GDPR seisukohalt on see lubatud, kui tegu pole tahtliku kellegi konkreetse jälitamisega või lihtsalt
halvustamisega või lihtsalt suvalt videode ülespanekuga. Sellisel juhul on tegu siiski ajakirjandusliku eesmärgiga juhtuda
tähelepanu liikluses toimuvatele vigadele, nt punasega ülesõitmine. Videos kindlasti ei halvusta kedagi, ei ütle et see
juht on selline jne. Informatiivne, ajakirjanduslik vlogi.
Kas sellisel juhul on lubatud nende videode ülespanek kui ka auto numbrimärk on nähtav? Isikute näod kindlasti ei ole
näha, ühtegi inimese nägu pole näha.
Tänan
3