Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp juhatus Tallinn, Sõpruse pst 196 korteriühistu [email protected] 08.08.2025 nr 2.1-1/25/907-1981-5 Tähelepanu juhtimine Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise seoses Tallinn, Sõpruse pst 196 korteriühistu (KÜ) territooriumil kaamerate kasutamisega, mis on paigaldatud maja fassaadile ja trepikotta. Pöördumise kohaselt ei vasta KÜ juhatus küsimustele turvakaamerate kohta ja keeldub edastamast kaamerate kasutamise korda. Samuti nõuab juhatus pöördumise kohaselt auto parkimise registreerimiseks auto tehnilise passi edastamist. Inspektsioon selgitab KÜ juhatusele kaamerate kasutamise ja isikuandmete töötlemise nõudeid, et saaksite oma tegevuse üle vaadata ja viia sisse muudatused.  KÜ-le kuuluvat ala saab filmida üksnes üldkoosoleku otsusel või korteriomanike kokkuleppel.  Avalikku ala (ala, mis ei kuulu KÜ territooriumi hulka) võib filmida üksnes juhul, kui olete eelnevalt koostanud õigustatud huvi hinnangu.  Kaamerate kasutamisel peavad igal juhul olema koostatud nõuetekohased andmekaitsetingimused ja paigaldatud teavitussildid.  Kõigile korteriomanikele tuleb anda võimalus tutvuda valvekaamerate kasutamise tingimustega.  Ühistu liikmetelt isikuandmeid sisaldavate dokumentide nõudmisel tuleb lähtuda eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest. Kaamerate kasutamise otsus (õiguslik alus) Korteriühistu territoorium, sealhulgas korterelamu välisfassaad, trepikoda, trepikoja välisuks, parkla, prügimaja, kõnnitee jmt ning nende osad, on korteriomanike kaasomandis ning selle piires toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb kokku leppida ühistusiseselt. Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid. Valvekaamerate kasutamine on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi isikuandmete töötlemine, milleks on vajalik seaduslik alus. KÜ võib ühistu territooriumil kaamerate kasutamise õiguslikkuse tagada kahel erineval viisil. Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. Vastavalt Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Riigikohtu praktikale1 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel2, kuid kaamerate paigaldamine võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja korteriomanike kokkulepet3. Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele. Sel juhul peab seaduslikuks valvekaameraga isikuandmete töötlemiseks küsima kõikide korteriomanike nõusolekut, mis saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike kokkuleppes. Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, saavad korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes õigustatud huvile (IKÜM art 6 lg 1 punkt f). Sellise otsuse eelduseks on see, et õigustatud huvi on hinnatud (vt allpool täpsemalt). Korteriomanikud saavad üldkoosolekul häälteenamusega valvekaamerate paigaldamise vastu võtta, kui lisaks eelnevalt teostatud õigustatud huvi analüüsile otsustatakse häälteenamusega ka valvekaamerate kasutamise tingimused. Seega üldkoosoleku otsusest häälteenamusega piisab, kui üldkoosoleku otsustatakse kaamerate paigaldamine ning mh kaameratega jälgimine ja salvestiste väljaandmine on reguleeritud. Näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel (süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks) ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada. Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisega koos võetakse vastu otsus ka kaamerate kasutamise tingimuste kohta (vt allpool). Kaamerate kasutamise eesmärk ja õigustatud huvi KÜ territooriumil paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste ärahoidmine. Enne otsuse tegemist peab korteriühistu hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (näiteks turvaukse, signalisatsiooni, täiendava valgustuse kasutamise võimalusi). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – kaamerate kasutamine peab olema suunatud konkreetse probleemi lahendamisele. Arvestama peab, et isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on esialgselt määratud eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks lihtsalt vaatamiseks, kes millise autoga sõidab või kui palju prügi ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune kaamerapildi reaalajas jälgimine on vastuolus kaamera paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua kaasa väärteovastutuse. Kui eesmärgi täitmiseks sobivad alternatiivsed meetmed ei ole piisavad ning kaamerate paigaldamine on möödapääsmatu, peab KÜ viima läbi õigustatud huvi hinnangu. Õigustatud huvi hindamine ja dokumenteerimine on kaamera paigaldaja ehk antud juhul KÜ kohustus. 1 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11.3 ja järgnevad. 2 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. 3 KrtS § 38 lg 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. 2 (4) Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis.4 Andmekaitsetingimused ehk kaamerate kasutamise kord Oluline on silmas pidada, et kõigile korteriomanikele tuleb enne kaamerate kasutamise otsustamist, aga ka hiljem kaamerate kasutamise ajal anda võimalus tutvuda valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad IKÜM art-st 13 tulenevalt olema muuhulgas välja toodud korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg, mis eesmärgil salvestisi vaadatakse ja väljastatakse (ainult süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks) jne. Andmekaitsetingimused peavad olema arusaadavad, selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning hõlpsasti kättesaadavad, näiteks KÜ e-postile kirjutades. Näidis andmekaitsetingimustest, mis reguleerib kaamera kasutamise korda, on kättesaadav SIIN. Teavitussildid Õigustatud huvi alusel paigaldatud kaamera korral on vajalik enne kaamera filmimise alasse sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele. See tähendab seda, et näiteks trepikojas olevate kaamerate puhul peab silt olema paigaldatud trepikotta ning ka trepikoja uksele, et inimene trepikoja ette jõudes või sinna sisenedes saaks selgelt aru, et on minemas kaamera filmimise alasse. Teavitussildil on oluline kindlasti välja tuua: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja nimi (KÜ nimi) ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega. Teavitussildi koostamisel on võimalik kasutada ka videovalve sildi genereerijat. Kaamerasalvestised Mida pikem on salvestiste säilitamisaeg (eriti, kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Valitud säilitamisaeg peab eesmärgi saavutamiseks ka tegelikult vajalik olema. Kauem lihtsalt igaks juhuks ei tohi salvestisi säilitada.5 Informatsioon säilitamise kohta peab sisalduma andmekaitsetingimustes. Kohustus isikule vastata Arvestama peab, et inimesel, kes kaamera vaatevälja jääb (andmesubjekt), on õigus saada kinnitust, kas tema isikuandmeid üldse töödeldakse ja kui jah, siis saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta. Andmesubjektil on õigus saada tema kohta kogutud andmeid ehk väljavõtteid videosalvestistest. Lisaks on inimesel õigus IKÜM art 17 alusel nõuda andmetöötlejalt ehk KÜ-lt enda andmete (antud juhul videosalvestiste) kustutamist või esitada IKÜM art 21 lg 1 kohaselt filmimise osas vastuväide. KÜ-l on kohustus vastata sellistele taotlustele hiljemalt ühe kuu jooksul.6 4 Õigustatud huvi juhend, leitav https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/oigustatud-huvi. 5 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes. Leitav https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf, p. 121. 6 IKÜM artikkel 15 ja art 12 lg 3. 3 (4) Parkimise korraldamine Korteriühistul on parkimise korraldamisel sarnaselt kaamerate paigaldamisega võimalik tegutseda kas korteriomanike kokkuleppe või üldkoosoleku otsuse alusel. Samuti on võimalik ühistusiseselt kokku leppida, milliste dokumentide alusel parkimise korraldamine toimub. Arvestada tuleb siiski, et igasuguste isikuandmeid sisaldavate dokumentide edastamise ja vastuvõtmise puhul on tegemist isikuandmete töötlemisega, millele kohalduvad IKÜM-st tulenevad andmekaitse põhimõtted. Esiteks peab selleks, et isikuandmete töötlemine oleks seaduslik, olema andmetöötlejal alati õiguslik alus (nt nõusolek, õigustatud huvi).7 Teiseks peab igasugune isikuandmete töötlemine olema alati seotud konkreetse eesmärgiga. Eesmärgipärasuse põhimõttest tulenevalt peab isikuandmeid koguma täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Minimaalsuse põhimõtte kohaselt tuleb andmeid töödelda ja koguda nii vähe kui vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et korteriühistu peab enne korteriomanikelt parkimise korraldamiseks andmete küsimist hindama, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil dokumente küsitakse ning kas konkreetsete dokumentide küsimine on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seega peab korteriühistu enne isikuandmeid sisaldavate dokumentide küsimist kriitiliselt analüüsima, kas küsitud dokumendid on esiteks sobivad soovitud tulemuse saavutamiseks ning teiseks piisavad ja vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Kui korteriühistu otsustab reguleerida parkimist ning anda parkimisload, et vältida võõraste autode parkimist elanikele ettenähtud parkimisalal, siis võib ühistu selleks küsida auto numbrimärki. Eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest tulenevalt peab korteriühistu aga hindama, kas eesmärgi saavutamiseks on sobiv ja vajalik nõuda täiendavaid isikuandmeid. Eelnevast tulenevalt palub Andmekaitse Inspektsioon korteriühistul: - vaadata üle ja hoolega läbi mõelda kaamerate kasutamise ning paigaldamise kord KÜ territooriumil; - võimaldada ühistu liikmetel tutvuda valvekaamerate kasutamise korraga (andmekaitsetingimustega); - vaadata üle parkimise korraldamisega seotud isikuandmete küsimise kord. Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve korraldajale koostatud nõuannetest. Lisaks on inspektsioon koondanud eraldi KKK ja info korteriühistutele. Käesolevale tähelepanu juhtimisele Andmekaitse Inspektsioon vastust ei oota. Lugupidamisega Helen Laane jurist peadirektori volitusel 7 IKÜM artikkel 6. Lisainfo: Töötlemise õiguslikud alused | Andmekaitse Inspektsioon. 4 (4)