Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Ando Urbas Teie 05.08.2025 Scalewireless OÜ [email protected] Meie 07.08.2025 nr 2.2-9/25/2537-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Klient soovib, et paigaldaksime talle tema krundi ees avalikku tänava liiklust analüüsiva lahenduse, et ta saaks teada, mitu autot ja mitu inimest tema krundist möödub. Minu küsimus: Kas te näete mingit probleemi avalikus linnaruumis liikuvate autode ja nimimeste arvu kohta statistilise informatsiooni kogumises? Eeldusel, valitud tehniline lahendus ei salvesta selle tegemise käigus biomeetrilisi andmeid ega autonumbreid; ei tee videosalvestusi ega fotosid? Kui jah, siis mis regulatsioone selline lahendus rikuks? Küsite, milliseid regulatsioone teie ettevõtte poolt pakutav lahendus rikuks. Teadmata, milliseid andmeid see lahendus täpsemalt töötleb (kogub, säilitab jne), siis saame esmalt märkida, et AKI saab selgitusi jagada vaid oma pädevusse kuuluvas osas, nimelt siis kui töödeldakse füüsiliste isikute isikuandmeid. Seda, kas ka praegusel juhul toimub isikuandmete töötlemine, tuleb selgeks teha andmetöötlejal ehk ettevõttel/isikul, kes monitoorib tegevusi, endal. Samuti tuleb monitoorijal endal teha selgeks, kas avalikus linnaruumis selline tegevus on kohane, pöördudes näiteks kohaliku omavalitsuse poole. Järgnevalt selgitame lühidalt isikuandmete töötlemise üldiseid põhimõtteid, misjärel saate oma tegemisi analüüsida seoses võimaliku isikuandmete töötlemisega. Selgitate, et te ei töötle biomeetrilisi andmeid ega autonumbrit. Selgitame, et isikuandmeteks on kõik andmed üksikuna või kogumis, mille kaudu inimene on otseselt või kaudselt äratuntav, näiteks nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaatorid, samuti füüsilised, geneetilised, vaimsed, majanduslikud, kultuurilised ja mistahes muud tuvastamist võimaldavad tunnused ja nende kombinatsioonid1. Ehk siis kui inimene on tuvastatav läbi mingite parameetrite, siis saab neid andmeid lugeda isikuandmeteks. Näiteks ka inimese kujutis fotol või videol võib olla äratuntav. Isikuandmete kaitse reeglid ei kehti kui teave ei võimalda isikut mõistlike pingutustega tuvastada2. Isikuandmete kaitse nõuded Eestis on sätestatud peamiselt Isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) ning isikuandmete kaitse seaduses aga kohustusi võib ka muudest seadustest tulla. See olenebki juba sellest, millega ettevõte tegeleb ning milliseid andmeid kogub. 1 Vt üldmääruse art. 4 p.1; direktiivi art. 3 p. 1. 2 Vt üldmääruse põhjenduspunkt 26 ja 57 ning art. 11; direktiivi pp. 21. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 IKÜM3 sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid töödelda (sh vaadata, koguda, säilitada jne) üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel4 ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid5. Isikuandmete töötlemise õiguslike aluste loetelu on sätestatud IKÜM artiklis 6. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM-i6 kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja ise vastavalt töödeldavatele andmetele. Kui õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks puudub, siis andmeid töödelda (sh koguda, edastada, salvestada vms) ei tohi. Niisama igaks juhuks andmeid töödelda, sh koguda, eesmärgiga, et ehk hiljem on tarvis, ei ole samuti lubatud. Kui inimesel tekib küsimusi oma isikuandmete töötlemise kohta (tänaval liikuv inimene jääb seadme vaatevälja jne), siis on inimesel õigus andmetöötleja poole pöörduda erinevate taotlustega ning muuhulgas nõuda võimalust oma andmetega tutvuda ehk siis saada teada, kuidas ja milliseid pöörduja isikuandmeid töödeldakse. Et inimene saaks andmetöötlejaga poole pöörduda, tuleks välja panna teavitussilt. AKI on loonud salvestusseadme teavitussildi genereerija. Teavitussildil peab olema viide dokumendile, mis käsitleb andmetöötlust. Sildil viidatud eeskirjadesse tulebki kirja panna kas, milliseid andmeid, millisel alusel jne töödeldakse. Seda, milliseid õiguseid veel inimesel on, leiab AKI veebilehelt (isikuandmed-inimese õigused loetelus). Andmetöötlejal tuleb pöördumisele vastata ühe kuu jooksul ning anda vastus, kas inimese nõue täidetakse või mitte. Keeldumist peab põhjendama ehk siis andmetöötlejal tuleb selgitada, miks ja millisel alusel neid mingeid isikuandmeid töödeldakse (või kui isikuandmeid ei töötle, siis selgitama seda). Kui selgitusi ei anta või need ei ole selged ning piisavad, siis saab andmesubjekt vajadusel pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni. Lisainformatsiooni saamiseks soovitame tutvuda Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel avaldatud korduma kippuvate küsimustega (KKK), samuti isikuandmete töötlemise üldjuhendiga, kus on kirjas kõige olulisem, mida isikuandmete töötleja peab teadma. Samuti leiab informatsiooni andmetöötleja vastutusest ning kohustustest isikuandmete töötlemisel siit. Pöördumises välja toodud lahendus võib olla sarnane kaamerate kasutamisega, mistõttu tasub uurida KKK kaamerate küsimusi-vastuseid. Kui ettevõttel on vaja õiguslikku abi ja seisukohta lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest ning töödeldavatest andmetest, siis soovitame pöörduda õigusnõustajate (advokaadid, juristid) poole, kes saavad aidata korrektse dokumentatsiooni koostamisel. Konkreetsest asjaoludest lähtuva seisukoha saab AKI anda vaid menetluse raames. Loodan, et minu selgitustest on abi ning lisaküsimuste korral võtke ühendust. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist peadirektori volitusel 3 IKÜM art 5 lg 1 p a 4 IKÜM art 5 lg 1 p b 5 IKÜM art 5 lg 1 p c 6 IKÜM art 5 lg 2 2 (2)