ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Krista Pihlapuu Teie 31.07.2025
Mahtra 44 KÜ
[email protected] Meie 01.08.2025 nr 2.2-9/25/2467-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses ajutise kaamera paigaldamisega
korteriühistu (KÜ) trepikotta. Kirjutate: Mahtra 44 KÜ on paigaldanud ümber maja ja
sissepääsude juurde ning I korrusele videokaamerad juba väga ammu. Selle kohta on üldkoosoleku
otsus ja sildid väljas nii nagu kord ette näeb. Viimased nädalad on meid tabanud erakordne
juhtum, kus ühes trepikojas konkreetsel korruse koridoris kas tuuakse kotiga väljaheited või
lihtsalt lastakse oma väljaheited nurka. Koristaja ja majaelanikud on väga ärritatud ja juhatus ei
saa kuidagi teisiti aidata, kui mõtlesime proovida korraks panna sinna kaamera. Aga kas ajutiselt
juhtumipõhiselt võime seda teha? Oleme mõelnud ka piirkonnapolitsei poole pöörduda, aga ega
tema ei saa ka ilmselt aidata, ega valvata seal kuni isiku tabamiseni.
Selgitan, et ajutise kaamera paigaldamisel kehtivad samad reeglid, mis statsionaarse kaamera
paigaldamisel (sh isikute teavitamine korrektse sildiga, korrektne tegevuste dokumenteerimine, sh
kes saab salvestistele ligi jne nõuded). Trepikoda kuulub korteriomanikele ühiselt, seega ei saa
üksikisik või juhatus paigaldada kaamerat ilma õigustuseta. Kaameraid saab korteriühistus
paigaldada ühise kokkuleppena. Kui ühist kokkulepet ei saavutata, siis tuleb kaamera paigaldamise
otsus vastu võtta KÜ üldkoosolekul. Otsus tuleks dokumenteerida protokollis ja
sisekorraeeskirjades. Siinkohal tulebki Teil uurida, kuidas on KÜ-s kaamerate kasutamine
reguleeritud (sh mis eesmärgil võib kaameraid lisada ühisalale jne) ning seejärel saategi otsustada,
kas ajutise kaamera kasutamine vastab KÜ-s kokkulepitud eesmärkidele.
Meeles tuleb pidada, et kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – kaamerate
kasutamine peab olema suunatud konkreetse probleemi või turvariski lahendamisele. Konkreetsed
kaamerate asukohad ja eesmärgid peab ühistu ise kindlaks määrama vastavalt sellele, millist
probleemi soovitakse lahendada. Kaamerate asukohad peaksid samuti olema kokku lepitud
kaamerate kasutamise tingimustes koos eesmärkidega. Kui kaamera vaatevälja jääb mõne korteri
uks või aken, siis soovitan uuesti läbi mõelda, milline on kaamera vaateväli. Kaamera peab olema
suunatud konkreetse probleemi lahendamisele ehk vajadusel tuleks kaamera vaatevälja muuta,
näiteks kitsendada vaatevälja ja mitte salvestada ala, mida tegelikkuses filmima ei pea ja ei tohi.
Oluline on meelde jätta, et isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on esialgselt määratud
(seaduspäraste) eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei
saa kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks lihtsalt vaatamiseks, kes millal uksest
siseneb, sotsiaalmeedias avaldamiseks vms. Korrarikkumistest tuleb teavitada politseid.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Loodan, et vastusest on abi ja vajadusel võtke uuesti ühendust. Soovitan Teil kindlasti tutvuda
videovalve korraldaja artikliga, korteriühistutele suunatud materjaliga ja korduma kippuvate
küsimustega.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)