LUUNJA VALLAVALITSUS
Maanteeamet Meie 20.09.2017. a nr 7-2/1512
Terviseamet
Veeteede amet
Seisukoha küsimine Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse
detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõule ja lähteseisukohtadele.
Lähtudes planeerimisseadusest § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusest § 33 lg 6 ja Vabariigi Valitsus määrusest 17.12.2015 nr 133 Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused esitame Teile Luunja Vallavolikogu
otsuse Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu
seisukoha saamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Karjus
planeeringu- ja haljastusspetsialist
7417217,
[email protected]
Lisad:
1. Luunja Vallavolikogu otsuse „Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse
detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;
2. Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang (Alkranel OÜ
25.07.2017) koos lisadega (AB Artes Terrae OÜ, juuni 2017 planeeringu eskiisjoonis;
Keskkond & Partnerid planeeringuala veevarustuse ja kanalisatsiooni eskiis mai 2017).
Puiestee 14 Telefon 741 7319
[email protected]
Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee
62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 A/a : 1120133283
EELNÕU 25.08.2017
TARTUMAA
LUUNJA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Luunja PP.KK.2017. a nr XX
Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine
AS TRANSCOM VARA on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks Kabina külas
Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksusele eesmärgiga muuta maakasutuse sihtotstarve
sotsiaalmaast elamumaaks, üldkasutatavaks maaks, transpordimaaks ja veekogude maaks ning
kavandada maa-alale ühepereelamud ning üldkasutatav puhke- ja sadamaala.
Väike-Kabina maaüksus asub Kabina külas Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee ja Emajõe vahelisel
alal. Maa-ala suurus on 22,81 ha, olemasolev sihtotstarve on 100 % üldkasutatav maa.
Katastriüksuse kõlvikuline koosseis on alljärgnev: looduslik rohumaa 5.14 ha, metsamaa 1.36
ha, muu maa 16.31 ha, s.h. veealune maa 8.89 ha. Maaüksusel asub kaevandamise käigus
kujunenud veekogu veepeegli pindalaga ligikaudu 9,1 ha. Nimetatud veekogu on
Keskkonnaministeeriumi 09.05.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/510 kantud eraldiseisva
tehisjärvena nimega „Kabina järv“ keskkonnaregistrisse. Väike-Kabina maaüksusel asub
riikliku kaitse all olev arheoloogiamälestis. Kinnistule ulatub maantee kaitsevöönd ning Emajõe
ja Kabina järve kaldakaitse vööndid. Kinnistu on hoonestamata ja käesoleval ajal kasutusel
ujumis-, kalastus- ja muu puhkealana.
Luunja valla üldplaneering (ÜP) määrab maa-ala juhtotstarbeks sotsiaalmaa, mis on mõeldud
puhke- ja virgestusalaks. Kabina järve äärde on üldplaneeringuga kavandatud supluskoht.
Lisaks on ÜP kohaselt tegemist terviklikult rohevõrgustiku alaga, osaliselt kaitsealuse
metsamaaga ja üleujutusalaga. Kalda piiranguvööndite suurendamise ega vähendamise
ettepanekut ÜP ei sisalda.
Planeeringuga kavandatav tegevus on käsitletav ÜP põhilahenduse muutmisena maakasutuse
juhtotstarbe osas. Planeeringuga tuleb järgida ÜP seatud nõudeid kaitstavale metsamaale.
Planeeringuga tuleb tagada rohekoridori toimimine planeeringualal. Planeeringuga tuleb ette
näha Kabina järve avalik kasutus, puhke- ja supluskoha rajamine ning veekogu kallasraja
toimimine. Lahendada tuleb üldplaneeringuga määratud matka- ja suusaraja koridori
kulgemine. Arvestada tuleb maantee äärde ÜP-ga kavandatud kergliikusteega.
Teostada tuleb planeeringualal asuva puistu dendroloogiline hindamine ja anda ülevaate puistu
üldisest seisundist ja säilimise perspektiivist.
Planeeringu koostamise algstaadiumis on vajalik arheoloogiliste eeluuringute läbiviimine
planeeringualal, et selgitada välja kinnistu jagamise ning ehitusõiguste määramise võimalikkus.
Tulenevalt planeerimisseadusest § 124 lg 8 tuleb kinnismälestise või selle kaitsevööndis
arvestada detailplaneeringu koostamisel Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Muinsuskaitse eritingimustega tagatakse, et
planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused ei mõjutaks oluliselt muinsuskaitseala või
kinnismälestise säilimist ega vaadeldavust.
EELNÕU 25.08.2017
Detailplaneeringu algatamisel on teada, et planeeringu elluviimisega kaasneb vajadus ehitada
välja avalikult kasutatavad tehnovõrgud ja –rajatised ning teed. Tagamaks avalikuks
kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamise on vajalik ennem planeeringu kehtestamist
sõlmida leping Luunja valla ja planeeringust Huvitatud isiku vahel detailplaneeringukohaste
rajatiste väljaehitamiseks.
Vastavat planeerimisseadusele § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33
lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringuga kavandatavale
tegevusele on koostatud Alkranel OÜ poolt KSH eelhinnang. Eelhinnangu käigus jõuti
järeldusele, planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju
kaasnemist, kui planeeringu koostamisel arvestatakse eelhinnangus toodud soovitusi
detailplaneeringu koostamiseks. KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks on Luunja
vallavalitsus küsinud seisukohta asjaomastelt asutustelt. Asutuste seisukohad on … Eeltoodust
lähtudes ei ole KSH algatamine detailplaneeringule vajalik. Planeeringumenetluse käigus on
vajalik arvestada keskkonnatingimustega planeerimisseaduse kohaselt.
Vastavalt planeerimisseadusele § 142 lg 2 koostoimes § 81 lg 1 on vald detailplaneeringu
lähteseisukohad esitanud ettepanekute saamiseks planeerimisseaduses § 127 lõigetes 1 - 3
nimetatud isikutele ja asutustele. Isikute ja asutuste ettepanekud on järgmised …
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1,
planeerimisseaduse § 124 lg 8, § 125 lg 2, § 128 lg 1, § 131 lg 2, § 142, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, § 34 lg 2, § 35 lg-d 5 ja 6,
Luunja valla üldplaneeringu, Luunja valla planeerimis- ja ehitusmääruse § 4 lg 1 p 1,
Keskkonnaameti kirja nr …, Muinsuskaitseameti kirja 18.05.2012 nr 1.1-7/1097, isikute ja
asutuste ettepanekud ning Luunja valla planeeringu- ja keskkonnakomisjoni seisukoha
Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038)
maaüksusel eesmärgiga kaaluda võimalusi planeeringualale üksikelamu kruntide ja
puhkeala kavandamiseks.
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad ja piir vastavalt lisale 1*. Juhul, kui
planeeringu koostamise käigus selgub vajadus avalike teede rajamiseks ja
ümberehitamiseks, laiendatakse planeeritavat maa-ala selliselt, et planeering hõlmaks
kogu tee ala.
3. Planeering tuleb koostada vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusele nr 74
„Nõuded suplusveele ja supelrannale¹“, rahvatervise seadusele ja atmosfääriõhu kaitse
seadusele.
4. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava
tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni
väljaehitamiseks/ rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks.
5. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike krundiväliste
taristute ja puhkeala rajamise kulud detailplaneeringuga määratavates mahtudes kannab
planeeringust huvitatud isik.
EELNÕU 25.08.2017
6. Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamise otsusest vastavate teadete
ilmumine Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees, valla infolehes Kodu Uudised
ning Luunja valla veebilehel.
7. Otsusega saab tutvuda Luunja valla veebilehel www.luunja.ee ning tööpäevadel Luunja
vallavalitsuses, asukohaga Puiestee 14 Luunja alevik.
8. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.
* Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad
(6 lk)
Radž Sauk
Volikogu esimees
EELNÕU 25.08.2017
Lisa 1
Luunja Vallavolikogu PP.KK.2017. a
otsuse nr XX juurde
Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse detailplaneeringu
lähteseisukohad
Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud
1. Detailplaneeringu koostamine
Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks sõlmitakse haldusleping, milles fikseeritakse
poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel. Tulenevalt
planeerimisseadusest § 4 lg 5 koostoimes § 6 p 10 võib planeeringut koostada geograafia,
arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või
vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise
keskkonna planeerija kutse.
2. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale üksikelamu kruntide ja puhkeala
kavandamiseks.
3. Andmed planeeringuala kohta
Planeeringuala asub Kabina külas Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee ja Emajõe vahelisel alal.
Maa-ala suurus on 22,81 ha, olemasolev sihtotstarve on 100 % üldkasutatav maa.
Katastriüksuse kõlvikuline koosseis on alljärgnev: looduslik rohumaa 5.14 ha, metsamaa 1.36
ha, muu maa 16.31 ha, s.h. veealune maa 8.89 ha. Maaüksusel asub kaevandamise käigus
kujunenud Kabina järv. Väike-Kabina maaüksusel asub riikliku kaitse all olev
arheoloogiamälestis. Kinnistule ulatub maantee kaitsevöönd ning Emajõe ja Kabina järve
kaldakaitse vööndid. Kinnistu on hoonestamata ja käesoleval ajal kasutusel ujumis-, kalastus-
ja muu puhkealana.
4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
Luunja valla üldplaneering;
Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused";
Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang (Alkranel OÜ).
5. Nõutavad geodeetilised alusplaanid
Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 vastavalt MKM määrusele
14.04.2016 nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
Geodeetiline alusplaan tuleb kooskõlastada võrguvaldajate poolt ja registreerida Tartu
geoarhiivis.
6. Nõuded koostatavale planeeringule
Planeeringuga esitada:
6.1.Planeeringuala asukoht;
6.2.Olemasoleva olukorra iseloomustus
Esitada kinnistute piirid, aadressid ja maakasutuse sihtotstarbed vähemalt 40 m ulatuses
väljapool planeeringuala; õiguslikul alusel püstitatud hooned; seadusjärgsed kitsendused ja ulatus,
senised kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta ning kitsendust põhjustavad objektid;
EELNÕU 25.08.2017
planeeritavale maa-alale jäävate teede nimed; olemasolevad tehnovõrgud, olemasolevad üksikud
puud, mets kõlvikuna, olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.
6.3.Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
Olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja
jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse
paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade, rohekoridori kulgemine, matkaraja
kulgemine. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja
teeprojektide lahendustega.
Seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja
ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning
valiku põhjendused.
6.4.Krundi ehitusõigus
Kruntimise ja ehitusõiguse määramisel arvestada planeeringuala arheoloogiliste eeluuringute
tulemusi.
Krundi ehitusõigus esitada põhijoonisel tabeli kujul:
6.4.1. Elamukrundi minimaalne suurus on 2000 m²;
6.4.2. lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed: üksikelamu maa, tee maa, metsamaa,
veekogu maa, tootmisotstarbega maad tehnovõrkudele, supelranna maa;
6.4.3. hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (üks põhihoone ja kuni 2 abihoonet);
6.4.4. hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: määrata planeeringuga, mitte suurem
kui 15% krundi pindalast;
6.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8,5 m, planeeringuga anda hoone
katuseharja absoluutkõrgus.
6.5.Supluskoht ja puhekala
Planeeringualale näha ette avalik supluskoht ja puhkeala selleks sobivasse asukohta.
Supluskoht planeerida vastavalt VV 03.04.2008 määrusele nr 74 „Nõuded suplusveele ja
supelrannale¹“, rahvatervise seadusele ja atmosfääriõhu kaitse seadusele. Planeeringuga tuleb
määrata supelranda teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus.
6.6.Liikluskorralduse põhimõtted
6.6.1. teede maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus esitada vastavalt Eesti Vabariigi
standardile EVS 843:2016 lähtetasemel „Hea“;
6.6.2. liikluskorralduse põhimõtted maantee kaitsevööndis lahendada koostöös
Maanteeametiga;
6.6.3. hinnata planeeringuga kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu ning
esitada vajadusel uute teede rajamise või olemasolevate ümberehitamise vajadus;
6.6.4. juurdepääsuteede koridorid planeerida min. 10 m laiusena;
6.6.5. arvestada Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee äärse perspektiivse kergliiklusteega ja
näha ette selle sidumine planeeritava puhkealaga;
6.6.6. lahendada üldplaneeringuga määratud matka- ja suusaraja koridori kulgemine
planeeringualal;
6.6.7. määrata kallasraja kulgemine ja ligipääs;
6.6.8. lahendada jalakäijate liikumine;
6.6.9. parkimine lahendada oma krundil;
6.6.10. määrata krundile pääsu asukohad
6.6.11. umbteid mitte planeerida pikemana kui 150 m;
EELNÕU 25.08.2017
6.6.12. märkida ära teede avalikku kasutusse määramise vajadus;
6.6.13. planeerida vajadusel liikluse rahustamise meetodite rakendamine;
6.6.14. määrata planeeritavate teede absoluutkõrgused.
6.7.Kujad
Kujad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile.
6.8.Hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
6.8.1. planeeringuga määrata piirkonna ühtset identiteeti tekitavad läbimõtestatud
arhitektuurinõuded. Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline,
keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav;
6.8.2. planeeritavad hooned peavad oma suuruse kõrguse ja asukohaga moodustama
ruumilise rütmi;
6.8.3. hoonete maapealne korruselisus: põhihoonel 1-2, abihoonel 1;
6.8.4. määrata lubatavad viimistlusmaterjalid, mittelubatavad matkivad materjalid;
6.8.5. määrata katusekalle, harja suund ja materjal;
6.8.6. määrata hoone ±0.00 sidumine;
6.8.7. määrata vajadusel kohustuslik ehitusjoon, millel peab asuma põhihoone põhimaht;
6.8.8. määrata piirete materjal, kõrgus ja tüüp;
6.9.Haljastus ja heakord
Teostada planeeringualal asuva puistu dendroloogiline hindamine ja anda ülevaate puistu
üldisest seisundist ja säilimise perspektiivist ning lähtuvalt sellest kohustuslik säilitatav
kõrghaljastus, hoonestusala ja tehnilise infrastruktuuri paiknemise võimalused. Määrata
täiendavalt kohustuslik rajatav kõrg- ja madalhaljastus. Vähemalt 20 % elamukrundi
territooriumist näha ette kõrghaljastust.
Määrata vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine arvestades Suur-
Emajõe kõrgveeseisuga, sademevee ärajuhtimine jmt), kuivendamise põhimõtted ja
kuivenduskraavide parameetrid. Analüüsida maapinna kõrguste muutmise mõju naaberaladele
ning anda leevendavad meetmed liigvee-aegse üleujutusohu minimeerimiseks.
6.10. Tehnovõrgud
6.10.1. Tehnovõrkudele- ja rajatistele reserveeritavad maa-alad. Planeeringuga anda
planeeritud tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus:
6.10.1.1. elektrivarustus;
6.10.1.2. veevärk ühisest puurkaevust
6.10.1.3. kanalisatsioon ühisesse puhastisse;
6.10.1.4. sademeveekanalisatsioon;
6.10.1.5. tuletõrje veevarustus;
6.10.1.6. küte;
6.10.1.7. sidevarustus;
Reserveerida maa-ala ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikule.
6.11. Keskkonnatingimused.
6.11.1. analüüsida kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju ning vajadusel näha
ette negatiivset keskkonnamõju leevendavad meetmed.
6.11.2. tagada elamu- ja puhkeala nõutud keskkonnatingimused (müratase, pinnase,
põhjavee ja õhu kvaliteet jms);
6.11.3. Planeeringu koostamise algstaadiumis on vajalik arheoloogiliste eeluuringute
läbiviimine planeeringualal, et selgitada välja kinnistu jagamise ning ehitusõiguste
EELNÕU 25.08.2017
määramise võimalikkus. Arh. Eeluuringute tulemuste kokkuvõte ja järeldused
esitada planeeringus eraldi peatükina.
6.11.4. Tulenevalt planeerimisseadusest § 124 lg 8 tuleb kinnismälestise või selle
kaitsevööndis arvestada detailplaneeringu koostamisel Muinsuskaitseametiga
kooskõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Muinsuskaitse
eritingimuste kokkuvõte ja järeldused esitada planeeringus eraldi peatükina.
6.11.5. Lahendada jäätmekäitluse korraldamine.
6.12. Servituutide määramise vajadus, sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise
vajaduse märkimine: määrata planeeringuga.
6.13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused: lahendada vastavalt Eesti
Vabariigi standardile EVS 809-1:2002.
6.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
6.15. Planeeringu rakendamise võimalused:
6.15.1.1. Planeeringuala lahtikruntimise eelduseks on planeeringuala
vertikaalplaneerimise tööde teostamine.
6.15.1.2. Planeeringu realiseerumiseks on vajalik sõlmida leping planeeringukohaste
tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamiseks.
6.15.1.3. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike
krundiväliste taristute ja puhkeala rajamise kulud detailplaneeringuga
määratavates mahtudes kannab planeeringust huvitatud isik.
6.15.1.4. Planeeringualal on hoonele ehitusloa väljastamise eelduseks hoonet
teenindava tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine teemaal,
kommunikatsioonidele ja teedele peab olema väljastatud kasutusluba.
6.15.1.5. kavandatav puhkealad näha ette avalikult kasutatavaks;
6.16. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised
6.16.1. Situatsiooni skeem, M 1:5000;
6.16.2. Olemasolev olukord vastavalt p. 6.2., M 1:500;
6.16.3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis vastavalt p. 6.3.,
M 1: 2000;
6.16.4. Põhijoonis vastavalt p. 6.4.- 6.9., M 1: 500;
6.16.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt p. 6.4., 6.10-6.12 M 1: 500;
6.16.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt p. 6.10., M 1: 500;
Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.
7. Planeeringu juurde kuuluvad lisad
7.1.Luunja Vallavolikogu otsus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade
kinnitamise ja KSH algatamata jätmise kohta (väljavõtted ajalehest “Postimees”,
“Kodu Uudised”, Ametlikest Teadaannetest);
7.2.Detailplaneeringu lähteseisukohad;
7.3.Tehnilised eeltingimused tehnovõrgu valdajatelt;
7.4.Planeerimistingimused asjakohastelt asutustelt;
7.5.Muinsuskaitse eritingimused;
7.6.Arheoloogiliste eeluuringute aruanne;
7.7.Dendroloogilise hindamise aruanne;
7.8.Koostöö, kooskõlastused ja arvamused;
EELNÕU 25.08.2017
7.9.Planeeringulahenduse mahuline illustratsioon;
7.10. Luunja Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise
kohta. (väljavõtted ajalehest “Postimees”, “Kodu Uudised”);
7.11. Kirjavahetus (kronoloogilises järjekorras) avalikul väljapanekul laekunud
arvamustega;
7.12. Luunja Vallavalitsuse protokolliline otsus detailplaneeringule esitatud arvamuste
kohta (juhul kui arvamusi laekus);
7.13. Detailplaneeringu avaliku arutelu koosoleku protokoll;
7.14. Vajadusel detailplaneeringu heakskiit maavanema poolt;
7.15. Luunja Vallavolikogu otsus detailplaneeringu kehtestamise kohta (väljavõtted selle
kohta ajalehest “Postimees”, “Kodu Uudised”, Ametlikest Teadaannetest);
7.16. Muud planeeringuga kaasnevad dokumendid.
8. Planeeringu kooskõlastamine
Detailplaneering kooskõlastatakse valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb: Päästeamet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Maanteeamet,
Veeteede amet, Keskkonnaamet, Tartu Maavanema poolt täiendavalt määratud asutus(t)ega.
Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud, millisel
joonisel/leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev,
kehtivusaeg, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kirjaga antud kooskõlastused
esitada planeeringu lisades.
9. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine
Detailplaneering vormistada Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise
planeerimise leppemärgid 2013” alusel (kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid-2013/.) Lubatud/
keelatud ehitise kasutamise otstarbed määratakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 nr 51
alusel. Detailplaneeringu vallale esitamine:
9.1.DP eelnõu esitatakse põhilahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse
kontrollimiseks paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar,
formaat pdf ja dgn või dwg);
9.2.DP eelnõu planeeringu koostöö ja kooskõlastamise korraldamiseks esitatakse
Vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar,
formaat pdf ja dgn või dwg);
9.3.DP eelnõu esitatakse planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise korraldamiseks
Vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar,
formaat pdf ja dgn või dwg).
9.4.Vajadusel esitatakse DP eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja
avalikustamise korraldamiseks Vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari) ja
digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg).
9.5.DP eelnõu esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks Vallavalitsusele paberkandjal
(neli (4) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt) ja digitaalselt (üks
(1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg).
EELNÕU 25.08.2017
Joonis 1. Planeeritava ala piir
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang
(Täiendatud 25.07.2017. a)
Töö tellija: OÜ Saarevaim
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr KMH0098)
Tartu 2016-2017
2
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1 Strateegilise planeerimisdokumendi lühikirjeldus .................................................................. 6
2 Seotus teiste strateegiliste dokumentidega .............................................................................. 8
3 Mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................................................ 10
4 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus .......................................................................... 16
5 Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju................................................................................... 17
5.1 Eelhinnangu kontrolltabelid ...................................................................................... 17
5.2 KSH läbiviimise vajalikkus ....................................................................................... 29
5.2.1 Üldised nõuded ja soovitused võimalikule jätkuvale protsessile ....................... 29
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 30
Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 31
LISAD
KSHEH lisa 1 Väike-Kabina kinnistu detailplaneeringu eskiis (AB Artes Terrae OÜ, seisuga
juuni 2017).
KSHEH lisa 2 Väike-Kabina elamurajooni veevarustuse ja kanalisatsiooni eskiis (Keskkond
& Partnerid, seisuga mai 2017).
3
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks on Tartu
maakonnas Luunja vallas Kabina külas asuva Väike-Kabina katastriüksuse (43202:002:0038)
detailplaneering (DP). Nimetatud detailplaneeringut pole Luunja Vallavalitsus veel algatanud
ning eelhinnangu eesmärgiks on välja selgitada, kas tegevus omab olulist negatiivset mõju ja
kas on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.
Käesoleva eelhinnangu aluseks on AB Artes Terrae OÜ poolt koostatud detailplaneeringu
eskiis Väike-Kabina katastriüksusele. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on rajada
Väike-Kabina maaüksusele täisväärtuslik ja esinduslik elamurajoon. Lisaks elamurajoonile
planeeritakse Väike-Kabina kinnistule avalik puhke- ja suplusala, kuhu on planeeritud
parkimisala, avalikult kasutatav paadisild ning slip. Ühtlasi määrataks detailplaneeringus
üldised maakasutustingimused ning moodustatakse 11 uut kinnistut elamute ehituseks. Samuti
lahendatakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude ja tehnovõrkudega varustamine.
Planeeringu ala asub Kabina järve (VEE2084890) ääres, mis kanti keskkonnaregistrisse
Keskkonnaministeeriumi 09.05.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/510. Eelhinnangu tellijaks on
OÜ Saarevaim ja töö koostajaks Alkranel OÜ.
Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Luunja Vallavalitsus ja detailplaneeringu koostaja
kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates ja sellele järgnevates
menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine
toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida vähemalt Keskkonnaametilt
(KeHJS § 33 lg 6).
Planeerimisdokumendi mõjude kaalutlemisel, arvestatakse (alus, mh - KeHJS § 33 lg 3 p 1,
koostoimes § 33 lg 4 p 1 - 5 ja § 33 lg 5 p 1 - 6 ning R. Kutsar, 2015):
1) millisel määral luuakse alus kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast,
iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
2) millisel määral mõjutab kavandatav teisi strateegilisi planeerimisdokumente,
arvestades nende kehtestamise tasandit;
3) tegevuse kava asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse;
4) tegevuse kava elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust
ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh
kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);
4.1) pinnas, veestiku, õhk, kliima (sh oht keskkonnale).
4.2) oht inimese tervisele ning heaolu (sh geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond).
4.3) mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.
4.4) mõju kaitstavatele loodusobjektidele.
4.5) mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
4.6) piiriülene mõju.
5) plaani, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud kava, tähtsus Euroopa Liidu (EL)
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
4
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Detailplaneeringu eesmärgiks on elamurajooni ning avaliku puhkeala rajamine Kabina järve
ümbrusesse. Seega on käesoleva töö eesmärk analüüsida KSH algatamise vajalikkust.
Kavandatavale tegevusele antakse eelhinnang lähtuvalt KeHJS § 33 lg 2.
Töös lähtutakse vähemalt Keskkonnaministeeriumi 2015. a tellitud juhendist „KMH/KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura- eelhindamine“ (Riin Kutsar, 2015).
Käesolevat eelhinnangut on täiendatud vastavalt Keskkonnaameti 29.08.2016. a kirja nr 6-
5/16/237-2 toodud kommentaaridele ja täiendustele. Lisaks on muutunud tulenevalt Kabina
järve kandmisest keskkonnaregistrisse mõnevõrra detailplaneeringu eskiis ja kavandatavad
tegevused võrreldes esialgsete dokumentidega. Käesolevas eelhinnangus on lähtutud
detailplaneeringu eskiisist, mis valmis AB Artes Terrae OÜ poolt 2017. a juunis.
Eelhinnangu koostajateks on Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) töötajad:
Alar Noorvee – litsentseeritud ekspert (litsents nr KMH0098), omab ka KSH
juhteksperdi õigusi (vastavalt KeHJS § 34 lõiked 4 ja 5);
Kersti Õun – keskkonnaspetsialist.
5
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
1 Strateegilise planeerimisdokumendi lühikirjeldus
Planeeringuala asub Tartumaal Luunja vallas Kabina külas. Planeeritava ala pindala on
ligikaudu 23 ha, millest veealune maa on 8,6 ha (joonis 1.1). Väike-Kabina kinnistu
sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa
Joonis 1.1. Planeeringuala asukoht – vasakul üldvaade, DP ala tähistab punane ring; paremal
detailvaade, DP ala ümbritsetud sinisega (aluskaart: Maa-amet, 2016).
DP raames krunditakse Väike-Kabina kinnistu. Kruntide pindalad on alates 2800 m2 ja eraldi
krunditakse välja üldkasutatav, veekogude ja transpordimaa (tänavad). Planeeritud on
elamurajooni rajamine ning eramuid on võimalik ehitada 11 kinnistule. Lisaks on kavandatud
avalik puhke- ja suplusala, kuhu on planeeritud parkimisplats (ca 50 kohta), avalik paadisild
ja slip. Veevarustuse lahendamiseks on planeeritud rajada alale puurkaev (koos
sanitaarkaitsevööndiga) ning reovee käitluseks rajatakse biopuhasti, mille suublaks on
Emajõgi. Planeeritud elamukruntide pindalad jäävad vahemikku 2800 m2 – 5800 m2 ning
suurim lubatud hoonete ehitusalune pind on 250 m2. Lisaks on lubatud ka igale
veekoguäärsele elamukrundile rajada paadisild. Detailplaneeringuga määratakse
planeeritavate kinnistute maa sihtotstarve. Detailplaneeringu eskiis on toodud käesoleva töö
lisas 1.
Keskkonnaministri 09.05.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/510 korrigeeriti Emajõe ruumikuju
ning Emajõe koosseisust arvati Kabina karjäär välja. Keskkonnaregistrisse kanti Kabina järv
(VEE2084890), mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Kehtivatest piirangutest ja
kitsendustest ulatuvad planeeringualale Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt ka
Emajõe kalda veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m ning
Kabina järve ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranguvöönd 50 m. DP kavandatud hooned ei jää
ehituskeeluvööndisse (joonis 1.2).
6
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Joonis 1.2 Ehituskeeluvöönd DP alas (aluskaart: Maa-amet, 2016).
Looduskaitseseaduse kohaselt:
§ 38 lõige 2 – Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2
tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.
o Metsaseadus § 3 lõige 2 - Metsamaa metsaseaduse tähenduses on maa, mis on
metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse.
Planeeringualale jääb kõrvalmaantee 22252 Lohkva–Kabina–Vanamõisa tee kaitsevöönd, mis
on Ehitusseadustiku § 71 kohaselt 30 m. Ehitusseadustiku § 72 lg 4 kohaselt võib
detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see
on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. Lisaks asub
DP piirkonnas arheoloogiamälestis (vt täpsemalt tabel 2.1 rida 5.2).
7
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
2 Seotus teiste strateegiliste dokumentidega
Luunja valla üldplaneering on kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008. a määrusega nr
8-1. Luunja valla üldplaneeringus on määratud kogu Kabina järve ümbrus puhke- ja
virgestusalaks. Luunja valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Kabina järve ümbrus
valla üheks suuremaks puhke- ja virgestusalaks. Üldplaneeringu eesmärgiks on ka
tänapäevaste elamupiirkondade loomine. Antud detailplaneeringu eesmärgiks on rajada
piirkonda väärtuslik elamurajoon ning avalik puhke- ja suplusala. Samuti on planeeritud
parkimisplats, avalik paadisild ning slip. Kuigi puhke- ja virgestusalaks on Luunja
üldplaneeringus määratud kogu Kabina järve ümbrus, siis ligikaudu 14,8 ha suurune maa-ala
on ainult puhkealana küllaltki suur ning antud ala oleks väga keeruline hooldada. Käesolev
DP lahendus eraldab Kabina järve ümbrusest ligikaudu poole elamurajooniks. Seega jääb
puhke- ja virgestusala tunduvalt väiksemaks ning seda on kergem ning ka odavam korras
hoida. DP realiseerumine võimaldab täita üldplaneeringu eesmärgid, mis on sätestatud nii
puhkealale kui ka elamurajoonile.
Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi kohaselt (vt joonis 2.1) on DP ala
hajaasustusalal, kuid tegemist on DP kohustusega alaga. Luunja valla üldplaneeringu
seletuskirja kohaselt määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks piirkond,
mis ei paikne kohustusliku hajaasustusega- või miljööväärtuslikul alal. DP kohustusega aladel
on krundi lubatud minimaalne suurus 1500 m2. Kümne või enama krundi planeerimisel on
kohalikul omavalitsusel õigus nõuda vähemalt 5000 m2 suuruse maa-ala planeerimist sotsiaal-
või muu üldkasutatava maa tarbeks.
Joonis 2.1 Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaart (allikas: Luunja Vallavalitsus, 2008).
Üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt on DP ala sotsiaalmaa ehk üldmaa. Lisaks jääb
DP ala üldplaneeringus sätestatud planeeritud rohevõrgustiku koridorialale.
8
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Joonis 2.2 Paremal pool üldplaneeringu maakasutuse kaart (roosa – sotsiaalmaa ehk üldmaa) ja
vasakul pool keskkonnatingimuste kaart (roheline – rohevõrgustiku koridor) (allikas: Luunja
Vallavalitsus, 2008).
Detailplaneeringuala jääb Tartumaa maakonna teemaplaneeringu „Asutust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt väärtusliku puhkeväärtusega alade koosseisu.
Samuti on tegemist Kabina järve äärse puhkealaga. Kõrge puhkeväärtuse aluseks on
paikkonna maastikuline mitmekesisus ja vaateline mosaiiksus ning paiknemine veekogu
kaldal.
Luunja valla arengukava aastateks 2010–2025 (2010) üheks tegevuseks on märgitud Kabina
piirkonna kujundamine puhkealaks. Luunja elanike arv on viimasel viiel aastal olnud
kasvutrendis. Luunja rahvastiku kujunemist mõjutab Tartu valglinnastumine ja elanike jätkuv
soov linnast lähipiirkonda asuda. Selleks on vajalik ka uute elamualade rajamine.
DP lahendus on kompromissiks nii puhkealade rajamisele kui ka lisa elamualade rajamisele.
Kabina järve ümbritsev piirkond võimaldab rajada keskmiselt väärtuslikumad krundid ning
samas on planeeritud ka avalik puhke- ja suplusala.
Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 (2012) sätestab
üheks tegevussuunaks Kabina külla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamise. Uued
kanalisatsioonitorustikud ehitatakse Kabina küla keskusse ja keskuse lähedal asuvate
aiandusühistute ühendamiseks ühisveevärgiga. Aiandusühistute piirkondadest ja Kabina
keskusest pumbatakse reovesi mööda Lohkva – Kabina – Vanamõisa kõrvalmaanteed Tartu
linna ühiskanalisatsiooni. DP ala jääb kavandatavast ühiskanalisatsioonisüsteemist eemale.
9
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
3 Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Peatüki koostamisel on mh arvestatud juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaliselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse
Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (mai, 2016); Maa-ameti kaardirakendus) sisalduvat teavet. Kogutud teave, mh mõjurite
kohta, on esitatud tabelis 3.1.
Tabel 3.1. Strateegiline ja soovitav planeerimisdokument, seosed erinevate teguritega (alus: Riin Kutsar, 2015).
Objekt (põhi- ja Märkus
alamvaldkond)
1. Ressursid 1.1. Maakasutus Kõlvikuliselt on DP ala mitmekesine. Alasse jääb nii põõsastiku-, rohustiku-, metsa- ja ka madalsoo alasid.
Kavandatav tegevus toob kaasa mõningaid maakasutuse (mets, rohumaa jne) juhtfunktsioonide muutusi. Hetkel
on DP ala suures osas hooldamata ning tegemist on peamiselt võsastunud alaga. Planeeritava ala pindala on
ligikaudu 23 ha, millest veealune maa on 8,6 ha. Planeeringuala piirneb ida poolt Luha kinnistu
(43202:003:0067; maatulundusmaa 100%) ja Kastre metskonna kinnistuga (43202:003:0069; maatulundusmaa
100%), lääne poolt Tamme kinnistu (43202:002:0062; maatulundusmaa 100%), lõuna poolt Emajõega ja põhja
poolt Lohkva – Kabina – Vanamõisa kõrvalmaanteega.
1.2. Vee kasutus Planeeritakse elamurajooni ning avalikult kasutatavat puhke- ja suplusala Kabina järve äärde. Kabina järv on
ühenduses Emajõega. Kavandatava tegevuse asukoht jääb välja nii Luunja kui ka Tartu reoveekogumisalast. Alal
puudub kanalisatsioon (sh reoveepuhasti) ja veevarustus (sh põhjavee- ja pinnaveehaarded).
Tulenevalt tehisjärve välja arvamisest Emajõe koosseisust on Kabina järve pindala ca 9,1 ha. Vastavalt
keskkonnaministri 29.11.2002. a määrusele nr 67 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ § 3 lõikele 1 on
keelatud sisepõlemismootoritega varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel,
mille pindala on alla 100 hektari.
1.3. Muude Detailplaneeringuga kavandatava realiseerimiseks kulub ehitusmaterjale ning energiat (sh kütus, mh
loodusressurssid ehitusmaterjalide kohaleveoks ja lammutusjäätmete äraveoks) ja haljastuse rajamiseks haljastusega seotud
e kasutus materjale (sh ilupuude, põõsaste istikud, muru jms). Ehitusmaterjalid jms vajalik transporditakse kohale ning
tekkivad jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale ja transporditakse ära (kehtiva korra kohaselt). Ligipääs toimub
Lohkva - Kabina – Vanamõisa kõrvalmaantee kaudu. Hilisemaks halduseks (sh haljasalade hooldamiseks) kulub
peamiselt elektrienergiat ja vett.
2. Loodus- 2.1. Pinnas Detailplaneeringu alal levivad erinevat liiki mullad (vt joonis 3.1). Planeeringualasse, kuhu on peamiselt
keskkond kavandatud hooned levivad nõrgalt leetunud mullad. Ülejäänud piirkonnas levivad gleistunud nõrgalt leetunud
mullad. Leetunud mullad on peamiselt happelised liiv (liiv liivsavil) või harvemini saviliiv liival mullad.
Planeeringualal, kus levivad lammi-madalsoomullad pole planeeritud hooneid ega rajatisi.
10
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Objekt (põhi- ja Märkus
alamvaldkond)
Legend:
Mullad
LkI – Nõrgalt leetunud muld
o 0/20 – huumushorisondi tüsedus
o sl30/kr – lõimis
KIg – Gleistunud leetjas muld
o sl/kr – lõimis
GI – Leetjas gleimuld, liiv
AM – Lammi-madalsoomullad
o T2110-150 – lõimis
M“ – Õhuke madalsoomuld
o T260/l - lõimis
Joonis 3.1 Muldade levik DP piirkonnas (allikas: Maa-amet, 2016).
2.2. Veestik Planeeritakse elamurajooni ning avalikult kasutatavat puhke- ja suplusala Kabina järve äärde. Kabina järv on
ühenduses Emajõega.
Emajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda, Peipsi alamvesikonda. Emajõgi kuulub keskkonnaministri 09.10.2002 nr 58
„Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja
seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“ nimekirja, kui karpkalalaste
elupaigana kaitstav veekogu. Keskkonnaministri 15.06.2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimekirja Emajõgi ei kuulu.
Ida-Eesti veemajanduskava (2016) andmetel oli kogu jõe seisundiklassi eesmärgiks 2015. a „hea“, mis jäi
saavutamata. Seisundieesmärk on planeeritud saavutada aastaks 2027 tulenevalt tehnilisest teostatavusest, mille
tõttu parandused ületavad esialgse tähtaja ehk aasta 2021. Emajõe seisundieesmärgi saavutamist takistavad
koormused, milleks on peamiselt hajukoormus endistest tööstusaladest või tööstusobjektidest, alla 2000 ie
reoveepuhastid, punktkoormus keskkonnakompleksloa kohuslase käitise heitvee väljalasust, erinevad
tõkestusrajatised ja paisud ning süvendamisest tulenev koormus veekogu hüdromorfoloogiale.
Emajõgi kuulub koos vanajõgedega kogu ulatuses Keskkonnaministri 28.05.2004. a määruse nr 58 „Suurte
11
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Objekt (põhi- ja Märkus
alamvaldkond)
üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ nimekirja.
Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala
piir veekogu veepiirist arvates. DP-ga kavandatud tegevusi lähtuvalt mullakaardist kõrgveepiiri seos alluviaalsete
soomuldadega ei puuduta, kuna ei planeerita tegevusi alluviaalsete soomuldade levialas.
Emajõe veetaseme mõõtmist alustati Tartu linnas 1867. aastal. Emajõe absoluutne maksimaalne veetase on olnud
3,73 m üle jaama nullpunkti (29,61 m BS) ehk 33,34 m BS ning see tulem pärineb sama aasta 6. maist.
Absoluutne minimaalne veetase mõõdeti 27.11.1939. a ning see oli nullpunktist 0,52 m madalam ehk 29,09 m
BS. Tartu–Kvissentali hüdromeetriajaam asub ka praegu samas asukohas, nüüdse kesklinna kaarsilla lähedal,
jäädes detailplaneeringualast ca 8 km kaugusele (Emajõge pidi aga ca 10 km kaugusel).
Aasta keskmine Emajõe veetase Tartu hüdromeetriaposti juures on 30,60 m BS ning veetaseme kõikumine võib
toimuda kuni 4 meetri ulatuses. Kogu mõõtmise ajaloo jooksul on Emajõgi tõusnud kõrgusele 33,00 m BS 8
korral, viimati 1956. aasta mais. Lähtudes EMHI andmetest, ületab Emajõe maksimum veetase Tartu profiilis
33,39 m BS 1% tõenäosusega (kord saja aasta jooksul) ning üle 32,80 m BS 5% tõenäosusega (kord 20 aasta
jooksul).
2010. a kevadise üleujutuse ajal küündis vesi kriitilisest tasemest 0,41 m kõrgemale ning saavutas veetaseme
32,91 m BS. Tegemist oli viimase 50 aasta kõrgeima veetasemega. Aardlapalu poldri juures (Tartu mõõtepunktist
ca 6,5 km kaugusel) on jõe veetase sellest ~ 20 cm madalam. Aasta keskmine Emajõe veetase on Tartu postis
30,60 ning Aardlapalu poldril arvutuslikult ~ 30,40 m. Seega ka Väike-Kabina maaüksuse juures on veetase
Tartu postist vähemalt 20 cm madalam. Seega on aasta keskmine Emajõe veetase DP alal ca 30,40 m BS, 1%
tõenäosusega tõuseb veetase kõrguseni 33,19 m BS ja 5% tõenäosusega kõrguseni 32,60 m BS.
Geodeetilise alusplaaniga on vajalik täpsustada, kas kavandatavatel hoonetel on üleujutamise oht (hoone null
peab olema minimaalselt >33,20 m BS).
Eesti Geoloogiakeskus OÜ poolt 2001. a koostatud põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt kuulub DP ala keskmiselt
kaitstud põhjaveega alade hulka.
2.3. Taimkate ja DP alale jääb Luunja üldplaneeringu kohaselt kaitsealused metsamaad. Üldplaneeringus sätestatud kaitsealune
loomastik metsamaa jääb DP ala lääne- ja idapoolsele alale. Põhikaardi kohaselt jääb DP läänepoolsele alale peamiselt
kõlvikuliselt põõsastik ja rohumaa. Idapoolsel alal on tegemist ka kõlvikuliselt metsaalaga. Samas saab siinkohal
ka välja tuua, et DP piirkonnast väljas asuv kaitsealusel metsamaal (märgitud joonisel 3.2 punase ringiga) on
12
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Objekt (põhi- ja Märkus
alamvaldkond)
ortofoto (joonis 3.3) kohaselt suurem osa lage ala.
Joonis 3.2 Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaart (allikas: Luunja Üldplaneering, 2008).
Joonis 3.3 Ortofoto DP piirkonnast (allikas: Maa-amet, 2016).
2.4. Kaitstavad Planeeringuala asub Kabina järve ja Emajõe ääres. Emajõgi kuulub Keskkonnaministri 09.10.2002 vastu võetud
loodusobjektid määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude
ja Natura 2000 vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad1“ karpkalalaste
13
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Objekt (põhi- ja Märkus
alamvaldkond)
võrgustiku alad elupaigana kaitstavate veekogude nimistusse. Määruses on toodud elupaikadena kaitstavate veekogude vee
kvaliteedinõuded.
EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur) andmetel on Emajõgi Ilmatsalu jõest kuni suudmeni
II kaitsekategooria liigi tõugja (Aspius aspius) ja III kaitsekategooria liikide hingu (Cobitis taenia), võldase
(Cottus gobio), vingerja (Misgurnus fossilis) ning laiujuri (Dytiscus latissimus) elupaik.
Lähim Natura 2000 (Ropka-Ihaste linnuala (RAH0000070) ja loodusala (RAH0000504)) ala jääb
detailplaneeringu piirkonnast ligikaudu 2 km kaugusele.
Väike-Kabina kinnistu lähipiirkonda jääb mitmeid kaitsealuseid taimeliike. DP alast lähimad kaitsealuste liikide
leiukohad asuvad ca 20 m põhjapoole ning nendeks on III kaitsekategooria taimed kahkjaspunane sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja balti sõrmkapp (Dactylorhiza Baltica). Lähim III
kaitsekategooria taime siberi võhumõõga (Iris sibirica) lähim leiukoht DP alast on ca 30 m lääne poole. DP alast
ca 50 m kaugusel loodes asub ka I kaitsekategooriasse kuuluva taime mägi-piimputke (Peucedanum
oreoselinum) leiukoht.
DP ala asub Emajõe vasak- ja paremkaldal asuval rohevõrgustiku koridoris, Emajõe vasakul kaldal. Rohelise
võrgustiku koridori eesmärgiks on mh eluslooduse liikumine ühelt tuumaalalt teisele. Luunja valla
üldplaneeringus on kirjas, et võrgustiku koridorid tugialadest vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas
kiiremini muutuvad või muudetavad. Rohelise võrgustiku üksteisega seotud elementides toimub inimtekkeliste
mõjude pehmendamine, kõrvaldamine, ennetamine ja koosluse areng looduslikkuse suunas.
3. Heited 3.1. Müra ja Planeeringuala asub Lohkva - Kabina – Vanamõisa kõrvalmaantee ääres. Maanteeamet on teavitanud
vibratsioon maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest. Arvestades olemasolevat olukorda ja kavandatut võivad alal levida
mõnevõrra kõrgemad müra- ja vibratsioonitasemed. Maanteemüra osas kehtivad alates 01.02.2017. a
keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud liiklusmüra piirtasemed.
3.2. Õhusaaste Piirkonnas puuduvad objektid, mis mõjutaksid paikkonna õhusaastet.
3.3. Nõrgvesi Piirkonnas puuduvad objektid, mis põhjustaksid nõrgvee teket.
3.4. Tahked Luunja vald kuulub korraldatud jäätmeveo piirkonda. Tekkivate jäätmete kogumine ja äravedu toimub vastavalt
jäätmed kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate isikute poolt olemasoleva ja avaliku teedevõrgu kaudu.
4. Muud 4.1. Ajaloolise, DP alasse jääb osaliselt ka muinsuskaitsealune asulakoht (reg nr 12849), mille kaitseks on moodustatud ka
kultuurilise või kinnismälestise kaitsevöönd (joonis 3.4). Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud
14
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Objekt (põhi- ja Märkus
alamvaldkond)
arheoloogilise otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne.
väärtusega Eelnevalt on küsitud seisukoht ka Muinsuskaitseametilt. Muinsuskaitseameti 18.05.2012 kirjas nr 1.1-7/1097 on
maastikud ja toodud, et enne planeeringu algatamist või planeeringu koostamise algstaadiumis on vajalik arheoloogiliste
kohad eeluuringute läbiviimine, et selgitada täpselt välja kinnistu jagamise ja ehitusõiguste määramise võimalikkus.
Joonis 3.4 Asulakoht Väike-Kabina kinnistul (allikas: AB Artes Terrrae, 2017).
15
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
4 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus
Keskkonnaregistrisse kantud Kabina järve (VEE2084890) ehituskeeluvöönd 25 m ja
piiranguvöönd 50 m. Korrigeeritud DP eskiisi kohaselt (juuni 2017) puudub vajadus
ehituskeeluvööndi vähendamiseks (vt ka lisa 1). Planeeritava hoonestuse osas on alal, kus ei
ole metsamaa kõlvikuid, tagatud detailplaneeringu eskiislahendusega ehituskeeluvöönd 25 m
ja metsamaa kõlviku alal 50 m.
LKS § 38 lg 4 ja 5 on välja toodud erinevad olukorrad, kui ehituskeeluvööndi vähendamine
pole vajalik. Planeeritava puhke- ja suplusala rajamiseks pole vajalik ehituskeeluvööndi
vähendamine, kuna tegemist on supelranna teenindamiseks vajalike rajatistega. Samuti pole
vaja vähendada ehituskeeluvööndit detailplaneeringuga kehtestatud veeliiklusrajatistele
(paadisild ja slip).
16
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
5 Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
5.1 Eelhinnangu kontrolltabelid
Käesoleva ptk koostamisel võeti arvesse kavandatavat tegevust (ptk 1) ning analüüsitud infot (sh ptk 2 ja 3), mille põhjal täideti eelhindamise
kontrolltabel (tabel 5.1), lähtudes mh varasematest asjakohastest dokumentidest ja võimalikest kumuleeruvatest mõjudest, mõjude kestvusest,
suurusest, ruumilisest ulatusest (sh piiriülesus), pöörduvusest, toimest, sagedusest ja ilmnemise tõenäosusest ning mh avariiohtudest.
Tabel 5.1 KeHJS eelhindamise kriteeriumid.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
1. Ala maakasutus Väike-Kabina kinnistu sihtotstarbeks on 100% üldkasutatav maa. DP ala asub hajaasustusalal, kuid tegemist on
Detailplaneeringu raames on planeeritud Väike-Kabina kinnistu jagada detailplaneeringu kohustusega alaga.
kruntideks ning määrata sihtotstarbed. DP alale planeeritakse Tulenevalt Luunja valla üldplaneeringust on
elamurajoon (ca 11 eramu ehitamiseks) ning ka avalik puhke- ja tegemist detailplaneeringu koostamise
suplusala. Samuti on planeeritud avalik parkimisplats, paadisild ja slip kohustusega alaga, milleks on tugeva
puhke- ja suplusala külastajatele. Veevarustuse tagamiseks rajatakse ehitussurve all olevad Tartu linnalähedasemad
alale puurkaev ning tekkiv reovesi suunatakse rajatavasse ning suuremate valla keskasulate lähedased
biopuhastisse. DP raames muudetakse maakasutuse sihtotstarve alad, mis ei vasta planeeringu koostamise ajal
sotsiaalmaast elamumaaks, üldkasutatavaks, veekogude ja tiheasustuskriteeriumitele. Nimetatud aladel ei
transpordimaaks. DP eesmärgiks on perspektiivselt ära kasutada säilitata senist hajaasutust ega hajaasustusele
tekkinud tööstusmaastiku head esteetilist väärtust ning rajatakse iseloomulikku maastikupilti.
keskmiselt väärtuslikumad krundid. Seoses elamurajooni rajamisega
võetakse piirkond aktiivsesse kasutusse ning hoitakse korras. Samuti
Üldplaneeringuga määratakse detail-
rajatakse avalikkusele suunatud puhke- ja suplusala, mis hetkel Kabina
planeeringu koostamise kohutusega alale, mis
järve piirkonnas puudub. Hetkel kasutatakse supluseks erinevaid ei paikne kohustusliku hajaasustusega- või
piirkondi, mistõttu on raske hallata kogu järve ümbrust. Kavandatava
miljööväärtuslikul alal, krundi lubatud
tegevuse realiseerumisel võimaldatakse nõuetele vastav supluskoht minimaalseks suuruseks 1500 m2 (v.a. teede ja
ning piirkonda on tunduvalt lihtsam korras hoida. Samuti tõuseb muude tehnorajatiste krundid). Kümne või
piirkonna turvalisus, kuna ala on valgustatud ja korrastatud. enama krundi planeerimisel on kohalikul
omavalitsusel õigus nõuda vähemalt 5000 m2
Kavandatav tegevus ei takista teiste maakasutust. Seoses suuruse maa-ala planeerimist sotsiaal- või muu
planeeringuala arendamisega moodustatakse lõpptulemusena üldkasutatava maa tarbeks. Antud
üldkasutatava maa, veekogude maa, transpordimaa ja ca 11 elamumaa detailplaneeringuga on täidetud eelpool
17
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
sihtotstarbega krunti. Seega mitmekesistub maakasutus võrreldes nimetatud nõudeid, mh on krundid suuremad
olemasoleva olukorraga. kui kehtestatud 1500 m2 (krundi suurus alates
2800 m2). Avaliku suplus- ja puhkeala
Tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute maakasutust. rajamiseks on eraldatud üldkasutatava
sihtotstarbega maad 17 943 m2 ehk 1,8 ha
ulatuses. Lisaks pole planeeritud hooneid ega
rajatisi Kabina järve ja Emajõe vahelisele
alale, mis jääb samuti üldkasutatavaks maaks,
ligikaudu 6,7 ha ulatuses. Seega säilib
üldkasutatava maa sihtotstarve 8,5 ha suurusel
alal, mis on üldplaneeringuga nõutust mitu
korda rohkem.
Kinnistu kogu pindala on 22,81 ha, millest
8,89 ha on veealune maa. Seega maismaa osa
on 13,92 ha, millest ligikaudu 8,5 ha ehk
ligikaudu 61% säiliks üldkasutatava maa
sihtotstarbega.
DP alast lääne suunas ca 50 m kaugusel asub
tiheasustusala. Antud piirkonna kasutus
muutub aktiivsemaks, tulenevalt
elamurajoonist ning puhkeala kasutamisest.
Hetkel on tegemist piirkonnaga, mida
kasutatakse üldsuse poolt selliselt, et
tulemuseks on prahistatud ja tallatud maa-ala.
Tegemist on eraomandis oleva kinnistuga ning
eraisikule on nii suure ala korrashoidmine väga
raske. Samuti puudub omavalitsusel soov ala
korrashoidmiseks. Seega töötati välja DP
lahendus, mis võimaldab võtta ala
aktiivsemasse ja eesmärgipärasesse kasutusse.
Rajatakse avalikkusele korralik puhke- ja
18
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
suplusala koos vajalike teedega ning ka slipi ja
paadisillaga. Lisaks on planeeritud väärtuslik
elamurajoon Kabina järve äärsetele aladel.
Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
puudub. Planeeritav muudab ala visuaalselt
mitmekesisemaks.
2. Ala loodusvarad Planeeritakse elamurajooni ja puhke- ning suplusala rajamist Kabina Veeressursid rajatakse puurkaevu näol ning
(sh omadused ja järve äärsele kinnistule. reoveekäitluse jaoks rajatakse biopuhasti
taastumisvõime) (täpsemalt analüüsitud käesoleva tabeli punktis
DP ala jääb Tartumaa maakonna teemaplaneeringu „Asutust ja 15).
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt väärtusliku
puhkeväärtusega alade koosseisu. Samuti on tegemist Kabina järve Suuremate loomade jaoks ei ole antud
äärse puhkealaga. Kõrge puhkeväärtuse aluseks on paikkonna rohekoridor soosiv, kuna lõikub hetkel
maastikuline mitmekesisus ja vaateline mosaiiksus ning paiknemine olemasolevate elamute piirkonnaga. Enamasti
veekogu kaldal. Maastikupilti antud DP mõnevõrra mõjutab, kuna kulgevad loomade liikumisrajad metsa
planeeritakse elamurajooni rajamist ning hetkel on tegemist servaaladel. Kui võimalik, väldivad loomad
hoonestamata alaga. Kabina järve piirkonnas ei asu korraliku ning liikumist lagedatel aladel. Kuigi looduslikud
avalikult kasutatavat, nõuetele vastavat puhke- ja suplusala. DP loomade liikumiskoridorideks on ka jõekaldad,
realiseerumine võimaldab väärtustada ka piirkonna puhkeväärtust, siis Tartu linna ümbruses on Emajõe äärne
kuna rajatakse korralik puhke- ja suplusala ning paadisild ja slip. kallas tihedalt kasutuses ka elamualana ning
eeldatavasti antud koridori suurulukid
DP kavandatavalt puhkealalt avanevad visuaalselt nauditavad vaated meelsasti ei kasuta.
Kabina järvele, mis annavad lisaväärtuse rajatavale puhkekohale.
Planeeritav elamurajoon on samuti väärtuslik, kuna krundid asuvad Antud koridori kasutavad eeldatavasti
Kabina järve ääres ning igal krundil on võimalus rajada ka endale väiksemad loomad, kes on rohkem harjunud
isiklik paadisild. DP ala asukoha tõttu on tegemist keskmiselt linnalähedase keskkonnaga sh inimeste
väärtuslikuma elamurajooniga. tegevusega. Arvestades rohekoridori
potentsiaalselt kasutavate liikide nõudlustega
DP ala asub Emajõe vasak- ja paremkaldal asuval rohevõrgustiku on 60 meetrit piisav laius (joonis 4.1), et
koridoris, Emajõe vasakul kaldal. Rohelise võrgustiku koridori tagada metskitse ja väikeulukite liikumine.
eesmärgiks on mh eluslooduse liikumine ühelt tuumaalalt teisele. Veelgi tagada rohevõrgustiku toimimist tuleks
Emajõe äärne rohevõrgustiku koridor on fragmenteeritud, kuid siiski detailplaneeringu alal vältida tarastamist, et
19
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
tuleb DP ala arendamisel tagada rohevõrgustiku koridori toimimine. oleks ka Kabina järve ääres vaba läbipääs
elusloodusele. Samuti jääb avatuks Kabina
järve kallasrada.
Kitsaste koridoride puhul ei ole reeglina
funktsiooniks suuremate ulukite
rändekoridorina toimimine, vaid pigem
aineringe stabiliseerimine, taimede, putukate ja
väikeimetajate liikumise suunamine. Viimaste
jaoks võib ka näiteks 30 m olla täiesti piisav
koridori laius, sõltudes koridori pikkusest.
Arvestama peab, et reeglina ei pea koridor
toimima nö püsiva elupaigana, vaid just
erinevate liikide liikumise suunajana (Alkranel
OÜ, 2012).
Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
puudub.
Joonis 4.1 Võimalik eluslooduse liikumise trajektoor kavandatava
rakendumisel (aluskaart: Maa-amet, 2017).
Üheks võimaluseks on vältida piirkonnas tarastamist, et oleks vaba
läbipääs elusloodusele.
3. Keskkonna Väike-Kabina kinnistul Emajõe äärsetel aladel levivad lammi- Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
vastupanuvõime - madalsoomullad. Tegemist on üleujutatava piirkonnaga, nt suurvee puudub.
märgalad ajal. Antud piirkonda ehitisi ega rajatisi ei kavandata.
4. Keskkonna DP tegevus toimub Kabina järve ääres. DP realiseerumiseks ei ole Puhkekompleksi rajamine veekeskkonnale
vastupanuvõime – vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Emajõe kaldal kehtib mõju ei avalda, kuna veekeskkonnas
rannad ja kaldad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 sätestatud kallasrada, mida planeeritud tööd on minimaalsed, slipi
tuleb arvestada mistahes tegevuste kavandamisel Kabina järve paigaldamisel.
kinnistul ja piirnevatel kinnistutel. Kinnistute omanikud või valdajad
20
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
on kohustatud hoidma veekogu kaldad puhtana ning kallasrajad avatud. DP ala idaosas on hoonestus rajatud kõrgemale
Seega säilitatakse inimestele vaba läbipääs kallasrajale. kaldale. Antud piirkonnas rajatakse hooned
peamiselt 25-50 m kaugusele kalda piirist.
DP raames on kavandatud ka avalik paadisild ja slip. Paadisild Samuti on piirkonnas kõrghaljastus, mis
rajatakse ujuvana ning see on võimalik hooaja väliselt välja tõsta. Slipi maksimaalselt säilitatakse ning seega on
rajamisel on vajalikud minimaalsed tööd Kabina järves (nt minimaalne eeldatavalt välditud ka kalda erosioon. Kuivõrd
täitmine ning slipi paigaldus). Kabina järve ümbruses tuleb tagada kallasrada,
siis Kabina järve idaosas pole võimalik
Lisaks on lubatud igale veekoguäärsele krundile rajada ujuv paadisild, kallasrada kasutada veekogu piiri ääres.
mis on võimalik samuti välja tõsta. Seetõttu oleks vajalik tagada kallasraja kasutus
kõrgekalda ülemisel serval, kus hetkel on
kallasraja kasutus välja kujunenud. Seega oleks
veelgi minimeeritud kalda erosioon.
Põhikaardile on alal märgitud kaldaastang.
Reaalselt on tegemist suhteliselt sujuva
reljeefimuutusega, mis on kujundatud
tõenäoliselt ajaloolise kaevandustegevuse
käigus. Reaalselt ei ole tegemist järsu
kaldaastanguga, kus peaks arvestama veekogu
ehituskeeluvööndi piiri astangu piirist (vt ka
joonis 4.3. tabeli all).
Olulise ebasoodsa mõju eeldus puudub.
5. Keskkonna Kavandatav tegevus ei muuda otseselt pinnamoodi ehk pinnavorme. Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
vastupanuvõime – Planeeringu realiseerimisega kaasnev tegevus ei muuda oluliselt puudub.
pinnavormid olemasolevat reljeefi.
6. Keskkonna DP ala idapoolsel küljel asub kõlvikuliselt ka metsamaa. Lageraiet Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
vastupanuvõime - antud piirkonnas ei planeerita. Eramute ja vajalike teede ehitamiseks puudub.
metsad teostatakse minimaalselt raiet ning suures osas säilib antud piirkonnas
kõrghaljastus.
Planeerija on omalt poolt välja toonud, et metsamaa ulatus katastris
pindalana ning selle ulatus põhikaardil ei lähe kokku. Seega, kui
21
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
planeering algatatakse siis vajadusel täpsustatakse ka põhikaarti.
7. Keskkonna Emajõgi kuulub karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude DP raames ei planeerita tegevusi Emajões.
vastupanuvõime - nimistusse. Samuti esineb Emajões kaitsealuseid liike nagu tõugjas Emajõgi kujuneb heitvee suublaks Heitvesi
kaitstavad (Aspius aspius), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), vingerjas peab vastama nõuetele ning vajalik on vee
loodusobjektid (sh (Misgurnus fossilis) ning laiujur (Dytiscus latissimus). erikasutusluba. Ebasoodsa mõju esinemise
Natura 2000 alad) eeldus puudub nii veekogule kui ka
Väike-Kabina kinnistu lähipiirkonda jääb mitmeid kaitsealuseid kaitsealustele liikidele.
taimeliike. DP piirkonnale lähimateks kaitsealusteks taimeliikideks on
kahkjaspunase sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip DP raames ei ole ette näha piirkonna
(Epipactis palustris), balti sõrmkapp (Dactylorhiza Baltica), siberi kuivendamist ning veerežiimi võimalikku
võhumõõk (Iris sibirica) ja mägi-piimputk (Peucedanum muutumist. Samuti asuvad kaitsealused taimed
oreoselinum). DP alast kaugemal ning DP raames
planeeritavad tegevused kaitsealustele
taimeliikidele mõju ei avalda.
Olulise ebasoodsa mõju eeldus puudub.
8. Keskkonna Käesoleva dokumendi ptk 1 - 4 järgselt seosed puuduvad. Olulise ebasoodsa mõju eeldus puudub.
vastupanuvõime –
alad, kus kehtivaid
nõudeid on ületatud
9. Keskkonna Tegemist on hajaasustusalaga. Käesoleva dokumendi ptk 2 - 4 järgselt Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
vastupanuvõime – seosed puuduvad. puudub.
maareformi seaduse
tähenduses
tiheasutusega alad
10. Keskkonna DP alasse jääb osaliselt ka muinsuskaitsealune asulakoht (reg nr Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
vastupanuvõime 12849), mille kaitseks on moodustatud ka kinnismälestise kaitsevöönd.
- puudub, kui teostatakse arheoloogilised
ajaloo-, kultuuri- või
Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud eeluuringud enne ehitamise alustamist
arheoloogilise otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja mälestise vööndisse jäävatel kruntidel.
väärtusega alad kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Kinnismälestise
kaitsevööndisse jääb kolm krunti ning alale ehitamiseks on vajalikud
arheoloogilised eeluuringud.
11. Tegevuse Ehitustöödel kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
22
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
tehnoloogiline tase normatiividele. puudub.
12. Tegevuse raames Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
kasutatavad minimaalselt ning samas eesmärgipäraselt ja kontrollitult. puudub.
loodusvarad
13. Tegevuse Ehitamine ja hilisem haldus ei ole jäätme- ega ka energiamahukas. Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
jäätme- ja Puuduvad teadaolevad ohud, mis võiksid tuleneda nt jäätmekäitlusest puudub.
energiamahukus (korraldatav kehtiva korra kohaselt).
14. Lähipiirkonna Käesoleva dokumendi ptk 1 - 4 järgselt seosed puuduvad. Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
teised tegevused puudub.
15. Tegevuse Veevarustuseks rajatakse puurkaev, mis varustab veega kõiki Aardlapalu poldri juures (Tartu mõõtepunktist
tagajärg - veesaastus planeeritud krunte ning reoveekäitluseks rajatakse reoveepuhasti ca 6,5 km kaugusel) on jõe veetase Tartu
(joonis 4.1). mõõtepunktist ~ 20 cm madalam. Aasta
keskmine Emajõe veetase on Tartu postis
30,60, Aardlapalu poldril arvutuslikult aga
~30,40 m. Seega ka Väike-Kabina maaüksuse
juures on veetase Tartu postist vähemalt 20 cm
madalam. Seega on aastakeskmine Emajõe
veetase DP alal ca 30,40 m BS, 1%
tõenäosusega tõuseb veetase kõrguseni 33,19
m BS ja 5% tõenäosusega kõrguseni 32,60 m
BS.
Reoveepuhasti asukohas on maapinna abs
kõrgused 34,00…35,00 m BS. Seega on
võimalik rajada puhasti selliselt, et ka Emajõe
kõrgveeseisu ajal ei uputataks puhastit
tagasivooluga üle.
Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
Joonis 4.2 Alale rajatav puurkaev ja reoveepuhasti (aluskaart: Maa-amet, puudub. Suublana kasutatakse Emajõge, seega
2017). on selleks vajalik vee erikasutusluba ning
heitvesi peab vastama nõuetele.
Veeseaduse § 28 kohaselt on puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m
23
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
puurkaevust. Keskkonnaamet võib puurkaevu sanitaarkaitsealaks 30
meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10
kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud. DP raames on
arvestatud puurkaevu sanitaarkaitsealaks 30 meetrit. Esialgne
puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 meetrit. Seega on vajalik
sanitaarkaitseala vähendamiseks esitada taotlus Keskkonnaametile.
Kanalisatsioon on kavas lahendada rajades reoveepuhasti
detailplaneeringu ala lõunaossa. Planeeritava Väike-Kabina
elamurajooni veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduste kohta valmis
2017. a eskiis (toodud käesoleva eelhinnangu lisas 2) Keskkond &
Partnerid OÜ poolt. Kanalisatsioonisüsteemi rajatakse kaks
reoveepumplat, mis suunavad formeerunud reovee Väike-Kabina
kinnistu lõunaosasse rajatavasse reoveepuhastisse.
Detailplaneeringuala kanalisatsioonisüsteemi tarbeks tuleb rajada
ligikaudu 740 m isevoolset kanalisatsioonitoru ja ligikaudu 730 m
survekanalisatsioonitorustikku. Reoveepuhasti suublaks on Emajõgi.
Rajatavas reoveepuhastis tuleb reovesi puhastada vähemalt
bioloogiliselt. Bioloogiliselt puhastatud reovesi juhitakse veekogusse,
milleks on Emajõgi. Reoveepuhasti täpne puhastustehnoloogia
valitakse edasise projekteerimise käigus. Põhimõtteliselt sobivad kõik
lahendused, kus toimub bioloogiline puhastus. Oluline on, et puhasti
mahuks ära planeeritavasse asukohta ning reovee puhastus toimuks
kinnises mahutis siis on reoveepuhasti kuja minimaalne ehk 25 m.
Sellest tulenevalt on välistatud pinnasfilter või tehismärgala puhastid
ning biotiigid. Reoveepuhastist peab olema võimalik võtta proove nii
juurdevoolavast reoveest kui ka väljuvast heitveest.
Väike-Kabina kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni eskiisi (toodud
ka käesoleva töö lisas 2) koostaja arvates on elamurajoonis tekkiva
reovee käitlemiseks otstarbekas rajada aktiivmuda annuspuhasti (SBR).
Reoveepuhasti tehnoloogia valikul peaks vältima biokiletehnoloogial
24
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
töötavaid reoveepuhasteid.
Puhasti jääb ca 340 m kaugusele kavandatud supelrannast. Vabariigi
Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja
supelrannale“ § 3 lg 4 kohaselt ei tohi heitvee suubla olla supluskohale
lähemal kui 200 m. Kavandatud supluskoha kasutajaid ei tohiks
selliselt planeeritud heitveekäitlusega ohustada ka juhul, kui tegu pole
ametliku supelrannaga.
Puhasti väljavoolu saab rajada minimaalselt ca 300 m kaugusele
kavandatud supelrannast. Seega saab ka täita nõuet, et heitvee suubla ei
tohi olla supelrannale lähemal, kui 200 m.
Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste
veekaitsenõuded1“ alusel on 50-299 ie-se reostuskoormusega
reoveepuhasti kuja 25 m, juhul kui rajada reoveepuhasti, kus on
tehnoloogias kasutusel maa-alused või pealt kinnised mahutid või
kinnises hoones paiknevad reovee puhastusseadmed. Eskiisiga on
selline süsteem kavandatud ja kuja saab olla 25 m.
Kui parkimisala katendiks tuleb kõvakatend, siis peaks parkla olema
rajatud nii, et sadevesi valguks pinnasesse. Parklaalalt sademevett (sh
ka puhastatud) Kabina järve juhtida pole lubatud, kuna Vabariigi
Valitsuse 03.04.2008. a määrus nr 74 „Nõuded suplusveele ja
supelrannale“ § 3 lg 4 kohaselt ei tohi heitvee suubla olla supluskohale
lähemal kui 200 m.
16. Tegevuse Ehitustööde ajal kasutatav tehnika vastab kehtivatele normatiividele ja Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
tagajärg – pinnase seega on töökorras ning ei põhjusta pinnase- ja veereostust. Tööde ajal puudub.
saastus on olemas järelvalve (sh omaniku poolne). Elamurajooni ja puhkeala
kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks,
lähtudes ka kavandatavast tegevusest.
17. Tegevuse Käesoleva töö ptk 2, tabel 2.1 punkt 4.2 kohaselt puudub eeldus Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
tagajärg – õhu koormuste kasvuks, mis mõjutaks paikkonda. puudub.
25
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
saastus
18. Tegevuse Ehitustegevuse käigus ning hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
tagajärg – jäätmeteke jäätmete kogumine ja äravedu toimub vastavalt kehtivale korrale, sh puudub.
vastavat õigust omavate isikute poolt olemasoleva ja avaliku
teedevõrgu kaudu.
19. Tegevuse Planeeritava alaga külgneva Lohkva - Kabina – Vanamõisa Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
tagajärg – müra ja kõrvalmaantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on keskmiselt puudub.
vibratsioon 320 autot ööpäevas. Mõningased muutused liikluses võivad kaasneda,
tulenevalt elamurajooni ning avaliku puhke- ja suplusala rajamisest.
Planeeringu realiseerumisel olulist liiklussageduse tõusu ette näha ei
ole. Tee kaitsevöönd piirkonnas on 30 m sõiduraja välimisest servast.
See tähendab, et tee kaitsevööndisse jääb 4 elamukrunti.
Ehitusseadustiku § 72 kohaselt detailplaneeringu koostamise
kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega
hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud
detailplaneeringus. Elamute puhul saab suuremat maanteest tulenevat
müratase leevendada tavapärasest paremate ehitusmaterjalidega.
Hetkeseisuga on DP ala naabrusesse jääva kõrvalmaantee nr 22252
ööpäeva keskmiseks liiklussageduseks 320 sõidukit (sh 96%
sõiduautod ja pakiautod, 3% veoautod ja autobussid), lubatud piirkiirus
90 km/h. Kabina järve ümbruse puhul on hetkel tegemist pigem I
kategooria alaga (looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja
tervishoiuasutuste puhkealad). Peale DP realiseerumist on tegemist II
kategooria alaga (laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja
hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning
asulates), kus müra piirtase on päevasel ajal 60 dB ja öösel 55 dB. Kui
analoogiana võrrelda töös „Pärnumaal Halinga vallas Pärnu-Jaagupi
alevis paiknevale Kergu mnt 4 ja 4a kinnistute detailplaneeringu alale
jõudva liiklusmüra modelleerimine ning vibratsiooni ja õhusaaste
hinnang“ teostatud müra modelleerimise tulemusi Pärnu-Jaagupi-
Kergu maanteelt (nr 19202), mille keskmine liiklussagedus oli antud
lõigus 947 autot (seejuures oli raskeliikluse osakaal 8%. Lubatud
26
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
piirkiirus on 50 km/h, tee laiuseks 7 m ning teekatteks mustkate), siis
ületas päevasel ajal liiklusmüra piirtaset 60 dB ca 5-6 m kaugusel teest.
Liiklusmüra mõjutavad (US Federal Highway Administration, 1995 ja
Ründva ja Arumägi, 2004) liiklusintensiivsus (kui see tõuseb või
langeb kaks korda, siis müratase muutub 3 dB suuremaks või
vähemaks) ja raskeveokite osakaal (nt kiirusel 100 km/h kaasneb ühe
veoautoga (nn rekkaga) sama suur müratase nagu samal kiirusel 10
sõiduauto korral)
Kuigi olemasolevas asukohas on piirkiirus suurem kui viidatud müra
modelleerimises, on olemasolevas asukohas liiklussagedus oluliselt (ca
3 korda) madalam ja ka raskeveokite osakaal madalam. Seetõttu ei ole
maanteest tuleneva liiklusmüra osas planeeringualale ebasoodsat mõju
ette näha. Lähim planeeritud hoone jääb ca 15 m kaugusele
olemasolevast maanteest
Arvestades olemasolevat olukorda (ptk 1) ja kavandatavat, siis esineb
ehituse ajal peamiselt müratingimuste muutuseid (lokaalseid), kuid
järgitavad on kehtivad normid. Siinkohal on arvestatud ka kasutatava
tehnika ja nendele seatud normatiividega nii müra kui ka vibratsiooni
osas. Kasutusaegsel perioodil ei ole ette näha müra normtasemete
ületamist.
Olemasolevaid regulatsioone arvestades ei saa müra ja vibratsiooni
mõju pidada oluliseks.
20. Tegevuse Tegevuse iseloomu arvestades ei ole ette näha valgus-, soojus- või Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
tagajärg – valgus, kiirgusreostust, mis oleks häiriv nii hoone sees kui ka lähipiirkonnas. puudub.
soojus ja kiirgus
21. Tegevuse Käesoleva dokumendi ptk 1 - 4 järgselt seosed puuduvad. Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
tagajärg – lõhn puudub.
22. Tegevuse Tööde ajal kasutatav tehnika vastab kehtivatele normatiividele ja seega Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
avariiolukorrad (sh on töökorras ning avariide esinemise tõenäosused on viidud puudub, sh on arvestatud avariiohtudega või on
27
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kriteerium Kirjeldus Olulise ebasoodsa ehk olulise mõju eeldus
jm
esinemise miinimumini. Tööde ajal on olemas järelevalve (sh omaniku). DP-ga need edaspidi arvestatavad, tulenevalt juba
võimalikkus) kavandatu väljaehitamisega ei kaasne ohtlike ainete transporti ega olemasolevatest regulatsioonidest. Samuti
hoiustamist, mahus, mis tekitaks ohu olukordi. jälgitakse, et ehitusjäätmeid ei satuks Kabina
järve ja Emajõkke (nt tuulega).
23. Tegevuse Kohaldub käesoleva tabeli rida 7, vt täpsemalt ka ptk 5.1. Olulise ebasoodsa mõju esinemise eeldus
tagajärg - Natura puudub.
2000 võrgustiku
alale või mõnele
muule kaitstavale
loodusobjektile
(1) KeHJS (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus).
Joonis 4.3. Vaade põhikaardil märgitud kaldaastangu kaldale. Reaalselt on tegemist sujuva kaldajärsakuga. (Foto: AB Artes Terrae, 2016).
28
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
5.2 KSH läbiviimise vajalikkus
Tegemist on detailplaneeringuga, mis teeb üldplaneeringu muutmise ettepaneku, seega
planeerimisseaduse alusel tuleb lähtuda KSH läbiviimise vajalikkuse üle otsustamisel vastava
seaduse § 142 lg 6. Lähtuda tuleb KeHJS § 33 lg lg 4 ja 5 toodud kriteeriumitest. Lisaks tuleb
vaadelda KeHJS alusel vastava seaduse § 33 lg 2 punktides 4 toodut. Kavandatava tegevuse
iseloomu arvestades ei ole asjakohane KeHJS § 33 lg 2 punkt 2.
Vajalik on analüüsida kas KSH läbiviimine on vajalik, kuna:
strateegilise planeerimisdokument on detailplaneering, mille alusel kavandatav
tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lg 2–4
sätestatust (alus ehk detailsõnastus leitav KeHJS § 33 lg 1 p 3 juurest).
o KSH läbiviimine ei ole vajalik, tuginedes käesoleva dokumendi ptk 5.1 tabelile
5.1.
tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
o KSH läbiviimine ei ole vajalik, tuginedes käesoleva dokumendi ptk 4.1 tabelile
4.1, kus on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja 5 toodud kriteeriumitest.
Lähtudes eelnevast ei ole olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist strateegilise
dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ
seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Käesolev
dokument on otsustajatele siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk
kujundamiseks.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja saab toodut ning asjaomaste
asutuste (KeHJS § 33 lg 3 p 3) seisukohti analüüsides langetada lõpliku otsuse KSH
algatamise või mittealgatamise kohta.
5.2.1 Üldised nõuded ja soovitused võimalikule jätkuvale protsessile
Käesoleva ptk sisaldab nõudeid ja üldiseid soovitusi võimalikule jätkuvale protsessile.
Vastavad nõuded ja soovitused on koondatud lähtudes tööprotsessi käigus selgunud
asjaoludest.
Nõuded ja soovitused:
1. Muinsuskaitseamet on välja toonud, et arheoloogiamälestise asukohas teostada
arheoloogilised eeluuringud enne planeeringu algatamist või planeeringu koostamise
algstaadiumis.
2. Säilitada maksimaalselt planeeringualas kõrghaljastust.
3. Tagada kallasraja avatus Kabina järve ümbruses. Sh Kabina järve idaosas (kõrgema
kaldaga piirkonnas) tagada kallasraja kasutus kõrgekalda ülemisel serval nagu
praeguseks on kallasraja kasutus välja kujunenud. Sellega oleks eeldatavalt välditud
ka kalda erosioon.
4. Rohevõrgustiku toimimise soodustamiseks vältida detailplaneeringu alal tarastamist.
5. Ehitustegevuse ajal tagada järelevalve, mh tagada, et ehitusjäätmed ei satuks
Emajõkke ja Kabina järve.
6. Geodeetilise alusplaaniga on vajalik täpsustada, kas kavandatavatel hoonetel on
üleujutamise oht (hoone null peab olema minimaalselt >33,20 m BS).
29
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kokkuvõte
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks oli
Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu
eskiis. Kinnistule planeeritakse elamurajooni ning puhkeala rajamist. Elamurajoon koosneb
ligikaudu 11 krundist, kuhu on lubatud igale krundile ehitada üks elamu ning üks abihoone.
Avalik puhkeala koosneb suplusalast, parkimisplatsist, avalikust paadisillast ning slipist.
Kinnistutele määratakse sihtotstarve. Lisaks rajatakse alale puurkaev ning reoveepuhasti, et
tagada kavandatava elamurajooni veevarustus ja kanalisatsioon. Hetkel on Väike-Kabina
kinnistu sihtotstarve 100% üldkasutatav maa. DP realiseerumisel määratakse elamumaa,
üldkasutatava, transpordi- ja veekogude maa sihtotstarve. Käesoleva KSH eelhinnangu
algmaterjalideks olid AB Artes Terrae OÜ poolt koostatud detailplaneeringu eskiis. Töö
tellijaks oli OÜ Saarevaim ja töö koostas Alkranel OÜ.
Käesolevat eelhinnangut täiendati vastavalt Keskkonnaameti 29.08.2016. a kirja nr 6-
5/16/237-2 toodud kommentaaridele ja täiendustele. Lisaks muutus tulenevalt Kabina järve
kandmisest keskkonnaregistrisse (Kabina järv arvati välja Emajõe koosseisust) mõnevõrra
detailplaneeringu eskiis ja kavandatavad tegevused võrreldes esialgsete dokumentidega.
Käesolevas eelhinnangus lähtuti detailplaneeringu eskiisist, mis valmis AB Artes Terrae OÜ
poolt 2017. a juunis.
DP koostamise eesmärgiks on rajada piirkonda nauditav puhkemiljöö ning väärtuslik
elamurajoon. Elamurajoonile ja puhkealale lisavad väärtust Kabina järv ja ka Emajõgi.
KSHEH tuleneb Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §
33 lg 2.
Käesoleva dokumendi koostamisel arvestati KeHJS § 5, § 6, § 311 ja § 33 ja lähtuti
Keskkonnaministeeriumi 2015. a tellitud juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend
otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Riin Kutsar, 2015).
Tulemused - käesoleval juhul ja KeHJS alusel tuleb vaadelda KSH läbiviimise vajalikkuse
üle otsustamisel vastava seaduse § 33 lg 1-2 toodut. KSH eelhinnangus läbiviidud analüüs
näitas, et KSH läbiviimine ei ole analüüsitu põhjal vajalik. KSH eelhinnangus läbiviidud
analüüs näitas, et KSH läbiviimine ei ole analüüsitu põhjal vajalik, kui järgitakse peatükis
4.2.1 toodud nõudeid ja soovitusi.
30
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
Kasutatud materjalid
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba
teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms):
Reiu taimla detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Lisa 1.
Eksperthinnang seoses rohevõrgustiku ja rohealadega. Alkranel OÜ, 2012.
Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-
eelhindamine. Kutsar, R. 2015.
EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur)
andmebaas, 11.05.2016.
Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001.
Keskkonnaregister, 2016.
Luunja valla arengukava aastateks 2015–2022. Luunja Vallavalitsus, 2015.
Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024.
Luunja Vallavalitsus, 2012.
Luunja valla üldplaneering. Luunja Vallavalitsus ja OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorraldus,
2008.
Maa-ameti kaardiserver (www.maaamet.ee), 2016.
Tartumaa maakonna teemaplaneering „Asutust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“. Tartu Maavalitsus, 2006.
Väike-Kabina kinnistu detailplaneeringu eskiis. AB Artes Terrae OÜ, 2017.
31
Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang
Alkranel OÜ, 2016-2017.
LISAD
KSHEH lisa 1 Väike-Kabina kinnistu detailplaneeringu eskiis (AB Artes Terrae OÜ, seisuga
juuni 2017).
parkla u 50 kohta
võimalik haagistega sõidukite
parkimine 12 kohta
nd30m
tsevöö
eekai
maant
planeeritav puurkaev
kaitsevööndiga
UR SU
17284m²
-EMA
KA
SU VA R3
0
PE ND Asulakoht, arheoloogia-
JÕ G
LR A mälestis nr 12849. Alale
AN TA
D V ehitamiseks on vajalikud
I
arheoloogilised eeluuringud
avalik supluskoht
planeeritav suurim luba-
tud hoonete ehitusalune
pind elamukrundil 250m²
52
r222
kavandatav puhkeala
een
(telikimisala, lõkkekoht, rand jne)
nt
maa
val
õr
SAk
avalik paadisild ja slipp
I
AMÕ
VAN
25 25
NA-
planeeritav reoveepuhasti
BI
kujaga
-KA
KVA
30
igale veekoguäärsele elamukrundile
LOH
50 on lubatud ujuva paadisilla rajamine
KABINA JÄRV
TINGMÄRGID:
planeeringuala piir
olemasolev säliv krundipiir
planeeritud krundipiir
võimalik hoone (üksikelamu)
teede piirjooned
liiklussuunad
25 avalik haljasala / rannaala
15
veekogu
50
veekogu ehituskeeluvöönd
veekogu veekaitsevöönd
veekogu piiranguvöönd
kallasrada
tavaline veepiir põhikaardil
R 25
Märkus: Kaldaastangu olemus ja sellest tulenevad piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd
täpsustatakse edasisel planeerimisel.
20 10 0 50 100 150
r
i
piist
10
vee
Töö:
sest
Väike - Kabina kinnistu
i
l
ava
Joonis:
DETAILPLANEERINGU ESKIIS
t
Projektijuht: Töö nr:
AB Artes Terrae OÜ Tellija:
- 49DP12
50m
Heiki Kalberg Kuupäev:
26.06.2017
Reg nr 12978320 Maastikuarhitekt: Asukoht:
Luunja vald Mõõt:
Karl Hansson 1:2000
Küütri 14, Tartu 51007
[email protected] Faili nimi:
49DP12 joonis Kabina.dgn
Joonise nr: 1
KSHEH lisa 2 Väike-Kabina elamurajooni veevarustuse ja kanalisatsiooni eskiis (Keskkond
& Partnerid, seisuga mai 2017).
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Vasara 50, Tartu 50113
reg. nr. 11006388;
registreeringu nr. EEP000544
www.mahutid.ee
Töö nr. 022/2017
Tellija: OÜ Kabina Kinnisvara
Vaksali 6-2, Tartu
50409 Tartumaa
Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ
Kabina küla, Luunja vald, Tartu maakond
VÄIKE-KABINA ELAMURAJOONI
VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
ESKIIS
Vastutav spetsialist: Lauri Aim
Projekteerija: Kerly Talts
TARTU 2017
Väike-Kabina elamurajooni veevarustus ja kanalisatsioon. Eskiis.
Töö nr. 022/2017
SISUKORD
SELETUSKIRI
ÜLDOSA ................................................................................................................................. 3
1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 3
2. SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 4
2.1. Projekti eesmärk ............................................................................................................ 4
2.2. Töö koostamise lähtematerjalid .................................................................................... 4
2.3. Projekti asukoht ............................................................................................................. 4
3. OLUKORRA KIRJELDUS.............................................................................................. 6
3.1. Veesüsteemi rajamine ................................................................................................... 6
3.2. Kanalisatsioonisüsteemi rajamine ................................................................................. 6
3.3. Reoveepuhasti ............................................................................................................... 7
3.3.1. Lähteandmed ............................................................................................................ 7
3.3.2. Reoveepuhasti kirjeldus ........................................................................................... 8
Lisad
Lisa 1. Joonised
Joonis 1.Väike-Kabina elamurajooni asendiplaan.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2017 2/8
Väike-Kabina elamurajooni veevarustus ja kanalisatsioon. Eskiis.
Töö nr. 022/2017
ÜLDOSA
1.1. Üldandmed
Projekti nimetus: Väike-Kabina elamurajooni veevarustus ja kanalisatsioon
Staadium: Eskiis
Töö nr: 022/2017
Objekti asukoht: Kabina küla, Luunja vald, Tartu maakond
Tellija: OÜ Kabina Kinnisvara
Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ, reg. nr. 11006388,
Registreeringu nr. EEP000544
Vasara 50, 50113 TARTU; tel: 733 0350;
Kontaktisikud: Tellija poolt – Rain Sirk, tel: 50 31 497
Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel: 56 478 957
Töö vastutav täitja: Lauri Aim, tehnikateaduste magister
Projektijuht: Lauri Aim, tehnikateaduste magister
Projekteerija: Kerly Talts
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2017 3/8
Väike-Kabina elamurajooni veevarustus ja kanalisatsioon. Eskiis.
Töö nr. 022/2017
2. SISSEJUHATUS
2.1. Projekti eesmärk
Käesoleva projekti eesmärk on Luunja vallas Kabina külas asuva Väike-Kabina
katastriüksuse detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonisüsteemide eskiisi koostamine.
2.2. Töö koostamise lähtematerjalid
Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:
- Artes Terrae OÜ poolt 2016. aastal koostatud „Väike-Kabina kinnistu
detailplaneeringu eskiis;“
- Alkranel OÜ poolt 2016. aastal koostatud “Luunja vald, Kabina küla Väike-Kabina
katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang“;
- Eesti Riigi õigusaktid (www.riigiteataja.ee);
- Eestis kehtivad standardid (www.evs.ee);
- Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).
2.3. Projekti asukoht
Luunja vald paikneb Tartu maakonna idaosas, Suure Emajõe vasakul kaldal. Vald piirneb
läänes Tartu linna, põhjas Tartu ja Vara valla, lõunas Haaslava, Ülenurme ja Mäksa
vallaga. Kabina küla asub Luunja valla edelanurgas Emajõe lähedused (joonis 1). Väike-
Kabina detailplaneeringu ala paikneb vahetult Emajõe kaldal (joonis 2).
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2017 4/8
Väike-Kabina elamurajooni veevarustus ja kanalisatsioon. Eskiis.
Töö nr. 022/2017
Joonis 1. Kabina küla asukoht
Joonis 2. Detailplaneeringuala
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2017 5/8
Väike-Kabina elamurajooni veevarustus ja kanalisatsioon. Eskiis.
Töö nr. 022/2017
3. OLUKORRA KIRJELDUS
Planeeringuala asub Tartumaal Luunja vallas Kabina külas. Planeeritava ala pindala on
ligikaudu 23 ha, millest veealune maa on 8,6 ha. Väike-Kabina kinnistu sihtotstarve on
100% üldkasutatav maa.
Detailplaneeringuga krunditakse Väike-Kabina kinnistu. Kruntide pindala on alates 2800
m2 ja eraldi krunditakse välja üldkasutatav, veekogude, ja transpordimaa (tänavad).
Planeeritud on elamurajooni rajamine ja eramuid on võimalik ehitada 13 kinnistule. Lisaks
on kavandatud avalik puhke- ja suplusala, kuhu on planeeritud parkimisplats, avalik
paadisild ja slip. Planeeritud elamukruntide pindalad jäävad vahemikku 2800 m2 – 5800
m2 ja suurim lubatud hoonete ehitusalune pind on 250 m2. Igale veekoguäärsele
elamukrundile on lubatud rajada paadisild. Detailplaneeringuga määratakse planeeritavate
kinnistute maa sihtotstarve. Detailplaneeringu realiseerumiseks on vajalik
ehituskeeluvööndi vähendamine 50 meetrilt 25 meetrini.
Eesti Geoloogiakeskus OÜ poolt 2001. a koostatud põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt
kuulub detailplaneeringu ala keskmiselt kaitstud põhjaveega alade hulka.
3.1. Veesüsteemi rajamine
Väike-Kabina katastriüksuse loodepoolsesse nurka planeeritakse rajada puurkaevpumpla,
mis varustab detailplaneeringu alale kavandatavaid elamuid.
Luunja vallas on veeallikana kasutusel kvaternaari veekompleksi, keskdevoni
veekompleksi ja kesk-alamdevoni veekompleksi veekihid. Nimetatud veekihtidele on
iseloomulik kõrge üldraua sisaldus joogivees, mistõttu on tõenäoliselt vajalik paigaldada
puurkaev-pumplasse rauaärastusseadmed. Seetõttu tuleb puurkaevu kohale rajada
veetöötluse tarbeks pumpla hoone.
Varustamaks elamuid joogiveega, tuleb rajada ligikaudu 960 m veetorustikku, mis
paigaldatakse ühisesse kaevikus surve- ja isevoolse kanalisatsioonitorustikuga.
3.2. Kanalisatsioonisüsteemi rajamine
Kanalisatsioonisüsteemi rajatakse kaks reoveepumplat, mis suunavad formeerunud reovee
Väike-Kabina kinnistu lõunaosasse rajatavasse reoveepuhastisse. Detailplaneeringuala
kanalisatsioonisüsteemi tarbeks tuleb rajada ligikaudu 740 m isevoolset kanalisatsioonitoru
ja ligikaudu 730 m survekanalisatsioonitorustikku.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2017 6/8
Väike-Kabina elamurajooni veevarustus ja kanalisatsioon. Eskiis.
Töö nr. 022/2017
3.3. Reoveepuhasti
3.3.1. Lähteandmed
Alljärgnevalt (Tabel 3.1) on toodud perspektiivne elamupiirkonna vooluhulk ja
reostuskoormus.
Tabel 3.1 Perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus
Reostus-
Erireostus- Reostus-
Reostuskoormuse Kinnistute koormuse Erivoolu- Vooluhulk
koormus koormus
tekitaja arv tekitajate hulk (l/d) (m3/d)
(ie/d) (ie)
arv
Elamukinnistud 12 48 1,0 120 48,0 5,8
Avalikult kasutatav
1 50 0,1 10 5,0 0,5
supelrand (hooajaline)
Infiltratsioon (10%) - - - - 0,6
Kokku reoveepuhastile 53,0 6,9
Elamupiirkonnas puudub reoveekogumisala, seega tuleb heitvee reostuskoormuse
piirväärtuste määramisel lähtuda reoveepuhasti reostuskoormusest. Planeeritav
reoveepuhasti on alla 300 IE. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused alla 300 IE puhastitele
on toodud alljärgnevalt (Tabel 1.1).
Tabel 3.2 Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed
Vabariigi valitsuse määrus nr 99
29.11.2012. a.
Reostusnäitaja Alla 300 ie
Piirväärtus Reovee puhastusaste
mg/l %
BHT7 40 Ei kohaldata
KHT 150 Ei kohaldata
Üldfosfor Ei kohaldata Ei kohaldata
Üldlämmastik Ei kohaldata Ei kohaldata
Heljuvaine 35 70
Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile on põhjavesi projektpiirkonnas keskmiselt
kaitstud (keskmine reostusohtlikkus).
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171 „Kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded1“
on reoveepuhasti objektide kujad järgmised:
• Reoveepuhasti - 25 m
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2017 7/8
Väike-Kabina elamurajooni veevarustus ja kanalisatsioon. Eskiis.
Töö nr. 022/2017
3.3.2. Reoveepuhasti kirjeldus
Vastavalt lähteandmetele (vt. ptk 3.3.1) on planeeritava reoveepuhasti jõudlus on järgmine:
- hüdrauliline koormus: Q = 7,0 m3/d
- reostuskoormus: R = 55 IE
Rajatavas reoveepuhastis tuleb reovesi puhastada vähemalt bioloogiliselt. Bioloogiliselt
puhastatud reovesi juhitakse veekogusse, milleks on Emajõgi.
Reoveepuhasti täpne puhastustehnoloogia valitakse edasise projekteerimise käigus.
Põhimõtteliselt sobivad kõik lahendused, kus toimub bioloogiline puhastus. Oluline on, et
puhasti mahuks ära planeeritavasse asukohta ning reovee puhastus toimuks kinnises
mahutis siis on reoveepuhasti kuja minimaalne ehk 25 m. Sellest tulenevalt on välistatud
pinnasfilter või tehismärgala puhastid ning biotiigid. Reoveepuhastist peab olema võimalik
võtta proove nii juurdevoolavast reoveest kui ka väljuvast heitveest.
Tulenevalt vajadusest heitvesi suveliselt suublasse juhtida on käesoleva eskiisi koostaja
arvates elamurajoonis tekkiva reovee käitlemiseks otstarbekas rajada aktiivmuda
annuspuhasti (SBR). Reoveepuhasti tehnoloogia valikul peaks vältima biokiletehnoloogial
töötavaid reoveepuhasteid.
Aktiivmuda annuspuhasti koosneb ühtlustusmahutist ja protsessimahutist. Annuspuhastis
toimub puhastusprotsess tsükliliselt teatud veekoguste ehk annuste kaupa.
Puhastusprotsessi käigus tekkiva liigmuda käitlemiseks rajatakse mudatihendusmahuti.
Mudatihendusmahutit tuleb perioodiliselt tühjendada. Tihenenud muda viiakse edasiseks
töötluseks mõne suurema reoveepuhasti juurde.
Üks puhastustsükkel koosneb järgmistest faasidest:
• täitmise faas - ühtlustusmahutist pumbatakse protsessimahutisse kindel kogus
reovett;
• puhastamise faas - toimuvad puhastusprotsessid
• settimise faas – reovee puhastusprotsessid lõpetatakse ja aktiivmuda settib mahuti
põhja
• tühjendamise ja liigmuda eemaldamise faas - aktiivmuda peale jääv selginenud vesi
pumbatakse protsessimahutist välja ning osa settinud aktiivmudast pumbatakse
mudamahutisse
• seejärel järgneb taas täitmise faas
Projektijuht: Lauri Aim
Projekteerija: Kerly Talts
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2017 8/8