Jõelähtme valla üldplaneering

1 Jõelähtme valla üldplaneeringu kooskõlastuste koondtabel, 21.06.2017 Kooskõlastaja Kooskõlastus Jõelähtme valla seisukoht (valla kirja ja laekunud vastuskirja (esitatud ettepanekud, märkused, seisukohad) esitatud ettepanekutele, märkustele, seisukohadele nr) Maaeluministeerium Kooskõlastab märkusteta 15.02.2017 nr 7-2/599-1; 01.03.2017 nr 4.1-5/1381-1 Lennuamet Kooskõlastab Kooskõlastamise vajadus tuleneb 15.02.2017 nr 7-2/599-1; lennundusseadusest. Õigusaktidega sätestatu 03.03.2017 nr 4.6-8/17/652-3 Elektrituulikuid ja üle 45 meetri kõrgusi kõrgehitisi planeeringus ümber kirjutamine ei ole vajalik. hõlmavad detailplaneeringud ja projekteerimistingimused kooskõlastada vastavalt lennundusseaduse § 35 lg 2 ja 3 Lennuametiga. Veeteede Amet Kooskõlastab märkusteta 14.02.2017 nr 7-2/599 03.03.2017 nr 6-3-1/499 Tehnilise Järelevalve Amet Kooskõlastab märkusteta 15.02.17 nr 7-2/599-1 07.03.17 nr 1-12/14-1397-012 Keskkonnaamet Pikendustaotlus kuni 14.04.2017 15.02.2017nr 7-2/599-1 Kooskõlastab tingimuslikult: Ettepanekuga ei arvestata. Õigusaktidega sätestatu 09.03.2017nr 6-2/17/2554-3; 1. Seletuskirja ptk 5.7.1. „Vesi ja kanalisatsioon. planeeringus ümber kirjutamine ei ole vajalik. Tingimuslik kooskõlastus Sadevee ärajuhtimine“ ja Aruande ptk 5.3 17.04.2017 nr 6-2/17/2554-5 (sademevee osa) lisada viide selle kohta, et tulenevalt veeseaduse § 8 lõike 2 punktist 4 peab olema vee erikasutusluba, kui juhitakse saasteaineid (siinkohal sademevett) suublasse. 2 Seletuskirja ptk 5.7.1. Vabariigi Valitsuse poolt Ettepanekuga esitatud kujul ja ulatuses ei ole 07.01.2016 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna võimalik arvestada, kuid meedet täpsustatakse. veemajanduskava perioodiks 2015-2021 kohaselt on Kroodi oja puhul on halva veekvaliteedi seisundi Kroodi oja halvas seisundis, palume Kroodi ojja põhjuseks Nikli ja selle ühendite piirnorme ületav  2 lisakoormuse juhtimist vältida ning planeerida antud kontsentratsioon, mida põhjustab tõenäoliselt juhul muid meetmeid sademevee kokku tööstuslik heide. Sademeveele kehtestatud kogumiseks. kvaliteedinõuetele vastava vee suunamine ojja ei kahjusta selle seisundit. Uusküla piirkonnas ei ole mõistlikku alternatiivi sademevee juhtimiseks mujale kui Kroodi ojja (sadevete võrk rajati küla rajamise käigus suunates sadeveed Kroodi ojja), vee võimalikud voolusuunad määrab peamiselt reljeef. Meedet täpsustatakse eeltoodut arvestades järgmiselt: Kui olemasolev sademeveesüsteem suudab vastu võtta täiendavad sademevee kogused, siis on soodsaimaks lahenduseks äri ja tootmise maa-alal tekkiva sademevee juhtimine olemasolevasse sademeveekollektorisse. Kogu ala väljaarendamine eeldab investeeringuid lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks. Oluline on tagada Kroodi ojja suunatava sademevee kvaliteedi nõuetele vastavus. Kuna Kroodi oja ökoloogiline seisund on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt halb, siis tuleb täiendava vee suunamisel eriti rangelt järgida selle kvaliteeti. Alternatiivse lahendusena saab uutelt kõvakattega pindadelt kogutava sademevee lokaalselt puhastada ja pinnasesse immutada, eesmärgiga kompenseerida põhjavee toitealade pindala kadu. Sademevee pinnasesse immutamise eelduseks on soodsate geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste esinemine. 3. Seletuskirja ptk 5.8 „Maavarad“. 01.01.2017 Ettepanekuga arvestatakse. kehtima hakanud maapõueseaduse kohaselt ei jaotata maardlaid enam üleriigilise ja kohaliku  3 tähtsuse järgi. Seletuskirja korrigeerida. 4. Seletuskirja ptk 5.8 „Maavarad“. Kaevandamise Ettepanekuga arvestatakse. luba väljastatud veel Maardu II lubjakivikarjääri ja Maardu lõunakarjääri mäeeraldistele. Lk 58 allmärkust täiendada. 5. Jõelähtme Vallavolikogu võttis 16.02.2017 Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Üldplaneeringu otsusega nr 425 kohaliku omavalitsuse tasandil üks ülesanne vastavalt PlanS on vajaduse korral kaitse alla Ruu loodusobjekti. Miks üldse on vajalik ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide üldplaneeringu SelK ptk 8.1.? kaitse alla võtmiseks. Kuna käesolevaga on Teiseks esitas OÜ Väo Paas 09.03.2017 Tallinna loodusobjekt võetud kaitse alla kohaliku Halduskohtule kaebuse otsuse tühistamiseks omavalitsuse tasandil, siis ptk 8.1 seletuskirjast tervikuna või alternatiivselt vähemalt osas. Tallinna eemaldatakse. Kuid kuna tegemist on olemasoleva Halduskohus võttis nimetatud kaebuse menetlusse kaitsealaga, kajastatakse vastav info 16.03.2017 ning tulenevalt sellest on KKA maakasutusplaanil (sarnaselt riiklikul tasandil seisukohal, et nii üldplaneering kui ka selle KSH kaitstavate loodusobjektidega). aruande eelnõu ei saa kajastada antud teemat enne, kui kohtuotsus antud küsimuses on olemas. KSH aruandes käsitletakse juba kaitse alla võetud loodusobjektina. 6. Korrigeerida Seletuskirja ptk 5.9.1. ja Aruande Ettepanekuga arvestatakse. ptk 5.5 „Jäätmekäitlus“ teise lõigu teise lause sõnastust. 7. Seletuskirja ptk 5.9.1. ja Aruande ptk 5.5. Ettepanekuga ei arvestata. Kehtivate õigusaktidega Kuivõrd jäätmete taaskasutamine eeldab reeglina sätestatu üldplaneeringusse ümber kirjutamine ei ole jäätmekäitleja registreerimistõendit või jäätmeluba, vajalik. tuleb sellele ka seletuskirjas tähelepanu juhtida. Samuti tuleb viidata sellele, et jäätmeid võib üle anda üksnes vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit või jäätmeluba omavale isikule. Seletuskirja ja aruannet täiendada ja korrigeerida. 8. SelK ptk 5.9.1. Miks on koldetuha puhul välja Ettepanekuga arvestatakse. toodud eraldi käitlemine ja vanandamine  4 (vanandamine on üks koldetuha käitlusviisidest). Üle vaadata lause lõpu osa, eeldatavalt on mõeldud siiski jäätmete ladestamist üldiselt, mitte vaid koldetuha ladestamist. Seletuskirja täiendada ja korrigeerida. 9. Seletuskirja ptk 5.10 lisada, et teistel järvedel, Ettepanekuga arvestatakse. veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemi eesvooludel on veekaitsevööndi ulatus 10 m. 10. Seletuskirja käsitleda LKS § 4 lõike 1 mõistes Ettepanekuga ei arvesta. Ülevaade sisaldub KSH kaitstavaid loodusobjekte ning ühtlasi ka Natura aruandes. Loodusobjektide seletuskirjas loeteluna 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid (võib tuua ka kajastamine ei anna sisulist lisaväärtust koondarvudena, eriti kaitsealuste liikide leiukohtade üldplaneeringule, kuna valdavalt ei ole Jõelähtme osas). valla territooriumil maakasutuse juhtotstarbe muutmist kaitstavatele aladele kavandatud ja üldplaneeringu elluviimine kaitstavaid loodusobjekte KSH hinnangul ei ohusta. 11. Üldplaneeringus välja tuua milliste randade näol Ettepanekuga arvestatakse. Üldplaneeringu on tegemist supelrandadega LKS § 42 mõistes. seletuskirjas kajastatakse, et Ihasalu küla Laheranna 2, 3 ja 4 ja nendega külgneva Jõesuu puhkeala maaüksuse detailplaneering annab võimaluse supelranna kavandamiseks. LKS mõistes täiendavaid supelranna alasid üldplaneeringuga ei planeerita. 12. Jõelähtme valla mereranna looduskeskkonna Seletuskirja ptk 3.2. selgitab, et üldplaneering uuringu tehnilise analüüsi ja eksperthinnangu tihendab ja laiendab olemasolevaid (2003. aastal leheküljel 32, ala 4 kirjelduses (Jõesuu küla kehtestatud üldplaneeringuga määratud) piirkond) on toodud, et hetkel kehtiva Jõelähtme tiheasustusalasid. Seega vastavalt üldplaneeringu valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist võimaliku lahendusele ei ole tegemist uue tiheasustusala uue tiheasustusalaga, kus ehitustegevus saab loomisega, milleks on vajalik VV nõusolek. toimuda ainult kohaliku omavalitsuse ettepanekul ja Ettepanekuga arvestatakse ja SelK-s tuuakse vastav Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Palume seletuskirjas põhimõte selgemalt välja. selgelt välja tuua kas ka koostatava  5 üldplaneeringuga kavandatakse antud asukohta uue tiheasustusala loomist, milleks on vaja VV nõusolekut. 13. Kui üldplaneeringu lahendusega taotletakse Võetud teadmiseks. ehituskeeluvööndi vähendamist, ei saa Keskkonnaamet võtta lõplikku seisukohta ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas enne, kui meile esitatakse PlanS-i kohaselt vastu võetud üldplaneering ning kohaliku omavalitsuse poolne motiveeritud taotlus ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 14. Aruande ptk 5.4.2. on viide välisõhu kaitse Ettepanekuga arvestatakse. seadusele. 01.01.2017 jõustus atmosfääriõhu kaitse seadus, mille kohaselt ei seata enam piiranguid saasteallika kaugusele elamust. ÜP ja selle KSH aruande eelnõud antud osas ajakohastada. 15. Aruande ptk 5.5 on AS-i Tallinna Jäätmete Ettepanekuga arvestatakse. Taaskasutuskeskus puhul kasutatud erinevaid nimetusi. Kasutada aruandes läbivalt sama nimetust. 16. Aruande ptk 5.5. (lk 64) teises lõigus on välja Ettepanekuga arvestatakse. toodud „ehitus-ja lammutusjäätmete käitlemine taaskasutuseks ja ringlussevõtuks“. Jäätmete käitlemine hõlmab taaskasutamist ning ringlussevõtt on üks taaskasutamise viisidest. Tulenevalt sellest palume aruande sõnastus üle vaadata ning seda korrigeerida. 17. Aruande ptk 5.7 . (lk 71) on märgitud aktiivseks Ettepanekuga arvestatakse. mäeeraldiseks Loo lubjakivikarjäär. Praeguse seisuga ei ole Jõelähtme vallas asuvasse Väo lubjakivimaardla osasse väljastatud ühtegi maavara kaevandamise luba. Aruannet korrigeerida. 18. Aruande ptk 8. On pooleli Eesti Energia AS vee Leevendusmeetme sõnastust korrigeeritakse, kuid  6 erikasutusloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks lähtutakse põhimõttest, et Linnamäe HEJ koos Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks paisjärvega kui olulist kultuurilist, majanduslikku ja elektrienergia tootmiseks KMH, mille tulemusena rekreatsioonilist väärtust omav objekt väärib selguvad edasised tegevusvõimalused nii planeeringus ära märkimist ja esiletõstmist. hüdroenergia tootmise kui ka paisjärve säilitamise osas. Arvestades, et käesoleval hetkel ei ole teada millisele tulemusele jõuab KMH Linnamäe HEJ ja paisjärve osas, on KKA hinnangul ennatlik määrata antud objekt koos paisjärvega üldplaneeringu raames säilitatavaks, eriti arvestades nimetatud dokumentide erinevat üldistustaset. Sama märkus käib ka üldplaneeringu SelK ptk 7 „Planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude leevendamise meetmed“ punkti 12 (lk 76) kohta. Riigimetsa Majandamise Kooskõlastab märkusteta Keskuse Ida-Harjumaa metskond 15.02.2017 nr 7-2/599-1; 10.03.2017 nr 3-1.20/934 Maa-amet Ei kooskõlasta 15.02.2017 nr 7-2/599-1; 13.03.2017 nr 6-3/17/3227-4 Elamumaa sihtotstarbega Jaanika (katastritunnusega Ettepanekuga arvestatakse. Planeeringulahendust 24504:004:0240) ja ärimaa sihtotstarbega Piiberaja korrigeeritakse, väärtusliku põllumajandusmaa (katastritunnusega 24504:009:0308) kinnistutele hulgast eemaldatakse elamumaa sihtotstarbega väärtusliku põllumajandusmaa maakasutust mitte Jaanika ja ärimaa sihtotstarbega Piiberaja kinnistud. määrata. Samas täpsustatakse seletuskirja ptk 5.2, et Väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav või selleks sobiv maatulundusmaa sihtotstarbega maa 1. Palume joonisel Maakasutusplaan Ettepanekuga arvestatakse. Andmeid joonisel korrigeerida maardlate ja mäeeraldiste korrigeeritakse. andmed ajakohaseks ja vastavaks  7 keskkonnaregistri andmetele. 2. Maardu kristalliinse ehituskivi maardla peale Ettepanekuga ei arvestata. Üldplaneering on on planeeritud väikeelamu maa-alad (EV). strateegiline arengudokument, mis kavandab ja Väike-elamu maa-ala mitte planeerida. suunab arengut pikas perspektiivis. Ehitustegevus maardlaga kattuval alal on võimalik seaduses sätestatud korras. 3. Väo lubjakivimaardla alal on Jõelähtme valla Ettepanekuga ei arvestata. Üldplaneering on üldplaneeringuga kavas muuta Loo aleviku, strateegiline arengudokument, mis kavandab ja Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla suunab arengut pikas perspektiivis. Ehitustegevus üldplaneeringuga kehtestatud lahendust. maardlaga kattuval alal on võimalik seaduses Lähtuda varasemalt kooskõlastatud Loo sätestatud korras. aleviku, Liivamäe, Saha ja Nehatu küla ÜP- st, st hoonestusõigusega seonduvaid juhtotstarbeid mitte määrata maardla alale. 4. Üldplaneeringus kirjeldada, et Ruu väärtuslik Ettepanekuga ei arvestata. Tegemist ei ole maastik ja projekteeritav kaitseala ei ole projekteeritava vaid moodustatud, kohaliku takistuseks maavara kaevandamise lubade omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektiga. taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides Üldplaneering juba kajastab põhimõtet, et maardlate sätestatud korras ja tingimustel. Alternatiivne kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil lahendus on maardla alale väärtuslikku toimub õigusaktides sätestatud korras. maastikku ja projekteeritavat kaitseala mitte planeerida. Tagada MaaPS-s sätestatud nõudega arvelolevale maavarale juurdepääs. 5. Seletuskirjas viite 75 teksti täpsustada: Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirjas ptk 5.8 Jõelähtme valla territooriumil maavaradena täpsustatakse keskkonnaregistri maardlate nimistu arvele võetud lubjakivi, kristalliinne järgi arvele võetud maavarade loetelu ja viite 75 ehituskivi (alates 01.01.2017 uuendatud tekst. sõnastusega MaaPS järgi aluskorra ehituskivi), liiv, savi ja turvas ning Jõelähtme valla territooriumil asuvateks aktiivseteks mäeeraldisteks on Maardu  8 lõunakarjäär, Maardu lubjakivikarjäär, Maardu II lubjakivikarjäär, Pärtli paemurd ja Ülgase savikarjäär. Palume viite 75 teksti täpsustada. 6. KSH aruande eelnõu peatükis 5.4.1 Müra Ettepanekuga esitatud kujul arvestamine ei ole ning 5.7 Maavarad on kirjeldatud, et põhjendatud. KSH aruande eelnõu peatükke 5.4.1 üldplaneeringuga mäetööstusmaad ja uusi Müra ning 5.7 Maavarad korrigeeritakse antud kaevandusalasid ei kavandata, kuna hinnangu osas ning eemaldatakse tekstiosa olemasolevates karjäärides on varud „olemasolevates karjäärides on varud piisavad“. piisavad. Selgitame, et olemasolevates karjäärides ei ole ehitusmaavarade varud KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringuga piisavad. kavandatud tegevustega kaasnevaid mõjusid. Üldplaneeringuga ei kavandata uusi kaevandusalasid. Palume üldplaneeringu seletuskirjas ja KSH Seega on KSH andnud järgmise hinnangu: aruandes eemaldada vastuolulised laused maavarade Üldplaneeringuga kavandatud lahendus avaldab piisavuse või ebapiisavuse ning kaevandamise maavarale kui väärtuslikule maapõueressursile toetamise või mittetoetamise osas (ÜP ei toeta, KSH pigem negatiivset mõju, kuna elukeskkonna kaitsmise ütleb, et lahendus avaldab maavarale pigem neg eesmärgil halveneb maavaravaru kättesaadavus. mõju, kuna halveneb selle kättesaadavus). Palume Üldplaneeringuga kaevandusalade mittekavandamise arvestada KKM MKM kirjades ning Eesti ja KSH hinnangu (negatiivne mõju) vahel vastuolu Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti puudub. Mäetööstuse Ettevõtete Liidu poolt 05.02.2016 Jõelähtme Vallavalitsusele saadetud kirjas Üldplaneeringu seletuskirja lause lisamine esitatud väljendatud seisukohtadega, et vajalik on tagada kujul ei ole põhjendatud. Üldplaneering sätestab, et ehitusmaavaradega varustatus Harjumaal ja Ruu maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise piirkonnas asuva Jägala lubjakivimaardla varu eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras, mis kasutuselevõtt on vajalik Ida-Harjumaal esitatud tingimusele vastab. ehituslubjakivi varustuskindluse tagamiseks. Palume lisada üldplaneeringu seletuskirja järgnev lause (tsiteerin): „Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavaravaru  9 kaevandamisväärsena säilimine ning juurdepääs sellele. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas üldplaneeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsetena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamisloa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel“. 7. KSH aruande ptk 3. 01.01.2017 kehtima Ettepanekuga arvestatakse. Planeeringu seletuskirja hakanud maapõueseaduse alusel kuni ja KSH aruannet korrigeeritakse, liigitus 31.12.2016 kehtinud seaduses toodud eemaldatakse. maardlate liigitust enam ei kasutata ja maardlate liigituse väljatoomine tähtsuse järgi ei ole enam aktuaalne. 8. KSH aruande ptk 5.7. „eelisjärjekorras tuleb Ettepanekuga arvestatakse. Lauset korrigeeritakse kaevandustegevust kavandada juba kasutusel vastavalt ettepanekule. olevates maardlates ning vältida tundlikke alasid (asustusalad, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud);“ Maapõueseadusega kooskõlla viimiseks palume muuta eelpool kirjeldatud lauset järgnevalt (tsiteerin): „eelisjärjekorras tuleb kaevandustegevust kavandada juba kasutusel olevates maardlates ning võimalusel vältida tundlikke alasid (asustusalad, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud);“ Kaitseministeerium Kooskõlastab tingimusel, kui arvestatakse Ettepanekuga arvestatakse. 15.02.2017 nr 7-2/599-1 järgmiste ettepanekutega: 14.03.2017 nr 12-1/17/733 1. Joonisel 2 „Maakasutuse juhtotstarbed“ näidata riigikaitsemaana Kaitsejõudude  10 lasketiiru (katastritunnus 24505:002:0268) maaüksus ja riigikaitselise ehitise Jägala linnaku territoorium. Joonisel 4 „Maakasutuspiirangud“ palume näidata riigikaitselise ehitise (Jägala linnaku) piiranguvöönd. 2. Arvestatud ei ole Kaitseministeeriumi Ettepanekuga arvestatakse. ettepanekuga jätta Jägala jõe kallastele määratud puhke- ja virgestusehitiste maa-ala planeerimata jõe selles osas, mis piirneb Kaitseväe Jägala linnakuga. Kaitseministeerium jääb seisukoha juurde, et riigikaitselise ehitise vahetusse naabrusesse ei ole otstarbekas planeerida tegevusi, mille elluviidavus tulevikus võib osutuda kaheldavaks. 3. Nõustusite Kaitseministeeriumi ettepanekuga Ettepanekuga arvestatakse, seletuskirja vastavalt kajastada üldplaneeringus Kaitsejõudude korrigeeritakse. lasketiiru maaüksust. Jooniseid on vastavalt Ühtlasi teavitame, et Terviseamet esitas ettepaneku korrigeeritud, palume täiendada ka seletuskirja täiendada seoses metsaalade seletuskirja. kasutamisega väljaõppe toimumisel. Terviseameti seisukohaga on arvestatud ning seletuskirja täiendatud, et Väljaõppe toimumisest tuleb ümbritsevate alade elanike ja kasutajaid teavitada. 4. Kuuse tee, sh ka selle Jägala linnaku juures Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Aluskaardi kulgev lõik. Kehtestatud Jaanikakra järgset teedevõrku ei muuda, kuna aluskaardi info maaüksuse ja lähiala detailplaneering näeb muutmine kohaliku omavalitsuse poolt ei ole ette Kuuse tee asukoha muutmist. DP-s on vastavalt Maa-ametiga sõlmitud litsentsilepingule Kuuse tee suunda keeratud selliselt, et lubatud. Seletuskirja ptk 5.6.1. täiendatakse, et kohalik tee ei läbiks Kaitseväe linnaku Jaanikakra maaüksuse ja lähiala detailplaneering territooriumit. Näidata ÜP joonisel Kuuse tee näeb ette Kuuse tee asukoha muutmise. Enne tee asukoht ning Jägala linnaku ala vastavalt uues asukohas väljaehitamist ei või sulgeda Kuuse  11 DP-le. tee olemasolevas asukohas. Maanteeamet Ei kooskõlasta. Mittekooskõlastus ei ole põhjendatud. Lisaks 14.02.2017 nr 7-2/599 märgime, et vastavalt PlanS § 17 lõikele 4 puudub 14.03.17 nr 15-5/16-00057/094 Esitatud seisukohad, millega arvestamist peetakse viide vastuolule õigusakti või kehtestatud vajalikuks: planeeringuga (Kui kooskõlastamisel ei viidata 1. Arvestades riigimaanteede võimalikku vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud teemaa laiendamise vajadust teede õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse rekonstrueerimise käigus kaaluda riigiteedele planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele). määramise vajadust (lisatud viide maakonnaplaneeringule, kus see sees). Viitate koostatavale Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Maakonnaplaneering sätestab: Arvestades maanteede võimalikku teekoridori laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus, tuleb kaaluda üldplaneeringute koostamisel maanteedele välimise sõiduraja välimisest servast 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Seega tuleneb maakonnaplaneeringust kaalumise vajadus mitte nõue määrata 20 m laiune tehnoloogiline vöönd riigimaanteedele. Jõelähtme vald on kaalunud tehnoloogilise vööndi määramise vajadust ja põhjendatust eraldiseisvalt tee kaitsevööndist ja jääb seisukohale, et tee kaitsevööndist eraldiseisvalt täiendava piirangu sätestamine üldplaneeringuga ei ole põhjendatud ja vajalik. Tehnoloogiline vöönd kattub tee  12 kaitsevööndiga, tegevusi tee kaitsevööndis reguleerib EhS. 2. Tallinn-Narva (E20) põhjapoolne Ettepanekuga arvestatakse, perspektiivse tee ulatust perspektiivne kogujatee kanda kaardile kuni korrigeeritakse vastavalt ettepanekule. Kiriku teeni 3. Täiendada seletuskirja punktis 5.6.1. all Ettepanekutega arvestatakse, seletuskirja ptk 5.6.1 toodut põhimaantee 1 Tallinn-Narva täpsustatakse vastavalt ettepanekule. mahasõitude sulgemise ja kogujateede rajamise osas selgitusega, et üldplaneeringuga kavandatud liikluskorralduse muudatus mahasõitude sulgemise ja kogujateede vajaduse osas täpsustatakse põhimaantee 1 (E20) Tallinn- Narva km 17 – 26 Maardu - Jägala eelprojektiga. 4. KSH aruande osas: 1. viiteid korrigeeritakse 1. Esineb viiteid kehtivuse kaotanud 2. vastav märge lisatakse õigusaktidele – nt ptk 5.4.1. Müra. 3. viited tekstis sanitaarkaitse vööndile 2. Müra ja välisõhu keskkonnaaspekte ja eemaldatakse leevendusmeetmeid on asjakohane 4. eksimuste korral nimetused ja nr käsitleda DP KMH käigus. korrigeeritakse 3. Tee sanitaarkaitse vööndit enam ei 5. ülevaate andmine kavandatavatest eksisteeri. teeprojektidest ei ole üldplaneeringu ja selle 4. Riigiteede nimetamisel kasutada KSH ülesanne. Olemasolevate ja korrektseid nimetusi ja nr vastavalt kavandatavate teeprojektidega kaasnevaid määrusele. mõjusid hinnatakse ja leevendusmeetmed 5. Puudub ülevaade kavandatavatest määratakse vastava teeprojekti teeprojektidest, võimalikest mõjudest ja keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus. leevendusmeetmetest. 6. ptk 5.7 korrigeeritakse lähtuvalt 1.01.2017 6. Maavarade käsitlusel lähtuda kehtivast jõustunud maapõueseadusest maapõueseadusest, vaadata üle ptk 5.7. Keskkonnaministeerium 14.03.2017 pikendustaotlus 15.02.2017 nr 7-2/599-1 15.03.2017 ei määratle vastavalt PlanS end  13 e-kiri 14.03.2017, täiendav kiri kooskõlastajaks, kuid esitab järgnevad märkused: 15.03.2017 nr 7-15/17/1074-3 1. Alates 01.01.2017 jõustunud maapõueseadus Ettepanekuga arvestatakse, maardlate liigituse osa kaotas maardlate jagunemise üleriigilise ja eemaldatakse. kohaliku tähtsusega maardlateks. Korrigeerige ÜP seletuskirja; 2. Keskkonnaministeerium viib Jõelähtme valla Üldplaneering ei sea takistusi projekti elluviimiseks. ja Maardu linna haldusterritooriumi piiril asuval Kroodi ojal ellu suuremahulist jääkreostuse likvideerimise projekti kuni aastani 2022. Nimetatud projekti ja selles planeeritud tegevustega vajadusel arvestada üldplaneeringus; 3. Parandage keskkonnamõju strateegilise Ettepanekuga arvestatakse, ptk 5.3 pealkiri hindamise punkti 5.3 pealkiri, õige on "Põhja parandatakse. - ja pinnavesi, sademevesi"; 4. KSH aruandes lk 43 on loetletud Jõelähtme Ettepanekuga arvestatakse, veekihi nimetus valla põhjaveeressursina ka Kambriumi korrigeeritakse. veekiht. Juhime tähelepanu, et Eestis on olemas Ordoviitsium-Kambrium ja Kambrium-Vendi veekihid. Palun korrigeerige KMH aruannet; 5. KSH-sse lisada kinnitatud Ettepanekuga arvestatakse. põhjaveevarukogused ja kasutusaeg vallas kasutatavates veekihtides; 6. Juhime tähelepanu, ehituskeeluvööndite Võetud teadmiseks. vähendamist menetleb, peale vastava taotluse esitamist, Keskkonnaamet;  14 7. KSH lk 47 on lause „Suublasse juhitav Ettepanekuga arvestatakse, lisatakse viide määrusele. sademevesi ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse määrusega nr 99 lisas 1 kehtestatud reostusnäitajate piirväärtusi.“. Eelnimetatud määruses on sademeveele toodud naftasaaduste ja heljumi osas erisus võrreldes lisas 1 sätestatuga. Seega palume korrektsuse tagamiseks viidata ka määruse § 5 lõikele 3; 8. ÜP seletuskirja lk 53, kogumismahutite Ettepanekuga on osaliselt juba arvestatud, seletuskiri kasutamise juures tuleks käsitleda ka nende sisaldab tingimust, et kogumismahutite tühjendamine regulaarset tühjendamast ja toimub vastavalt täituvusele purgimissõlme (vt ptk purgimisvõimalusi. Vastavalt veeseaduse § 5.7.1, lk 48). 31 lõikele 5 tuleb KOV kehtestada ka Kohtkäitlus ja äravedu toimub vastavalt kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. Oluline oleks õigusaktidele, seega seletuskirja viite lisamine ei ole ka lisada viide eelnimetatud eeskirjale; vajalik. 9. Ruumilise keskkonna analüüsi osas on Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet käsitletud Muuga sadama võimalikku ida- täiendatakse. suunalist laiendamist. Palume põhjalikumalt analüüsida KSH-s Muuga sadama võimaliku laiendamise mõju välisõhu kvaliteedile. 10. ÜP teeb ettepaneku kohaliku tähtsusega Seisukoht võetud teadmiseks. kaitseala moodustamiseks Ruu külas. Selgitame, et loodusobjekt võeti kohaliku kaitse alla Kaitseala on juba moodustatud Jõelähtme ala loodusväärtusest tulenevalt. Ala suuremaks Vallavolikogu 16.02.2017 otsusega nr 425. väärtuseks on põlismetsa-ilmeline Ruu luitestik, mis Keskkonnaministeerium on jätkuvalt on kohaliku kasutusega virgestusala ja mille seisukohal, et kaitseala moodustamise mõõdukas arendamine on valla pikemaajaline huvi. eesmärgiks ei saa olla maavara Luitestikud on Eestis laiemalt, eriti aga Harjumaa kaevandamise keelustamine. MKM on merest kaugemale jääval alal, küllaltki haruldased. 09.12.2016 kirjaga arvamust avaldanud, Olles ühtlasi ka atraktiivsed seene- ja marjakohad, on mille kohaselt riiklike huve mittearvestava luitestikud kasvava külastuskoormuse all ja nende maastike kohalike kaitse alla võtmise kaudu kestlikuks majandamiseks oli vajalik saavutada riigile vajalike maapõueressursside regulatsioon kohaliku tähtsusega kaitseala  15 kasutamisse võtmise välistamine muudab moodustamise läbi. sisuliselt võimatuks riigile kuuluva maavara ning riigi kui terviku vajadustest lähtuva maapõuekasutuse riikliku juhtimise. Riik peab tagama ehitusmaterjalide kättesaadavuse riigi aktiivseima majandustegevusega Harju maakonnas; 11. Juhime tähelepanu Maa-ameti kirjale, Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Seletuskiri ja millega viitab maapõueseaduse §-le 62 (kuni KSH aruanne viiakse kooskõlla 1.01.2017 jõustunud 31.12.2016 kehtinud redaktsioon, alates maapõueseadusega ning arvestatakse Maa-ameti 01.01.2017 jõustunud MaaPS § 14) ja palub kirjas toodud märkustega, mis puudutasid maardlate ÜP MaaPS-ga kooskõlla viimiseks arvestada ja karjääride loetelu ja nimetusi, joonistel maardlate kõikide Maa-ameti varasemates kirjades kajastamist vastavalt registri andmetele. esitatud ja käesolevas kirjas korratud maardlate aladega seonduvate märkustega. Märkuste osalisel arvestamisel on üldplaneering jätkuvalt vastuolus MaaPS § 62 (alates 01.01.2017 jõustunud MaaPS § 14), kuna planeeringulahendus halvendab maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Vastavalt Maa-ameti 17.08.2016 kirjale nr 6-3/16/9124-7 ei saa Maa-amet anda ÜP-le kooskõlastust enne, kui ÜP on kooskõlas MaaPS-ga; 12. Jõelähtme valla territooriumil paikneb Leevendusmeetme sõnastust korrigeeritakse, kuid Linnamäe paisjärv. Hetkel näeb nii ÜP kui lähtutakse põhimõttest, et Linnamäe HEJ koos ka selle KSH aruan.ne ette paisjärve paisjärvega kui olulist kultuurilist, majanduslikku ja säilitamise. Linnamäe paisu olemasoleval rekreatsioonilist väärtust omav objekt väärib kujul ei ole võimalik säilitada. Palume planeeringus ära märkimist ja esiletõstmist. sellega arvestada ÜP seletuskirjas ja ka KSH aruandes ning mitte planeerida paisjärve säilitamist.  16 Maardu linn Ei kooskõlasta 15.02.2017 nr 7-2/599-1 15.03.2017 nr 7-1.2/636-1 Kuna lahenduses on järgmised puudused: 1. Üldplaneeringu lahenduses ei kajastu Maardu linna ja Jõelähtme valla halduspiiri Maardu linna ja Jõelähtme valla halduspiiri muudatus on veel läbirääkimiste faasis ja muudatus Kallavere külas (vastavalt vormistamata. Seega käesolevas etapis ei ole 16.12.2016.a. Jõelähtme Vallavalitsuse ja piirimuudatuste üldplaneeringusse kandmine vajalik. Maardu Linnavalitsuse koosoleku protokolli Jõelähtme vald kannab piirimuudatused lisale nr 9) ja Iru ringtee piirkonnas (Saha- üldplaneeringusse enne selle kehtestamist, juhul kui Loo tee liiklussõlmes; protokolli lisa nr 4) vastav kokkulepe on saavutatud ja vajalikud toimingud tehtud. 2. Kajastamata on trammitee lõik, mis jääb Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Seletuskirja /ühendab Maardu linna planeeritud ja täiendatakse põhimõttega, et Maardu linna plaanib Tallinna linna trammitee pikenduse vahel. trammiliini, mis perspektiivis võib kulgeda läbi Iru küla territooriumi. Asukoha määramine toimub naaberomavalitsustega koostöös uue Maardu linna üldplaneeringu koostamise raames. 3. Juurdepääsutee Pilpa piirkonda planeeritud Täpsustame, et alale juurdepääs on võimalik äri/tootmisaladele on ette nähtud Maardu lahendada otse riigimaanteedelt Maardu linna linna tänavate kaudu. Ettepaneku alusel teede/tänavate seisukorda halvendamata. koormatakse liiklust ja halvendatakse veelgi teede/tänavate seisukorda Maardu linnas Keemikute, Kroodi, Fosforiidi ja Ringi tänavatel. 4. Lahti on kirjutamata ja joonistel ei selgu Ühisveevärgi arendamine toimub vastavalt ÜVK Jõelähtme valla ühisveevärgi (ÜVK) arendamise kavale (mida vähemalt kord nelja aasta arengutingimused. Puudub informatsioon, jooksul üle vaadatakse), mis sektorarengukavana on kas ja kuidas on kavandatav ühisveevärgi täpsem üldplaneeringust. arendus seotud Maardu linna ÜVK arengukavaga. 5. Pilpa piirkonda planeeritud äri/tootmise Seisukoht võetud teadmiseks. Üldplaneeringuga sihtotstarbega alade puhul ei arvestata alal suunatakse arengut pikas perspektiivis. Kuni  17 toimivate aiandusühistute sooviga jätkata arendustegevuseni saab maa-ala senisel otstarbel mahepõllundusega (Maardu Linnavalitsuse edasi kasutada. märgukiri 26.02.2016). Muinsuskaitseamet Kooskõlastamise komisjon volitab vaneminspektori 15.02.2017 nr 7-2/599-1 kooskõlastama, kui on sisse viidud järgmised MKA e-kiri 15.03.2017 täiendused: 1. Kasutada muinsuskaitseseadusest tulenevaid Ettepanekuga arvestatakse. Joonist korrigeeritakse mõisteid: mitte arhitektuurimälestised, vaid kasutades muinsuskaitseseadusest tulenevaid ehitismälestised; mitte arheoloogilised mõisteid. mälestised, vaid arheoloogiamälestised; 2. Eemaldada lõik lk 19 „Jõelähtme küla Ettepanekuga arvestatakse, vastav lõik seletuskirjast keskuses (keskuse maa-ala) on säilinud eemaldatakse. Ühtlasi selgitame, et üldplaneeringu väärtuslike paekivihooneid ning teeäärseid seletuskirja ptk 3.4 kujundatakse ümber. piirdeid, kuid valdavalt on küla keskus Arusaamatuste vältimiseks Rebala eritingimustest hoonestatud uute elamute ning tulenevaid põhimõtteid ja tingimusi seletuskirjas ei tootmishoonetega. Sellest tulenevalt ei ole kajastata (eritingimusi ei dubleerita). Lisatakse viide, üldplaneeringu raames koostatud et maakasutus- ja ehitustingimused Rebala üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste muinsuskaitsealal on määratud dokumendiga rakendamine tiheasustusaladel otstarbekas.“ „Jõelähtme valla üldplaneeringu muinsuskaitse Kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimuste eritingimused Rebala muinsuskaitsealal“ , mis on täielik mitterakendamine tiheasustusaladel ei planeeringu osa ja esitatud lisas 1 (kuulub ole põhjendatud. Üldplaneeringus võib kehtestatud planeeringu koosseisu). kaaluda ja kirjeldada täpsustusi tiheasustusaladel võrreldes eritingimuste üldnõuetega, kuid mitte eritingimusi teatud aladel üldse mitte rakendada. 3. Rootsi-Kallavere külas on Ettepanekuga arvestatakse võttes aluseks piirkonna miljööväärtuslikuks hinnatud ainult elanike ettepanekut. Vastavalt piirkonna elanike külasüda. Soovitame lisada miljööalasse ka ettepanekule määratakse küla tuumikala külasüdant ümbritsevad põllud kiviaedadega, miljööväärtuslikuks hoonestusalaks ning puhverala mis moodustavad külaga tervikliku avatud traditsiooniliseks põllumajandusmaastikuks.  18 kultuuriväärtusliku maastiku; 4. Ühtlustada mõisted üldplaneeringute Juhime tähelepanu, et seletuskirjas ja eritingimuste eritingimuste ja üldplaneeringu vahel. dokumendis kasutatud mõistete vahel vastuolu Eritingimustes kasutatakse mõisteid: avatud puudus. Väärtuslik maastik on määratud Harju traditsiooniline maastik, traditsiooniline maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja põllumajandusmaastik, kus avatus on maakasutust suunavad keskkonnatingimused1 säilinud vähesel määral, vähesäilinud (edaspidi teemaplaneering) alusel (vt ptk 5.3). traditsiooniline põllumajandusmaastik. Avatud traditsiooniline põllumajandusmaastik ja Üldplaneering kasutab mõisteid: avatud väärtuslik maastik on erinevad mõisted ja tulenevad traditsiooniline põllumajandus maastik, erinevatest dokumentidest, selgitused olid antud väärtuslik maastik, väärtuslik traditsiooniline seletuskirjas ptk 3.4 allmärkusena 24. Neid ei saa maastik ühtlustada, kuna on oma sisult ja käsitluselt erinevad mõisted ja ei samastu. Mõistet väärtuslik traditsiooniline maastik seletuskirjas ei kasutata. Kuna seletuskirja ptk 3.4 kujundatakse ümber ning eemaldatakse eritingimuste osa, muutub käsitlus lihtsamaks ning arusaadavamaks. Samuti vaadatakse üle ja korrigeeritakse ptk 5.3, mis käsitleb väärtuslike maastike (määramise aluseks maakonnaplaneering) temaatikat. 5. Eemaldada maakasutusplaanil Asustusüksuste vaheliste piiride asustusüksuste vaheliste piiride muudatusettepanekuid ei kajastata muudatusettepanekud Rebala maakasutusplaanil, need kantakse eraldiseisvale muinsuskaitseala osas. Ajalooline skeemile parema loetavuse tagamiseks. Samas jääme asustusstruktuur väljendub mitte ainult seisukoha juurde, et muudatusettepanek Jõelähtme kruntide, vaid ka külade struktuuris, selle küla osas on põhjendatud lähtuvalt küla osa seotusest kergekäeline muutmine ei ole põhjendatud. naaberkülaga. Asustusüksuste piiride muutmise vajadust ei ole planeeringu seletuskirjas ka selgitatud; 6. Eemaldada võimalus kasutada Rebala Ettepanekuga arvestatakse. Üldplaneeringu 1 Kehtestatud Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356.  19 muinsuskaitseala väärtuslikes külades seletuskirja ptk 3.4 kujundatakse ümber. metallipiirded läbipaistvusega vähemalt 30 Arusaamatuste vältimiseks Rebala eritingimuste osa %. Ajalooliselt pole metallpiirded piirkonnas seletuskirjas ei kajastata ning tekstiosa eemaldatakse. tüüpilised, need ei ole ka kehtestatud Lisatakse viide, et maakasutus- ja ehitustingimused muinsuskaitse eritingimustega lubatud. Rebala muinsuskaitsealal on määratud dokumendiga Soovitame metallpiirdeid ka väljaspool „Jõelähtme valla üldplaneeringu muinsuskaitse muinsuskaitseala miljööaladel mitte kasutada eritingimused Rebala muinsuskaitsealal“ , mis on planeeringu osa ja esitatud lisas 1 (kuulub kehtestatud planeeringu koosseisu). 7. Seletuskirjas lk 27 on lubatud keskuste maa- Selgitame, et krundi suurus 1500 m2 on määratud alal, Loo ja Kostivere aleviku ning üksnes Rebala külas Tallinn-Narva mnt ääres asuva Kallavere, Liivamäe, Saha ja Nehatu, Iru, elamumaa juhtotstarbega tähistatud maa-ala osas Rebala külade tiheasustusalal elamukrundi (tiheasustusala, joonisel tähistus EV). vähim suurus 1500 m2. Seni kehtiva üldplaneeringu järgi on Rebala muinsuskaitsealal lähtutud krundi suurusest 3000m2. Rebalas krundi minimaalse suuruse muutmine poole võrra ei ole põhjendatud, jääda senise lubatud minimaalse krundi suuruse juurde. 8. Seletuskirjas lk 32 on hoonete lubatud Kostivere ja Loo alevikud jäävad Rebala kõrgus Loo alevikus keskuse- või ärihoone muinsuskaitsealast välja, seega vastuolu rajamiseks kuni 35 m, Kostivere alevikus ja muinsuskaitse eritingimustega puudub. Jõelähtme Jõelähtme külas eritingimustega lubatud kuni küla osas ettepanekuga arvestatakse ja planeeringut 15 m, mis ei ole kooskõlas üldplaneeringu korrigeeritakse. Keskuse maa-alale lubatakse rajada muinsuskaitse eritingimustega. Viia kuni 12 m kõrguseid hooneid, mis on kooskõlas hoonestuse maksimaalsed kõrgused eritingimustega. kooskõlla muinsuskaitse eritingimustega; 9. Lisada muinsuskaitse peatükki: Ettepanekuga arvestatakse, ptk 5.4 täiendatakse. piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna  20 säilitamisega. Arheoloogiamälestiste jaoks sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik. Majandus- ja Ei kooskõlasta Selgitame, et Lennuamet on planeeringu Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastanud ning ühtlasi märkinud teadmiseks, et 15.02.2017 nr 7-2/599-1 Lennuamet on oma 03.03.2017. a kirjas nr 4.6- elektrituulikuid ja üle 45 meetri kõrgusi kõrgehitisi 15.03.2017 nr 1.10-17/17- 8/17/652-3 teinud ettepaneku. hõlmavad detailplaneeringud ja 0086/17-2277 Maanteeamet on 14.03.2017. a kirjas nr 15-5/16- projekteerimistingimused tuleb kooskõlastada 00057/094 teinud mitmeid ettepanekuid ja parandusi vastavalt lennundusseaduse § 35 lg 2 ja 3 üldplaneeringu täiendamiseks. Lennuametiga. Palume kõik eeltoodud täiendused Kuna kooskõlastamise vajadus tuleneb üldplaneeringusse sisse viia ja esitada seejärel uuesti lennundusseadusest, ei ole õigusaktidega sätestatu kooskõlastamiseks. planeeringus ümber kirjutamine vajalik. Maanteeameti mittekooskõlastus ei ole põhjendatud. Lisaks märgime, et vastavalt PlanS § 17 lõikele 4 ei viita Maanteeamet vastuolule õigusakti või kehtestatud planeeringuga (Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele). Maanteeamet viitab küll koostatavale maakonnaplaneeringule Harju maakonnaplaneering 2030+ (esitatud järelevalvesse), mis sätestab: Arvestades maanteede võimalikku teekoridori laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus, tuleb kaaluda üldplaneeringute koostamisel maanteedele välimise sõiduraja välimisest servast 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks  21 teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Seega sätestab maakonnaplaneering tehnoloogilise vööndi määramise kaalumise vajadust, mitte nõuet see määrata. Jõelähtme vald on kaalunud tehnoloogilise vööndi määramise vajadust ja põhjendatust eraldiseisvalt tee kaitsevööndist ja jääb seisukohale, et tee kaitsevööndist eraldiseisvalt täiendava piirangu sätestamine üldplaneeringuga ei ole põhjendatud ja vajalik. Tehnoloogiline vöönd kattub tee kaitsevööndiga, tegevusi tee kaitsevööndis reguleerib EhS. Põllumajandusamet Ei kooskõlasta 14.02.2017 nr 7-2/599 15.03.2017 nr 14-18/286-1 Puudused, mis tuleb korrigeerida või likvideerida: 1. Seletuskirja punktis 5.7.1 alapunktis Võetud teadmiseks. Kuna kooskõlastuse kohustus „Sadevee ärajuhtimine“ (lk 55 kolmas lõik) tuleneb õigusaktidest, ei ole nende ümber on kirjas, et sademevee pinnasesse kirjutamine seletuskirja vajalik. immutamiseks soodsate tingimuste puudumise tõttu tuleb peale esmast puhastamist sadeveed suunata lähedalasuvasse eesvoolu. Tulenevalt maaparandusseaduse § 47 lg 1 ja VV 29.11.2012 määruse nr 99 § 5 lg 8 on lisavee (nt heit- või sadevee) juhtimiseks maaparandussüsteemi või selle koosseisu kuuluvasse vooluveekogusse vajalik saada kooskõlastus Põllumajandusametilt.  22 2. Seletuskirja punktis 5.7.5 Seletuskirja ptk 5.7.5 korrigeeritakse, tingimus „Maaparandussüsteemide korrashoid“ on „vajadusel süvendada“ eemaldatakse. kirjas, et maavaldaja …... Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida korras, need puhastada, võsa eemaldada ja vajadusel süvendada ning allmärkusena (nr 74) on lisatud, et maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida nõudeid, mis on kinnitatud põllumajandusministri 25.07.2003 määrusega nr 75 „Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded“. Juhime tähelepanu, et määruse § 27 lg 3 on öeldud, et veejuhtmest sette eemaldamise käigus ei tohi veejuhet süvendada. 3. Üldplaneeringus käsitleda maakasutus- ja Ettepanekuga ei arvestata. Maaparandusseaduses ehituspõhimõtteid maaparandussüsteemide sätestatu planeeringus ümber kirjutamine ei ole maa-alal lähtuvalt maaparandusseaduse § 47 vajalik. lg 1 ja § 48 lg 1 4. Üldplaneeringu kaardile kanda Ettepanekuga arvestatakse. Info kajastatakse teede- maaparandussüsteemide maa-alad ja ja tehnovõrkude joonisel. eesvoolud. Vastavad kaardikihid saadetud OÜ-le Hendrikson&Ko 14.12.2015 (kiri nr 14-4/4528-1). Rae vald Kooskõlastab märkusteta 15.03.2017 nr 6-1/1352-1 Terviseamet Ei kooskõlasta 15.02.2017 nr 7-2/599-1 16.03.2017 nr 9.3-1/1070 Ettepanekud üldplaneeringu täiendamiseks: 1. Müra- ja saastetundlike alade/hoonete  23 planeerimisel teede (maanteed, kohalikud teed, Ettepanekuga on osaliselt juba arvestatud. tänavad) lähedusse tuleb alati arvestada Seletuskirja ptk 5.6.1. alajaotuse Liikluskorralduse liiklusest tingitud negatiivsete mõjudega (müra, üldised põhimõtted eelviimast punkti korrigeeritakse, tolm, heitgaasid jm). Sõltuvalt teede sõna „riigimaanteede kaitsevööndisse“ asendatakse liiklussagedusest tuleb müra- ja saastetundlike „teede kaitsevööndisse“. Seletuskirja punkt sätestab alade/hoonete planeerimisel vahetult teede et juhul, kui teega külgneval alal planeeritakse müra- lähedusse esmalt hinnata planeeritava maa-ala ja saastetundlike alasid, tuleb arendajal tarvitusele välisõhu müratasemeid ja vastavust kehtivatele võtta ning finantseerida liiklusest tuleneva müra jm normtasemetele. Eeltoodud tingimus kahjuliku mõju leevendavad meetmed, mis seab seletuskirja lisada. nõude müratasemeid hinnata. 2. lk 25 on välja toodud, et korter- ja ridaelamud Oleme seisukohaga nõus, kuid seletuskirja paigutatakse (soovituslikult) tee äärde, et täiendamiseks puudub vajadus. Selgitame, et vähendada autoliiklust elamuala sees. Ka planeeringuga seatakse juba tingimused korter- ja ridaelamute paigutamisel tee äärde leevendusmeetmete rakendamiseks juhtudel, kui tuleb ennekõike arvestada teelt (sh tänavatelt) müra- ja saastetundlikke hooneid ehitamiseks teede tuleneva liiklussageduse ja -müraga. Sõltuvalt äärde, arvestades ka korter- ja ridaelamutega. välisõhus levivatest liiklusmüra tasemetest tuleb hoonete planeerimisel rakendada kas välismüra vastaseid meetmeid (nt. müratõkked) või valida kaugused, kus liiklusmüra normtasemed maa- alal on tagatud. 3. (ÄT)“ lk 32 maa-ala üldiste kasutus- ja Ettepanekuga ei arvestata. Üldplaneeringuga seatud ehitustingimuste all on märgitud, et arvestatakse põhimõte arendada elamupiirkondadega külgnevatel müra- ja saastetundlike alade (elamud, aladel väiketootmist, millega ei kaasne häiringuid, sh ühiskondlikud hooned, puhkealad) olulist liikluskoormuse tõusu ning kaubanduse- ja paiknemisega….Amet soovitab tootmisalade ja teenindusega seotud ettevõtlust, on piisav. Lisaks müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti märgime, et tootmismaa müra- ja saastetundlike planeerimist vältida ka siis, kui tegemist on alaga piirnemisel on arendaja kohustus keskkonnasõbraliku tootmistegevusega. kaitsehaljastuse rajamine müra- ja saastetundliku ala ning tootmisala vahele. 4. (RR)“ lk 34 on märgitud: Väljaõppe toimumise Ettepanekuga arvestatakse, seletuskirja täpsustatakse. ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja  24 kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Amet on seisukohal, et muuhulgas tuleks antud tegevusest mõjutatud elanikke eelnevalt väljaõppe toimumisest teavitada, et elanikud oleksid teadlikud võimalikest mürasündmustest ja -häiringutest. 5. Lk 49 on välja toodud, et riigimaanteede Seisukoht võetud teadmiseks. Juhime tähelepanu, et kaitsevööndisse (aleviku piirides riigitee lõigud, seletuskirjas on sätestatud ka nõue, et „juhul, kui on ehitusseadustiku mõistes tänavad, mille riigiteega külgneval alal planeeritakse müra- ja kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja saastetundlike alasid, tuleb arendajal tarvitusele välimisest servast kuni 10 m) müra- ja võtta ning finantseerida liiklusest tuleneva müra jm saastetundlike hooneid üldjuhul ei kavandata, kahjuliku mõju leevendavad meetmed“. Seletuskirja kui pole saadud detailplaneeringule või muule täpsustatakse, et leevendusmeetmeid tuleb rakendada ehitamise aluseks olevale dokumendile muu mitte ainult ehitamisel riigiteede äärde, vaid sisuga Maanteeameti nõusolekut. Amet on arvestades liikluskoormust ka teiste teede puhul. arvamusel, et tervisekaitse seisukohalt ei tohiks uusi müra- ja saastetundlike hooneid üldse kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) planeerida, olenemata kaitsevööndi ulatusest. 6. Lk 57 on märgitud, et kinnistule on lubatud Ettepanekuga arvestatakse, seletuskirja ptk 5.7.4 paigutada elektrituulikut oma majapidamise või täiendatakse. ettevõtte tarbeks. Amet on seisukohal, et elektrituulikute (sh ka väiksemate) planeerimisel ja otsustamisel tuleb esmalt hinnata nende mõju (müra, varjutus jms) elamualadele. 7. Tuleb arvestada, et ka madala radooniriskiga Ettepanekuga arvestatakse, seletuskirja ptk 5.9.2 piirkonnas võib esineda kõrge radoonitasemega täiendatakse. alasid ning vastupidi, seetõttu tuleks planeerimisel täpsustada radooniriski suurus  25 hoonestataval alal ning määrata radoonivastased meetmed. Alapeatükki eeltooduga täiendada. 8. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita Planeering ei soovita salvkaevude rajamist, samas Amet elamualade planeerimisel uute puudub aluse nende rajamise keelustamiseks. salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. 9. Lisada maakasutusplaanile valla supluskohad. Supluskohad juba kajastuvad maakasutusplaanil. Päästeamet Ettepanekud puuduvad, loetakse kooskõlastatuks. 15.02.2017 nr 7-2/599-1 30.03.2017 nr 7.2-3.1/2847-3 Tere Käesolevaga edastame kirja. Lugupidamisega Kristy Tann sekretär [email protected] 6054887 center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 04.07 .2017 nr 7-2/ 599- 21 Jõelähtme valla üldplaneering Esitasime Jõelähtme valla üldplaneeringu kooskõlastamiseks Jõelähtme Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) 15.02.2017 kirjaga nr 7-2/599-1. Olete teinud ettepanekuid, mis on käeolevas lahenduses arvesse võetud. Vallavalitsuse seisukohad on koondatud kirja lisaks olevasse tabelisse. Käeolev planeeringulahendus on koostatud arvestades laekunud ettepanekuid ja kohaliku omavalitsuse seisukohti laekunud ettepanekutele ja vastuväidetele. Täiendatud ü ldplaneeringu l ahendus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande projekt on kättesaadav Jõelähtme Vallavalitsuse serveris: http://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneerin_alg_2012%2F2017.06.22_kooskolastamine_II Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Andrus Umboja vallavanem Lisa: Joelahtme YP kooskolastuste_koondtabel_21.06.2017.PDF Marica Sepp [email protected] , 6054851