Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

Tere Edastan dokumendid Lugupidamisega Greete Maasikas 6 790 600 PALDISKI LINNAVOLIKOGU OTSUS Paldiski 30. juuni 2017 nr X5 Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 37, Planeerimisseaduse § 142 lõike 3, § 77 lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1 punkti 3, § 35 lõigete 1, 3 ja 5 alusel ning lähtudes Energiasalv Pakri OÜ 06.10.2016 registreeritud taotlusest Paldiski Linnavolikogu otsustab: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute varem detailplaneeringumenetluse läbinud, kuid kehtestama jäetud osas, selle lähialal, merealal Paldiski lahes Salavat Julajevi tee 4 kinnistu rannajoone lähistel, neid alasid ühendava maa-aluse ühendustoru ulatuses 500 m sügavusel maapõues ning planeeringuala ja Paldiski keskalajaama ühendavate 330 kV elektriliini trassi planeerimiseks vajaliku maa-ala ulatuses. Planeeringuala suuruseks on ca 32 ha, sellest maismaaosa ~ 15 ha ja mereala -17 ha (vt Lisa 2, planeeringuala skeem.) Planeeringu koostamise käigus täpsustatakse vajadusel planeeringuala piire ja suurust. Detailplaneeringu eesmärgiks on purnp-hüdroakumulatsiooni elektrijaama (edaspidi PHAJ) rajamise kavandamine elektritootmise ja tasakaalustamise eesmärgil. Alale kavandatakse ka toodetava elektrienergia ülekandmiseks vajalik 330 kV alajaam. Taotluse ja selle lisade kohaselt soovitakse ca 500 m sügavusele graniidimassiivi rajada mahutid, millesse Pakri lahte kavandatavast veehaardest suunatakse turbiinidesse merevesi ja toodetakse seeläbi elektrit. Taotletava PHAJ koguvõimsus on kuni 500 MW. Detailplaneering määrab ehitusõiguse ulatuse, hoonestustingimuste, veehaarde ja PHAJ elektrijaama vahelise tunneli ja maa-aluste mahutite rajamise võimalused ning tingimused. Detailplaneering määrab ehitusõiguse ulatuse, olemasoleva Paldiski keskalajaama ja PHAJ elektrijaama vahelise 330 kV elektriliini trasside rajamise võimalused ning tingimused. PHAJ elektriliini trasside täpsed asukohad selguvad planeeringu koostamise käigus. Kavandatav tegevus on loetletud planeerimisseaduse § 27 lg 2 tegevuste hulgas (rajatakse elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti), kuid sellel puuduvad § 27 lg 1 nimetatud muud olulised tunnused, seega ei ole riigi eriplaneeringu rakendamine asjakohane. Paldiski Linnavolikogu toetub siinkohal Rahandusministeeriumi 7.07.2016 kirjas nr 15- 4/07729-2 (mis koos Energiasalv OÜ poolt planeeringuliigi valiku kohta 17.05.2016 tehtud päringuga on Lisa 3) toodud põhjendustele.  Rahandusministeeriumi hinnangul, tuginedes muuhulgas Majandus- ja Kommunikatriooniministeeriumi esitatud arvamusele, ei ole PHAJ ehitis, mille püstitamiseks tuleb koostada riigi eriplaneering. PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseksriigikaitseja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lõike 2 järgi tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta muuhulgas ka elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 MW ning selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 27 läiked 1 ja 2 annavad seega ette rea tingimusi, millele objekt peab vastama, et tegemist oleksriigieriplaneeringu objektiga. Need tingimused on: - lõikes 2 toodud tehnilised kriteeriumid, milleks PHAJ puhul on elektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 150 MW; - lõike 1 kohaselt peab tegu olema olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suurriiklikvõi rahvusvaheline huvi. Eelnevast tulenevalt vastab PHAJ riigi eriplaneeringu tehnilistele kriteeriumitele. Kuna PlanS § 27 lg 2 viitab selgelt, et lisaks tehnilistele kriteeriumidele peavad olema täidetud ka lõikes 1 toodud tingimused, peab ka PHAJ asukoha valiku või toimimise vastu olema suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Kui see huvi on olemas, on tegu riigi eriplaneeringu objektiga. OÜ Energiasalv 17.05.2016 kirjas on viidatud, et PHAJ võimsus on 500 MW. rf Energeetika valdkonna objektide korral on riikliku või rahvusvahelise huvi sisustamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses. Majandus- ja Kommunikatsioonimimsteerium on oma 03.06.2016 kirjas asunud seisukohale, et kuigi PHAJ on ühishuvi (PCI - projects of common intrest) projektide nimekirjas, mis tähendab, et tegemist on riigile olulise projektiga EL määruse nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste mõistes, ei ole ühishuvi nimekirjas olevad projektid automaatselt sellist olulist mõju avaldatavad arendused või ehitised, mille asukoha valiku vastu oleks suur riiklik huvi. Majandus- ja Kommumkatsiooniministeeriumi hinnangul sõltub PHAJ asukohavalik arendaja ja tema planeeritava PHAJ ärimudeli ülesehitusest ja partnerite (sadamad, raudtee ühendused, võimalikud hilisemad tee-ehituse objektid) valikust. Järelikult ei ole kavandatava PHAJ näol tegemist riigi eriplaneeringu objektiga. Ehitise kavandamisel tuleb seega lähtuda PlanS § 125 toodud detailplaneeringu koostamise kohustust reguleerivatest sätetest. Paldiski Linnavolikogu peab käesoleva algatamise otsuse juures vajalikuks täiendavalt selgitada järgmist: - Paldiski Linnavalitsus algatas Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ja lähiala detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka Detailplaneering) 18.11.2016 korraldusega nr 453, tuginedes sealjuures Paldiski Linnavolikogu 29. juuli 2015. a määrusele nr 18. Määruse § 2 kohaselt delegeeris Paldiski Linnavolikogu planeerimisseaduses kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksusele antud ja volikogu ainupädevusse mitte kuuluvate ülesannete lahendamise Paldiski Linnavalitsusele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31 sätestab, et planeeringuliigina kuulub volikogu ainupädevusse üldplaneeringu algatamine, millest võiks järeldada, et detailplaneeringu sh üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu algatamist on võimalik delegeerida ka kohaliku omavalitsuse allüksusele. Planeeringumenetluse käigus toimus koostöö Harju Maavalitsuse ja Rahandusmimsteeriumiga, et täpsustada Harju Maavalitsuse 23.12.2016 kirjaga nr 12-2/4171 ja 10.02.2017 kirjaga nr 12-2/4171 esitatud planeeringuala laiendamise ettepanekuga arvestamist. Koostöö käigus arutati ka Detailplaneeringu algatamise kooskõla kehtiva planeerimisregulatsiooniga. KOKS § 22 lg 1 punkti 37 kohaselt kuuluvad volikogu ainupädevusse ka muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. PlanS § 142 lg 3 sätestab, et kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Rahandusministeeriumi kui planeerimisseaduse tõlgendaja seisukoht on siiski, KOKS § 22 lg 1 p 37 ning PlanS § 77 lg 1 ja § 142 lg 3 koostoimest tulenevalt võib tõlgendada, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu peab algatama volikogu. Lepiti kokku, et ka antud olukorras (vaatamata asjaolule, et Detailplaneering on juba algatatud ja osa selle menetlusest teostatud) algatab laiendatud planeeringualaga Detailplaneeringu Paldiski Linnavolikogu; - Paldiski Linnavalitsus algatas ja ka menetles Detailplaneeringut Paldiski linna üldplaneeringut osaliselt muutva detailplaneeringuna. Sellest tulenevalt puudub vajadus menetluses seni koostatud dokumentide uuendamiseks. Peale Detailplaneeringu algatamist Paldiski Linnavolikogu poolt Paldiski Linnavalitsus korraldab kohase teavitamise ja täiendavate seisukohtade küsimised seadusega ettenähtud asutustelt ja isikutelt ning peale täiendavate seisukohtade laekumist ja vajadusel nende alusel DP eskiisi ja KSH VTK täiendamist avalikustab DP eskiisi ja KSH VTK; 2. Koostatav detailplaneering muudab osaliselt kehtivat Paldiski linna üldplaneeringut. Detailplaneeringu koostamise huvitatud isik on Energiasalv Pakri OÜ, korraldaja on Paldiski Linnavalitsus. 3. Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33, § 6 lg 1 p 17, § 11 lg 6,7 ja 71 algatada punktis 1 nimetatud detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vastavalt detailplaneeringu elluviimisest tekkida võiva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kaalutlusele (Lisa 1) on hüdroakumulatsioonijaama rajamise üle otsustamisel määravaks nii kavandatavate maismaaehitiste kui rajatise kui terviku toimimiseks vajaliku veehaarde osa vette ehitamise võimalikkus, tuleb erinevate menetluste raames vajalik keskkonnamõju hindamine ühitada. Seda võimaldab detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, mille raames analüüsitakse KMH täpsusastmes allmaaehitise rajamise, ekspluateerimise ja likvideerimise, tahkete ainete merepõhja uputamise, kaldaga püsivalt ühendamata rajatiste ehitamise, ekspluateerimise ja likvideerimise, ning merevee võtu ja merre tagasisuunamisega kaasnevaid mõjusid. Kuna detailplaneeringu algatamise taotleja on palunud samaaegselt ka keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, Paldiski Linnavolikogu hinnangul (tuginedes Lisas 1 toodud kaalutlustele) on keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse puhul vajalik ja kavandatav tegevus hõlmab muu hulgas KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse, algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine selle vajadust eraldi põhjendamata. 4. Seoses käesoleva otsusega samale alale uue planeeringu algatamisega lõpetada Paldiski Linnavalitsuse 18.08.2011 korraldusega nr 252 algatatud ning Paldiski Linnavolikogu 30.12.2013 otsusega nr 18 osaliselt kehtestamata jäänud osas „Paldiski linn, Pallase piirkond 16 ja 18 ning lähiala detailplaneeringu" menetlemine. 5. Teha otsus teatavaks Harju maavanemale. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusest teavitada Keskkonnaametit ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ajalehes Harju Elu. 6. Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda Paldiski Linnavalitsuses (Rae tn 38, Paldiski linn). 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 8. Otsuse peale võib esitada Paldiski Linnavolikogule väide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Kaupo Kallas Volikogu esimees  LISA Paldiski Linnavolikogu .?*:.?fc;.2017 а otsusele nr...«?.$ Detailplaneeringu elluviimisest tekkida võiva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kaalutlemine. Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala kinnistute detailplaneering Hüdroakumulatsioonijaama ja selle rajamiseks vajaliku allmaakaevanduse maapealsete rajatiste asukohaks on tehtud ettepanek valida Pallase piirkond 16 (katastritunnus 58001:005:0243) ja 18 (katastritunnus 58001:005:0244) kinnistud, pindala vastavalt 104 270 m2 ja 93 719 m2, sihtotstarve sihtotstarbeta maaja tootmismaa. Kavandatav asukoht kuulub Pallase piirkond 16 ja 18 ja lähiala detailplaneeringuga hõlmatava ala koosseisu. Paldiski Linnavolikogu kehtestas selle detailplaneeringu osaliselt 30.12.2013 otsusega nr 18. Alast lõunasuunda jääva Pallaste piirkond 18 kinnistu osale on kehtestatud tootmismaa detailplaneering. Kuid ülejäänud Pallaste piirkond 18 kinnistuja Pallase piirkond 16 osas jättis Harju maavanem detailplaneeringu kehtestamata tuues põhjuseks Paldiski linna üldplaneeringuga sätestatud maakasutuse olulise muudatuse. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 alusel tuleb Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Energiasalv Pakri OÜ kavandatav hüdroakumulatsioonielektrijaarn koosneb maa-alusest, graniidikihis asuvast reservuaarist (sügavuses orienteeruvalt 500 m), seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest santidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Šahti allosas paiknevas vastavas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit (vee liikumisel merest reservuaari) VÖi pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre. Mereveehaarde rajamiseks tuleb ehitada tehissaar, mille veepealne tasapinnaline osa on pindalaga ca 2,6 hektarit, nõlvusi arvestades on merepõhjas pindala ca 7,7 hektarit. Koos merepõhjas paikneva torustikuga, ajutise ehitusaegse maismaaga ühendusega (tamm või muul) on kogu veehaarde merepõhjas asuv ehitusalane pindala ligikaudu 8,4 hektarit. Jaama võimsuseks on ligikaudu 500 MWe. Hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks on vajalik 4 dokumenti / luba, mille menetlejateks ja otsustajateks on erinevad ametkonnad, kusjuures alljärgnev järjestus on suurel määral hierarhiline (v.a. 2 viimast tegevust): • Detailplaneering (DP) maismaal ja merealal kaldaga funktsionaalselt ühenduses olevate ehitiste püstitamiseks võimaldamiseks. Otsustaja Paldiski linn. • Allmaaehitise rajamine kaevandamisseaduse mõistes, mis ei ole töötava kaevanduse osa (st tegemist ei ole kaevandamisega, mis on sätestatud ka maapõuseaduses § 60 lg 2). Kaevandamisseaduse § 6 lg 1 sätestab, et allmaaehitise ehitamiseks peab olema ehitusseadustiku alusel väljastatav ehitusluba, § 6 lg 2 et kasutamiseks peab olema  ehitusseadustiku alusel väljastatav ehitise kasutusluba, millele on lisatud Tehnilise Järelevalve Ameti vastav nõusolek. • Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusloa taotlemine) - mereveehaarde ehitamiseks on vajalik kuni 12 ha põhjapindalaga tehissaare ehitamine. Otsustajaks Tehnilise Järelevalve Amet. /taotlus esitatud 28.09.2016/. • Lisaks on tehissaare rajamiseks vaja vee erikasutusloa väljastamine tahkete ainete uputamiseks merepõhja ning vee võtuks merest ja tagasisuunamiseks merre. Otsustaja Keskkonnaministeerium / Keskkonnaamet Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) sätestab, et tegevuslubade taotlemisel tuleb hinnata, kas kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 kehtestab tegevuste loetelu, mille korral keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. KeHJS § 6 lg 1 asjakohased sätted on seotud tegevusmahuga ja mõju hindamise vajadus sõltub projektandmetest: p 171merepÕhj a tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit; p 19: veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas. Arvestades mereveehaarde rajamiseks merepõhja uputavate tahkete ainete eeldatavat kogust (ligikaudu 1 kuni 1,5 miljonit kuupmeetrit), on keskkonnamõju hindamise algatamine selle tegevuse puhul kohustuslik. KeHJS § 6 lg 1 p 28 nimetab kohustusliku KSH/KMH objektina ka allmaakaevandamise, kuid antud juhul on kaevandusseaduse mõistes tegemist allmaaehitise rajamisega (kaevandamisseadus § 3 lg 4: allmaaehitis on inimtegevuse tulemusena allmaakaeveõõnde loodud rajatis, mis ei ole töötava kaevanduse osa). Muid allmaaehitisi ei ole KeHJS 6 lg 1 toodud. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamisevajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 p 8 sätestab keskkonnamõju eelhindamise kohustuse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetamata allmaaehitise rajamiseks. KeHJS § 33 lg 1 p3 sätestab, et tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), kui koostatakse detailplaneeringut, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 33 lg 2 p3 sätestab, et tuleb kaaluda KSH algatamise vajadust, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõikes 1 või 3 sätestatud juhul (kui tegemist on olulisel määral üldplaneeringu muutmisega). KeHJS § 3 nimetab KSH/KMH kohustuslikkust ka juhul kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Arvestades veehaarde paiknemist Natura 2000 võrgustiku ala lähedal ei saa mõju esinemist ilma kohast hindamist teostamata välistada. Eelnevast järeldub, et hüdroakumulatsioonijaama rajamisel tuleb teostada vähemalt ühe menetluse raames keskkonnamõju hindamine (s.o. tahkete ainete uputamine merepõhja) ja ei ole välistatud teiste menetluste raames mõju hindamise algatamine eelhinnangu alusel KeHJS § 6 lg 2-4 ja § 33 lg 2-6 sätestatud korras. Samas tuleb vältida asjatult dubleerivaid ja info kvaliteeti mitteparandavaid menetlusi (need põhimõtted on fikseeritud KeHJS § 11 lg 6,7 ja 71). Kuna hüdroakumulatsioonijaama rajamise üle otsustamisel on määravaks nii maismaarajatise kui vette ehitamise võimalikkus, tuleb erinevate menetluste raames keskkonnamõju hindamine ühitada. Seda võimaldab detailplaneeringule keskkonnamõju KSH algatamine, mille raames analüüsitakse KMH täpsusastmes allmaaehitise rajamise, tahkete ainete merepõhja uputamise, kaldaga püsivalt ühendamata rajatiste ehitamise ning merevee võtuks ja tagasisuunamiseks merre. Versioon 30.09.2016 /// TÖÖ NR 2641/16 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamisest Eksperthinnang võimaliku keskkonnamõju ja optimaalse keskkonnamõju hindamise protsessi kohta Töö nr 2641/16 Tallinn 2016 Vahur Keerberg Projektijuht Juhan Ruut Juhtiv ekspert (KMH litsents KMH 0070) Ülle Jõgar Botaanik  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 2 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜLEVAADE ......................................................... 5 2.1. Jaama asukoht ........................................................................................... 6 2.2. Taimestiku kirjeldus .................................................................................... 8 2.3. Tehnoloogia kirjeldus ................................................................................. 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAASPEKTID ................................... 12 3.1. Keskkonnalubade vajadus .......................................................................... 12 3.2. Tavaolukorras avalduda võivad mõjud ........................................................ 12 3.2.1. Rajamise aegsed mõjud ..................................................................... 12 3.2.1.1. Mõju põhjaveele .......................................................................... 13 3.2.1.2. Mõju pinnaveele .......................................................................... 14 3.2.1.3. Mõju välisõhule ........................................................................... 14 3.2.1.4. Lõhkamise mõju .......................................................................... 15 3.2.1.5. Kiirguse mõju .............................................................................. 15 3.2.1.6. Transpordi mõju .......................................................................... 15 3.2.2. Käitamise aegsed mõjud .................................................................... 16 3.2.2.1. Mõju põhjaveele .......................................................................... 16 3.2.2.2. Mõju pinnaveele .......................................................................... 16 3.2.2.3. Mõju välisõhule ........................................................................... 16 3.3. Avariiliste olukordade esinemine ja tagajärjed ............................................ 16 3.4. Planeeringulised aspektid .......................................................................... 17 4. KOKKUVÕTE .................................................................................................. 18 5. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................ 19 Lisa 1. Hüdrogeoloogiline eksperthinnang Paldiski linna Pallase 16 ja 18 maaüksusele kavandatava pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama (PHAJ) šahtide rajamise mõjust põhjaveekihtidele. (lisatud eraldi failina) Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 3 1. SISSEJUHATUS Energiasalv Pakri OÜ kavandab Paldiski linna rajada hüdroakumulatsioonielektrijaama, See koosneb maa-alusest, graniidikihis asuvast reservuaarist (sügavuses orienteeruvalt 500 m), seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Šahti allosas paiknevas vastavas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit (vee liikumisel merest reservuaari) või pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre. Jaama maismaa osa kavandatakse kinnistutele Pallase 16 ja osaliselt Pallase 18. Jaama võimsuseks on ligikaudu 500 MW .Hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks on vajalik üldjoontes 4 dokumenti / luba, mille menetlejateks ja otsustajateks on erinevad ametkonnad, kusjuures alljärgnev järjestus on suurel määral hierarhiline (v.a. 2 viimast tegevust) : Detailplaneering (DP) eeskätt maismaal ehituse võimaldamiseks. Otsustaja Paldiski linn. Allmaaehitise rajamine kaevandamisseaduse mõistes, mis ei ole töötava kaevanduse osa (st tegemist ei ole kaevandam isega, mis on sätestatud ka maapõuseaduses § 60 lg 2). Kaevandamisseaduse § 6 lg 1 sätestab, et allmaaehitise ehitamiseks peab olema ehitusseadustiku alusel väljastatav ehitusluba, § 6 lg 2 et kasutamiseks peab olema ehitusseadustiku alusel väljastatav ehitise kasutusluba, millele on lisatud Tehnilise Järelevalve Ameti vastav nõusolek. Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusl oa taotlemine) – mereveehaade ehitamiseks on vajalik kuni 12 ha põhjapindalaga tehissaare ehitamine. Otsustajaks Tehnilise Järelvalve Amet. /taotlus esitatud 28.09.2016/. Lisaks on vaja vee erikasutusloa väljastamine tahkete ainete uputamiseks merepõhja. Otsustaja Keskkonnaministeerium / Keskkonnaamet Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (vee võtt merest ja ta gasisuunamine merre). Otsustaja Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) sätestab, et tegevuslubade taotlemisel tuleb hinnata, kas kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 kehtestab tegevuste loetelu, mille korral keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. KeHJS § 6 lg 1 asjakohased sätted on seotud tegevusmahuga ja mõju hindamise vajadus sõltub projektandmetest : p 17 1 : merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit; p 19: veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas. KeHJS § 6 lg 1 p 28 nimetab kohustusliku KSH/KMH objektina ka allmaakaevandamise , kuid antud juhul on kaevandusseaduse mõistes tegemist allmaaehitise rajamisega (kaevandamisseadus § 3 lg 4: allmaaehitis on inimtegevuse tulemusena allmaakaeve - õõnde loodud rajatis, mis ei ole töötava kaevanduse osa ). Muid allmaaehitisi ei ole KeHJS 6 lg 1 toodud. Vabariigi Valitsuse 29.08.2 005 määrus nr 224 „Tegevusvald- kondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamisevajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 p 8 sätestab keskkonnamõju eelhindamise kohustuse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetamata allmaaehitise rajamiseks. KeHJS § 33 lg 1 p3 sätestab, et tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), kui koostatakse detailplaneeringut, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 33 lg 2 p3 sätestab, et tuleb kaaluda KSH algatamise vajadust, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõikes 1 või 3 sätestatud juhul (kui tegemist on olulisel määral üldplaneeringu muutmisega). Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 4 KeHJS § 3 nimetab KSH/KMH kohustuslikkust ka juhul kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Arvestades veehaarde paiknemist Natura 2000 võrgustiku alal lähedal ei saa mõju esinemist välistada. Eelnevast järeldub, et hüdroakumulatsioonijaama rajamisel tuleb teostada vähemalt ühe menetluse raames keskkonnamõju hindamine ja ei ole välistatud teiste menetl uste raames mõju hindamise algatamine eelhinnangu alusel KeHJS § 6 lg 2 -4 ja § 33 lg 2-6 sätestatud korras. Samas tuleb vältida asjatult dubleerivaid ja info kvaliteeti mitteparandavaid menetlusi (need põhimõtted on fikseeritud KeHJS § 11 lg 6,7 ja 7 1 ). Käesoleva eksperthinnanguga antakse sisend otsustajatele optimaalse ühise keskkonnamõju hindamise protsessi (kas KSH või KMH) algatamiseks. Seejuures on analüüsitud kavandatava tegevuse asukohavalikut oluliste keskkonnaaspektide lõikes. Hinnatud on ka kavandatavaks tegevuseks keskkonnalubade vajadust Hinnangu andmisel on kasutatud töödes „Alexela Terminali laienduse ehk Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine“ [1], „Paldiski pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama ehitusaegse pealmaakompleksi eskiislahendus ja selle keskkonnamõju“ [2], „Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruanne“ [3] ja Maa-ameti avalikes allikates [4] saadaolevaid andmeid. Töö koostajad on Hendrikson & Ko keskkonnaosakonna juhtivekspert Juhan Ruut (litsentsi nr KMH 0070, kontakt: [email protected]; tel. 55 16 423), projektijuht Vahur Keerberg (keskkonnalubade kohuslus, tavaolukorraga kaasnevad mõjud) ja botaanik Ülle Jõgar (taimestiku hinnang). Lisaks telliti hüdrogeoloogiline ekspert- hinnang PHAJ šahtide rajamise mõjust Paldiski linna Pallase 16 ja 18 maaüksuste piirkonnas asuvatele põhjaveekihtidele (koostaj a Kalle Alasi, Balrock OÜ hüdrogeoloogiliste tööde eest vastutav isik). Käesoleva eksperthinnangu objektiga seotud tegevusloa taotluste raames on kesk- konnamõju algatamise ja/või eelhindamise kohustus otsustajal. Käesolevaga annab Hendrikson & Ko OÜ otsustajatele õiguse tööd piiranguteta kasutada KeHJS raames ette nähtud menetluste läbiviimiseks ja kinnitab, et ei sea töö autorina otsustajatele varalisi nõudmisi. Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 5 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜLEVAADE Energiasalv Pakri OÜ soovib Paldiskisse kinnistutele Pallase piirkond 16 ja 18 rajada hüdroakumulatsioonijaama võimsusega 500 MW. Pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama rajamiseks raja takse maa-alused kaeveõõned ja nende teenindamiseks maapealne kompleks. Vajalike kaeveõõnte rajamine maa-alla eeldab graniitmassiivi raimamist ja purustamist. Arvestades lähtekivimi kvaliteeti soovib arendaja valmistada ehitamisel ülejäävast kaevisest ehituskillustikku ning se e turustada, mis võimaldab paigutada pealmaakompleksi territooriumile ainult vahelaod. Pealmaakompleksi koosseisu kuuluvad tõstetorn, punker, abitõste, purusti, sorteerimisseade, akumuleerimispunker, killustiku ladu, samuti settebassein, elektri- ja vesivarustus ning töökoda, ladu, parkla jt abirajatised. Kavandatava pealmaakompleksi maksimaalne pindala koos seda läbiva teega on 12,6 ha. [2] Pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaam a tööpõhimõte on järgmine: energia puudujäägil avatakse veehaardes luuk ning merevesi voolab läbi elektriturbiini maa -alusesse veehoidlasse. Tuulisel ajal kasutatakse osa tu uleelektrijaamade energiast vee tagasipumpamiseks merre. Pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaam koosneb tinglikult kolmest osast: 1. veehaare Paldiski lahes, kust vesi voolab maa -alusesse mahutisse; 2. maa-alune veehoidla turbiinidega; 3. maapealne teenindav ala (juhtimiskeskus, alajaam, šahtid) Jaama rajamise eesmärgid on: tasandada elektri tarbimise ööpäevaseid miinimume ja maksimume; töötamine vajadusel avariielektrijaamana elektrivõrgu parameetrite hoidmisel; mittejuhitavate elektritootmisvõimsuste (tuule - ja päikeseenergia) ebaühtluse kompenseerimine.. Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 6 2.1. JAAMA ASUKOHT Hüdroakumulatsioonijaam a ja selle rajamiseks vajaliku allmaakaevanduse maapealsete rajatiste asukohavalikul kaaluti kolme alternatiivi: 1. Pallase piirkond 16 (katastritunnus 58001:005:0243) ja 18 (katastritunnus 58001:005:0244) kinnistud, pindala vastavalt 104 270 m 2 ja 93 719 m 2 , sihtotstarve sihtotstarbeta maa ja tootmismaa; 2. Kadakaranna kinnistu (katastritunnus 58001:001:0194), pindala 201 099 m 2 , sihtotstarve üldkasutatav maa; 3. Leetse tee 21 kinnistu (katastritunnus 58001:004:0032), pindala 26.25 ha, sihtotstarve tootmismaa. Loetletud asukohaalternatiividest valiti eelvaliku tulemusel välja 1. alternatiiv, kuna sellele on lähim hüdroakumulatsioonijaama töötamiseks vajaliku veehaarde rajamiseks sobiva sügavuse ja puuduva piirangure žiimiga mereala ning samuti on asukoht piisavalt lähedal arendusaladele (tehnopargile), et tagada varustamine soodsa elektrienergiaga. Nende kahe kriitilise eeltingimuse täitmine ülejäänud kahe asukohaalternatiivi puhul on kas võimatu või majanduslikult ebamõistlik. Seetõttu lähtutakse edasisel keskkonnamõju eelhinnangu koostamisel hüdroakumulatsioonijaama ja selle rajamiseks vajaliku allmaakaevanduse maapealsete raj atiste asukohast Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutel. Kavandatav asukoht kuulub Pallase piirkond 16 ja 18 ja lähiala detailplaneeringuga hõlmatava ala koosseisu. Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute asendiplaan on näidatud joonisel 1. Maapealsete rajatiste kavandatav paiknemine Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutel on toodud joonisel 2. Joonis 1. Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute asendiplaan (Maa-ameti kaardiserver) Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 7 Joonis 2. Maapealsete rajatiste kavandatav asukoht Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutel [2] Hüdroakumulatsioonijaama maapealne teenindav kompleks on planeeritud Paldiski linna territooriumile Pallase piirkond 16 (katastritunnus 58001:005:0243) ja osaliselt Pallase piirkond 18 (katastritunnus 58001:005:024 4) kinnistutele. Ala lääneosas asuvad Lõuna tänava kinnistud ja majad kuuluvad likvideerimisele. Kavandatavast kompleksist läänesuunda jääb materjali transpordiks kavandatav raudtee. Alast lõunasuunda jääva Pallaste piirkond 18 kinnistu osale on kehtestatud tootmismaa detailplaneering. Lähimad kavandatava tegevuse suhtes tundlikud elamud jäävad ca 50 m kaugusele põhjasuunda Tikri tänava ja idasuunda Lilleaia tänava äärde. Alast lõuna suunas Pallase piirkond 17 (katastritunnus 5 8001:005:0240) Tallinna mnt 7 (KÜ 58001:005:0030) ja 9 (KÜ 58001:005:0040) kinnistutel asuvad riigikaitselised objektid. Looduskaitselised objektid planeeringualal puuduvad. [2] Kavandatavate maapealsete rajatiste maa-ala on suhteliselt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus merepinnast jääb vahemikku 16 – 20 m. Rajatiste asukoht jääb geomorfoloogiliselt tasasele alale, kus avaneb keskordoviitsiumi kesktugev ja tugev lubjakivi, mille pealispind asub absoluutkõrgusel 3 ,8-6,1 m (maapinnast 0,9-2,0 m sügavusel) ja on kohati murenenud. Pinnakatteks on heterogeenne täitepinnas (mulla - ja liivasegune veeristik) ja õhuke kiht saviliivmoreeni. Pinnakatte on kogu poolsaarel õhuke (kuni 1 m), kuid paksus pisut suureneb mere suun as. Aluspõhi praktiliselt vett läbi ei lase. Kuna pinnakatte paksus on valdavalt alla 2 m, siis püsivat pinnasevee (põhjavee ülemine, vabapinnaline kiht) horisonti seal ei ole. Maapinnalähedane põhjavesi on üldiselt looduslikult kaitsmata ja kõrge reostuso htlikkusega. Sügavamal lasuvad põhjavee horisondid on reostuse eest kaitstud sinisavikihiga. [1] Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaar dile (Petersell, Åkerblom, Ek jt 2004) jääb jaama asukoht kõrge radoonisisaldusega alale (50 – 150 kBq/m3). Kogu klindi poolne osa on kaetud graptoliitargiliidiga, mis lasub 1,35-1,8 m sügavusel maapinnast. Graptoliitargiliidist eraldub radioaktiivsel lagunemisel radooni. [1] Seetõttu tuleks jaama maa-alal teha vastavad mõõtmised ning projekteerimisel/ehitamisel rakendada vajadusel meetmeid (ehituslikke lahendusi), mis väldivad radooni tungimist hoonetesse ja tagavad selle eemaldamise maa-alustest rajatistest ja kaeveõõnsustest . Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 8 2.2. TAIMESTIKU KIRJELDUS 2012 augustis koostati Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute detai lplaneeringu KSH raames Pallase piirkond 16 taimkatte ülevaade Kaie Urmani poolt. 2016 aasta juulis viidi läbi täiendav uuring, et täpsustada kaitseluste taimeliikide leidumist vaadeldaval alal. 10. juulil 2016 Ülle Jõgari poolt läbiviidud vaatluste käigus leiti 6 liiki käpalisi. Lisaks 2012 aastal leitud liikidele veel balti sõrmkäppa, suurt käopõlle ja halli käppa. Neli aastat tagasi leitud liikidest ei nähtud seekord kahkjaspunast sõrmkäppa (võibolla on tegemist augustikuisel vaatlusel viljade järgi ekslikult määratud – balti sõrmkäpaga) ja kahelehist käokeelt. Liikide paiknemine vaadeldaval alal on täpsemalt näha joonisel 3 ja liikide isendite rohkus tabelis 1. Joonis 3. GPS- ga salvestatud teekond ja kaitsealuste taimeliikide leiud. Kõik leitud käpalised kuuluvad III kaitsekategooria liikide hulka (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka LK seadus pt 8 § 46 lg 3). Südame emajuur ei kuulu küll looduskaitsealuste liikide hulka, aga on siin ära märgitud, sest on Eestis haruldane ja tema leiukohtade arv on viimastel aastakümnetel vähenenud. Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 9 Tabel 1. Salvestatud teekonnapunktid ja nende lähedal leitud taimeliigid Nr Liik Isendite hulk 152 harilik käoraamat 1 153 harilik käoraamat 15 balti sõrmkäpp 3 suur käopõll 10 laialehine neiuvaip 14 vööthuul-sõrmkäpp 2 154 harilik käoraamat 4 suur käopõll 10 155 laialehine neiuvaip 7 vööthuul-sõrmkäpp 3 suur käopõll 1 156 laialehine neiuvaip 13 157 südame emajuur 2 158 hall käpp 30 159 harilik käoraamat 1 160 hall käpp 5 161 hall käpp 30 162 hall käpp 10 163 hall käpp 5 vööthuul-sõrmkäpp 1 Tabel 2. Leitud kaitsealuste taimliikide ohustatus EELIS -e infolehe andmetel Ladinakeelne nimetus Eestikeelne Ohustatus nimetus Dactylorhiza baltica balti sõrmkäpp ohuväline, tähelepanu vajav Dactylorhiza fuchsii vööthuul-sõrmkäpp ohuväline Epipactis helleborine laialehine neiuvaip ohuväline Gymnadenia harilik käoraamat ohuväline conopsea Listera ovata suur käopõll ohuväline Orchis militaris hall käpp ohulähedane, tähelepanu vajav Rohumaa on olnud viimastel aastatel niitmata. Kohati on siin kuhjunud kulu, paiguti on levimas põldmari ja harilik vaarikas. Kui seda ala jätkuvalt ei hooldata, hakkab see rohumaa võsastuma ja kaotab oma väärtuse liigirikka elupaigana. Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 10 2.3. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS PHAJ koosneb veehaardest ja vee juhtimise kollektorist kuni turbiinide ja maa -aluse veemahutini ning maa-alustest turbiinisaalidest ja veemahutist (vt. joonis 4). Veehaarde asukoht on esitatud Joonisel 5. Veehaare koosneb kuni 20 m siseläbimõõduga põhišahtist koos sellele eelnevate võredega ja kambritega , mis paiknevad selleks rajataval tehissaarel ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust (6 veehaardetoru igaüks läbimõõduga 3 m) kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Veehaarde kasutamise otstarve on merest vee võtmine maksimaalselt kiirusega (vooluhulgaga) 120 m 3 /s ning vee tagasisuunamiseks merre (vee väljapumpamise režiimis). Tehissaare veepealne tasapinnaline osa on pindalaga ca 2,6 hektarit, nõlvusi arvestades on merepõhjas pindala ca 7,7 hektarit. Koos merepõhjas paikneva torustikuga, ajutise ehitusaegse maismaagaühendusega (tamm või muul) on praeguse eskiislahenduse järgi kogu veehaarde merepõhjas asuv ehitusalane pindala ligikaudu 8,4 hektarit. Arvestades projekti edasisel täpsustamisel vajalikku mõis tlikku reservi on taodeldav ehitiste ehitusalune pindala orienteeruvalt kuni 12 hektarit. Joonis 4. Hüdroakumulatsioonijaama põhimõtteline tehnoloogiline skeem (www.energiasalv.ee) Hüdroakumulatsioonijaama veehaarde (torustik, šaht ja teised elemendid) n äol tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ning avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega on vajalik hoonestusluba (veeseaduse 4. jagu). Samas on tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega (ehitusseadustiku §105 lg 3 ja planeerimisseaduse § 75 ja § 124 mõistes . Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 11 Joonis 5. Kavandatava veehaarde asukoht Paldiski lahes. Paldiski lahe merevett rakendava hüdroakumulatsioonijaama eripäraks on see, et meri on ülemiseks basseiniks ja alumine bassein rajatakse graniidimaardl asse ca 500 m sügavusele. Sellise lahenduse korral jääb maa peale vaid alajaam ja veehaare ning kogu ülejäänud tehnika – turbiinihall, veevoolukanalid, šahtid ning ka veehoidla ise – rajatakse maa alla. Jaama tööpõhimõte on järgmine: elektri tootmiseks las takse merevesi läbi pumpturbiinide alumisse mahutisse ja tööressursi taastamiseks pumbatakse merevesi samade seadmete abil tagasi üles. Kavandatava hüdroakumulatsioonijaama võimsus on 500 MW , planeeritav kasutegur 75%. Planeeritavat hüdroakumulatsiooni-elektrijaama saab rakendada nii elektrisüsteemi avariireservina kui üles- ja allaregulaatorina, samuti tarbimise tippude katmiseks. Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 12 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA- ASPEKTID Järgnevalt on toodud hinnang keskkonnalubade vajaduse kohta ning kavandatava tegevusega tavaolukorras ja avariiolukorras kaasneda võivate mõjude olulisuse hinnang. Täiendavalt on hinnatud ka planeeringulisi aspekte. 3.1. KESKKONNALUBADE VAJADUS Hüdroakumulatsioonijaama veehaarde rajamiseks on vajalik tehissaare rajamine, mil le pindalaga merepõhjas on kuni 12 hektarit. Rajamise käigus toimub tahkete ainete uputamine merepõhja, milleks on vajalik vee erikasutusluba. Ka jaama tegevuseks – energiatootmiseks – on vajalik vee erikasutusluba. Vastavalt veeseadusele (§9 lg 5) annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet, kuid kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium. Hüdroakumulatsioonijaama näol on tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ehk vee erikasutusloa andjaks peaks olema Keskkonnaministeerium. Senises praktikas on analoogsel juhul (st vee suures mahus merest võtmine ja tagasisuunamine ning merepõhja tahkete ainete uputamine) Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet viljelenud praktikat, kus mõlemad institutsioonid asja menetlevad, ehk sisuliselt menetletakse 2 erinevat vee erikasutusluba: Keskkonnaamet käsitleb vee võtmise ja tagasisuunamisega seonduvat ning Keskkonnaministeerium tahkete ainete merre uputamist (st torustik ja tehissaar). Allmaaehitise rajamisel väljatud kaevise edasiseks töötlemiseks on välisõhu kaitse seaduse § 68 lg 1 ja keskkonnaministri määruse nr 20 alusel vajalik välisõhu saasteluba. Selle väljastab Keskkonnaministeerium. 3.2. TAVAOLUKORRAS AVALDUDA VÕIVAD MÕJUD Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistud kuuluvad Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ning lähiala detailplaneering uga hõlmatava ala koosseisu. Paldiski Linnavolikogu kehtestas selle detailplaneeringu osaliselt 30.12.2013 otsusega nr 18. Detailplaneeringu võimalikku keskkonnamõju, sh mõju Natura alale, hinnati planeeringu koostamise ajal keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluses. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 27.09.2013 kirjaga nr HJR 6-8/13/4563-4. Kavandatav käitis hakkab võimalikult palju kasutama olemasolevat taristut, sh teedevõrku ja raudteed. Seetõttu on eelhindamisel asjakohane kasutada Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringu KSH aruandes (Hendrikson&Ko OÜ töö nr 1576/11) [1] ja Paldiski linna üldplaneeringus toodud järeldusi kaasnevate mõjude, sh taristu rajamise mõjude osas (kokkuvõte esitatud käesol eva eksperthinnangu ptk 3.3.1). 3.2.1. RAJAMISE AEGSED MÕJUD Hüdroakumulatsioonijaama rajamisega kaasnevate keskkonnakahjude vältimise meetmena on ehitusettevõtjal vajalik tööplaani osana koostada ja rakendada keskkonnahoiu kava. See peab sisaldama kirjeldust meetmetest, mida ehitamise ajal rakendatakse negatiivsete keskkonnamõjude minimiseerimiseks. Kava konkreetne sisu Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 13 sõltub ehitusprojektist ja ehitaja poolt valitud ehitustehnikast/tehnoloogiast, mistõttu täpse kava saab ehitaja koostada pärast ehitushanke võitmist (või eelnõuna ehitushanke etapis pakkumise koosseisus). Selle kava koostamisel tuleb arvestada järgmist: Tehnovõrkude ehitamise negatiivse keskkonn amõju vältimise ja leevendamise peamine võimalus tundlikel aladel on torustike rajamine horisontaalsuundpuurimise meetodil. Selle meetodi rakendamine aitab tundlikel aladel vähendada torude paigaldamiseks vajalikke pinnasetöid ning seeläbi väheneb mõju maastikule, taimestikule ja veerežiimile. Sõltuvalt pinnase geoloogiast vähendab selle meetodi kasutamine oluliselt müra ja vibratsiooni teket ehitustegevuse ajal ning vajalike ehitusmaterjalide (liiv, killustik, täitepinnas) kasutamise vajadust. Torustike rajamise meetodi valikul ja torustike paigaldamisel arvestatakse nende hoolduseks ja tööshoidmiseks ning seisukorra jälgimiseks esitatavate nõuetega ning majandusliku otstarbekusega. Arvestades Pakri poolsaare geoloogilist ehitust ning loodusväärtusi tule b lõhketööde kasutamine miinimumini viia. Allmaaehitise rajamise ja töötamise ajaks tuleb kaeveõõnest ärastatava vee kogumiseks rajada settebassein, kus gravitatsiooniga setitakse heljum. Hüdroakumulatsioonijaama rajamise käigus tekkivad jäätmed kogutakse ja antakse käitlemiseks üle vastavalt kehtivatele keskkonnanõuetele ning sellega välditakse negatiivse keskkonnamõju avaldumist. Hüdroakumulatsioonijaama rajamisel tekkivad ehitusjäätmed käideldakse vastavalt objek ti ehitusjäätmete käitluskavale. Ehituse ajal tuleb säästlikult suhtuda hoonetest, teedest ja tehnovõrkudest vabadel aladel olevatesse taimekooslustesse, et taimed saaksid ehitusjärgselt taastuda. Keelatud on ehitusaegsete ajutiste pinnaseladustuste, tehnika hoidmise, ehitussoojakute jms paigutamine planeeringu kohaselt säilitatavaks määratud haljastusega aladele. 3.2.1.1. MÕJU PÕHJAVEELE Hüdroakumulatsioonijaama rajamisel on normaalne vee sissevool šahti nullilähedane , kuna šahti ümbritsev pinnas on eelnevalt tsementeeritud. Siiski võib osutuda vajalikuks šahti läbindamisel vee väljapumpamine (olukorras, kui tsementeerimine šahti ümbruses ei ole efektiivne). Vee juurdevool on võimalik šahti põhjast ja toestamata külgedest. Veeärastuse pumpla võimsuse projekteerimisel arvesta takse maksimaalse avariilise veehulgaga ühe vertikaal- või kaldšahti läbindamise kohta. Lisas 1 on hüdrogeoloogiline eksperthinnang PHAJ šahtide rajamise mõjust põhjavee- kihtidele. Eksperthinnangus on toodud ülevaade pi irkonna põhjaveekihtidest ja puurkaevudest. Esitatud on ülevaade ehitus- ja kasutusaegsetest võimalikest mõjudest ja riskidest. Mõju veekihtide vee keemilisele ja mikrobioloogilisele koostisel e ei ole märkimisväärne. Kõige olulisemad on ehitusaegsed riskid, kui šahtide läbindamisel peaks toimuma suures koguses vee läbimurre šahti seinast või põhjast. Eeldades, et šahti seinad kindlustatakse läbinduse käigus veekindlaks ja toestatakse jooksvalt, saaks selline avarii juhtuda vaid parasjagu käsil oleva ee läbindamisel. Avarii likvideerimiseks peab sel juhul olema pidevas valmisolekus pumpamissüsteem vee eemaldamiseks maapinnale (soovitavalt dubleeritud) ja samuti süsteem läbindatava ee tampoonimiseks kogu ulatuses. Eeldatavalt peaks süsteemi põhikomponendid olema mikser, segupump, segumaterjali laadimis seadmed, ja torustikud segu juhtimiseks ette. Injekteeritav segu peaks väljauhtumise vältimiseks sisaldama erikaalu suurendavaid kemikaale. Peale avarii likvideerimist läbindatakse tampoonitud šahtiosa uuesti. Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 14 Kokkuvõttes on järeldatud, et hüdrogeoloogilised tingimused on keerukad, kuid šahtide rajamine on võimalik. See eeldab asjatundlikku projekteerimist ja hoolikat teostust. PHAJ rajamisel tekkiva graniitk illustiku pesemiseks kasutatakse korduvalt šahtide läbindamisel väljapumbatavat vett ja täiendavat v eevõttu selleks ei planeerita. 3.2.1.2. MÕJU PINNAVEELE Hüdroakumulatsioonijaama rajamise käigus šahtide läbindamisel väljapumbatavast veest eraldatakse maksimaalselt heljum ning muud keskkonnale kahjulikud produktid. Graniitkillustiku tootmisel kasutatavast veest eraldatakse tootmisprotsessi jäägid ja heljum. Selleks on rajatakse maapealse kompleksi koosseisus settebassein. Settebasseini vesi on pärast setitamist korduvkasutatav. Basseinis eemaldatav heljum (läbindamisel 500-600 mg/l) ladustatakse selleks ettenähtu d kohta ning vajadusel teisaldatakse. Liigvesi, mida killustiku tootmises ei kasutata, juhitakse settetiikidest paralleelselt raudteega isevoolse kraaviga edelasuunda Paldiski lahte. Veekõrvalduse täpsed võimalused selgitatakse välja enne projekti koostamist. [2] Hüdroakumulatsioonijaama rajamisel kogutava sademevee käitlemise lahendus antakse eelprojekti tasemel. Sademevee ärajuhtimisel peab saasteainete kontsentratsioon vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruses nr 99 „ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 5 lg 3 seatud sademevee reostusnäitajate piirväärtustele . Juhul kui kavandatakse sademevee pinnasesse immutamist, tuleb täiendavalt tagada vastavus määruse nr 99 § 6 lg 3 nõuetele: heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. 3.2.1.3. MÕJU VÄLISÕHULE Mõju välisõhu kvaliteedile avaldub hüdroakumulatsioonijaama rajamise käigus tootmisseadmetes, –hoonetest ja masinatest välisõhku suunatavate saasteainete heitena. Häiringute vältimiseks ja minimeerimiseks paigutatakse tootmisseadmed hoonetesse ja korraldatakse liikurmasinate ja veotehnika töö selliselt , et vältida saasteainete lubatud piirsisalduste ületamist ega too kaasa olulise häiringu teket. Tolm. Hüdroakumulatsioonijaama pealmaakompleksis on paiksed tolmuallikad purustus- ja sorteerimissõlm ja laadimissõlm, liikuvad tolmuallikad killustiku veokid jm liikuv tehnika. Paiksete tolmuallikate summaarne tahkete osakeste heide on arvestuslikult 540 t/a PMsum ja 150 t/a PM10 (leevendavate meetmete rakendamiseta). Maapealse kompleksi teede liiklusest tulenev summaarne tahkete osakeste heide on arvestuslikult 1350 t/a PMsum ja 607 t/a PM10 (leevendavate meetmete rakendamiseta). Toodud heitkoguste arvutamisel ei ole arvestatud reaalse olukorraga, kus killustiku laadimine toimub ka vihmastes tingimustes, m is vähendab tolmu levikut. Tolmu teke on minimaalne, kui ööpäevas sajab vähemalt 0,254 mm vihma. Arvutustes pole arvesse võetud tolmu tekkimist leevendavaid meetmeid ja nende efektiivsust: purustus - sorteerimissõlme niisutusseadmeid, teede niisutamist või e rinevate kemikaalide (nt KCl) kasutamist väljaveoteedel ning killustiku osalist läbipesemist. [2] Purustus-sorteerimissõlme ehituslik lahendus nähakse ette kinnisena, seega on tolmu vaba levik minimaalne. Laadimisprotsessidel kasutatakse vajadusel niisutus t. Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 15 Müra. Hüdroakumulatsioonijaama pealmaakompleksi müraallikad on killustiku tootmisseadmed ning masinad (konveier, rataslaadur või/ja kallurauto, raudtee, purustus- ja sorteerimissõlm). Eestis kehtivate õigusaktide nõuete alusel peab kõigi masinate ja se admete müratase jääma vastavalt IV kategooria tööstusterritooriumile kehtestatud normidele päevasel ajal 65 dBA ja öösel 55 dBA piiresse. Tekkiva müra prognoosimiseks on vajalik müra modelleerimine, mis võtab arvesse nii müraallikate paiknemise ja liikumise kui ka müra leevendavad meetmed. Vibratsioon. Põhiline vibratsiooni allikas pealmaakompleksis on purustus - sorteerimissõlm. Operaatorite töökohad peavad olema spetsiaalse ehitusega, et minimeerida vibratsiooni mõju inimesele. 3.2.1.4. LÕHKAMISE MÕJU Hüdroakumulatsioonijaama rajamine kristalses aluskorras toimub lõhketööde abil ning nende teostamisel tuleb arvestada piirkonna tundlike objektidega ning kasutada ohutuid laenguid. Arvestades kõige rangemaid lähtetingimusi hoone vundamendi paigutuse kohta pinnases ja konstruktsioonielementidele on konservatiivne ohutu võnkekiirus 200 m kaugusel lõhkamise kohast 6,8 m/s ning 500 m kaugusel juba 5,2 m/s. Seismiliselt ohutud lõhkelaengud on vastavalt 72 kg ja 340 kg. Sellised tulemused erilisi piiranguid lõhketööde läbiviimisele ei sea, kuid pärast allmaa osa projekti valmimist ja asukoha täpsustamist tuleb arvutada kõikidele piirkonna tundlikele objektidele (eelkõige suurõnnetuse ohuga ehitised) nende tingimusi arvestavad piirväärtused. [2] 3.2.1.5. KIIRGUSE MÕJU Maa alt kaeveõõntest väljajuhitavas õhus sõltub radooni sisaldus ventileeritavate käikude mahust ja maa-aluses õhus lubatud radooni sisaldusest. Väljapumbatavas õhus jääb radooni sisaldus viimase lähedale, lahjeneb kiiresti madala radooni sisaldusega (<20 Bq/m3) välise õhu (atmosfääri) arvelt, hajub ega kujuta ohtu. Samuti on radooni poolestusaeg suhteliselt lühike ( 3,82 päeva), mistõttu laguneb radoon tütarelementideks. 3.2.1.6. TRANSPORDI MÕJU Toodetava killustiku maanteetranspordi koormus on leitud järgmiselt: toodangu kogumahuks kavandatakse 5,5 milj. m3, mis jaguneb 6 aasta pikkusele perioodile. Koefitsendiks arvestatakse 2,7. Päevatoodanguks saame 8 250 t, millest raudtee- transpordiga veetakse kuni 3000 t ööpäevas (1 veeremikoosseis), autovedudega transporditavaks mahuks on 5 400 t,koorma keskmiseks kaaluks arvestame 30 tonni , mis teeb see kokku 180 reisi päevas. Lisanduvad muu teenindava transpordi veod. Juurdepääsutee võimalikke alternatiive saab analüüsida detailplaneeringu käigus. Liikluskoormust arvestades on eelistatud lahenduseks alternatiivid mille puhul killustikutootmisega seotud raskeveokite liikumist ei suunata läbi Paldiski linna elamualade. Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 16 3.2.2. KÄITAMISE AEGSED MÕJUD 3.2.2.1. MÕJU PÕHJAVEELE Hüdroakumulatsioonijaama käitamise perioodil on põhjavee reostumis e risk ja sellest tulenev mõju põhjaveele minimaalne. Riskide maandamiseks vajab jaama maa -alune osa regulaarset hooldust, et vältida seintesse pragude teket, mis võivad põhjustada vee imbumise hoidlast põhjavette või vastupidi. 3.2.2.2. MÕJU PINNAVEELE Jaama veehoidlates asuva vee koostises ei tekki olulisi muutusi juhul, kui seda hoitakse seal kuni kuu aega. Pikema aja jooksul langeb vees hapniku- ja sulfaatide sisaldus ning tekivad sulfitid, kokkupuutel hapniku (väljapumpamisel) aga raua oksiidid, mis annavad veele pruunika värvuse. Pikemalt hoidlates seisnud vee merrepumpamisel tuleb seega rakendada leevendavaid meetmeid (nt aeglasem pumpamiskiirus). Merevee lühiajaline hoidmine radoonirikkas keskkonnas (graniidikambris) ei tõsta radiatsioonitaset joogiveenormidest kõrgemale ega ole tervist kahjustav. Pikka aega hoidlates seisnud vett võib merre pumbata vaja dusel aeglustatult või aereerides. 3.2.2.3. MÕJU VÄLISÕHULE Hüdroakumulatsioonijaama ekspluatatsiooniperioodil on õhku suunatavad saasteainete kogused marginaalsed, kuna jaama koosseisu ei kuulu olulisi välisõhu saasteallikaid. Samuti puuduvad praktiliselt jaama käitamise ajal müra tekitavad tegevused, kuna potentsiaalsed müraallikad asuvad siseruumides või asuvad mitusada meetrit maa all. Turbiinisaali vahetus naabruses maa all asuvad ka madalsageduslikku heli tekitavad transformaatorid. Käitamise ajaks on lõppenud killustiku vedu ning piirkonnas liiguvad vaid jaama teenindamisega seotud sõidukid, mille liiklussagedus on jaama rajamise aegsest oluliselt väiksem. Müra allikaks jääb ventilatsioonišahtidest väljuv õhuvool, mille müratase on ventilatsioonisüsteemi väiksema võimsuse tõttu rajamise aegsest oluliselt madalam. 3.3. AVARIILISTE OLUKORDADE ESINEMINE JA TAGAJÄRJED Käitises ei kasutata ega hoiustata olulises koguses (keskkonna)ohtlikke materjale ja vedelikke. Seetõttu ei kohaldu kemikaaliseaduse nõuded ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele (käideldavate ohtlike kemikaalide kogused jäävad alla Majandus - ja taristuministri 02.02.2016. a määruse nr 10 Lisas 1 kehtestatud ohtlikkuse alammäära), sh ei ole vaja teha ettevõtte riskianalüüsi. Üldise ohutuse tagamisel on oluline pöörata tähelepanu nii tehnoloogiliste seadmete kui toorme ja valmistoodangu hoiu- ja laadimisseadmete korrasolekule ja regulaarsele hooldusele. Kuna tegemist on planeeritava rajatisega, tagatakse nõuetekohaste seadmete ja materjalide valik projekteerimisel, nende kasutamine ning korrektne käsitlemine (sh regulaarne hooldus ja järelevalve). Kavandatav rajatis ei kujuta oma igapäevase tegevusega ohtu ümbritsevale keskkonnale ja piirnevatele aladele. Rakendatud tehnilised meetmed ja rajatise vastavus ohutusnõuetele väldivad oluliste lekete tekkevõimaluse. Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 17 3.4. PLANEERINGULISED ASPEKTID Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistud kuuluvad Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 ning lähiala detailplaneeringuga hõlmatava ala koosseisu. Paldiski Linnavolikogu kehtestas selle detailplaneeringu osaliselt 30.12.2013 otsusega nr 18. Detailplaneeringu võimalikku keskkonnamõju, sh mõju Natura alale, hinnati planeeringu koostamise ajal keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluses. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 27.09.2013 kirjaga nr HJR 6 -8/13/4563-4. 01.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse § 125 „Detailplaneeringu koostamise kohustus“ lg 1 alusel rakendub detailplaneeringu koostamise nõue ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel, seega ka kavandatava hüdroakumulatsioonijaama rajamisel ja selle maapealse kompleksi püstitamisel. Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 18 4. KOKKUVÕTE Energiasalv Pakri OÜ soovib rajada Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutele hüdroakumulatsioonijaama võimsusega 500 MW . Kavandatav asukoht kuulub osaliselt kehtestatud Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga hõlmatud ala koosseisu. Hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks on vajalik üldjoontes 4 põhimõttelist dokumenti / luba, mille menetlejateks ja otsustajateks on erinevad ametk onnad, kusjuures alljärgnev järjestus on suurel määral hierarhiline (v.a. 2 viimast tegevust): Detailplaneering (DP) eeskätt maismaal ehituse võimaldamiseks. Otsustaja Paldiski linn. Allmaaehitise rajamine kaevandamisseaduse mõistes, mis ei ole töötava kaevanduse osa (st tegemist ei ole kaevandamisega, mis on sätestatud ka maapõuseaduses § 60 lg 2). Kaevandamisseaduse § 6 lg 1 sätestab, et allmaaehitise ehitamiseks peab olema ehitusseadustiku alusel väljastatav ehitusluba, § 6 lg 2 et kasutamiseks peab olem a ehitusseadustiku alusel väljastatav ehitise kasutusluba, millele on lisatud Tehnilise Järelevalve Ameti vastav nõusolek. Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusluba). Otsustajaks Tehnilise Järelvalve Amet. Vee erikasutusloa vä ljastamine tahkete ainete uputamiseks merepõhja. Otsustaja Keskkonnaministeerium / Keskkonnaamet Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (vee võtt merest ja tagasisuunamine merre). Otsustaja Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. Hüdroakumulatsioonijaama rajamisel tuleb teostada vähemalt ühe menetluse raames keskkonnamõju hindamine (tahkete ainete uputamine merepõhja) ja ei ole välistatud teiste menetluste raames mõju hindamise algatamine eelhinnangu alusel KeHJS § 6 lg 2-4 ja § 33 lg 2-6 sätestatud korras. Samas tuleb vältida asjatult dubleerivaid ja info kvaliteeti mitteparandavaid menetlusi (need põhimõtted on fikseeritud KeHJS § 11 lg 6,7 ja 7 1 ) Otstarbekas on algatada detailplaneeringule KSH menetlus, mille käigus hinnatakse ka geoloogilise uuringu-maavara kaevandamise, hoonestusloa ehituse rajamiseks mere põhja ja vee erikasutusloa andmisega seotud mõjusid KMH täpsusastmes. 30.09.2016 /allkirjastatud digitaalselt/ Juhan Ruut Hendrikson ja Ko juhtivekspert (litsentsi nr KMH 0070) Versioon 30.09.2016  Paldiski HAJ keskkonnamõjust 19 5. KASUTATUD MATERJALID [1] Alexela Terminali laienduse ehk Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Hendrikson & Ko töö nr 1576/11) [2] Paldiski pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama ehitusaegse pealmaakompleksi eskiislahendus ja selle keskkonnamõju ( OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 16/1721) [3] Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruanne (Ramboll 2013) [4] Maa-ameti avalikud allikad Versioon 30.09.2016 Hüdrogeoloogiline eksperthinnang Paldiski linna Pallase 16 ja 18 maaüksusele kavandatava pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama (PHAJ) šahtide rajamise mõjust põhjaveekihtidele. Käesoleva eksperthinnangu tellis Hendrikson & Ko OÜ, hindamaks PHAJ šahtide rajamise mõju piirkonnas levivatele põhjaveekihtidele ja nendest toituvatele puurkaevudele. Hinnangu andmiseks on Tellija meile elektronposti kaudu esitanud järgnevad materjalid: - šahti läbindamise tehnoloogia kirjeldus - PHAJ kirjeldus, skemaatiline plaan ja läbilõige Hinnangu andmiseks on abimaterjalidena kasutatud Keskkonnaregistris ja BalRock OÜ arhiivimaterjalides olevaid hüdrogeoloogilisi andmeid. Käesolevas hinnangus ei ole käsitletud võimalikke ohte või mõjusid šahti läbindamisel aluskorra kivimeis (graniidis). Läheduses asuvad puurkaevud, piirkonna geoloogiline ehitus: Keskkonnaregistri andmetel paikneb ca 1 km raadiuses kavandatavast šahtist 5 puurkaevu. On väga tõe- näoline, et puurkaevusid on rohkem, kuid ülejäänud on illegaalselt rajatud ja andmed ei kajastu registris. Kavandatava šahti vahetus läheduses puurkaeve tõenäoliselt siiski ei ole. Olemasolevad 5 on järgnevad: 1. Katastri nr. 538 – Paldiski linna PK-54 – kaugus ca 340 m, sügavus 210 m, manteltoruga isoleeri- tud 110 m ulatuses, avab Kambrium-Vendi veekompleksi Voronka ja Gdovi veekihid 2. Katastri nr. 544 – Paldiski linna PK-55 – kaugus ca 425 m, sügavus 202,9 m, manteltoruga isolee- ritud 119,4 m ulatuses, avab Kambrium-Vendi veekompleksi Voronka ja Gdovi veekihid 3. Katastri nr. 540 – Paldiski linna PK-52 – kaugus ca 1 km, sügavus 203 m, manteltoruga isoleeritud 112 m ulatuses, avab Kambrium-Vendi veekompleksi Voronka ja Gdovi veekihid 4. Katastri nr. 18175 – AÜ Tikri territooriumil asuv erapuurkaev – kaugus ca 350 m, sügavus 28 m, manteltoru pikkus ei ole teada, avab Ordoviitsium-Kambriumi veekihi 5. Katastri nr. 18103 – AÜ Tikri territooriumil asuv erapuurkaev – kaugus ca 370 m, sügavus 28 m, manteltoru pikkus ei ole teada, avab Ordoviitsium-Kambriumi veekihi Lähemate puurkaevude jm geoloogilise info alusel on geoloogiline läbilõige piirkonnas järgnev: 1. Q3gl pinnakate (lokaalmoreen, liiv, kruus) 0-1 m 2. O2jh-kn lubjakivi ja savikas lubjakivi 1-23 m 3. O1pk-vl diktüoneema-argilliit 23-26 m 4. C2-3 peeneteraline liivakivi 26-43 m 5. C1lk-ln savi 43-100 m 6. V2vr-gd liivakivi savi ja aleuroliidi vahekihtidega 100-210 m Punktides 2; 4 ja 6 nimetatud kihid on vettandvad, moodustades vastavalt Ordoviitsiumi, Ordoviitsium- Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksid, punktides 3 ja 5 nimetatud kihtide näol on tegemist regio- naalsete veepidemetega, pinnakattes leviv vesi ei oma antud hinnangu seisukohast tähtsust. Ligiläheda- sed staatilised veetasemed (survekõrgused) on Ordoviistiumi veekihis 2-4 m maapinnast, Ordoviitsium- Kambriumi veekihis ca 17 m maapinnast ja Kambrium-Vendi veekihil ca 21 m maapinnast. kambrium- Vendi veekihist ammutab joogivee Paldiski linn. Vee kvaliteet on kõigis veekihtides lähedane joogivee nõuetele, enamasti ületab joogivee normi vaid rauasisaldus, Kambrium-Vendi veekihis ka efektiivdoos. Ordoviitsiumi veekihi vee kvaliteet on sesoonselt kõikuv, kuna toitub vahetult sademetest. Šahti läbindamise tehnoloogia, mõjud ja riskid: Vastavalt esitatud kirjeldusele ja läbilõikele toimub šahti läbindamine šahti ümbritseva kivimi tsementeeri- mise abil, tsemendisegu viiakse kivimisse nurga all ja vertikaalselt puuritud puuraukude kaudu, misjärel moodustub tsementeeritud põhjaga ja seintega vettpidav kooniline šaht. Peale kivinemist kaevatakse šaht kivimist tühjaks ja jätkatakse šahti põhjast läbindamist sama tehnoloogiaga kuni vajaliku sügavuse saavu- tamiseni. Läbindatud šahti seinad isoleeritakse ümbritsevatest kivimitest veekindlalt. Sellise tehnoloogiaga läbindamisel võib välja tuua järgmised hüdrogeoloogilisest seisukohast olulise riskid: 1. Mõju veekihtide vee keemilisele ja mikrobioloogilisele koostisele 2. Erinevate veekihtide segunemine läbinduse ajal 3. Erinevate veekihtide segunemine šahti eksplauteerimise ajal 4. Mõju piirkonna tarbepuurkaevudele võimaliku tekitatava täiendava alanduse tõttu 5. Vee immitsemine šahti seintest või põhjast läbinduse ajal 6. Vee läbimurre suures koguses šahti seintest või põhjast Toodud riskidest keerulisimaks tuleb pidada viimatinimetatut, samuti on äärmiselt raske likvideerida erine- vate veekihtide segunemist jaama eksplatatsiooni ajal. Siiski on kõik riskid võimalik maandada, kui osuta- da neile piisavat tähelepanu juba tööde projekteerimisel. Meetmed riskide vältimiseks ja avariide likvideerimiseks: 1. Mõju veekihtide vee keemilisele ja mikrobioloogilisele koostisele: Nimetatud mõju ei ole märkimisväärne, kui kasutada inertseid isolatsioonimaterjale. Tavaline tsement on joogiveekaevude rajamisel igapäevaselt kasutatav materjal, sõltuvalt tingimustest võib kasutada ka looduslikke materjale (nt. bentoniitsavi) ja tsemendi lisandeid (kiirendajad, erikaalu suurendamiseks jmt). On tavapärane, et inimtekkeliste materjalide ja tööriistade kasutamine põh- javeekihis mõjutab vee mikrobioloogilist koostist (viib vette baktereid), kuid see mõju on lühiajaline ja olukord taastub kiiresti. Juhul, kui mõnes tarbeveekaevus vastav olukord tekib, tuleb ette näha kaevu intensiivne pumpamine 2. Erinevate veekihtide segunemine läbinduse ajal: Nimetatud oht on suurim Ordoviitsiumi ja Ordoviitsium-Kambriumi veekihtide vahel, kuna veepide nende vahel on õhuke ja habras ning tekstuurilt on tegemist kildaga, millesse ei õnnestu injektee- rida tsemendisegu. Sarnane võib olukord olla ka aluskorra murenemiskooriku puhul, kuid selles tu- leb veenduda proovipuuraugu andmetele tuginedes. Hetkel ei ole piisavalt informatsiooni mure- nemiskooriku koostise ja paksuse kohta antud kohas. Allpool kirjeldatavad ennetavad meetmed on siiski sarnased. Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi veekihtide vahel ei ole vete segune- mise risk suur, sest lontova sinisavikihindi paksus on suur ja antud savil on omadus vee keskkon- nas paisuda (leonduda), täites seega võimalikud ümbritsevad tühikud. Siiski tuleks veepidemete säiluvuse tagamiseks ette näha dubleeritud injektsioonpuuraukude võrk ja sobivalt tihe paigutus, alustades selle rajamist mõni meeter enne veepideme lasumit ja lõpetades mõni meeter allpool lamamit. Kambriumi sinisavi puhul võib vastava meetme ette näha savikihindi ülemises ja alumi- ses osas, kus esineb liivakivi ja aleuroliidi vahekihte. Seejuures tuleb tugineda proovipuuraugu andmetele. Diktüoneema-argilliidi kindlustamisel tuleb ette näha selline ee pikkus, mis vastab kihi paksusele pluss nimetatud ülekatted kihi all ja peal (mitte pikem). Veepidemete isoleeritust tuleb enne läbinduse jätkamist kontrollida sobivate geofüüsikaliste meetoditega. 3. Erinevate veekihtide segunemine šahti ekspluateerimise ajal See risk on suhteliselt ebatõenäoline, kuid võib teatud juhtudel siiski teoks saada. Näiteks tulene- valt võimalikest lõhketöödest, vaiatöödest või puurimistöödest lähikonnas, intensiivsest pumpami- sest piirkonna puurkaevudest vmt. Võib eeldada, et sinisavikihindis on sellise veepideme lekke tekkimine äärmiselt ebatõenäoline, sama võib ilmselt öelda ka murenemiskooriku kohta. Seega eksisteerib oht vaid diktüoneema-argilliidi õhukeses kihis, mis õnneks lasub maapinnale suhteliselt lähedal. Sellise lekke tekkimisel seal tuleb lekkekoht tuvastada geofüüsikaliste meetoditega ja in- jekteerida sobivat isolatsioonimaterjali kas vertikaalsete puuraukude kaudu või ka läbi šahti seina. 4. Mõju piirkonna tarbepuukaevudele võimaliku täiendava alanduse tõttu Selline mõju võib üldjuhul tekkida vaid suures koguse vee läbimurde korral, kuna ümbruskonna puurkaevud on piisavalt kaugel – üe 300 m. Juhul, kui mõni ebaseaduslik kaev asub siiski lähemal ja saab mõjutatud, ei ole selle omanikul legaalset alust nõuete esitamiseks. Peamiseks kaasne- vaks ohuks on puurkaevupumpade ”kuivalejäämine” ja ebapiisava jahutuse tõttu mootori läbipõle- mine. Arvestades, et lähimad 3 C-V veekihi kaevu kuuluvad Paldiski linna vee-ettevõtjale Paldiski Linnahoolduse AS, on oluline koostöö veetasemete seirel. Hetkel ei ole teada, kas puurkaevudes on andurid, mis pumba käivitamise veetaseme alanemisel välistavad, kuid on teada, et selline võimalus vastava anduri paigaldamiseks kõigis kaevudes eksisteerib. Puurkaev PK-55 ei ole tea- daolevalt aktiivses kasutuses, kuid PK-54 seda on. Paldiski linna veetöötlusjaamas on suhteliselt suur vahemahuti ja kaugemal asuvad puurkaevud, mis tagavad veevarustuse katkematuse, kuid võimaliku avarii likvideerimise kiirus on siiski oluline. Võimaliku täiendava alanduse mõju on avarii korral kindlasti märgatav ka suhteliselt madala survekõrgusega Ordoviitsium-Kambriumi veekihi puurkaevudes, kuid selle veekihi veeandvus on suhteliselt väike ja avarii mastaap seega samuti, mistõttu on ka likvideerimine lihtsam. Ordoviitsiumi veekihi ametlikke puurkaeve läheduses ei asu. Võimalikud ebaseaduslikud kaevud võivad saada läbindustöödest mõjutatud, kuid alternatiivse veevarustuse korraldamine on lihtne ja odav nagu ka võimaliku avarii likvideerimine. Ordoviitsiumi lubjakivide läbindamisel võib osutuda otstarbekaks läbindada šaht puur-lõhketööde abil süvendit  rajades ja raketise abil perimeetrit betoneerides, sest tsemendisegu injekteerimine lubjakividesse ei ole lausaliselt teostatav, see liiguks mööda horisontaalseid ja vertikaalseid lõhesid teadmata kaugusele. 5. Vee immitsemine šahti seintest või põhjas läbinduse ajal Arvestades kasutatavat tehnoloogiat ja geoloogilist läbilõiget, on vee immitsemine suuremal või vähemal määral väga tõenäoline. Selle likvideerimiseks peab šahtis olema pidevalt töövalmis pumpamissüsteem vee eemaldamiseks maapinnale ja puurimisseadmete valmisolek šahti rajami- sega analoogse injekteerimise läbiviimiseks. Seejuures tuleb silmas pidada, et lekkekohad tuleb likvideerida eelkõige šahti seinte taga ja põhja all. Injekteeritav segu peab väljauhtumise vältimi- seks sisaldama erikaalu suurendavaid kemikaale (barüüt või analoogid). Ei ole alust eeldada, et kirjeldatud immitsemine mõjutaks naabruskonna tarbepuurkaeve, kuid veetasemete seire neis peaks siiski olema pidev. 6. Vee läbimurre suures koguse šahti seinast või põhjast Selline juhtum oleks hüdrogeoloogilises mõttes kõige tõsisem võimalik avarii läbinduse käigus ja teoreetiliselt saaks see juhtuda vaid Kambrium-Vendi veekompleksi läbindamisel. Kuna selle vee- kihi paksus on ca 110-120 m, survetase kõrge ja tegemist on suhteliselt kõvade liivakividega, siis on ka tema läbindamise kestus suhteliselt pikaajaline ning vee läbimurde risk seega suur. Paldiski piirkonna puurkaevude läbilõigetes, mis seda veekihti avavad, ei ole üheselt kirjeldatud Kotlini sa- vikihti, mis jagab veekihi kaheks – ülemiseks Voronka ja alumiseks Gdovi kihiks, kuid see asjaolu ei oma antud juhul tähtsust, kuna kõigis puurkaevudes on avatud kogu veekompleks ja seega ka võimalikud erinevad kihid on ühenduses. Eeldades, et šahti seinad kindlustatakse läbinduse käi- gus veekindlaks ja toestatakse jooksvalt, saaks selline avarii juhtuda vaid parasjagu käsil oleva ee läbindamisel. Avarii likvideerimiseks peab sel juhul olema pidevas valmisolekus pumpamissüs- teem vee eemaldamiseks maapinnale (soovitavalt dubleeritud) ja samuti süsteem läbindatava ee tampoonimiseks kogu ulatuses. Eeldatavalt peaks süsteemi põhikomponendid olema mikser, se- gupump, segumaterjali laadimisseadmed, ja torustikud segu juhtimiseks ette. Injekteeritav segu peaks väljauhtumise vältimiseks sisaldama erikaalu suurendavaid kemikaale. Peale avarii likvidee- rimist läbindatakse tampoonitud šahtiosa uuesti. Kokkuvõtteks: Kokkuvõtteks võib väita, et kirjeldatud tehnoloogiaga läbindamine on hüdrogeoloogilisi tingimusi arvesta- des keeruline, kuid teostatav ja eeldab asjatundlikku projekteerimist ja hoolikat teostust. Eksisteerima peab valmidus avariide koheseks likvideerimiseks, läbinduse ajal peab olema tagatud pidev seire ümbruskonna tarbepuurkaevudes ja soovitavalt ka joogivee varu. Kalle Alasi Juhatuse esimees Hüdrogeoloogiliste tööde vastutav isik Osaühing BalRock Reg.nr. 10782297 Üksnurme tee 16, Üksnurme küla GSM: (372) 50 36 229 KMKR EE100700190 Saku vald 75513 Eesti Tel: (372) 6 705 077 A/A 22 101 732 8525 Fax: (372) 6 705 047 Töö number 2017-0075 Otsustaja Paldiski Linnavalitsus Arendaja Energiasalv Pakri OÜ Detailplaneeringu Skepast&Puhkim OÜ konsultant ja KSH Laki 34, 12915 Tallinn läbiviija Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Juuli 2017 Paldiski pump- hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Versioon 1 Kuupäev 6.07.2017 Koostanud Eike Riis, Triin Lepland Esikaane pilt: Väljavõte PHAJ põhimõttelisest tehnoloogilisest skeemist. Allikas: Energiasalv OÜ; http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam Projekti nr 2017-0075 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ....................................................... 7 2. KSH EESMÄRK JA ULATUS ............................................................................... 12 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...................................................................................................... 13 3.1. Kavandatav tegevus ........................................................................................... 13 3.2. Tehnoloogia kirjeldus .......................................................................................... 14 3.2.1. PHAJ maapealne teenindav kompleks (Pallase piirkond 16 ja 18) ............................. 14 3.2.2. PHAJ allmaarajatiste tehnilised lahendused............................................................ 16 3.2.3. PHAJ veehaarde tehniline lahendus....................................................................... 16 3.3. Alternatiivsed arengustsenaariumid ...................................................................... 17 4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ............ 18 4.1. Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ............................................. 18 4.2. Harju maakonnaplaneering .................................................................................. 18 4.3. Paldiski linna üldplaneering ................................................................................. 19 4.4. Kehtestatud detailplaneeringud ............................................................................ 20 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 21 5.1. Asustus ............................................................................................................. 21 5.2. Maakasutus ....................................................................................................... 21 5.3. Klimaatilised tingimused ..................................................................................... 22 5.4. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ................................................................................ 23 5.4.1. Kvaternaari setted .............................................................................................. 25 5.4.2. Aluspõhi ............................................................................................................ 25 5.5. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 26 5.5.1. Põhjavesi .......................................................................................................... 26 5.5.2. Pinnavesi .......................................................................................................... 27 5.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad ....................................... 27 5.6.1. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 28 5.6.2. Natura alad ....................................................................................................... 30 5.7. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 32 5.7.1. Taimestik .......................................................................................................... 32 5.7.2. Loomastik ......................................................................................................... 33 5.8. Rohevõrgustik ................................................................................................... 33 5.9. Kultuurimälestised.............................................................................................. 34 5.10. Merenavigatsiooni kitsendused ............................................................................. 36 5.11. Radoonisisaldus pinnases .................................................................................... 36 5.12. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................... 36 6. EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU .................................................... 37 7. PLANEERINGU KOOSTAMISE JA KSH EELDATAV AJAKAVA .............................. 40 8. DP JA KSH OSAPOOLED ................................................................................... 43 9. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ............................................................................... 45 10. ÜLEVAADE LAEKUNUD SEISUKOHADEST ......................................................... 48 11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 49 3 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Lisad Lisa 1. Paldiski linnavolikogu 30.06.2017.a otsus nr 25 Lisa 2. Paldiski hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamisest. Eksperthinnang võimaliku keskkonnamõju ja optimaalse keskkonnamõju hindamise protsessi kohta. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 2641/16, Tallinn 2016 Lisa 3. Väljavõte tööst: Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16. Tartu-Tallinn 2016-2017 Lisa 4. DP lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele laekunud seisukohad (lisatakse laekumisel) Kasutatud lühendeid Cm Kambrium DP detailplaneering HAJ hüdroakumulatsioonijaam KeHJS keskkonnamõju strateegilise hindamise ja juhtimissüsteemi seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LS lähteseisukohad LV linnavalitsus MuKS muinsuskaitseseadus O Ordoviitsium PHAJ pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaam PlanS planeerimisseadus Q Kvaternaar S Silur V Vend VTK väljatöötamise kavatsus ÜP üldplaneering Nimetuste ja mõistete kasutus Läbi erinevate menetluste on planeeritava objekti kohta kasutusel mitmed samatähenduslikud nimetused/mõisted: • Paldiski PHAJ = Pakri PHAJ = Eesti PHAJ; • tehissaar = kunstsaar. Käesolevas dokumendis kasutatakse nimetusi/mõisteid Paldiski PHAJ ja tehissaar1. 1 Käesolevas dokumendis kasutatud OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud joonistel esineb sõna „kunstsaar“. 4 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Sissejuhatus Energiasalv Pakri OÜ kavandab Paldiski linna rajada pump-hüdroakumulaatsiooni elektrijaama (PHAJ). See koosneb maa-alusest, graniidikihis asuvast reservuaarist (sügavuses orienteeruvalt 500 m), seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa- aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises: elektrienergiat tarbitakse, kui vett pumbatakse alumisest reservuaarist ülemisse, ehk kui elektrisüsteemis on tootmisvõimsuse ülejääk või elektrihind on odav ning elektrienergiat toodetakse ehk vett lastakse ülemisest reservuaarist läbi turbiinide alumisse reservuaari, kui süsteemis on elektritootmisvõimsuse puudujääk või elektrihind on kõrge. Šahti allosas olevas vastavas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit (vee liikumisel merest reservuaari) või pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre. Jaama maismaal asuv teenindav kompleks kavandatakse kinnistutele Pallase piirkond 16 ja osaliselt Pallase piirkond 18. Jaama võimsuseks on planeeritud ligikaudu 500 MW. PHAJ rajamine on üheks soodsamaks ja traditsioonilisemaks lahenduseks mittejuhitava võimsusega (st otseselt energiaallika intensiivsusest sõltuvate) elektrijaamade poolt toodetud elektrienergia pikaajaliseks ja suuremahuliseks salvestamiseks. PHAJ on energiabilansis elektrienergia tarbija. PHAJ ehitamise tehniline eesmärk seisneb elektrienergia tootmise ja tarbimise omavahelises ajalises optimeerimises elektrisüsteemis (nt Eesti elektrisüsteem). PHAJ-l on väga kiire võimsuse reguleerimisvõimekus ja suutlikkus teiste, mittejuhitavate, elektritootjate ebaühtlast elektritootmist (nt tuulepargid, mille tootlikkus sõltub tuulest) ja aeglast reguleeritavust (nt soojuselektrijaamad ja tuumajaamad) kompenseerida. Selle omaduse tõttu täidavad PHAJ-d lisaks elektriturul osalemisele tihti ka avariireservi, reguleerimisenergia tootja ning sageduse hoidmisega seotud ülesandeid elektrisüsteemides. Euroopa elektrisüsteemis, milles on järjest rohkem mittejuhitava võimsusega elektritootmisüksusi, on suuremahuliste ja pikaajaliste energiasalvestite olemasolu energia varustuskindluse seisukohast kasvavalt oluline. Ka Eestis on suuremahulise salvestusvõimaluse olemasolu oluliseks eelduseks taastuvatest energiaallikatest energiatootmise laialdasemaks kasutuselevõtuks Eestis. PHAJ rajamine aitab kaasa Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimisele ülejäänud Euroopa elektrisüsteemiga. Lisaks elektrienergia suuremahulisele ja pikaajalisele salvestamisele seisneb PHAJ eelis võimaluses süsteemi koormust kiirelt muuta tulenevalt nõudlusest või elektri ööpäevast hinnakõikumisest. Jaama nimivõimsus on 500 MW ja selle kasutegur on >80%, st tegelikult on PHAJ elektrisüsteemis elektritarbija, kuna energia muundamiseks tehakse tööd ja hiljem hüdroenergiana kättesaadav elektrienergia on kadude tõttu väiksem. PHAJ rajamise idee tugineb Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud dokumendile “Eesti Elektrimajanduse Arengukava aastani 2018”, mille baasstsenaarium näeb ette Eestisse avariireservjaamade, tuuleparke tasakaalustavate jaamade ning tipukoormuse reservjaamade ehitamist. PHAJ rajamist tingib samuti hetkel Eestis puuduv kiire võimalus elektritootmist alla reguleerida. Oluline on märkida, et PHAJ rajamise vajadus Eestisse on lisatud ka Euroopa Liidu ühishuvi projektide nimekirja (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 347/2013, Baltic Energy Market Integration Plan, project 4.6. PCI hydro-pumped storage in Estonia). Paldiski Linnavolikogu algatas 30.06.2017.a otsusega nr 25 (Lisa 1) Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala detailplaneeringu (DP) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Koostatav DP muudab osaliselt kehtivat Paldiski linna üldplaneeringut. Vastavalt algatamisotsusele (lähtudes KeHJS-e §-st 33 ja § 6 lg 1 punktist 17) on KSH läbiviimine kohustuslik. PHAJ rajamise üle otsustamisel on määravaks nii kavandatavate maismaaehitiste kui ka rajatise kui terviku toimimiseks vajaliku veehaarde osa vette ehitamise võimalikkus, mistõttu tuleb erinevate menetluste raames vajalik keskkonnamõju hindamine ühitada. See tähendab, et KSH raames tuleb KMH täpsusastmes analüüsida allmaaehitise rajamise, ekspluateerimise ja likvideerimise ning merevee võtu ja merre tagasisuunamisega kaasnevaid mõjusid. 5 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus PHAJ maa-aluse osa keskkonnamõjude hindamine saab KMH täpsusega toimuda selles ulatuses, kuivõrd seda võimaldavad kavandatava tegevuse maa-aluse osa kirjeldus ja vastavate uuringute tulemused. Paldiski PHAJ rajamiseks on vajalik neli dokumenti/luba, mille menetlejateks ja otsustajateks on erinevad ametkonnad:2 • DP maismaal ja merealal kaldaga funktsionaalselt ühenduses olevate ehitiste püstitamise võimaldamiseks; otsustaja on Paldiski linn; • Allmaaehitise rajamine kaevandamisseaduse mõistes, mis ei ole töötava kaevanduse osa (st tegemist ei ole kaevandamisega, mis on sätestatud maapõueseaduses § 60 lg 2). Kaevandamisseaduse § 6 lg 1 sätestab, et allmaaehitise ehitamiseks peab olema ehitusseadustiku alusel väljastatav ehitusluba. Kaevandamisseaduse § 6 lg 2 sätestab, et allmaaehitise kasutamiseks peab olema ehitusseadustiku alusel väljastatav ehitise kasutusluba, millele on lisatud Tehnilise Järelevalve Ameti vastav nõusolek; • hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusloa taotlemine). Mereveehaarde ehitamiseks on vajalik kuni 12 ha põhjapindalaga tehissaare ehitamine. Otsustaja on Tehnilise Järelevalve Amet, kellele on taotlus esitatud 28.09.2016; • vee erikasutusluba tahkete ainete uputamiseks merepõhja ning vee võtuks merest ja tagasisuunamiseks merre. Otsustaja on Keskkonnaministeerium / Keskkonnaamet. Paldiski PHAJ DP KSH VTK on aluseks Paldiski PHAJ DP KSH aruande koostamisele. Sisuliselt läbib Paldiski PHAJ DP KSH VTK seisukohtade küsimise etapi teistkordselt, vastav põhjendus on esitatud DP ja KSH algatamise otsuses (vt Lisa 1). Käesolevas dokumendis esitatud KSH VTK ei erine sisu poolest oluliselt OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud VTK-st3, mis koostati lähtuvalt Paldiski Linnavalitsuse 18.11.2016 korraldusest nr 453 „Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Peamised muudatused käesolevas dokumendis on seotud DP konsultandi ja KSH läbiviija vahetumisega (vt ptk 8). Täpsustatud on ka DP lähteseisukohti (ptk 1), töö läbiviimise ajakava (ptk 7) ning koostöö ja kaasamise osa (ptk 9). 2 Paldiski Linnavolikogu 30.06.2017.a otsuse nr 25 lisa „Detailplaneeringu elluviimisest tekkida võiva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kaalutlemine. Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute (osaliselt) ning lähiala kinnistute detailplaneering“ 3 Paldiski LV on ametkondade seisukohti küsinud Hendrikson & Ko poolt koostatud Paldiski PHAJ KSH väljatöötamise kavatsusele (töö nr 2728/16), kuid selle menetlemine jäi lõpuni viimata 6 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad DP ja KSH algatati Paldiski Linnavolikogu 30. juuni 2017. aasta otsusega nr 25. DP-ga planeeritav ala hõlmab: • Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute varem detailplaneeringu menetluse läbinud, kuid kehtestamata jäänud osa (maismaal asuv planeeringuala); • mereala Paldiski lahes Salavat Julajevi tee 4 kinnistu rannajoone lähistel (meres asuv planeeringuala); • maismaal ja meres asuvaid planeeringualasid ühendava maa-aluse umbes 500 m sügavusele kavandatava ühendustoru ala; • Paldiski keskalajaama ja maismaal ning meres asuvaid planeeringualasid ühendavate 330 kV elektriliinide trassikoridori(de) maa-ala(d). Planeeringuala illustreerib allolev joonis (Joonis 1). Planeeringu koostamise käigus täpsustatakse vajadusel ala piire ja suurust. Planeeringuala suuruseks on ca 32 ha, sellest 15 ha on maismaa osa ja 17 ha mereala. DP-ga kavandatakse 500 MW võimsusega PHAJ rajada Paldiski linna territooriumil asuvatele kinnistutele Pallase piirkond 16 (katastriüksuse tunnus 58001:005:0243) ja 18 (58001:005:0244); vt Joonis 2, Joonis 3 ja Joonis 4. Kinnistute pindalad on vastavalt 104 270 m2 ja 93 719 m2, sihtotstarbed vastavalt sihtotstarbeta maa ja tootmismaa. Lisaks PHAJ DP-ga nimetatud kinnistutele kavandatavale teeninduskompleksile ja maa-alustele rajatistele kuulub PHAJ kompleksi koosseisu veehaarderajatis Paldiski lahes Paldiski põhjasadamast põhja pool (vt Joonis 1 ja Joonis 4). Veehaarde asukohavaliku eeltingimuseks oli selle asumine väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid ja olulisi laevade liikumisteid ning veehaarde veevõtusügavuseks näha ette ca 30 m. DP koostamise eesmärk on lahendada PHAJ rajamine Paldiski linna alale, et tagada mittejuhitavate energiallikate poolt toodetava elektrienergia suuremahuline salvestamine. DP määrab ehitusõiguse ulatuse, hoonestustingimuste, veehaarde ja PHAJ vahelise tunneli ja maa-aluste mahutite rajamise võimalused ning tingimused. DP-ga kavandatakse alale ka toodetava elektrienergia ülekandmiseks vajalik 330 kV alajaam. Detailplaneering määrab olemasoleva Paldiski keskalajaama ja PHAJ elektrijaama vahelise 330 kV elektriliini trasside rajamise võimalused ja tingimused. 330 kV liini Harkust Paldiskisse planeerib Elering Energiasalv Pakri OÜ liitumistaotluse alusel, mille aluseks on kehtestatud detailplaneering. 7 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 1. Paldiski PHAJ ja veehaarderajatise asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2016. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16 8 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 2. Pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama detailplaneeringu põhijoonis Pallase 16, 18 kinnistute osas. Hendrikson & Ko OÜ, töö nr 2640/16 9 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 3. Paldiski PHAJ situatsiooniskeem põhialternatiivi rakendumisel. 1. vaade. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16 10 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 4. Paldiski PHAJ situatsiooniskeem põhialternatiivi rakendumisel. 2. vaade. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16 11 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 2. KSH eesmärk ja ulatus Tulenevalt KeHJS-e §-st 311 on KSH eesmärk: - arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; - tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; - edendada säästvat arengut. Vastavalt KeHJS-e §-le 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS-e § 33 lg 21 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse mõistes planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras. Plans § 124 lg 7 järgi: kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud nõuetest. PlanS-i § 80 lg 2 toob välja KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) ülesanded: Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. PlanS-i § 80 lg 3 märgib, et üldplaneeringu (ja Plans § 124 lõikest 7 tulenevalt ka DP) KSH VTK on KSH aruande koostamise alus. KSH algatamisotsuse kohaselt on PHAJ rajamise üle otsustamisel määravaks nii kavandatavate maismaaehitiste kui ka rajatise kui terviku toimimiseks vajaliku veehaarde osa vette ehitamise võimalikkus, mistõttu tuleb erinevate menetluste raames vajalik keskkonnamõju hindamine ühitada. See tähendab, et KSH raames tuleb KMH täpsusastmes analüüsida allmaaehitise rajamise, ekspluateerimise ja likvideerimise ning merevee võtu ja merre tagasisuunamisega kaasnevaid mõjusid. PHAJ maa-aluse osa keskkonnamõju hindamine saab KMH täpsusega toimuda selles ulatuses, kui seda võimaldavad kavandatava tegevuse maa-aluse osa kirjeldus ja vastavate uuringute tulemused. Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi, määratletakse KSH ulatus alljärgnevalt: • DP ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju otseselt avaldub (PHAJ maapealne teenindav kompleks ja tehissaar); • DP kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatava tegevuse mõju avaldab; • arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega ning võimalike koosmõjude avaldumisega4. KSH-s käsitletavate erinevate keskkonnamõjude ruumiline ulatus, kus avalduv mõju võib olla oluline, on erinev. Seetõttu täpsustatakse keskkonnamõju ulatust mõju hindamise käigus. 4 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad. 12 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus 3.1. Kavandatav tegevus Käesoleva KSH raames käsitletakse kavandatava tegevusena ehk põhialternatiivina Energiasalv Pakri OÜ poolt kavandatava PHAJ rajamist Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutele ning jaama veega varustamiseks vajaliku tehissaare ja veehaarde rajamist Paldiski lahte (vt Joonis 5) vastavalt DP-ga kavandatavale lahendusele. Joonis 5. PHAJ maapealne teenindav kompleks rajatakse Pallase piirkond 16 ja 18 alale ning tehissaar (kunstsaar) ja veehaarderajatis Paldiski lahte. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16 Varasemate tööde käigus on kaalutud erinevaid asukoha alternatiive PHAJ rajamiseks, kuid mitmetest olulistest teguritest (kristalse aluskorra suhteline lähedus maapinnale, piisav meresügavus, sadama ja raudtee olemasolu ja olemasolev energeetikataristu) sõltuvalt on tänaseks jaama rajamiseks sobivaimaks peetud just Paldiski linna ja Paldiski lahe ala. Seetõttu ei käsitleta käesoleva KSH raames täiendavaid asukohaalternatiive. DP-ga kavandatakse Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute alale PHAJ võimsusega 500 MW. PHAJ tarbeks rajatakse maa-alused kaeveõõned ja nende teenindamiseks maapealne kompleks. Pealmaakompleksi koosseisu kuuluvad tõstetorn, punker, abitõste, purusti, sorteerimisseade, akumuleerimispunker, killustiku ladu, samuti settebassein, elektri- ja vesivarustus 13 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus ning töökoda, ladu, parkla jt abirajatised. Kavandatava pealmaakompleksi maksimaalne pindala koos seda läbiva teega on 12,6 ha. Maa alla, ca 500 m sügavusele graniidi sisse, kavandatakse veehoidlad, veehaarde pealevoolukanal, turbiinisaal, sissepääsušaht, ventilatsiooni- ja kablišahtid ning juurdepääsutunnelid (vt Joonis 3 ja Joonis 4). Lisaks kavandatakse Paldiski lahte jaama tarbeks 2,6 ha suurune tehissaar (saare tasapinnalise osa mõõtmed on 129 x 202 m) ja veehaarderajatis (vt Joonis 5). Vajalike kaeveõõnte ja maa-aluse reservuaari ehitamine eeldab graniitmassiivi väljamist. Arvestades lähtekivimi kvaliteeti soovib arendaja valmistada ehitamisest üle jäävast kaevisest ehituskillustikku ning seda turustada. PHAJ tööpõhimõte on järgmine: elektrienergia tootmiseks avatakse veehaardes luuk, merevesi voolab pealevoolukanali kaudu läbi elektriturbiinide maa-alusesse veehoidlasse. Elektrienergia tarbimiseks pumbatakse reservuaarides asuv vesi tagasi merre. PHAJ koosneb tinglikult kolmest osast: 1. maapealne teenindav kompleks (juhtimiskeskus, alajaam, šahtide avad); 2. maa-alune veehoidla turbiinisaali ja turbiin-pumpadega ning maa-alused juurdepääsu-, hooldus- ja ventilatsioonišahtid; 3. tehissaar ja veehaare Paldiski lahes, millest voolab vesi maa-alusesse veehoidlasse. Summaarselt on PHAJ elektri tarbija, jaama kasutegur on >80%. Jaam kasutab maa-alusest reservuaarist vee merre tagasipumpamiseks lisaenergiat. Jaam varustatakse lisaks avariigeneraatoritega. 3.2. Tehnoloogia kirjeldus PHAJ põhimõtteline tehnoloogiline skeem vt Joonis 6. 3.2.1. PHAJ maapealne teenindav kompleks (Pallase piirkond 16 ja 18) PHAJ rajamine eeldab kõigepealt suures mahus ehitustöid, millest olulisim on maa-aluse veereservuaari ja selle teenindamiseks vajalike šahtide rajamine. Sisuliselt moodustavad suure osa eeltöödest kristalsesse aluskorda planeeritavate rajatiste jaoks graniidi väljamistööd. Esimese astme purustamine on kavandatud maa alla, teine aste võib paigutuda nii maa alla kui ka maa peale tõstetorni. Tulenevalt kaeveõõnte läbindamise kiirustest on eeldatav aastane graniidimassiivi väljamise maht 2500 tuh tonni. Seetõttu on PHAJ pealmaakompleksi territooriumi esialgsed rajatised suures osas seotud graniidi purustamise ja ajutise ladustamisega. Kuivõrd pealmaakompleksi territoorium on piiratud, siis ei ole väljatud kaevist võimalik kuigi suures koguses kohapeal ladustada. Arvestades lähtekivimi kvaliteeti loodab arendaja valmistada ehitamisel üle jäävast kaevisest ehituskillustikku ning seda turustada. See võimaldab hakkama saada olemasoleva territooriumiga, paigutades sellele ainult vahelaod. Materjali vedu tarbijatele hakkaks toimuma raudteetranspordiga (ca 40%) ja autotranspordiga (ca 60%), millest osa moodustab autotransport Paldiski sadamatesse killustiku laadimiseks laevadele. PHAJ maapealse kompleksi moodustavad järgmised ehitised ja rajatised: - peahoone; - töökoda; - elektrivarustus/alajaam - tõstetorn (skipp) - punker - abitõstetorn (kong- plokid ja inimesed, ventilatsioon) - purusti; - sõelur; 14 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus - killustiku vaheladustusalad; - settebassein; - parkla. 15 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 6. PHAJ põhimõtteline tehnoloogiline skeem5 3.2.2. PHAJ allmaarajatiste tehnilised lahendused Allmaarajatiste valmimise eelduseks on graniidi väljamine. Kivimi väljamine rajatava maa-aluse baseini alalt hakkab toimuma tõstešahti kaudu. PHAJ maa-alune kompleks koosneb järgnevatest rajatistest: - sissepääsušaht; - ventilatsioonišaht; - kaablišaht; - alumine veehoidla; - veehoidla ventilatsioonišaht; - pealevoolukanal; - äravoolukanalid; - turbiinisaal, turbiinid; - juurdepääsutunnelid. Jaama pealevoolukanal rajatakse vertikaalselt läbi pealiskorra kivimite kristalse aluskorrani. Pealevoolukanal suunatakse maa-aluste turbiinkambrite ja reservuaaride suunas kristalses aluskorras – 400-500 m sügavusel maapinnast. PHAJ maa-alused konstruktsioonid projekteeritakse igikestvana, st keskkonna- ja muu ohutuse seisukohast ei saa tekkida olukorda, kus jaama konstruktsioonid väsivad. Seadmete eluiga on arvestuslikult 50 aastat. 3.2.3. PHAJ veehaarde tehniline lahendus Veehaare koosneb 20 m siseläbimõõduga põhišahtist koos sellele eelnevate võredega ja kambritega, mis paiknevad selleks rajataval tehissaarel ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust (6 veehaardetoru, igaüks läbimõõduga 3 m) veevõtusügavusega kuni ca 30 meetrit. Veehaarde kasutamise otstarve on merest vee võtmine maksimaalse vooluhulgaga kuni 120 m 3/s ning vee tagasisuunamine merre (vee väljapumpamise režiimis). Tehissaare veepealne tasapinnaline osa on pindalaga ca 2,6 hektarit, nõlvusi arvestades on tehissaare pindala mere põhjas ca 7,7 hektarit. Koos mere põhjas paikneva torustikuga ja ajutise ehitusaegse maismaaühendusega (tamm või muul) on praeguse eskiislahenduse järgi kogu veehaarde mere põhjas asuv ehitusalane pindala ligikaudu 8,4 hektarit. Arvestades projekti edasisel täpsustamisel vajalikku mõistlikku reservi (sh varianti, et kogu PHAJ maapealne teenindav kompleks rajatakse Paldiski lahte suuremale tehissaarele) on taotletav ehitiste ehitusalune pindala orienteeruvalt kuni 12 hektarit. PHAJ veehaare koosneb järgmistest rajatistest: - tehissaar; - veehaarderajatis; - veehaarde põhišaht (D 20 m); - veehaarde torustik mere põhjani (ca 6 x D3,0 m, 300 m); - kaitsevõred; Paldiski lahe merevett rakendava PHAJ eripäraks on see, et meri on ülemiseks basseiniks ja alumine bassein rajatakse graniidimaardlasse ca 500 m sügavusele. Sellise lahenduse korral jääb jaama valmides maa peale vaid alajaam ja veehaarderajatise tehissaar ning kogu ülejäänud tehnika – turbiinihall, veevoolukanalid, šahtid ning ka veehoidla ise – rajatakse maa alla. 5 Allikas: Energiasalv; http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam 16 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 3.3. Alternatiivsed arengustsenaariumid KSH käigus käsitletavad alternatiivsed arengustsenaariumid võivad täpsustuda planeeringuprotsessi käigus või Paldiski lahte tehissaare rajamise hoonestusloa KMH protsessi käigus (näiteks kogu PHAJ kompleksi rajamine tehissaarele (sh tehissaare vastavalt erinevad suurused). Jaama võimsus ja kompleksi rajatised on analoogsed põhialternatiivile. Kavandatavat tegevust ja nende reaalseid alternatiive hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0-alternatiiviks on PHAJ rajamisest loobumine Paldiski linna ja Paldiski lahe alale. 17 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 4. Seosed asjakohaste arengu- ja planeeringudokumentidega 4.1. Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. Täna on Eesti taastuvenergia potentsiaal kasutamata, kuid viimastel aastatel on selles valdkonnas toimunud kiire edasiminek. Üheks realistlikuks võimaluseks Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamiseks on Euroopa Liidu Taastuvenergia direktiivis toodud paindlike koostöömehhanismide rakendamine. Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia eesmärkide suhtes) riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia eesmärke saavutada. Arvestades Eesti soovi rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergiaressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist. PHAJ rajamine Paldiskisse on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Jaama rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks, sest sellega lahendatakse taastuvenergiasektori arengu tänane olulisim kitsaskoht ehk elektrienergia suuremahuline salvestamise võimalus. 4.2. Harju maakonnaplaneering Praegu kehtib Harjumaal 1999. aastal kehtestatud maakonnaplaneering6, mis on sisuliselt vananenud, kuid igasugune planeerimine peab kehtivale üldplaneeringule vastama. Kehtiv Harju maakonnaplaneering seab olulisele kohale looduskaitse ja loodusressursside säästva kasutamise. Planeeritava Paldiski PHAJ ala on Harju maakonnaplaneeringu tiheasustuse teemakaardi kohaselt detailplaneeringut nõudev perspektiivne hoonestusala. Ala ei asu olulisel rohevõrgustiku alal ega kaitstavate loodusobjektide alal. Kavandatav tegevuse ei ole vastuolus kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga. Koostamise lõppjärgus (järelevalves) uus Harju maakonnaplaneering 2030+7. Koostatava maakonnaplaneeringu teemakaardi „Asustuse suunamine“ alusel jääb Paldiski Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringuala linnalise asustusega alale, mis on soodne kompaktse asustuse arenguala ning mida iseloomustab maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, tihedale asutusele omased puhkealad), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal. Kavandatav tegevuse ei ole vastuolus koostatava Harju maakonnaplaneeringuga. 6 Harju maakonnaplaneering. I etapp. Harju Maavalitus, Tallinn 1998; https://harju.maavalitsus.ee/harju- maakonnaplaneering-19991 7 Harju maakonnaplaneering 2030+. Harju Maavalitsus. Hendrikson & Ko. Töö nr 1988/13 (koostamisel). Tartu- Tallinn 2013–2016; https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-2030-1 18 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 4.3. Paldiski linna üldplaneering Kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu8 maakasutuse kaardi kohaselt jääb Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringuala erineva maakasutuse funktsiooniga aladele. Pallase tee 16 kinnistu kirdenurk jääb üldplaneeringu kohaselt elamu reservmaale, kinnistu lõuna- ja lääneosa loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastuse alale ning väike osa kinnistu lääneservast jääb ettevõtluse reservmaa alale. Pallase piirkond 18 kinnistu jääb piiresse jääv detailplaneeringuala asub kogu ulatuses ettevõtluse reservmaal (vt Joonis 7). Detailplaneeringuga kavandatud maakasutus Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutel eeldab kehtiva Paldiski linna üldplaneeringuga ette nähtud maakasutuse osalist muutmist. Joonis 7. Väljavõte kehtivast Paldiski linna üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringuala on tähistatud punase piirjoonega Uue, koostamisel oleva Paldiski linna üldplaneeringu9 „Planeeritud maakasutuse“ kaardi kohaselt jääb Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringuala valdavalt äri- ja tootmismaa segahoonestusega alale. Pallase piirkond 16 kinnistu põhja- ja idaserv asub planeeritaval kaitsehaljastuse maal. Osaliselt on detailplaneeringu ehitised ja rajatised kavandatud koostatava Paldiski üldplaneeringuga planeeritud kaitsehaljastuse maa-alale (vt Joonis 8). 8 Paldiski linna üldplaneering. Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14. juuni 2005. a määrusega nr 15; http://paldiski.ee/index.php?id=12764&highlight=pakri 9 Paldiski linna mandriosa üldplaneering (koostamisel). Paldiski linna haldusterritooriumi mandriosa üldplaneeringu eskiis. Paldiski linnavalitsus. SWECO Projekt AS. Töö nr 09410-0029. Tallinn 2016. http://paldiski.ee/index.php?id=12761 19 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 8. Väljavõte koostatavast Paldiski linna üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringuala on tähistatud punase piirjoonega 4.4. Kehtestatud detailplaneeringud Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistud kuuluvad Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga hõlmatava ala koosseisu. Paldiski Linnavolikogu kehtestas selle detailplaneeringu osaliselt 30.12.2013 otsusega nr 18. Detailplaneeringu võimalikku keskkonnamõju, sh mõju Natura alale, hinnati planeeringu koostamise ajal keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluses. KSH aruanne10 kiideti heaks Keskkonnaameti 27.09.2013 kirjaga nr HJR 6- 8/13/4563-4. Tänane PHAJ detailplaneeringu ala hõlmab Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamata jäänud osa. Seega ei ole muuda koostatav detailplaneering osaliselt kehtestatud Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringu ja lähiala detailplaneeringut. 10 Alexela Terminali laienduse ehk Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruanne. Hendrikson & Ko OÜ, töö nr 1576/11. Tartu-Tallinn 2011/12; http://paldiski.ee/index.php?id=14284 20 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Asustus Paldiski linna territoorium hõlmab Pakri poolsaart, Suur- ja Väike-Pakri saart ning neid ümbritsevat mereala. Paldiski linna territooriumil paiknev asustus koosneb tänapäeval Pakri poolsaare lääneosas asuvast linnakeskusest, millele lisanduvad paar väiksemat pere-elamute asumit ning Väike-Pakri saare külaasemetele püstitatud üksikud talu- ja suvilahooned (vt Joonis 9). Linna tiheasustus paikneb 102 km2 suurusest üldpindalast vaid 5,4 km2-l. Joonis 9. Paldiski linna rahvastikutiheduse ruutkaart, 31.12.2011. Allikas: Statistikaamet 1997. aasta Nõukogude sõjaväelaste perekondade väljarände tulemusena vähenes Paldiski linna elanikkond ligikaudu kaks korda – 3900 elanikuni. Siserände tulemusena hakkas elanikkond tasapisi suurenema ja saavutas 2000. aastal maksimumi – 4260 inimest. Seejärel on elanike arv vähehaaval langema hakanud. Viimastel aastatel on Paldiski linna rahvastiku väljaränne ületanud sisserände. Rahvastiku väljarände peamiseks põhjuseks on Tallinna, aga ka Keila linna suhteline lähedus, mis meelitavad parema teenuste kvaliteediga. Statistikaameti andmeil elas 2017.a alguses Paldiskis 3681 elanikku. Paldiski linna tööhõivest moodustab ca 27% töötleva tööstuse sektor ja ca 20% veonduse ja laonduse sektor. Valdav osa töökohti on otseselt või kaudselt seotud Paldiski sadamatega. 5.2. Maakasutus Paldiski linna territooriumi suurus on 60,14 km2, millest 35,67 km2 on Pakri poolsaarel, 12,87 km2 Väike-Pakri saarel ja 11,60 km2 Suur-Pakri saarel. Paldiski linnas olevast maast on üle ühe 21 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus kolmandiku vormistatud riigi omandisse. Linna omandis on 562,8 ha. Sellest ca 200 ha asub Pakri saartel.11 Pallase tee 16 kinnistu kirdenurk jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt elamu reservmaale, kinnistu lõuna- ja lääneosa loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastuse alale ning väike osa kinnistu lääneservast jääb ettevõtluse reservmaa alale. Pallase piirkond 18 kinnistu piiresse jääv detailplaneeringuala asub kogu ulatuses ettevõtluse reservmaal (vt Joonis 7). Pallase piirkond 16 kinnistu on sihtotstarbeta maa, millest ca 51% moodustab metsamaa, 48% rohumaa ja 1% on teede maa. Pallase piirkond 18 on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, planeeringualale jäävas osas moodustab kinnistu ca 90% ulatuses metsamaa, 5% rohumaa ja 5% teede ja hoonete alune maa. 5.3. Klimaatilised tingimused Paldiski piirkonnas mõõdetakse kliima karakteristikuid Paldiski rannikujaamas ja Pakri meteoroloogiajaamas. Paldiski linnas on pikaajaliste (1981-2010) ilmavaatluste12 põhjal aasta keskmine õhutemperatuur 6,3°C. Keskmise õhutemperatuuri jaotus kuude lõikes vt Joonis 10. Joonis 10. Paldiski pikaajaline kuukeskmine õhutemperatuur. Riigi Ilmateenistus, 2017 Aastakeskmine sademete hulk Paldiskis13 on 704 mm. Kõige rohkem sajab keskmiselt augustis (86 mm). Sademete jaotumine kuude lõikes vt Joonis 11. 11 Paldiski linna arengukava aastani 2025 12 Riigi ilmateenistus. Kliimanormid. Paldiski rannikujaama ja Paldiski meteoroloogiajaama andmed http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ 13 Aastakeskmine sademete hulk on antud Tallinn-Harku meteoroloogiajaama andmete põhjal, mis on Paldiskile lähim jaam. Pakri/Paldiski kohta riigi ilmateenistuse veebilehel andmed puuduvad. 22 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 11. Paldiski pikaajaline kuukeskmine sademete hulk. Riigi Ilmateenistus, 2017 Järgnevas tabelis (Tabel 1) on esitatud olulisemad Paldiski piirkonna ilma iseloomustavad kliimakarakteristikud, mis on saadud pikaajaliste (1981-2010) vaatluste tulemusel. Tabel 1. Olulisemad Paldiski piirkonna ilma iseloomustavad kliimakarakteristikud. Riigi Ilmateenistus, 2017 Kliimakarakteristik Tulemus Absoluutne maksimaalne õhutemperatuur 33,5°C Absoluutne minimaalne õhutemperatuur -29,7 °C Sademete ööpäevane maksimum 78,3 mm Aastakeskmine suhteline õhuniiskus 81% Keskmine tuule kiirus 4,2 m/s Maksimaalne tuule kiirus 34 m/s Keskmine õhurõhk 1010,7 hPa Maksimaalne õhurõhk 1053,2 hPa Minimaalne õhurõhk 947,0 hPa 5.4. Geoloogia ja hüdrogeoloogia Kavandatavate maapealsete rajatiste maa-ala on suhteliselt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus merepinnast jääb vahemikku 16–20 m. Mullatüübilt levivad planeeringualal valdavalt klibumullad (Kk) ja gleistunud klibumullad (Kkg), väiksemate laikudena ka õhukesed madalsoomullad (M’). Kogu alal esineb mullastiku ülemise kihina (kiht 1.1) huumushorisont, mille paksus varieerub 0,05 kuni 0,85 meetrini. Selle all on valdavalt paeklibune ja liivane huumuserikas muld (kiht 1.2), mille paksus on 0,25–2,05 m. Planeeringuala iseloomustav üldine geoloogiline läbilõige vt Tabel 2. 23 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Tabel 2. Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringuala geoloogiline läbilõige 14 Ladestu Strati- Kivimi litoloogiline kirjeldus Lasumi Lamami Paksus, graafiline sügavus, sügavus, m indeks m m Kvaternaar fQIII Kvaternaari kruusade kiht. Kruusad on 0 2 2 valdava osiste läbimõõduga 2–64 mm, milles leidub peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % sette mahust Ordoviitsium O1vl-O2kl Alam-Ordoviitsiumi ladestike Kallavere 2 20 18 kihistu biodetriitne lubjakivi, liivakivi, aleuroliit, esinevad õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid Kambrium C1ts-O1pk Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu 20 42 22 hele väga peene ja peeneteraline polümineraalne liivakivi, rohekashallide savikate vahekihtidega C1ln Alam-Kambriumi Lontova kihistu 42 90 48 rohekashall, violetne või kirju sitke savi C1ln Alam-Kambriumi Lontova kihistu 90 103 13 rohekashall, savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega Ediacara V2gd-vr Ediacara ladestu (Vendi kompleksi) Kotlini 103 130 27 ja Voronka kihistu liivakivi, aleuroliit, aleuriitne savi, savi V2gd Ediacara ladestu (Vendi kompleksi) Gdovi 130 210 80 kihistu segateraline polümineraalne liivakivi, kirju aleuroliit, savi Pakri poolsaarel on kolm (O, O-Cm ja Cm-V) põhjaveeladet, vastavalt 7–20 m, 50 m ja 90–200 m sügavuses. Kuna pinnakatte paksus on valdavalt alla 2 m (kohati isegi alla 0,3 m) ning Ordoviitsiumi lubjakivid on ülemises osas lõhelised, siis on infiltratsioon kiire ja püsivat pinnasevee (põhjavee ülemine, vabapinnaline kiht) horisonti alal ei esine. Paldiski piirkonna ja kavandatava PHAJ ala geoloogilise ja hüdrogeoloogilise läbilõike lihtsustatud skeem vt Joonis 12. 14 Puurkaevude register. Keskkonnaregistri avalik teenus. Keskkonnainfo. Keskkonnaministeerium, 2016 24 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 12. Paldiski piirkonna ja kavandatava PHAJ ala geoloogilise ja hüdrogeoloogilise läbilõike lihtsustatud skeem. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16 5.4.1. Kvaternaari setted Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute detailplaneeringuala katab 0,3–2,5 m paksune Kvaternaari kruusade kiht. Kruusad on valdava osiste läbimõõduga 2–64 mm, milles leidub peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % sette mahust. Alal varasemalt läbi viidud geoloogiliste uuringute alusel15 saab alal eristad kahte settekihti: • Kiht 2.1. Aleuriitne liivane kruus. Valdavalt keskmine kruus. 50-70% kruusa, 20-30% liiva, 7-19% aleuriit ja 1-4% savi. Kiht lasub maapinnast 0,20-1,70 m sügavusel ja kihi paksus on 0,05-1,40 m. Kiht on valdavalt kesktihe ja tihe, veesisaldus jääb vahemikku 15-20%. • Kiht 2.2. Aleuriitne kruusane liiv. Valdavalt glatsiaalne suuremate keskmiste munakatega aleuriitne peene- ja keskmiseteraline liiv. Kiht sisaldab 25-35% ulatuses kruusa, 35-40% liiva, 20-33% aleuriiti ja 3-6% savi ning see lasub 0,30-2,10 m sügavusel maapinnast, kihi paksus on 0,05-0,70 m. Kiht on kesktihe ja tihe ning vee sisaldus on 24-32%. 5.4.2. Aluspõhi Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivikompleks Ülem-Ordoviitsiumi Viivikonna Hall õhuke kuni tüse bioklastne põlevkivi (kukersiidi) kihistu (kiht 3) vahekihtidega lubjakivi ja mergel. Kiht lasub maapinnast 0,40-2,65 m sügavusel. Kihi paksus on alal 8,25-8,85 m Kesk-Ordoviitsiumi Hall keskmine ja õhuke argilliidi vahekihtidega lubjakivi. Kiht Kõrgekalda kihistu (kiht 4) lasub piirkonnas 9,20-9,80 m sügavusel ja kihi paksus on 0,90-1,00 m Kesk-Ordoviitsiumi Väo ja Hall keskmiste kuni tüsedate kihtidena lasuv lubjakivi, mille Aseri kihistu (kiht 5) alumises osas on märgatavad raua läätsed. Lasum asub 10,20-10,70 m sügavusel ja selle paksus on 4,20-4,70 m 15 LPG Terminal. Harju maakond Paldiski linn, Peetri 2a, Rae 1d, Rae põik 2 Majaka harutee T4, Pallase piirkond 18, Tallinna maantee 5. Report of Engineering-Geological Site Investigation. Aaresild, H. OÜ Rei Geotehnika. Project № 3211-13. Tallinn, April 2013 25 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Kesk-Ordoviitsiumi Pakri Pruunikas liivane lubjakivi kukersiidi ja lubjarikka liivakivi kihistu (kiht 6) vahekihtidega. Kiht lasub alal 15,50-16-30 m sügavusel ja selle paksus on 1,20-1,60 meetrit Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi Hele hall lubjakivi glaukoniidi ja mergli sopistustega. Kiht lasub Toila kihistu (kiht 7) alal 15,50-16-30 m sügavusel ja selle paksus on 1,30-1,60 meetrit Alam-Ordoviitsiumi glaukoniit aleuriit ja liivakivi Alam-Ordoviitsiumi Leetse Rohekas hall õrnalt tsementeerunud glaukoniit argilliit ja kihistu (kiht 8) liivakivi savi sopistustega. Kiht lasub 16,80-17,70 m sügavusel maapinnast ja kihi paksus on 1,30-1,60 m Alam-Ordoviitsiumi Varangu Rohekas- ja kollakashall õrnalt tsementeerunud kihistu (kiht 9) glaukoniitliivakivi. Kiht lasub 19,40-20,9 m sügavusel ja selle paksus on 0,40-0,60 m Alam-Ordoviitsiumi argilliit Alam-Ordoviitsiumi Türisalu Tumepruun kerogeenargilliit aleuriidi sopistustega. Kiht lasub kihistu (kiht 10) 19,9-21,5 m sügavusel maapinnast, kihi paksus on 4,00-5,05 m Kambriumi-Ordoviitsiumi liivakivikompleks16 Ülem-Ordoviitsiumi ja Alam- Pruunikas-hall nõrgalt tsementeerunud liivakivi, mille alumises Ordoviitsiumi Kallavere osas on konglomeraadi kihid. Kiht lasub 24,40-25,60 m kihistu (kiht 11) sügavusel ning selle paksus on 3,70-5,10 m Ülem-Ordoviitsiumi Pakerordi Helehall kvartsliivakivi aleuriidi vahekihtidega. Kiht lasub lademe Kallavere kihistu (kiht 27,0-28,8 m sügavusel ning selle paksus on 5,6-7,8 m 12) Alam-Kambriumi Tiskre Helehall nõrgalt tsementeerunud aleuriitne liivakivi, milles kihistu (kiht 13) esinevad savikad sopistused. Kiht lasub 30,6-32,3 m sügavusel ja selle paksus on alal 9,7-11,4 m Alam-Kambriumi Lontova Rohekashall kirju sitke savi. Kiht lasub 40,0-40,2 m sügavusel kihistu (kiht 14) ja selle paksus on 45-48 m Alam-Kambriumi alumise osa moodustavad ca 80 m ulatuses rohekashalli savi ja liivakivi kihid. Kambriumile eelneva Eel-Kambriumi Ediacara ladestu Vendi kompleksi Kotlini lademe ja Voronka kihistu liivakivid ja aleuriitse savi kihid lasuvad planeeringuala piirkonnas ca 100-105 m sügavusel ja kihtide kogupaksus on 25-30 m. Ediacara ladestu Vendi kompleksi Gdovi kihistu liivakivi ja aleuriidi kihid lasuvad ca 130 m sügavusel ja nende paksus alal on 80-100 m. Ediacara ladestule järgnevad Proterosoikumi kristalse aluskorra kristalsed kivimid. 5.5. Põhja- ja pinnavesi 5.5.1. Põhjavesi Paldiski poolsaarel ja Paldiski linna alal levib joogiveehaarde seisukohast kolm olulist aluspõhjalist veekompleksi: Siluri-Ordoviitsiumi (O-S) põhjaveekompleks, Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) 16 Puurkaevude register. Keskkonnaregistri avalik teenus. Keskkonnainfo. Keskkonnaministeerium, 2016 26 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus põhjaveekompleks ja Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekompleks (vt Joonis 12). Kõik kompleksid on ühtlasi arvel ka veekogumina ja nende regulaarne kvaliteedi seire toimub riiklikul tasandil. Esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on maapinnalt pärineva reostuse eest kaitsmata. Ligilähedased staatilised veetasemed (survekõrgused) on O veekihis 2-4 m maapinnast, O-Cm veekihis ca 17 m maapinnast ja Cm-V veekihil ca 21 m maapinnast. Cm-V veekihist ammutab joogivee Paldiski linn. Vee kvaliteet on kõigis veekihtides lähedane joogivee nõuetele, enamasti ületab joogivee normi vaid rauasisaldus, Cm-V veekihis ka efektiivdoos. O veekihi vee kvaliteet on sesoonselt kõikuv, sest toitub vahetult sademetest17. Sügavamal lasuvad põhjavee horisondid on reostuse eest kaitstud sinisavikihiga. Joogiveena on Paldiski linnas kasutusel kõige sügavama kihi (Cm-V kompleks) vesi, mis on kaitstud seda eraldava sinisavikihi poolt ja mille kvaliteet on seetõttu hea. Paldiskis on Cm-V põhjaveekogumi põhjaveevaru kinnitatud 2030. aastani18 ja tarbevaru on 4000 m3/ööp19. Kõigi nimetatud veekogumite seisund on hea20. Maapinnale lähemate põhjaveekihtide vett tarbitakse valdavalt üksikmajapidamistes suhteliselt väikestes kogustes ja seetõttu ei oma need veekompleksid Paldiski linna veevarustuses suurt osa. O-S ja O-Cm veekihtide põhjaveevaru Paldiski linnas kinnitatud ei ole. 5.5.2. Pinnavesi Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute alal ega selle vahetus läheduses ei esine keskkonnaregistri andmetel ühtegi veekogu. Planeeringualal ja selle lähialal esineb üksikuid kuivenduskraavide lõike, kuid tegemist ei ole maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvate kraavidega. Tehissaare rajamisega toimub vahetu ehitustegevus Paldiski lahes. Paldiski laht (ka Pakri laht, VEE3138000) asub Pakri poolsaare, Väike-Pakri saare ja Kurkse ranna vahel. Laht on keskosas 15-20 m sügav, põhjaosas ca 40 m sügav. Lahte suubuvad Vasalemma jõgi (VEE1099200), Kloostri jõgi (VEE1100800), Karilepa oja (VEE1100600) ja Saeveski kraav (VEE1101500). Vasalemma jõe ja Kloostri jõe ökoloogiline seisund on kesine, Karilepa oja ja Saeveskikraavi seisund on hea.21, 22 Riikliku seireprogrammi raames viiakse läbi merevee kvaliteedi seiret Pakri lahe rannikuveekogumis (kood: EE_6). Veekogumi ökoloogiline seisund on viimastel aastatel olnud kesine. 5.6. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Paldiski PHAJ asukohavalikul on arvesse võetud tingimust, et selle tehnilised elemendid ei jääks oluliste looduskaitseliste objektide alale. 17 Hüdrogeoloogiline eksperthinnang Paldiski linna Pallase 16 ja 18 maaüksusele kavandatava pump- hüdroakumulatsiooni elektrijaama (PHAJ) šahtide rajamise mõjust põhjaveekihtidele. Alasi, K. Balrock OÜ, 2016 18 Keskkonnaministri 26. aprill 2006. aasta käskkiri nr 396. Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine 19 LPG Terminal. Harju maakond Paldiski linn, Peetri 2a, Rae 1d, Rae põik 2 Majaka harutee T4, Pallase piirkond 18, Tallinna maantee 5. Report of Engineering-Geological Site Investigation. Aaresild, H. OÜ Rei Geotehnika. Project № 3211-13. Tallinn, April 2013 20 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Keskkonnaministeerium, 2015 21 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Keskkonnaministeerium, 2015 22 Veekogude seisundi veebikaart. Keskkonnaamet. http://vesikonnad.keskkonnaamet.ee/?op=body&id=137 27 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 5.6.1. Kaitstavad loodusobjektid EELIS-e andmeil ei ole Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute planeeringualal kaitstavate taimeliikide leiukohtasid ega loomaliikide elupaikasid. Lähimad kaitstavad loodusobjektid on Pakri hoiuala (KLO2000167), mis jääb Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringualast lähimas punktis ca 1,8 km kaugusele ja Paldiski lahte planeeritavast tehissaarest põhialternatiivi rakendumisel lähimas punktis ca 400 m kaugusele (vt Joonis 13). Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Lähim EELIS andmebaasis registreeritud kaitsealuse linnuliigi, kirjuhaha (Polysticta stelleri) elupaik asub Paldiski lahte planeeritavast tehissaarest ca 0,55 km idas, lähim kaitsealuse taimeliigi, nõmmnelgi (Dianthus arenarius) kasvukoht jääb tehissaare piirkonnast ca 0,95 km ida suunas. Detailplaneeringualale ega selle vahetusse lähedusse ei jää EELIS-i andmeil ühtki kaitstavat loodusobjekti (vt Joonis 13). 28 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 13. PHAJ paiknemine kaitstavate loodusväärtuste suhtes põhialternatiivi rakendumisel. Aluskaart: Maa-amet, 2016. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16 29 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 5.6.2. Natura alad Paldiski PHAJ rajatistele lähimad Natura alad on Pakri linnuala (RAH0000632, rahvusvaheline kood EE0010129) ja Pakri loodusala (RAH0000006, rahvusvaheline kood EE0010129), mis jäävad lähimas punktis kavandatava tegevuse rajatistest (tehissaare loodenurk) 400 m kaugusele (vt Joonis 14). Pakri loodusala kaitse-eesmärgiks on järgmiste liikide kaitse: emaputk, (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna). Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks on järgmiste linnuliikide kaitse: viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk- luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja väikeluik (Cygnus columbianus bewickii). 30 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 14. PHAJ paiknemine Natura alade ja Natura elupaigatüüpide suhtes põhialternatiivi rakendumisel. Aluskaart: Maa-amet 2016. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16 31 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 5.7. Taimestik ja loomastik 5.7.1. Taimestik 2012. aasta augustis koostati Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute detailplaneeringu KSH raames Pallase piirkond 16 taimkatte ülevaade Kaie Urmani poolt. 2016. aasta juulis viidi läbi täiendav uuring, et täpsustada kaitsealuste taimeliikide esinemist vaadeldaval alal. 10. juulil 2016 Ü. Jõgari poolt läbi viidud vaatluste käigus leiti 6 liiki käpalisi. Lisaks 2012. aastal leitud liikidele tuvastati veel balti sõrmkäpa, suure käopõlle ja halli käpa esinemine. Neli aastat tagasi leitud liikidest ei nähtud seekord kahkjaspunast sõrmkäppa (võibolla on tegemist augustikuisel vaatlusel viljade järgi ekslikult määratud balti sõrmkäpaga) ja kahelehist käokeelt. Kõik leitud käpalised kuuluvad III kaitsekategooria liikide hulka. Looduskaitseseaduse § 46 lõike 3 järgi arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Liikide paiknemine vaadeldaval alal on esitatud alloleval joonisel (Joonis 15). Samal alal esinevate liikide isendite rohkust kirjeldab tabelis 5.2 ja ohustatust tabelis 5.3. Joonis 15. GPS-iga salvestatud teekond ja kaitsealuste taimeliikide leiud. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16 Tabel 3. Salvestatud teekonnapunktid ja nende lähedalt leitud kaitsealused taimeliigid Teekonna- Kaitsealune taimeliik Isendite punkti nr hulk 152 harilik käoraamat 1 153 harilik käoraamat 15 balti sõrmkäpp 3 suur käopõll 10 32 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Teekonna- Kaitsealune taimeliik Isendite punkti nr hulk laialehine neiuvaip 14 vööthuul-sõrmkäpp 2 154 harilik käoraamat 4 suur käopõll 10 155 laialehine neiuvaip 7 vööthuul-sõrmkäpp 3 suur käopõll 1 156 laialehine neiuvaip 13 158 hall käpp 30 159 harilik käoraamat 1 160 hall käpp 5 161 hall käpp 30 162 hall käpp 10 163 hall käpp 5 vööthuul-sõrmkäpp 1 Tabel 4. Leitud kaitsealuste taimliikide ohustatus EELIS-e infolehe andmetel Ladinakeelne nimetus Eestikeelne nimetus Ohustatus Dactylorhiza baltica balti sõrmkäpp ohuväline, tähelepanu vajav Dactylorhiza fuchsii vööthuul-sõrmkäpp ohuväline Epipactis helleborine laialehine neiuvaip ohuväline Gymnadenia conopsea harilik käoraamat ohuväline Listera ovata suur käopõll ohuväline Orchis militaris hall käpp ohulähedane, tähelepanu vajav Planeeringuala olev rohumaa on olnud viimastel aastatel niitmata. Kohati on siin kuhjunud kulu, paiguti on levimas põldmari ja harilik vaarikas. Kui seda ala jätkuvalt ei hooldata, hakkab see rohumaa võsastuma ja kaotab oma väärtuse liigirikka elupaigana. 5.7.2. Loomastik Mitmekesine taimestik loob head eeldused kvaliteetsete elupaikade tekkeks. Planeeringuala on pikka aega olnud inimtegevuse poolt mõjutatud ja seetõttu ei ole alal looduskaitseliselt kõrget väärtust. Ala on elupaigaks väiksematele imetajatele (hiired, rebased, jänesed) ja mitmetele lindudele, sh röövlindude toitumisala. Ümbritseva tiheasustuse tõttu seal suuremaid imetajaid ei esine. Alal ei ole registreeritud kaitstavate loomade elupaiku. 5.8. Rohevõrgustik Koostatava Paldiski linna üldplaneeringu rohestruktuuri ja looduskaitse kaardi alusel jääb Pallase piirkond 16 kinnistu kirdeserv planeeritud kaitsehaljastuse maa-alale. Kaitsehaljastuse eesmärk on leevendada tööstus- ja tootmisüksustest tulenevaid häiringuid elamupiirkondadele. Teisest küljest on kaitsehaljastusel oluline roll siduva rohevõrgustiku elemendina. KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kaitsehaljastusele ning vajadusel tehakse ettepanekuid leevendusmeetmete rakendamiseks. 33 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 5.9. Kultuurimälestised Paldiski linna alal asuvad mitmed kultuurimälestised – vt Joonis 16. Ükski kultuurimälestiste registrisse kantud objekt ei jää vahetult kavandatava tegevuse alale, kuid mõned objektid jäävad kavandatava Paldiski PHAJ tegevuste lähipiirkonda ja seetõttu on oluline nende paiknemist tegevuste planeerimise arvesse võtta. Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringualale lähim kultuurimälestis on Paldiski linna kalmistu, mis asub ca 230 m edelas. 2012. aastal on koostatud ekspertiis „Ühishaud Paldiski Lõuna tänaval“ (koostaja Arnold Unt). Ekspertiisist selgub, et planeeringuala loodeosas Pallase piirkond 18 ja raudtee lähistel paikneb eeldatavalt XVIII sajandist pärinev ühishaud, millele kavandatakse kehtestada kaitseala ja kaitsevöönd. Kuigi tänaseks ei ole objekti kantud kultuurimälestiste registrisse, siis on objekti olemasoluga detailplaneeringu koostamisel arvestatud ja alale ei ole planeeritud PHAJ objekte. Kavandatava tehissaare lähipiirkonnas (ca 50 m idas) asuvad Paldiski linnuse bastionid, muulid ja vallikraav. Kultuurimälestise kaitsevööndi ala suurus on ca 30 ha. 34 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 16. PHAJ paiknemine piirkonna kultuurimälestiste suhtes põhialternatiivi rakendumisel. Aluskaart: Maa-amet 2016. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16 35 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 5.10. Merenavigatsiooni kitsendused Paldiski laht on oluline laevaliikluse seisukohast ja seetõttu on PHAJ rajamisel oluline arvestada laevaliikluse kitsendustega. Planeeritav tehissaar jääb põhialternatiivi rakendumisel Paldiski sadama alast ja lähedalolevast ankrualast välja. Planeeritava tehissaare paiknemine Maa-ameti merekaardil vt Joonis 17. Joonis 17. Tehissaare (kunstsaare) ja veehaarderajatise paiknemine merekaardil. Aluskaart: Maa-amet 2016. Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16 5.11. Radoonisisaldus pinnases Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaartidele23 jääb jaama asukoht kõrge radoonisisaldusega alale (50–150 kBq/m3). Kogu klindi poolne osa on kaetud graptoliitargiliidiga, mis lasub 9,20-9,80 m sügavusel maapinnast. Graptoliitargiliidist eraldub radioaktiivsel lagunemisel radooni. Seetõttu tuleks jaama maa-alal teha vastavad mõõtmised ning projekteerimisel/ehitamisel rakendada vajadusel meetmeid (ehituslikke lahendusi), mis väldivad radooni tungimist hoonetesse ja tagavad selle eemaldamise maa-alustest rajatistest ja kaeveõõntest. 5.12. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Arvestades planeeringuala asukohta, sh kaugust riigipiirist, kavandatava tegevuse iseloomu, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise dokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. 23 Harjumaa pinnase radooniriski kaart. 1:200 000. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2008; https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf 36 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 6. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju KSH VTK koostamisel on arvestatud algatamisotsuse nõudeid ja KeHJS § 40 lõikes 4 esitatud nõudeid KSH aruandele ning varem koostatud keskkonnamõju eelhinnangut (vt Lisa 2). Nende põhjal on määratletud olulisemad keskkonnateemad, mille kohta viiakse läbi detailsem analüüs KSH aruande etapis. Alljärgnevalt on loetletud teemad, mida käsitletakse KSH aruande koostamise käigus. Mõju inimese tervisele KSH aruandes hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele. Analüüsitakse potentsiaalset müratasemete tõusu mõju ning antakse hinnang õhusaaste mõjude osas. Müra ja õhusaaste mõju hindamisel arvestatakse ka lähialade detailplaneeringute koosmõjuga. Samuti hinnatakse KSH aruandes vibratsiooni ja radooni võimalikku mõju. • PHAJ pealmaakompleksi müraallikad on killustiku tootmisseadmed ning masinad (konveier, rataslaadur või/ja kallurauto, raudtee, purustus- ja sorteerimissõlm). Tekkiva müra prognoosimiseks on vajalik müra modelleerimine, mis võtab arvesse nii müraallikate paiknemise ja liikumise kui ka müra leevendavad meetmed. KSH aruandes analüüsitakse PHAJ rajamise ja ekspluatatsiooni aegse liikluskoormuse suurenemisega ja müratasemete modelleerimisel võetakse arvesse koosmõju teiste tootmisalade rasketranspordiga. • Mõju välisõhu kvaliteedile avaldub PHAJ rajamise käigus tootmisseadmetest, -hoonetest ja masinatest välisõhku suunatavate saasteainete heitena. KSH aruandes hinnatakse graniitkillustiku purustus- ja sorteerimissõlmest kui ka materjali ladustamise ja transpordiga eralduvate tahkete osakeste heidet. • Põhiline vibratsiooni allikas pealmaakompleksis on purustus-sorteerimissõlm. Operaatorite töökohad peavad olema spetsiaalse ehitusega, et minimeerida vibratsiooni mõju inimesele. KSH aruandes käsitletakse maa-aluste rajatiste rajamisel toimuvatest lõhketöödest tulenevat vibratsiooni ning selle võimalikku levikut elamualadeni. • KSH käigus selgitatakse välja piirkonna radoonitasemed ja sellest tulenevalt hinnatakse võimalikku mõju. Vajadusel pakutakse välja leevendavad meetmed. KSH aruandes kirjeldatakse meetmed, mis aitavad kavandatava tegevusega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju leevendada / vähendada. Mõju inimeste sotsiaalsetele vajadustele ja varale KSH aruande koostamisel analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju PHAJ eeldatavasse mõjualasse jäävate inimeste sotsiaalsetele vajadustele (heaolule) ja varale, võttes aluseks elukeskkonna kujundamise olulised lähtekohad ning arvestades planeeringuala piirkonnale iseloomulikke jooni ja iseärasusi. Tähelepanu pööratakse planeeringualaga külgnevatele olemasolevatele elamualadele (suvila- ja aianduspiirkondadele) avalduvale võimalikule mõjule ning sealsete inimeste heaolule. Seejuures hinnatakse kavandatava PHAJ võimalikke mõjusid nii selle rajamise kui ka kasutamise perioodil. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele Lähim kaitseala on Pakri hoiuala, mille piirid kattuvad piirkonnas Pakri linnu- ja loodusala piiridega (Natura ala). PHAJ asukohavalikul on muude oluliste tegurite hulgas arvesse võetud kaitstavate loodusobjektide paiknemist ja rajatised on planeeritud võimalikult eemale kaitstavatest loodusobjektidest. KSH eelhinnangu käigus teostati taimestiku uuring. Uuringu tulemustega arvestatakse mõju hindamisel, ala ökoloogiliste väärtuste ja kaitsealuste liikidega arvestava planeeringulahenduse väljatöötamisel ning leevendavate meetmete väljatöötamisel. KSH aruande raames viiakse läbi Natura hindamine. KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse läbi asjakohane hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt 37 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Mõju hindamisel Natura-aladele tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013). Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, sh kõrghaljastusele, metsakooslustele ning rohevõrgustikele Mõju hindamisel võetakse arvesse alal läbi viidud taimestiku uuringu tulemusi, hinnatakse mõju metsakoosluste kvaliteedile ja rohevõrgustiku terviklikkusele. Mõju pinnasele Kuna tegevus näeb ette osaliselt pinnase eemaldamist (rajatavate šahtide alalt), siis antakse KSH aruandes hinnang keskkonnareostuse esinemise võimalikkuse osas planeeringualal. Mõju pinna- ja põhjaveele KSH käigus antakse eksperthinnang kavandatava tegevuse mõjudest pinna- ja põhjaveele. PHAJ maa-aluste šahtide rajamisel läbindatakse kõik pealiskorra kivimi- ja põhjaveekihid. Seetõttu on tegevuse keskkonnamõju hindamisel mõju hindamine põhjaveele olulisel kohal. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju piirkonna põhjavee kvaliteedile ja põhjavee kättesaadavusele joogiveehaarde kaevudest. KSH aruandes kirjeldatakse šahtide rajamise tehnoloogiat ja tuuakse välja meetmed, millega on võimalik tagada põhjavee hea seisund. KSH aruandes kirjeldatakse PHAJ ehitus- ja ekspluatatsiooniaegseid riske ning meetmeid avariide ennetamiseks ja tegevusi võimalike kahjude kõrvaldamiseks. PHAJ ekspluatatsiooni käigus toimub suure koguse merevee liigutamine. KSH käigus hinnatakse elektrijaama mõju nii pinnavee kvaliteedile kui ka vee-elustikule. Hinnatakse maa-aluses reservuaaris oleva vee keemiliste ja füüsikaliste parameetrite muutusi ning tagasipumbatava vee mõju mereveele ja vee-elustikule. Hinnatakse planeeritava tehissaare ja suurte veekoguste liigutamisega kaasnevat keskkonnamõju veekogumi Pakri lahe rannikuvesi (kood EE_6) seisundile. Hinnangu aluseks on riikliku rannikumere seire tulemused ja kavandatava tehissaarega muudetav olukord. KSH aruande käigus viiakse läbi Paldiski lahe setete liikumise modelleerimine, mille käigus hinnatakse planeeritava tehissaare mõju lahe setete liikumise dünaamikale (sh hinnatakse kavandatava PHAJ rajamise mõju Paldiski Põhjasadamale). Mõju kliimamuutusele Kavandatava tegevus on mastaapne elektrienergia projekt, mis kasutab tööks suures koguses merevett. Teisest küljest võimaldab PHAJ rajamine taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele. Mõju kultuuripärandile ja maastikele Planeeringualal ja selle vahetus läheduses asub mitmeid kultuurimälestisi. KSH käigus analüüsitakse maakasutuse muutustest tulenevaid mõjusid, sh visuaalset mõju, kultuurimälestistele. KSH aruandes kirjeldatakse meetmeid planeeringualal ja selle lähialal olevate kultuurimälestiste seisundi ja vaadeldavuse säilimiseks. Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilise kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega nii kalmistul (ühishaual) kui ka selle lähiümbruses. Muinsuskaitseseadusest (MuKS) tulenevalt (§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama 38 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus sellest Muinsuskaitseametile. Lähtuvalt MuKS-ist on kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti andmeil võidakse avastada teadmata kultuuriväärtustega leid, tuleb enne kaeve- ja mullatööde alustamist teha uuringud. Uuringud tehakse loa taotleja kulul. Kavandatava tehissaare piirkonnas allveearheoloogilise uuringu tegemise vajaduse üle otsustatakse merepõhja sonaripildi ja hüdrograafilise mõõdistuse (batügraafia) põhjal, tulemustega arvestatakse KSH aruande koostamisel. Mõju maavaradele Tegemist on väga suuremahulise arendusega, mis eeldab graniidi väljamist maapõuest ning ulatusliku infrastruktuuri rajamist maa alla, maismaale ja merre. PHAJ rajamise käigus väljatav graniit on väärtuslik ehitusmaterjal ja kogu kivim läheb kasutusse. Ka muule ehituse käigus väljatavale maavarale on võimalik leida kasutusotstarve. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta Jäätmeteke on eeldatavasti väike. KSH käigus hinnatakse jaama rajamisega kaasnevat jäätmeteket ja selle keskkonnamõjusid. Avariiolukorrad KSH aruandes hinnatakse maa-aluste rajatisete rajamisega seonduvaid riske, selgitatakse välja kavandatava tegevusega kaasnevad ohud, selle käigus võetakse arvesse piirkonna suurõnnetusohuga ettevõtete paiknemine. KSH aruandes käsitletakse võimalike tõrgete ja avariiolukordade esinemise võimalikkust ning tagajärgi ja kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. KSH käigus kavandatavad uuringud 1. Merelised protsessid – OÜ Corson 1.1. Paldiski lahe setete liikumise modelleerimine, millega hinnatakse kavandatava tehissaare mõju lahe setete liikumise dünaamikale, sh hinnatakse kavandatava PHAJ rajamise mõju Paldiski Põhjasadamale; 1.2. merevee võtu ja veeheite mõju hindamine merepõhja setete liikumisele ja võimalike hüdroloogiliste muutuste hindamine ning tehissaare mõju hindamine rannaprotsessidele; 1.3. tehissaare rajamiseks materjali uputamisel võimaliku heljumi tekke, selle leviku ja mõju hindamine. 2. Merepõhja elustiku ja elupaikade kaardistamine – TÜ Eesti Mereinstituut 2.1. video, sukeldumine, põhjaammutaja proovid, 2.2. merepõhja elupaikade kaardistamisel kasutatakse multibeam sonarit ja lauskaardistust, mille tulemuseks on täpne põhja topograafia (batümeetria) ja sette pindmise kihi struktuur. 3. Ehitusgeoloogia – Eesti Geoloogiakeskus 3.1. uuring ehitusgeoloogiliste tingimuste selgitamiseks tehissaare rajamiseks ja pinnaseproovide võtmine võimaliku reostuse määramiseks; 3.2. arvutused tehissaare rajamiseks vajaliku mineraalpinnase mahtude kohta, et oleks tagatud tehissaare stabiilsus. Sealjuures hindame ekstreemsete ilmastikuolude (nt tugev lainetus kõrgvee tingimustes) mõju saarele. 4. Riskianalüüs – Rain Kurg. 39 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 7. Planeeringu koostamise ja KSH eeldatav ajakava DP ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses DP ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng. Planeeringulahenduse kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert. Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses24 (PlanS) üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele esitatud nõuetest, sest PlanS-i § 124 lõige 7 ütleb, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel ÜP menetlemisele ette nähtud nõuetest. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse etapis prognoositud DP ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik on esitatud alltoodud tabelis (Tabel 5). Ajakava on detailsemalt koostatud kuni DP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapanekuni (jaanuar-veebruar 2018). Ajakava on esialgne ja selles võib jooksvalt tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et ei ole võimalik ette näha DP ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Tabel 5. Paldiski PHAJ DP ja KSH läbiviimise detailsem ajakava koos esialgsete tähtaegade ja täitjatega Tegevus Periood, aeg Täitja Paldiski PHAJ DP koostamise ja KSH 30.06.2017 Paldiski Linnavolikogu algatamine (Paldiski Vallavolikogu 30.06.2017. a otsus nr 25) DP lähteseisukohtade (LS) ja KSH Juuni-juuli 2017 Skepast&Puhkim OÜ väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamine DP LS ja KSH VTK edastamine KOV-ile Juuli 2017 (27. nädal) Skepast&Puhkim OÜ DP LS ja KSH VTK esitamine ettepanekute Juuli 2017 (28. nädal; Paldiski Linnavalitsus saamiseks (koostöö tegijatelt ja ettepanekute esitamise kaasatavatelt) tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 päeva*) Asjassepuutuvad asutused ja isikud Juuli-august 2017 (28.- Asjaomased asutused esitavad ettepanekud DP LS ja KSH VTK 32. nädal; 30 päeva ja isikud kohta jooksul LS ja VTK saamisest*) DP koostamise korraldaja vaatab esitatud August 2017 (32.-34. Paldiski Linnavalitsus, ettepanekud läbi ning teeb nende alusel nädal) Skepast&Puhkim OÜ DP LS-is ja KSH VTK-s vajalikud muudatused DP LS ja KSH VTK avalikustamine koos August 2017 (35. Paldiski Linnavalitsus isikute ja asutuste ettepanekutega nädal) Keskkonnauuringute läbiviimine Juuli-oktoober 2017 Skepast&Puhkim OÜ DP eelnõu koostamine, KSH läbiviimine ja Oktoober 2017-jaanuar Skepast&Puhkim OÜ KSH aruande eelnõu koostamine 2018 DP eelnõu ja KSH aruande eelnõu Jaanuar 2018 Skepast&Puhkim OÜ esitamine DP koostamise korraldajale DP eelnõu ja KSH aruande eelnõu Jaanuar 2018 (hiljemalt Paldiski Linnavalitsus avalikust väljapanekust ja avalikust 14 päeva enne avaliku arutelust teatamine väljapaneku algust*) 24 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017004?leiaKehtiv 40 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Tegevus Periood, aeg Täitja DP eelnõu ja KSH aruande eelnõu Jaanuar-veebruar Paldiski Linnavalitsus avalik väljapanek 2018 (vähemalt 30 päeva*) DP koostamise korraldaja teatab avaliku 30 päeva jooksul pärast Paldiski Linnavalitsus väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi avaliku väljapaneku esitanud isikutele oma põhjendatud lõppemist* seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha DP eelnõu ja KSH aruande eelnõu 45 päeva jooksul pärast Paldiski Linnavalitsus avaliku väljapaneku tulemuste avalik avaliku väljapaneku arutelu lõppemist* Kui avalikul väljapanekul esitati kirjalikke 30 päeva jooksul avaliku Paldiski Linnavalitsus arvamusi, avaldatakse informatsioon arutelu toimumise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu päevast arvates* tulemuste kohta ajalehes (vt täpsemalt PlanS § 84 lg 1) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu Tööks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ, tulemuste alusel tehakse DP eelnõu ja jooksul Paldiski Linnavalitsus KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused DP eelnõu ja KSH aruande eelnõu Tööks vajaliku aja Paldiski Linnavalitsus esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse jooksul andmiseks Kooskõlastuste ja arvamuse andmine25 30 päeva jooksul ÜP ja Asjaomased asutused KSH aruande saamisest* ja isikud DP eelnõu ja KSH aruande täiendamine Tööks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ, ning KSH aruande tulemuste lisamine DP- jooksul Paldiski Linnavalitsus sse DP esitamine vastuvõtmiseks ja KSH Tööks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ aruande esitamine nõuetele vastavaks jooksul tunnistamiseks DP ja KSH aruande vastuvõtmine Tööks vajaliku aja Paldiski Linnavalitsus jooksul Puudutatud isikute teavitamine KSH teavitamine 14 päeva Paldiski Linnavalitsus aruande nõuetele vastavaks tunnistamise jooksul otsuse otsusest tegemisest* DP avalikust väljapanekust ja arutelust hiljemalt 14 päeva enne Paldiski Linnavalitsus teatamine avaliku väljapaneku algust* DP avalik väljapanek vähemalt 30 päeva* Paldiski Linnavalitsus DP koostamise korraldaja teatab avaliku 30 päeva jooksul pärast Paldiski Linnavalitsus väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi avaliku väljapaneku esitanud isikutele oma põhjendatud lõppemist* seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 25 PlanS § 85 lg 2: Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. PlanS § 85 lg 3: Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. 41 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Tegevus Periood, aeg Täitja DP avaliku väljapaneku tulemuste hiljemalt 14 päeva enne Paldiski Linnavalitsus avalikust arutelust teatamine (vajadusel)26 avaliku arutelu algust* DP avaliku väljapaneku tulemuste avalik 45 päeva jooksul pärast Paldiski Linnavalitsus arutelu (vajadusel)27 avaliku väljapaneku lõppemist* Kui DP avalikul väljapanekul esitati 30 päeva jooksul avaliku Paldiski Linnavalitsus kirjalikke arvamusi, avaldatakse arutelu toimumise informatsioon avaliku väljapaneku ja päevast arvates* avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes (vt täpsemalt PlanS § 89 lg 1) DP esitamine maavanemale28 Tööks vajaliku aja Paldiski Linnavalitsus heakskiitmiseks jooksul Otsuse tegemine DP heakskiitmise kohta 60 päeva jooksul Maavanem29 maavanemale esitamisest arvates* DP kehtestamiseks esitamine Tööks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ jooksul DP kehtestamine Tööks vajaliku aja Paldiski Linnavolikogu jooksul DP kehtestamisest teavitamine PlanS § 91 lg-d 2, 5 Paldiski Linnavalitsus (30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates*) Teate DP kehtestamise kohta ja PlanS § 91 lg 3 Paldiski Linnavalitsus kehtestatud DP saatmine maavanemale ja (30 päeva jooksul maakatastri pidajale planeeringu kehtestamise päevast arvates*) * PlanS-s sätestatud tähtajad Vt lisaks: ÜP ja KSH protsessi kirjeldav ühine skeem30 koos viidetega PlanS-ile. 26 PlanS § 88 lg 2: Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui ÜP kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud. 27 Sama 28 Töö käigus vajab selgitamist, kes selleks ajaks esindab kaotatavat maavanema institutsiooni antud küsimuses. 29 Sama 30 http://planeerimine.ee/static/sites/2/yp-menetluse-skeem.pdf 42 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 8. DP ja KSH osapooled Käesolevas peatükis on esitatud DP ja KSH koostamise osapooled ning DP töörühma ja KSH eksperdirühma koosseis. Tabel 6. Paldiski PHAJ DP ja KSH koostamise osapooled Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktid Otsustaja (DP Paldiski Linnavolikogu - kehtestaja) DP ja KSH koostamise Paldiski Linnavalitsus Erki Ruben, Rae tn 38, 76806 Paldiski korraldaja arhitekt [email protected] tel: 6790 607 DP koostamise Skepast&Puhkim OÜ Hendrik Puhkim, Laki 34, 12915 Tallinn konsultant ja KSH juhatuse liige [email protected] läbiviija [email protected] mob: 5342 3684 DP heakskiitja Rahandus- - - ministeerium31 Arendaja Energiasalv Pakri OÜ Peep Siitam, Regati pst 1, 11911 Tallinn juhatuse liige [email protected] mob: 5349 5949 DP töörühma ja KSH eksperdirühma koosseis: 1. Projektijuht – Hendrik Puhkim, MSc geograafia, KMH litsents nr KMH0135, KSH juhteksperdi pädevus vastavalt KeHJS-le, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhatuse liige, planeerija pädevus vastavalt planeerimisseadusele, 16 aastat töökogemust; 2. Detailplaneeringu koostaja – Mildred Liinat, MSc arhitektuur, volitatud ruumilise keskkonna planeerija 7. kutsetase, volitatud arhitekti 7. kutsetase, 34 aastat töökogemust; 3. Planeerija – Triin Lepland, MSc kinnisvara planeerimine, 4 aastat töökogemust; 4. KSH juhtekspert – Eike Riis, MSc bioloogia, KMH litsents nr KMH0154, KSH juhteksperdi pädevus vastavalt KeHJS-le; 29 aastat töökogemust; 5. Mere- ja merepõhjaelustiku uuring – Georg Martin, PhD ökoloogia, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 24 aastat töökogemust; 6. Mereliste protsesside (setete liikumine, heljum) uuring – Toomas Liiv, PhD, OÜ Corson, töökogemus 17 aastat; 7. Geoloogia ja hüdrogeoloogia – Kersti Ritsberg, MSc geoloogia, KMH litsents nr KMH0150, 14 aastat töökogemust; 8. Merepõhja geoloogia – Kalle Suuroja, MSc geoloogia, Eesti Geoloogiakeskus, 49 aastat töökogemust; 9. Müra ja vibratsioon – Esta Rahno, MSc keskkonnatehnika, 10 aastat töökogemust; 10. Natura hindamine – Raimo Pajula, MSc geoökoloogia, 20 aastat töökogemust; 11. Riskianalüüs – Rain Kurg, rakenduslik kõrgharidus päästeteenistuse erialal, 16 aastat töökogemust; 31 Täpsustatakse töö käigus vastavalt riigireformi seisule 43 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 12. GIS spetsialist – Kati Kraavi, MSc kinnisvara planeerimine, 2 aastat töökogemust; 13. Kvaliteedikontroll – Peeter Škepast, MSc teede ehitus, MBA ärijuhtimine ja organisatsiooni arendamine, 23 aastat töökogemust. 44 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 9. Koostöö ja kaasamine Vastavalt PlanS-i § 142 lg-le 3 lähtutakse ÜP-d muutva DP menetlemisel koos KSH-ga ÜP menetlusnõuetest. Seetõttu koostatakse PlanS § 76 alusel DP koostöös valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi DP käsitleb ning DP ja KSH koostamisse kaasatakse maavanem ja isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kaasatavate asutuste ja isikute loetelu koostamisel on aluseks PlanS-i § 81 lg 2, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (VVm nr 133) § 3 ja KeHJS-e § 23. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi ja eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu on hetkeseisuga (DP lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 7). Kaasatavate nimekiri võib planeeringu koostamise ja KSH läbiviimise käigus täpsustuda. Tabel 7. Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatava isikud ja asutused Asutus/isik Kontaktid Kaasamise põhjendus Ministeeriumid Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn PlanS § 81 lg 2, VVm nr 13332 § 3 lg [email protected] 1 (planeeringuga kavandatakse kuni 50 m kõrguseid ehitisi). Keskkonna- Narva mnt 7a, 15172 Tallinn PlanS § 81 lg 2, KeHJS § 23 ministeerium [email protected] (veeseaduse § 9 lg 5 järgi annab Keskkonnaministeerium vee erikasutusloa kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel) Majandus- ja Harju 11, Tallinn 15072 PlanS § 81 lg 2; PHAJ on ühishuvi Kommunikatsiooni- [email protected] (PCI) projektide nimekirjas ja riigile ministeerium oluline energiataristu projekt (vt DP ja KSH algatamise otsus) Rahandus- Endla 13, 10122 Tallinn PlanS § 81 lg 2 ja 3, § 90 (ruumilise ministeerium [email protected] planeerimise koordineerija riigi tasandil; seoses käimasoleva riigireformiga on maavanema institutsioon kaotamisel) Ametid Keskkonnaamet Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 2 (Tallinna kontor) (planeeringu elluviimisega võib [email protected] kaasneda oluline keskkonnamõju), KeHJS § 23 Lennuamet Lõõtsa 5, 11415 Tallinn PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 4 [email protected] (planeeringuga kavandatakse kuni 50 m kõrguseid ehitisi) Maanteeamet Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 5 32 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ 45 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Asutus/isik Kontaktid Kaasamise põhjendus [email protected] Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 7 [email protected] Politsei ja Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 8 Piirivalveamet [email protected] (planeeringuga kavandatakse kuni 50 m kõrguseid ehitisi) Päästeameti Põhja Raua 2, 10124 Tallinn PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 10 Päästekeskus [email protected] Tehnilise Järelevalve Sõle 23a, 10614 Tallinn PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 11 Amet [email protected] Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg [email protected] 12, KeHJS § 23 Veeteede Amet Valge 4, 11413 Tallinn PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 13 [email protected] Muud ametiasutused Harju maavalitsus Roosikrantsi tn 12, 15077 Tallinn PlanS § 81 lg 2 ja 3, § 90 (seoses [email protected] käimasoleva riigireformiga on maavanema institutsioon kaotamisel) Keskkonnaorganisatsioonid Eesti Keskkonna- [email protected] PlanS § 81 lg 2 (keskkonna- ühenduste Koda organisatsioone ühendav organisatsioon) Tehnovõrkude valdajad* Elektrilevi OÜ [email protected] Tehnovõrkude valdajad, kelle Telia AS [email protected] tehnilised tingimused on aluseks DP Paldiski [email protected] koostamisel Linnahoolduse OÜ Naaberkinnistute omanikud* Paldiski Sadamate AS Eesti Raudtee AS Elering AS Kavandatava tegevuse poolt Eesti Energia AS Teavitatakse kirjaga (korraldab võimalikult mõjutatavad asutused ja Alexela Terminal AS Paldiski Linnavalitsus) isikud Riigiressursside Keskus OÜ Paldiski Linnahoolduse OÜ Elamumaade omanikud ning aiandusühistud/ Kavandatava tegevuse poolt Teavitatakse kirjaga (korraldab suvilakooperatiivid võimalikult mõjutatavad asutused ja Paldiski Linnavalitsus) teisel pool Lilleaia ja isikud Naadi tänavat ning Lõuna tn ääres Laiem avalikkus* Piirkonna asutused Teavitatakse üldiste infokanalite Võimalikud asjast huvitatud või ja ettevõtted ning kaudu (ajaleht, veebileht jm) mõjutatud isikud elanikud vastavalt seaduse nõuetele * Kaasatakse DP ja KSH aruande eelnõude koostamise ja avalikustamise etappides 46 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus DP lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta küsitakse seisukohti eelolevas tabelis nimetatud ministeeriumidelt, ametitelt, Harju maavanemalt ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt. Lähtudes PlanS-i § 81 lõikest 3 on maavanemal õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Tehnovõrkude valdajaid, naaberkinnistute omanikke ja laiemat avalikkust kaasatakse DP ja KSH aruande eelnõude koostamise ja avalikustamise etappides (vt ptk 7). Kaasamise viisidena kasutatakse: • informeerimist – teavitus lehes, info kodulehekülgedel internetis, teavitus e-kirjaga, teated, avalikel infostendidel, mille asukohad on eelnevalt kokku lepitud. • konsulteerimine, seisukoha küsimine – konkreetsed küsimused (küsimustikud) või töödokumentidega tutvumine, mille osas oodatakse tagasisidet võimalike täienduste osas. • osalus – arutelud, koosolekud, töögrupid. 47 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 10. Ülevaade laekunud seisukohadest Vastavalt PlanS-i § 81 lg 2 esitab DP koostamise korraldaja (Paldiski Linnavalitsus) PHAJ DP lähteseisukohad ja KSH VTK asjaomastele asutustele (vt ptk 9) seisukoha küsimiseks. Sisuliselt läbib Paldiski PHAJ DP KSH VTK seisukohtade küsimise etapi teistkordselt. Käesolevas dokumendis esitatud KSH VTK ei erine sisu poolest oluliselt OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud VTK-st33, mis koostati lähtuvalt Paldiski Linnavalitsuse 18.11.2016 korraldusest nr 453 „Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Käesolevas peatükis käsitletakse DP lähteseisukohtadele ja KSH VTK-le ettepanekuid esitanud asutuste kirju ning antud ülevaade tehtud ettepanekutest ja nendega arvestamisest (vt Tabel 8). Lähteseisukohtade ja VTK kohta laekunud ettepanekud/seisukohad (kirjad) lisatakse käesolevale dokumendile (vt Lisa 4). Tabel 8. Ülevaade Paldiski PHAJ DP lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta laekunud ettepanekutest ning nendega arvestamisest Asutus/isik, kirja Ettepanekud Kommentaar ettepanekuga kuupäev ja number arvestamise kohta Tabel sisustatakse ettepanekute laekumisel. 33 Paldiski LV on ametkondade seisukohti küsinud Hendrikson & Ko poolt koostatud Paldiski PHAJ KSH väljatöötamise kavatsusele (töö nr 2728/16), kuid selle menetlemine jäi lõpuni viimata 48 / 49  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 11. Kasutatud materjalid • Paldiski linnavolikogu 30.06.2017.a otsus nr 25 • Paldiski hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamisest. Eksperthinnang võimaliku keskkonnamõju ja optimaalse keskkonnamõju hindamise protsessi kohta. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 2641/16, Tallinn 2016 • Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 2728/16. Tartu-Tallinn 2016-2017 • Asjassepuutuvad õigusaktid • Maa-ameti X-GIS kaardiserveri kaardirakendused 49 / 49