Tallinna lahel laevade kiiruse piiramisest

Pr Ülle Rajasalu Teie: 20.06.2017 nr 3-2/1774 Harju Maavalitsus Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 14- 1 / 04833-1 Tallinna lahel veesõidukite liikluskiiruse piiramine Austatud proua Ülle Rajasalu Oma kirjas juhite tähelepanu, et Harju Maavalitsusse on pöördunud nii Aegna saare elanikud kui ka Aegnat haldav Tallinna Kesklinna Valitsus murega, et Tallinna lahel sõitvate kiirlaevade lained kahjustavad kaldaid, sadamaehitisi ja sadamas seisvaid väikelaevu ning on ohtlikud Tallinna lahe väikelaevaliiklusele tervikuna. Te viitate oma kirjas veeseaduse § 5 ja § 18 lõike 5 kitsaskohtadele ning mainite ära nende sätete kokkusobimatuse Eesti haldusterritoriaalse korralduse seadusega. Nimelt kui veeseaduse § 5 kohaselt on avalik veekogu nii sisemeri kui ka territoriaalmeri, siis Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest tuleneb põhimõte, mille kohaselt maakondade ja KOVide piirid lõpevad kaldal ning ei ulatu sisemerele ega territoriaalmerele. Avaldate kahtlust, kas maavanem praegu ja Tallinna linn lähitulevikus saavad Tallinna lahel piiranguid seada. Oma kirjas esitasite kolm küsimust, mille vastame järgnevalt: Küsimus, kas maavanemal ning alates 2018. aasta 1. jaanuarist Tallinna linnal on olemas pädevus veeseaduse § 18 lõike 5 alusel Tallinna lahel veesõidukite liikluskiiruse piiramiseks. On õige, et Tallinna laht on sisemereks olev avalik veekogu, mis ei asu Harju maakonna ega Tallinna linna kui haldusüksuse piires. Ka järeldus, et maavanemal ei ole iseseisvat õigust rakendada veeseaduse § 18 lõikes 5 sätestatud õigust oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogu jääle minek avalikele veekogudele, mis ei asu tema territooriumil, on õige. Maavanem rakendab Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 kohaselt talle sätestatud pädevust üldprintsiibis oma maakonna piires. Ka veeseaduse § 18 lõikes 5 sätestatud õigus on rakendatav ainult maakonna piiresse jäävatele avalikele veekogudele või avalikult kasutatavatele veekogudele. Sarnaselt saaks alates 2018. aasta 1. jaanuarist kohaliku omavalitsuse üksus keelata veekogul veesõidukitega liiklemise, kehtestada liikluskiiruse piirangu või keelata veekogu jääle mineku üksnes sellel avalikul veekogul ja avalikult kasutataval veekogul, mis jääb tema territooriumil asuva haldusüksuse piiresse. Selgitada, kas ja millisel alusel on Tallinna laht Harju maakonna või Tallinna linna haldusterritooriumi osa või millisel alusel saavad nad riiklikku või omavalitsuslikku haldamist teha väljaspool oma halduspädevuse ruumilist ulatust. Veeseaduse § 18 lõike 5 alusel Harju maavanem ise piiranguid või keelde Tallinna lahele seada ei saa. Niisamuti ei saa seda teha alates 2018. aasta 1. jaanuarist Tallinna linn. On teoreetiline Endla 13 / Tallinn 10122 / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272 võimalus, kuivõrd maavalitsus on valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lõike 3 kohaselt, kohaldada Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõiget 2, mille kohaselt kui seadus ja muu õigusakt ei sätesta, kes esindab riiki konkreetses õigussuhtes, määrab riigi esindaja Vabariigi Valitsus. Maavanemale vastava pädevuse andmise otsustaks Vabariigi Valitsus korraldusega. Paralleele võib tõmmata merealaplaneeringute koostamisega maakonnaplaneeringute koostamise raames (näiteks vt. Vabariigi Valitsuse 11.10.2012 korraldus nr 441 „Maakonnaplaneeringute algatamine Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel“), kus Hiiu ja Pärnu maavanematele pandi planeerimisseaduse (kuni 2015. a 30. juunini kehtinud) § 10 lõike 3 alusel kohustus maakonnaga piirneval territoriaalmerel korraldada maakonnaplaneeringu koostamist vastava maakonnaga piirnevatel merealadel. Probleemseks võib siiski osutuda veeseaduse § 18 lõike 5 volitusnormi ulatus. Erinevalt planeerimisseadusest, mis sätestab Vabariigi Valitsuse planeeringute algatamise õiguse, ei näe veeseadus Vabariigi Valitsusele ette selgelt sätestatud õigust otsustada liikumispiirangute kehtestamist Eesti merealadel. See õigus on üksnes eeldatav tulenevalt haldusmenetluse toimeloogikast, et kui ülesannet saab täita valitsusasutus (täitevvõimu esindajana), peab ebamäärasuse korral olema kõrgemal seisval asutusel võimalik täpsustada ülesande täitjat. Alates 2018. aasta 1. jaanuarist ei saa õigust keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogu jääle minek avalikele veekogudele sarnast loogikat kasutades anda Tallinna linnale, sest viimane pole valitsusasutus. Küsimus, kas peame vajalikuks veeseaduse § 18 lõike 5 muutmise algatamist ning seda kaudu sise-ja territoriaalmerel piirangute temaatika täpsustamist. Kehtiva õiguse täiendamise vajadust ei saa välistada, kuid enne olemasoleva õigusruumi täiendamist tuleks eelkõige analüüsida, kas meresõiduohutuse seaduse alusel on juba võimalik piiranguid seada või on piirangute seadmiseks vajalik täiendada meresõiduohutuse seadust ja analüüsida, kas on mõistlik läheneda merel piirangute seadja määramisel haldusterritoriaalselt (KOV) või näiteks võiks merel piirangute seadja olla Veeteede Amet. Seni on veeseaduse § 18 sätteid kasutatud praktikas sisevetel piirangute seadmiseks ja ka õiguste üleandmine kohalikele omavalitsustele lähtub sarnasest loogikast. Meresõiduohutus Tallinna lahel on Veeteede Ameti pädevuses ja viidatud probleemide lahendamisse tuleks Veeteede Amet kaasata. Meresõiduohutuse seaduse § 471 lõike 1 alusel on Veeteede Ametil võimalus kehtestada Tallinna lahel eripiirkond (näiteks seoses suure rahvastiku tihedusega kaldaalal ja sellest tulenevalt tiheda veeliikluse, sadamate, suplejate jt rekreatsioonivõimaluste kasutajate suure hulgaga) ning seada selles eripiirkonnas laevaliiklusele kiiruspiirang veeliikluse ohutuse tagamiseks ja inimeste ja vee-elustiku kaitseks. Näiteks on samal alusel ja Pärnu maavanema ettepanekul 01.07.2011 Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud eripiirkond Pärnu lahes, et tagada ohutu veeliiklus purjetajatele, purjelauduritele ja teistele veespordiga tegelejatele. Enne piirangute seadmist tuleks negatiivne mõju välja selgitada ja dokumenteerida põhjuslik seos kiirlaevade mõjust Tallinna lahe väikelaevaliiklusele ja kaldakahjustustele. Negatiivse mõju ilmnemisel on võimalik Tallinna lahel laevaliiklusele piirangute seadmine koostöös Veeteede Ametiga läbi meresõiduohutuse seaduse regulatsiooni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister 2 (3) Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Veeteede Amet Martin Kulp 611 3097, [email protected] 3 (3) Rahandusministeerium Meie: 20.06.2017 nr 3-2/1774 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teadmiseks: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Kesklinna Valitsus Veeteede Amet Viking Line Eesti OÜ Hr Marko Amboja Tallinna lahel veesõidukite liikluskiiruse piiramine Harju Maavalitsusse on pöördunud nii Aegna saare elanikud kui ka Aegnat haldav Tallinna Kesklinna Valitsus probleemiga, et Tallinna lahel sõitvate kiirlaevade lained kahjustavad kaldaid, sadamaehitisi, sadamas seisvaid väikelaevu ning on ohtlikud Tallinna lahe väikelaevaliiklusele tervikuna. Nimetatud pöördumised on viimased Harju Maavalitsusse jõudnud Tallinna lahel kiirlaevade tekitatud lainetest tulenevate probleemide temaatika peegeldus. Kuivõrd Tallinn lahel veesõidukite liikluskiiruse piirangu temaatika on olnud akuutne pikemat aega ning oma sisult laiem, kui Aegna saarega seonduv, esitan kokkuvõtlikult ülevaate probleemi olemusest, senistest toimingutest ning võimalikest lahendusteedest. 1. Õiguslik taust Alates veeseaduse jõustumisest 16.06.1994 on kehtinud selle seaduse § 18 lõige 5 järgmises sõnastuses: „(5) Maavanemal on õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek, kui liiklemine, veesõiduki suur kiirus või jääleminek: 1) ohustab veeliiklust; 2) kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid; 3) kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda; 4) häirib teisi veekogu kasutajaid; 5) ohustab jääleminejaid.“. Riigikogu võttis 15.06.2017 vastu maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mille § 30 punktiga 4 asendatakse veeseaduse § 18 lõikes 5 sõna „maavanem“ sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus“. Seega kui eeldada, et Harju maavanemal on Tallinna lahel veeseaduse § 18 lõikest 5 tulenev pädevus, siis alates 01.01.2018 on niisugune pädevus Tallinna linnal. Veeseaduse § 5 lõike 1 punktidest 1 ja 2 tuleneb, et avalikud veekogud on muuhulgas sisemeri ja territoriaalmeri. Merealapiiride seaduse § 3 sätestab, et territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis madalvee puhul ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte. Sama seaduse § 4 sätestab, et sisemeri on mereala, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 2 lõige 1 sätestab, et Eesti territooriumi haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Sama paragrahvi 2. lõige näeb ette, et maakonnas teostatakse seaduse alusel riiklikku haldamist maavanema ja valitsusasutuste poolt. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 21 lõige 1 sätestab, et haldusüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud nime, liigi ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 4 sätestab, et haldusüksuse piirid kantakse riigi maakatastri kaardile. Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määrusega nr 59 kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistust ilmneb, et maakonnad moodustuvad kohaliku omavalitsuse üksustest. Maa-Ameti koostatud Eesti haldus- ja asutusjaotuse kaardilt (kättesaadav veebiaadressil http://geoportaal.maaamet.ee/docs/haldus_asustus/Halduskaart_350000_2016.pdf?t=20160524102339) ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksuse piir ulatub rannas veepiirini. Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996 määrusega nr 27 kehtestatud Tallinna põhimääruse lisaks 6 olevas Tallinna linna piiri kirjelduses sätestatakse, et „Tallinna merepiir kulgeb mööda mere tavalist veepiiri ümber Kakumäe, Kopli ja Paljassaare poolsaare linnapiiri alguspunkti Tallinna lahe kaldal Meriväljal“ ning et „Aegna saar kuulub Tallinna haldusala piiridesse“. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.02.2003 määrusega nr 34 kehtestatud Veeteede Ameti põhimääruse § 13 punkti 2 kohaselt on ameti põhiülesandeks muuhulgas „tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel“. Meresõiduohutuse seaduse § 45 lõige 5 sätestab, et Veeteede Amet võib üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid 2. Õiguslikud probleemid veeseaduse § 18 lõike 5 kohaldamisel Tallinna laht on sisemereks olev (vt merealapiiride seaduse § 4) avalik veekogu (vt veeseaduse § 5 p 1), mis ei asu Harju maakonna ega Tallinna linna kui haldusüksuse (vt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 21 lg 1) piires (vt Eesti haldus- ja asustusjaotuse kaarti ja Tallinna piiri kirjeldust). Kuna Tallinna laht ei ole Harju maakonna kui haldusüksuse osaks, siis ei ole maavanemal ka territoriaalset pädevust sellel alal riiklikku haldamist teha (vt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 2 lg 2). Samas ei ole vaidlust selles, et sisemerele merealapiiride seaduse tähenduses laieneb Eesti jurisdiktsioon (vt merealapiiride seaduse § 1). 3. Tallinna lahel liikluskiiruse piirangu temaatikaga tegelemise ajalugu 2002. aastal valmis Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi tellimusel Tallinna tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi uuring „Laevaliikluse purustav mõju Viimsi poolsaare, Aegna ja naissaare randadele ning selle neutraliseerimise võimalused“. Harju Maavalitsuses 2003 toimunud nõupidamisel otsustati jätkata monitooringut ja analüüsida piirangute mõjusid. Harju Maavalitsuses toimus 20.10.2005 asjaomaste osapoolte nõupidamine (nn „kiirlaevade ümarlaud“), kus tehti muuhulgas ettekanded „Kiirlaevad tallinna lahel“ (Heino Levald), „Senised kiirlaevade lainete uuringud tallinna lahes“ (Tarmo Kõuts), „Kiirlaeva lainete mõju Kommunaalameti bilansis olevatele hüdrotehnilistele rajatistele“ (Ain Valdmann) ja „Kiirlaevade monitooringud Tallinna lahel“ 8taidus Linikoja). 2006. aastal toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis nõupidamine, kus otsustati, et pärast vajalike uuringute tegemist esitab Tallinna Linnavalitsus nende tulemused ja piiranguettepanekud majandus- ja kommunikatsiooniministrile otsustuste tegemiseks. Harju Maavalitsus tegi 2006. aastal ministeeriumile ka ettepaneku täiendada veeseaduse regulatsiooni selliselt, et sise- ja territoriaalmerel ning laevatatavatel sisevetel kehtestaks lubatud kiiruse piirangud Veeteede Ameti ettepanekul majandus- ja kommunikatsiooniminister. Harju Maavalitsuses 11.07.2012 toimunud nõupidamisel käsitleti Tallinna lahel liiklevate veesõidukite liikluskiiruse piirangu temaatikat taaskord. Tutvuti Jaanus Tamme uuringuga suurte reisilaevade kiirusest Tallinna lahel tekkiva lainetuse mõõtmistulemustest ning huvitatud osapooled said esitada oma argumente ja 2 (3) seisukohti. Muuhulgas tõusetus uuesti ka veeseaduse § 18 lõike 5 kohase pädevuse rakendamisvõimaluste temaatika. 4. Tallinna lahel veesõidukite liikluskiiruse piirangute eesmärk ja menetluskriteeriumid Senisest menetlusest ilmneb, et tallinna lahel veesõidukite liikluse võimalikul piirangul on järgmised aspektid:  meresõiduohutuse aspekt – kas kiirlaevade tekitatavad lained kujutavad ohtu väikelaevadele ja millised oleksid adekvaatsed liikluskiiruse piirangu meetmed;  keskkonnakaitseline aspekt – kas lained lõhuvad kaldaid, kahjustavad veekogu seisundit või kalavarusid;  huvitatud isikute kaasamise aspekt – kindlaks tuleb teha isikute ring, keda võimalikud piirangud puudutavad ning kellele tuleb anda menetluses seisukohtade esitamise võimalus. Haldusmenetluse seaduse §-de 4 ja 54 kohaselt peab haldusotsustus olema proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. See tähendab, et piirangute kehtestamise eelselt tuleb asjatundjate abil panna paika kriteeriumid, millises ulatuses piirangud kehtestada. Eelneva põhjal palun Teilt seisukohta järgmises:  Kas maavanemal ning alates 01.01.2018 Tallinna linnal on olemas pädevus veeseaduse § 18 lõike 5 alusel Tallinna lahel veesõidukite liikluskiiruse piiramiseks.  Kui leiate, et maavanemal ja alates 01.01.2018 Tallinna linnal kõnealune pädevus on olemas, siis palun Teid selgitada, millisel alusel on Tallinna laht Harju maakonna või Tallinna linna haldusterritooriumi osa või millisel alusel saavad nad riiklikku või omavalitsuslikku haldamist teha väljaspool oma halduspädevuse ruumilist ulatust.  Kas peate vajalikuks veeseaduse § 18 lõike 5 muutmise algatamist ning sedakaudu sise- ja territoriaalmerel piirangute temaatika täpsustamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Rajasalu maavanem Kristjan Kenapea 6118574 [email protected] 3 (3) Tere, Keiu Saadan edasi MKM-ist saadetud koosolekukutse. Palun registreeri. Tervitades Anton From: Kadi Saks Sent: Monday, July 24, 2017 9:29 AM To: Anton Merits <[email protected]> Subject: FW: Tallinna lahel laevade kiiruse piiramisest Hei, Praeguse seisuga on tulekust teada andnud ainult Harju MV (2 inimest: maavanema asetäitja Leevi ja esimese kirja koostaja Kristjan Kenapea). Terv. Kadi From: Kadi Saks Sent: Friday, July 14, 2017 11:12 AM To: 'Martin Kulp' <[email protected]>; Rene Arikas <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Cc: Taivo Linnamägi ([email protected]) <[email protected]>; Katrin Andre <[email protected]> Subject: Tallinna lahel laevade kiiruse piiramisest Tere, Harju Maavanem pöördus 20. juunil 2017. a Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole avaliku palvega selgitada haldusüksuste õigust veeliikluse piiramisel tulenevalt erinevatest õigusaktidest ning ettepanekuga Veeseaduse § 18 lõike 5 muutmiseks. Rahandusministeeriumi vastusest 13. juulil 2017. a selgub, et Veeteede Ametil on meresõiduohutuse seadusest tulenevalt õigus eripiirkondi kehtestada ja seal laevade liikluskiirust piirata. Niisamuti ei ole välistatud Veeseaduse § 18 lõike 5 muutmise vajadus. Tulenevalt Harju Maavanema pöördumisest ja Rahandusministeeriumi vastusest teen ettepaneku kõikide osapoolte kohtumiseks, kaasates ka Veeteede Ameti, et mitme-poolselt arutada ja selgitada, millised tegevused ja õigusaktidest tulenevad volitused ja õigused erinevatel asutustel on. Kutsume teid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse 26. juulil 2017. a kell 13:00. Palun andke enda tulekust teada hiljemalt 21. juuliks 2017. a. Lugupidamisega, Kadi Saks Merendustalituse peaspetsialist Lennundus- ja merendusosakond Tel: +372 625 6404 www.mkm.ee | Harju 11, Tallinn 15072 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium