Ministri määruste muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 15.06.2026 nr 25 Ministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 32 lõike 9, § 34 lõike 3, § 36 lõike 2, § 37 lõike 3 ja § 42 lõike 3 ning ravimiseaduse § 31 lõike 6 punkti 3 alusel. § 1. Sotsiaalministri 19. juuli 2012. a määruse nr 29 „Ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sagedus, ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse läbiviimise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta isikule selgituste andmise tingimused ja kord ning Terviseametile ohjeldusmeetmete rakendamisest teavitamise kord ja esitatavate andmete loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 19. juuli 2012. a määruses nr 29 „Ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sagedus, ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse läbiviimise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta isikule selgituste andmise tingimused ja kord ning Terviseametile ohjeldusmeetmete rakendamisest teavitamise kord ja esitatavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Ohjeldusmeetmete rakendamise tingimused ja kord“; 2) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 144 lõike 2“ tekstiosaga „ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 34 lõike 3, § 36 lõike 2 ja § 37 lõike 3“; 3) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „psühhiaatrilise abi seaduse § 141 lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga „ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 34 lõigetes 1 ja 2“; 4) paragrahvi 3 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 4 punktis 2“ tekstiosaga „või tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 35 lõikes 2“; 5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 144 lõikes 1“ tekstiosaga „ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 lõikes 2“. § 2. Terviseministri 24. oktoobri 2024. a määruse nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ muutmine  2 Terviseministri 24. oktoobri 2024. a määruse nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ § 6 lõiget 6 täiendatakse punktiga 9 järgmiselt: „9) ohjeldusmeetmete rakendamine ja riskide hindamine.“. § 3. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 punktist 18 jäetakse välja sõnad „statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva“; 2) paragrahvi 722 pealkirjast ja tekstist jäetakse läbivalt välja sõnad „Statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva“. § 4. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § 81 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalministri määruse „Ministri määruste muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisu kokkuvõte Määrusega muudetakse nelja tervishoiu määrust eesmärgiga viia need kooskõlla vastavate seaduste muudatustega, ühtlustada tervishoiuteenuste osutamisel patsientidele ohjeldusmeetmete kohaldamist, parandada nende kasutamise dokumenteerimist ja riskide hindamist ning suurendada patsientide ja tervishoiutöötajate ohutust. Kolme määrust muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) alusel, millega luuakse selge õiguslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel.  Sotsiaalministri 19. juuli 2012. a määrust nr 29 „Ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sagedus, ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse läbiviimise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta isikule selgituste andmise tingimused ja kord ning Terviseametile ohjeldusmeetmete rakendamisest teavitamise kord ja esitatavate andmete loetelu“ täiendatakse viidetega tervishoiuteenuste korraldamise seadusele, laiendades määruse kohaldamisala. Seni vaid psühhiaatrilise abi seaduse alusel kohaldatud ohjeldusmeetmete rakendmise regulatsiooni kohaldamisala laiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel rakendatavatele juhtudele.  Terviseministri 24. oktoobri 2024. a määruse nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ patsiendiohutuse nõuete hulka lisatakse ohjeldusmeetmete rakendamine ja sellega seotud riskide hindamine.  Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrusest nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ jäetakse välja piirang, mis seostas ohjeldusmeetmete dokumenteerimise üksnes statsionaarse psühhiaatrilise raviga, laiendades nõuete kohaldamisala kõigile asjakohastele juhtudele. Määruse eesmärk on kehtestada selge ja üheselt mõistetav õiguslik raamistik ohjeldusmeetmete rakendamiseks vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel juhtudel, kui patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tuleneva terviseseisundi tõttu puudub tal otsusevõime ning sellest tulenevalt esineb otsene oht tema enda või teiste isikute elule või tervisele. Kavandatavad muudatused on vajalikud ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasneva pideva jälgimis- ja dokumenteerimiskohustuse täitmiseks ning patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse tagamiseks, samuti tervishoiuteenuste ühtlase kvaliteedi ja ravi tulemuslikkuse kindlustamiseks.  Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks apteegibussi tegevuse tingimused, sealhulgas sõidugraafiku ning teenuse osutamise kohtade avaldamise. Muudatus on vajalik seoses ravimiseaduse muutmisega, millega kaotatakse apteegibussi regulatsioon. 1.2. Määruse ettevalmistajad 1 Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik Made Bambus ([email protected]). Seletuskirja mõjuanalüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Gerli Põdra ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi Meristo ([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse järgmisi õigusakte: 1) sotsiaalministri 19. juuli 2012. a määrus nr 29 „Ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sagedus, ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse läbiviimise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta isikule selgituste andmise tingimused ja kord ning Terviseametile ohjeldusmeetmete rakendamisest teavitamise kord ja esitatavate andmete loetelu“ (RT I, 25.07.2012, 3); 2) terviseministri 24. oktoobri 2024. a määrus nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ (RT I, 29.10.2024, 1); 3) sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ (RT I, 10.04.2025, 5); 4) sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ (RT I, 06.03.2024, 2). Määrus ei too kaasa olulist mõju isikuandmete töötlemisele. Määrus on küll seotud isikuandmete töötlemisega, kuid määrusega ei kehtestata uusi isikuandmete töötlemise aluseid. Samuti ei muudeta andmete koosseisu, töötlemise viisi ega andmete töötlejaid. Seetõttu ei kaasne määrusega olulisi muudatusi isikuandmete töötlemises. Määrus toob tervishoiuteenuse osutajatele (edaspidi TTO) kaasa peamiselt ühekordse kohanemiskoormuse, ent toob püsiva kasu selles, mis puudutab õiguslikku selgust, teenuste kvaliteeti ja tööohutust. Ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasnev pidev jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus suurendab mõnevõrra TTO-de halduskoormust, kuid teisalt väheneb halduskoormus vaidlusaluste olukordade lahendamisel, mille menetlemise protsessi võib kuluda märkimisväärne hulk töötajate ja juhtkonna tööaega. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest paragrahvist. Esimese nelja paragrahviga muudetakse kolme tervishoiuvaldkonna määrust. Paragrahvis 5 sätestatakse määruste jõustumise aeg. Paragrahviga 1 täiendatakse sotsiaalministri 19. juuli 2012. a määruse nr 29 „Ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sagedus, ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse läbiviimise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta isikule selgituste andmise tingimused ja kord ning Terviseametile ohjeldusmeetmete rakendamisest teavitamise kord ja esitatavate andmete loetelu“ preambulit ning paragrahve 1, 3 ja 4, lisades viited tervishoiuteenuste korraldamise seaduse asjakohastele sätetele, laiendades selliselt määruse kohaldamisala ohjeldusmeetmete rakendamisele vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel. Määrus kehtestab ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sageduse, ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse pidamise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta patsiendile selgituste andmise tingimused ja korra, samuti rohkem kui 24 tundi kestnud ohjeldusmeetme rakendamise korral Terviseametile sellest teatamise korra ja esitatavate andmete loetelu. 2 Määruse koostamisel on lähtutud piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) standarditest ohjeldusmeetmete rakendamisel. CPT standardite kohaselt võib patsiendi suhtes ohjeldusmeetmeid kasutada üksnes viimase abinõuna, mida rakendada otsese vigastuse vältimiseks või akuutse rahutusseisundi ja/või vägivalla vähendamiseks. Pärast ohjeldusmeetmete kasutamise lõpetamist tuleb tingimata patsienti küsitleda. Arsti jaoks tähendab see võimalust selgitada patsiendile meetme kasutamise otstarvet ning seeläbi vähendada psühholoogilise trauma mõju, samuti arsti ja patsiendi suhte taastamist. Patsiendi jaoks annab selline küsitlus võimaluse oma erutuse põhjust enne ohjeldusmeetmete rakendamist selgitada. See võib aidata patsiendi käitumist paremini mõista nii patsiendil endal kui ka personalil. CPT peab oluliseks ka korrapärase aruandluse esitamist järelevalveorganile. See hõlbustab ülevaate saamist ohjeldusmeetmete kasutamise praktikast.1 Määrus viitab ohjeldusmeetme rakendamisel vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud üldreeglitele. Isik, kelle suhtes ohjeldusmeedet rakendatakse, peab olema tervishoiutöötaja pideva järelevalve all. Määrus sätestab ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sageduse rakendatavate ohjeldusmeetmete liikide kaupa. Füüsilise ohjeldamise jälgimise sageduse kohta määrus erisätet ei kehtesta, sest lähtuvalt füüsilise ohjeldamise olemusest eeldab see igal juhul pidevat füüsilist kontakti isiku ja ohjeldusmeetme rakendaja vahel. Seega on tagatud ka pidev ja vahetu ohjeldusmeetme rakendamise jälgimine. Patsiendi ohjeldamisel ravimite abil peab tervishoiutöötaja ravimi toimet arvestades hindama isiku seisundit vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord tunni jooksul kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni ja ravimi oodatava toime lõppemiseni. Mehaanilise ohjeldamise korral peab tervishoiutöötaja isiku seisundit hindama vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord tunni jooksul. Vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel ei ole isiku eraldusruumi paigutamine lubatud. Seega kohaldub eraldusruumi paigutatud patsiendi jälgimise sageduse regulatsioon vaid psühhiaatrilise abi seaduse alusel kohaldatavale ohjeldamisele. Isiku jälgimine ohjeldusmeetme rakendamisel on oluline tema tervise ohutuse ja õiguste kaitse tagamise seisukohalt. Ohjeldusmeetme rakendamise jälgimise sageduse kehtestamisel on lähtutud väljakujunenud praktikast. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et rakendatava ohjeldusmeetme kestus oleks võimalikult minimaalne ja riivaks patsiendi põhiõigusi võimlikult vähe. Ohjeldusmeetme rakendamisel peab arst isiku seisundit kontrollima kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni vähemalt üks kord nelja tunni jooksul. Ohjeldusmeetme rakendamise otsustab üldjuhul arst. Üksnes vältimatu vajaduse korral võib esialgse otsuse teha õde või ämmaemand, välja arvatud ohjeldamiseks ravimite abil, ning ka sel juhul tuleb arsti ohjeldamise alustamisest viivitamata teavitada ja sellele peab järgnema arsti otsustus ohjeldamise jätkamise kohta. Ohjeldusmeetme rakendamist ei pea tingimata jälgima arst. Arst peab kontrollima isiku seisundit ja hindama ohjeldusmeetme rakendamise vajadust vastavalt isiku seisundile kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni. Määrus reguleerib ohjeldusmeetme rakendamise kohta isikule selgituste andmist. 1 http://www.cpt.coe.int/estonian.htm, lk 56–61. 3 Ohjeldusmeetme rakendamise käigus selgitab tervishoiutöötaja isikule arusaadaval viisil ohjeldusmeetme rakendamise põhjuseid ja tegevusi, mida ohjeldusmeetme rakendamiselkasutatakse. Selgituste andmise ulatus ja aeg sõltuvad patsiendi terviseseisundist ning patsiendile antakse selgitusi sellest sõltuvalt kas ohjeldusmeetmete rakendamise käigus või ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse käigus. Kui ohjeldusmeetme rakendamise käigus ei ole isiku terviseseisundi tõttu selgituste andmine võimalik, selgitab arst ohjeldusmeetme rakendamisega seotud asjaolusid isikule pärast ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamist. Määrus sätestab ka ohjeldusmeetme rakendamisest Terviseameti teatamise korra ja esitatavate andmete loetelu. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 lõikele 2 on TTO kohustatud viivitamata teatama Terviseametile järelevalve alustamiseks igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme rakendamine kestab rohkem kui 24 tundi järjest. Teatises edastatakse Terviseametile patsiendi haigusloo number ja ohjeldusmeetme kasutamise asjaolud. Andmete täpsem loetelu on sätestatud määruse § 4 lõike 2 punktides 1–9. Kirjalik teatis peab sisaldama andmeid TTO kohta, patsiendi haigusloo numbrit (teatises isiku nime ei märgita, kuna see ei ole järelevalve tegemise otsustamiseks vajalik), teavet, kas patsiendi suhtes on varem ohjeldusmeetmeid rakendatud (jah või ei), rakendatud ohjeldusmeetme liiki, ohjeldusmeetmete rakendamise algus- ja lõpuaega ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta (nt jälgimispalat). Ohjeldusmeetme rakendamine üle 24 tunni on oma olemuselt erakordne meede. Ohjeldusmeetme rakendamisest teavitamise korral saab Terviseamet teatise alusel juhtumipõhiselt otsustada järelevalve alustamise vajaduse üle, samuti saab teatise andmeid kasutada korralise kontrolli planeerimisel. Paragrahviga 2 lisatakse terviseministri 24. oktoobri 2024. a määrusesse nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ nõue, et TTO rakendab vastavalt oma tegevusvaldkonnale patsiendiohutuse tagamiseks ja riskide vähendamiseks ka ohjeldusmeetmete rakendamise ja riskide hindamise juhendit. Muudatusega tagatakse, et patsiendiohutuse tagamise süsteem hõlmab ohjeldusmeetmete rakendamisega seotud riske. Ohjeldamismeetmete reguleerimine on osa tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse raamistikust. Selle valdkonna kohta kehtib Eestis 2024. aasta oktoobris vastu võetud määrus, mille järgi peab igal TTO-l olema kvaliteedijuhtimissüsteem ning ohjeldamise protseduurid kuuluvad selle süsteemi alla. Määrus sätestab, et igal TTO-l peab olema vähemalt kaheksa juhendit: patsiendi identifitseerimise, patsiendi nõusoleku dokumenteerimise, haiglanakkuste ennetamise, kätehügieeni, ravimite ohutu väljakirjutamise, kukkumisriskide ennetamise, lamatiste ennetamise ja kirurgilise ohutuse tagamise juhend. Nüüd lisandub nendele ka ohjeldusmeetmete rakendamise ja riskide hindamise juhend. Paragrahviga 3 jäetakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ § 33 punktist 18 ning § 722 pealkirjast ja tekstist läbivalt välja tekstiosa, mis piirab ohjeldusmeetmete rakendamise dokumenteerimise regulatsiooni statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibivate patsientidega, laiendades dokumenteerimis- ja säilitamiskohustuse kohaldamisala ohjeldusmeetmete rakendamisele vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel. Kehtiva määruse §-s 33 on sätestatud haigusloo osade nimetused. Punkti 18 järgi on üheks haigusloo osaks ka statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi suhtes rakendatud ohjeldusmeetmete leht, määruse kohaselt patsiendi suhtes rakendatud ohjeldusmeetmete leht. Määruse § 722 sätestab patsiendi suhtes rakendatud ohjeldusmeetmete lehe kannete loetelu, et saada põhjalik ülevaade patsiendi suhtes rakendatud ohjeldusmeetmete rakendamisest. TTO dokumenteerib ohjeldusmeetme rakendamise aja, ohjeldusmeetme rakendamisele 4 eelnenud olukorra, ohjeldusmeetme rakendamise põhjused, ohjeldusmeetme rakendamise käigu, ohjeldusmeetme rakendamise otsuse teinud arsti andmed, ohjeldusmeetme rakendamisel patsiendile ja teistele isikutele tekkinud vigastused ja kahju, andmed turvateenuse osutaja või politsei kaasamise kohta, andmed isikuga ohjeldusmeetme rakendamise järel peetud vestluse kohta. Ohjeldusmeetmete lehele lisatakse määruse järgi leht ohjeldatud patsiendi kirjalike märkustega, juhul kui patsient on kasutanud õigust esitada ohjeldamise kohta omapoolseid märkusi. Ohjeldusmeetmete leht vormistatakse TTO valitud vormi kohaselt. Paragrahviga 4 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § 81. Sätte kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna ravimiseaduse muudatuse jõustumisega 1. mail 2026. a muutus kehtetuks apteegibusside regulatsioon. Kriisi- või eriolukordades jäävad kehtima ka muud ravimiseadusest tulenevad mehhanismid (nt RavS § 15 lg 8), mistõttu negatiivset mõju valmisolekule ei teki. Eestis ei ole apteegibussi teenuse osutamiseks kunagi esitatud ühtegi taotlust. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3, mis keelab piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise, ja artikliga 5, mis sätestab õiguse vabadusele ja isikupuutumatusele; Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 1, 3 ja 6, mis tagavad inimväärikuse, füüsilise ja vaimse puutumatuse ning isikuvabaduse; ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga2, mis keelab vaimse tervise häirete alusel diskrimineerimise ning seab piirid sundravi ja füüsiliste piirangute kasutamisele; ÜRO piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise vastase konventsiooniga ning Euroopa Nõukogu soovituste ja juhistega, mis rõhutavad, et igasugune ohjeldusmeede peab olema põhjendatud, ajaliselt piiratud, dokumenteeritud ja allutatud tõhusale järelevalvele. 4.1 Määruse §-de 1–3 mõjud Määruse rakendamisega tuuakse ohjeldusmeetmete rakendamine otseselt patsiendiohutuse raamistikku. See tähendab, et suureneb tähelepanu riskide hindamisele, paraneb ohjeldusmeetmete dokumenteerimine ja jälgitavus, väheneb meetmete väärkasutuse risk, mis kokkuvõttes suurendab nii patsiendi enda kui ka teiste isikute turvalisust. Muudatuste peamine mõju on tervishoiusüsteemis ohjeldusmeetmete kasutamise laiendamine ja selgem reguleerimine, millega kaasneb parem patsiendiohutus, suurem õigusselgus ja tugevam järelevalve. Muudatustest on mõjutatud järgmised sihtrühmad: patsiendid, tervishoiutöötajad, tervishoiuteenuse osutajad ja riigiasutustest Terviseamet. Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset ja majanduslikku mõju, samuti mõju riigivalitsemisele ja infotehnoloogilistele arendustele. Patsiendid Sotsiaalne mõju Määruse rakendamisega suureneb patsientide turvalisus, kuna ohjeldusmeetmete rakendamine on paremini reguleeritud, dokumenteeritud ja seotud riskide hindamisega. 2 Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll – Riigi Teataja . 5 Muudatus tähendab, et ohjeldusmeetmeid võidakse rakendada ka varasemast laiema ringi tervishoiuteenuste puhul. Tervishoiutöötajad Sotsiaalne mõju Ohjeldusmeetmete rakendamise selgem regulatsioon ja riskide hindamine aitavad vähendada ohtlikke olukordi ning suurendada tööohutust. Ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasnev pidev jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus suurendab mõnevõrra tervishoiutöötajate töökoormust. Tervishoiuteenuse osutajad Sotsiaalne ja majanduslik mõju Määrus toob tervishoiuteenuse osutajatele kaasa peamiselt ühekordse kohanemiskoormuse, mis on seotud juhendmaterjalide koostamise, koolituste läbiviimise ja infosüsteemide kohandamisega. Muudatused parandavad patsiendiohutuse tagamise süsteemi toimimist ning aitavad tagada tervishoiuteenuste ühtlase kvaliteedi ja ravi tulemuslikkuse. Mõju riigivalitsemisele Halduslik mõju Määrus täpsustab õiguslikku alust ja kohaldamisala, mille tulemusena muutub regulatsioon selgemaks ja ühtsemaks. Terviseametile paraneb järelevalve teostatavus, kuna ohjeldusmeetmete rakendamine on paremini dokumenteeritud ja jälgitav. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määrus ei too kaasa olulist mõju isikuandmete töötlemisele. Määrus on küll seotud isikuandmete töötlemisega, kuid määrusega ei kehtestata uusi isikuandmete töötlemise aluseid. Samuti ei muudeta andmete koosseisu, töötlemise viisi ega andmete töötlejaid. Seetõttu ei kaasne määrusega olulisi muudatusi isikuandmete töötlemises. Mõju halduskoormusele Ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasnev pidev jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus suurendab mõnevõrra TTO-de halduskoormust, kuid teisalt väheneb halduskoormus vaidlusaluste olukordade lahendamisel, mille menetlemise protsessi võib kuluda märkimisväärne hulk töötajate ja juhtkonna tööaega. 4.2. Määruse § 4 mõju Määruse rakendamisel ei avaldu mõju demograafiale, loodus- ja elukeskkonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Muudatuste mõju majandusele ja riigivalitsemisele on väheoluline. Alates 1. märtsist 2005. a kuni tänaseni ei ole apteegid Ravimiametilt apteegibussi pidamise luba taotlenud, kuna tegevus on ressursimahukas ja majanduslikult vähem tõhus võrreldes 6 seaduses sätestatud teiste võimalustega hajaasustuspiirkondades klientideni jõudmiseks. Seetõttu ei mõjuta muudatus ettevõtetevahelist konkurentsi, äritegevuse aktiivsust, jätkusuutlikkust ega elujõulisust. Muudatus avaldab Ravimiameti töökorraldusele vähest mõju, kuna protseduuri ulatus ja avaldumise sagedus on piiratud ning negatiivseid mõjusid ei tuvastatud. Jõustumisel vabaneb Ravimiamet praktikas kasutamata protseduurist, mis nõudis erakorralise loa väljastamise valmisolekut, tööjuhendite ülevaatust ja ametnike väljaõpet. Positiivse mõjuna suureneb tööülesannete ja ressursside kasutamise selgus, piirdudes ühekordse ametijuhendite, tööprotsesside ja eeskirjade korrigeerimisega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuete määruse kohaselt on TTO- del kvaliteedisüsteemi osana kohustus koostada asutusesisesed juhendid ja koolitusmaterjalid, et tagada patsientide ohutus ja tervishoiuteenuste kvaliteet. Muudatuste jõustumisel tekib TTO-del vajadus koostada uued juhendmaterjalid ja korraldada koolitusi, mida tuleb rakendada kvaliteedisüsteemi raamistikus. Kuna lisanduvad ohjeldusmeetmete rakendamisega seotud teemad, suureneb pisut TTO-de halduskoormus seoses ajutise administratiivse töökoormuse kasvuga. Koolitus peaks katma ohjeldusmeetme rakendamise, jälgimise, dokumenteerimise ja ohjeldusmeetme rakendamise järel peetava vestluse põhimõtted. Koolituse maht ja vorm ei ole kindlaks määratud: selle võib korraldada sisekoolitusena, osta sisse teenusena või kasutada erialaliitude pakutavaid koolitusi. Hinnanguliselt võiks vajaliku sisu ära katta 4–8- tunnine koolitus, mistõttu saaks seda potentsiaalselt rakendada ka olemasoleva erialase täiendõppe plaani raamides. Lisaks tekib TTO-del vajadus asutusesiseste dokumentide (nt sisekorraeeskirjad, ohjeldusprotokollid ja riskihindamise vormid) ajakohastamiseks või loomiseks, kuid tegemist on ühekordse tööga, mille saab samuti teha tavapärase kvaliteedisüsteemi raames. TTO-d vastutavad selle eest, et tervishoiutöötajad dokumenteeriksid korrektselt kõik rakendatud ohjeldusmeetmed. Seda lihtsustab standardne elektroonne vorm, mis eeldab väiksemahulisi IT-arendusi TTO infosüsteemis (lisakulu asutustele suurusjärgus mõned tuhanded eurod). Uue andmekogu loomiseks vajadus puudub. Nimetatud halduskoormuse suurenemist tasandavad ühekordsed IT- ja sisekorrakulud väiksema vigastuste arvu, töökatkestuste harvenemise ja kindlustusvaidluste vähenemise näol. Lisaks on halduskoormust vähendavad asjaolud mainitud tervishoiutöötajate sihtrühma all. Kokkuvõttes toob muudatus TTO-dele kaasa peamiselt ühekordse kohanemiskoormuse, ent toob püsiva kasu selles, mis puudutab õiguslikku selgust, teenuste kvaliteeti ja tööohutust. Määruse § 4 rakendamise täiendavad tegevused piirduvad ühekordse ametijuhendite, tööprotsesside ja eeskirjade korrigeerimisega. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega märkimisväärseid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2026. a koos tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seadusega (ohjeldusmeetmete rakendamine), mille rakendmiseks määrus kehtestatakse. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu koostamisse on panustanud lai ring eksperte ja asjaomaseid huvirühmi. Määruste koostamisel on lähtutud seaduseelnõu koostamise käigus sihtrühmadelt (sh Justiits- 7 ja Digiministeerium, Õiguskantsleri Kantselei, Tervisekassa, Ravimiamet, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Patsientide Liit ja Riigikogu sotsiaalkomisjon) saadud tagasisidest. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks õiguskantslerile, Terviseametile, Tervisekassale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Patsientide Liidule. Tagasiside ja sellega arvestamise info on leitav seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelist. 8  Ministri määruste muutmise seletuskirja juurde Lisa 1 KOOSKÕLASTUSTABEL Ministri määruste muutmise kooskõlastamisel saabunud märkused ja ettepanekud Esitaja ja märkuse sisu Märkuse kommentaar Õiguskantsleri Kantselei Tänan võimaluse eest avaldada arvamust nelja tervishoiuvaldkonna määruse Selgitame. Peame oluliseks teha koostööd CPT-ga, kaaluda nende soovitusi muutmise eelnõu kohta. Ehkki eelnõuga ei ole kavas muuta sotsiaalministri ning võimalusel neile sisuliselt vastata. Riigil ei ole siiski otsest kohustust 19. juuli 2012. a määruse nr 29 § 1 lõiget 5, oleks praegu sobiv võimalus teha võtta normatiivses sõnastuses üle konkreetseid kvantitatiivseid nõudeid ajakohaseks ka see säte. Eelnõu seletuskirjas on osutatud, et määruse nr 29 (näiteks viidatud kahe tunni reegel), vaid tagada soovituse eesmärgi – muutmisel juhindutakse Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise patsiendi õiguste ja ohutuse tõhusa kaitse – tegelik saavutamine. või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) standarditest. CPT Meie hinnangul võib sagedase arstliku kontrolli nõude kehtestamine muudab ajapikku oma hinnanguid ja vajaduse korral seab väärkohtlemise (praktikas kahe tunni intervalli sätestamine) kaasa tuua riski, et: ennetamiseks ja inimeste õiguste kaitseks rangemaid nõudeid. CPT on 2023. aasta Põhja-Makedoonia visiidi raporti punktis 159 rõhutanud, et  sisuline meditsiiniline otsustus asendub formaalsete ajapõhiste ohjeldusmeetmeid kasutataks alati võimalikult lühikest aega (tavaliselt pigem ülevaatuste dokumenteerimisega; minuteid kui tunde). Kui patsient allutatakse erandkorras mehaanilisele  tegelik järelevalve ei parane, vaid muutub eeskätt formaalseks ohjeldamisele või paigutatakse eraldusruumi kauemaks kui kaheks tunniks, käsitluskohustuseks, mille täitmine ei pruugi patsiendi olukorda peab arst ohjeldamise jätkamise vajaduse vähemalt iga kahe tunni tagant üle sisuliselt parandada; vaatama. Iga patsient, keda mehaaniliselt ohjeldatakse või kes paigutatakse  ressursside ümberjaotus (näiteks arsti tööaja suunamine eraldusruumi, peab olema kvalifitseeritud tervishoiutöötaja pideva järelevalve formaalseteks kontrollideks) võib vähendada teiste patsientide ravi all ning tema elutähtsaid näitajaid tuleb regulaarselt kontrollida. Määruse nr kvaliteeti ja kättesaadavust. 29 § 1 lõikes 5 on öeldud, et ohjeldusmeetme rakendamisel peab arst hindama inimese seisundit ja meetme rakendamise vajadust vähemalt üks kord nelja Seetõttu ei pruugi selline regulatsioon praktikas suurendada patsientide tunni jooksul kuni meetme rakendamise lõpetamiseni. Seega ei pruugi põhiõiguste kaitset, vaid võib teatud juhtudel seda hoopis nõrgendada. Lisaks määruse nr 29 § 1 lõikes 5 sätestatu olla kooskõlas CPT nõudega, et arst peab on tervishoius viimastel aastatel oluliselt laienenud õdede roll ja vastutus ning mehaaniliselt ohjeldatud või eraldusruumi paigutatud patsiendi üle vaatama see areng tõenäoliselt jätkub ka edaspidi. vähemalt iga kahe tunni tagant. Palun kaaluge võimalust muuta ka sotsiaalministri määruse nr 29 § 1 lõiget 5, et see vastaks CPT nõuetele. Justiits- ja Digiministeerium 1  Esitaja ja märkuse sisu Märkuse kommentaar Justiits- ja Digiministeeriumile on kooskõlastamiseks saadetud üks ministri Arvestatud. Preambula korrigeeritud. Mõeldud oli dokumenteerimise korda. määruste muutmise eelnõu, mis seondub ohjeldamismeetmete rakendamise temaatikaga. Tekkis selline tähelepanek. Eelnõu preambulis on volitusnormide loetelu, mille hulgas on TTKS § 4(2) lg 2. Tegemist ei ole volitusnormiga. Selguse huvides uuriksin, kas mõeldud on TTKS § 4(2) lg-t 3, mis seondub selle dokumenteerimise korraga. Eesti Haiglate Liit 1. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 lõikele 2 on TTO Selgitame. Määruste muudatusi ette valmistades oleme lähtunud asjaolust, et kohustatud viivitamata teatama Terviseametile järelevalve alustamiseks igast kui medikamentide manustamine rahustamise või sedatsiooni eesmärgil on juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme rakendamine kestab rohkem kui 24 raviplaani osa (mida see intensiivravipalatis on), siis me ei käsitle seda tundi järjest. farmakoloogilise ohjeldamise episoodina. Ehk sellele ei laiene rohkem kui 24 Kommentaar: kohustus teavitada Terviseametit juhtudest, kus tundi kestnud ohjeldusmeetme rakendamise korral Terviseametile sellest ohjeldusmeetmete rakendamine on kestnud üle 24 tunni ning kohustus teatamise kord. dokumenteerida ohjeldusmeetmete rakendamine eraldi ohjeldusmeetmete Isik, kelle suhtes ohjeldusmeedet rakendatakse, peab olema tervishoiutöötaja lehel võivad olla põhjendatud tavaosakonnas viibivate patsientide puhul, kuid pideva järelevalve all. Ohjeldatud patsiendi jälgimine toimub samadel alustel, palume kaaluda erandi loomist intensiivraviosakonnas viibivate patsientide nagu teiste pidevat jälgimist vajavate patsientide puhul ehk patsienti jälgitakse suhtes. Intensiivraviosakonnas kasutatakse medikamentoosset ohjeldamist intensiivravipalatis vastavalt kehtivatele nõuetele ja juhistele. Tuleb tagada, et sedatsiooni näol sageli päevade, vahel ka nädalate kaupa. Vajadusel mehaaniliseks ohjeldamiseks kasutatavad vahendid on nõuetele vastavad. rakendatakse sealjuures ka füüsilisi ohjeldusmeetmeid. Eraldi Ohjeldatud patsient ei saa olla üksi, ilma et kindlaksmääratud intervalliga dokumenteerimiskohustus toob kaasa märkimisväärse täiendava töökoormuse oleks mõõdetud tema elutähtsad näitajad, näiteks hinnatud nahavärvi- ja ning praktikas tähendaks see Terviseameti teavitamist pea iga patsiendi puhul. terviklikkust ohjeldatud jäsemel, pakutud juua. Mehaanilisel ohjeldamisel Arvestades, et teavitamine on personali jaoks oluline lisatöö, peab see tegevus peab tervishoiutöötaja hindama isiku seisundit vastavalt vajadusele, kuid olema väga põhjendatud ning olulist lisaväärtust toov. Vanemaealistel on vähemalt üks kord tunni jooksul kuni ohjeldusmeetme rakendamise haiglasse sattumisel rahutus väga kerge tekkima. See tähendab, et rahustite lõpetamiseni. Ohjeldusmeetme rakendamisel peab arst hindama isiku kasutamine suuremas või väiksemas mahus on suhteliselt sage praktika. Igast seisundit ja ohjeldusmeetme rakendamise vajadust vastavalt vajadusele, kuid sellisest määramisest teavitamine (tavaliselt on rahustamine vajalik kauem vähemalt üks kord nelja tunni jooksul kuni ohjeldusmeetme rakendamise kui 24 tundi) ei ole otstarbekas ega proportsionaalne. lõpetamiseni. Dokumenteerimine ja ohjeldatud isiku pidev järelevalve on seadusest tulenevad nõuded. Ohjeldus ilma eeltoodud tingimusi täitmata on ebaseaduslik. 1. Eelnõu kohaselt tuleb Terviseametile esitatavas teatises esitada teave Selgitame. Vastavalt määrusele tuleb Terviseametile edastada teave sama varasema ohjeldusmeetme rakendamise kohta, kuid sellest ei selgu, kas silmas haigusjuhu puhul eelnevalt rakendatud ohjeldusmeetmete kohta sh peetakse ohjeldusmeetmete rakendamist üksnes sama haigusjuhu raames või ohjeldusmeetme rakendamise algus- ja lõpuaeg. 2 Esitaja ja märkuse sisu Märkuse kommentaar ka varasemaid juhtumeid ning millise ajaperioodi kohta vastav teave esitada tuleb. Teatises tuleb esitada ohjeldusmeetme rakendamise lõpuaeg, kuid samas tuleb Selgitame. Lõpuaeg märgitakse siis, kui ohjeldusmeetmete rakendamine on esitada teatis viivitamatult. Seega jääb arusaamatuks, kas teatis tuleb esitada lõpetatud. kohe, kui ohjeldamine jätkub üle 24 tunni või tuleb teatis esitada ohjeldamise lõpetamisel. TTO peab teavitama patsiendiohutusjuhtumitest Patsiendiohutuse Selgitame. Ohjeldusmeetmete rakendamisest on vaja Terviseametit teavitada andmekogu (POHAK), sh ka sellistest juhtumitest nagu deliirium ja äge viivitamatult, et TA saaks vajadusel algatada järelevalve ning lõpetada psühhoos. Need on seotud olukordadega, kus tervishoiutöötajatel tekib patsiendi põhiõiguste riive. vajadus kaaluda ja vajadusel rakendada asjakohaseid ohjeldamismeetmeid. Teavitamine ei sõltu ohjeldamismeetme rakendamise ajast, samas on võimalik ohutusjuhtumist teavitades anda ka ülevaade rakendatud meetmetest (sh ajast). Lisaks tuleb eelnõu kohaselt Terviseametit eraldi teavitada juhtudel, kui ohjeldamismeetme rakendamine kestab üle 24 tunni järjest. Määruse seletuskirjast ei ilmne, miks on vajalik sama asutuse korduv teavitamine ning miks ei ole võimalik süsteeme ühildada. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada tehtud valikuid ja/või teha muudatusi süsteemide ühildamiseks. Lisaks palume eelnõu seletuskirjas hinnata halduskoormuse kõrval ka süsteemide paljusust ja võimalikku dubleerimist. Palume selgitada olukorda, kus juhtumitest nagu näiteks deliirium ja äge Selgitame. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud viivitamata teatama psühhoos või ebavajaliku ohjeldusmeetme rakendamine ning vale liikumist Terviseametile järelevalve alustamiseks igast juhtumist, mille korral piirava meetme rakendamine on teavitatud Patsiendiohutuse andmekogu. ohjeldusmeetme rakendamine kestab rohkem kui 24 tundi järjest. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 42 lõike 7 kohaselt ei algata korrakaitseorgan esitatud teabe alusel järelevalvemenetlust sellise Ohjeldamise dokumenteerimine ja pidev järelevalve on seadusest tulenevad tervishoiutöötaja suhtes, kes on nõuetekohaselt dokumenteerinud nõuded. Ohjeldus ilma neid tingimusi täitmata on ebaseaduslik. patsiendiohutusjuhtumi, millest on teavitatud ka Patsiendiohutuse andmekogu pidajat. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 37 lõike 2 kohaselt on TTO kohustatud viivitamata teatama Terviseametit järelevalve alustamiseks igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme rakendamine kestab rohkem kui 24 tundi järjest. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt saab Terviseamet teatise alusel juhtumipõhiselt otsustada järelevalve alustamise vajaduse üle. Samuti 3 Esitaja ja märkuse sisu Märkuse kommentaar saab teatise andmeid kasutada korralise kontrolli planeerimisel. Selgusetuks jääb, millisel juhul käsitatakse ohjeldusmeetme rakendamist patsiendiohutusjuhtumina ilma järelevalvelise järelmõjuta ning millisel juhul järelevalvemenetlust eeldava rikkumisena. Määruse eelnõu seletuskirjas § 2 selgituses on kehtivat määrust tõlgendatud Selgitame. Ohjeldusmeetmete rakendamine on osa laiemast patsiendiohutuse viisil, mis ei kajasta täielikult § 3 lg 3 p 3 tegelikku regulatiivset sisu (juhendi tagamise raamistikust. rakendamise kohustus ei sea TTOle automaatselt kohustust juhend ise Tervishoiuteenuse osutaja töötab välja organisatsioonisisese juhendi, koostada. Piisab kui TTO viitab oma kvaliteedisüsteemis rakendatavale jälgimisvormid ning tagab asjaomaste töötajate koolituse. TTO-sisesed juhendile). Ohjeldusmeetmed puudutavad põhiõigusi, mistõttu ei tohiks juhendid arvestavad konkreetses TTO-s kasutatavate vahendite ja regulatsioon ja juhendid olla killustunud. Sellest tulenevalt palume täpsustada töökorralduse eripäradega, mistõttu üleriigilised juhendid ei saa tagada seletuskirja, tuua selgemalt välja TTO kohustused ning koostada vajalikku detailsust. Samas on juba praegu on suuremates haiglates vastavad Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel TTOde ülene juhend. juhendid olemas ning nende ühtlustamine ja rakendamine kvaliteedisüsteemi osana jääb tervishoiuteenuse osutajate juhtkonna pädevusse. Läbimõeldud ja hea praktika näited (näiteks LTKH, PERH) on abiks juhendite ühtlustamisel. Sotsiaalministri 19. juuli 2012. a määrus nr 29 § 1 sätestab, et ravimite abil Selgitame. Ohjeldamine ravimite abil on ohjeldusmeetmena käsitletav siis, ohjeldamisel peab tervishoiutöötaja ravimi toimet arvestades hindama isiku kui seda kasutatakse konkreetse ärevuse, agressiivsuse või rahutuse episoodi seisundit vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord tunni jooksul kuni deeskaleerimiseks, mitte raviplaani osana. ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni ja ravimi toime lõppemiseni. Kommentaar: ohjeldamine ravimite abil on sisult väga lai mõiste, hõlmates väga erinevaid sekkumisi alates kerge toimega rahustavatest preparaatidest kuni tugevatoimeliste psühhotroopsete ravimiteni. Kuna ohjeldusmeetme kasutamine toob endaga kaasa lisategevusi (vestlus patsiendiga, jälgimine, dokumenteerimine jne), on vajalik arstidele selgemate juhiste andmine, mille alusel saaks otsustada, kas tegemist on ohjeldusmeetmega või mitte. Määruse eelnõu kohaselt peab ohjeldusmeetme rakendamisel arst isiku Selgitame. Sotsiaalministri määruse 13.01.2025 „Iseseisva õendusabiteenuse seisundit kontrollima kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni osutamine ja õendusabi erialad“ kohaselt peab patsientidele olema haiglas vähemalt üks kord nelja tunni jooksul. Kommentaar: juhime tähelepanu, et tagatud arsti konsultatsioon vähemalt üks kord nädalas iga patsiendi kohta. statsionaarse õendusabi osutajal ei pruugi olla arst ööpäevaringselt kohapeal, mistõttu ei ole alati võimalik tagada isiku seisundi kontrollimist määruses sätestatud tingimustel. 4 Esitaja ja märkuse sisu Märkuse kommentaar Ohjeldusmeetmete lehele on koondatud ulatuslik andmekogum, millest Selgitame. Tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerib ohjeldusmeetme märkimisväärne osa dokumenteeritakse juba praegu arsti või õe päeviku rakendamise kohas ja viisil, mis võimaldab anda kiire ja üldistatud ülevaate osana (nt ohjeldusmeetme rakendamise otsuse teinud arsti andmed, tervishoiuteenuse osutaja tema rakendatud ohjeldusmeetmete kohta. Õigusakt ohjeldamisele eelnev olukord, turvateenuse (politsei kaasamine ning teistele sätestab ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sageduse ja Terviseametile isikutele tekkinud vigastused/kahju). Samuti võiks ohjeldamise järgne vestlus edastatava andmekoosseisu. Patsiendi suhtes rakendatud ohjeldusmeetmete olla pigem dokumenteeritud päevikuosas. Me ei pea mõistlikuks koguda ühele lehe kanded on sätestatud Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr vormile kõiki määruses loetletud andmeid. 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ paragrahvis 722. Mõjuanalüüsis on hinnatud, et elektroonse vormi loomine nõuab Teadmiseks võetud. tervishoiuteenuse osutajatelt vaid väikesemahulist IT-arendust. Praktikas ei pruugi see hinnang olla realistlik ega arvestada tegeliku IT-arenduse võimekusega. Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Psühhiaatrite Selts tänab kaasamise eest ja toetame määruste muutmise Teadmiseks võetud. eelnõud. Eesti Puuetega Inimeste Koda Oleme seisukohal, et kuigi ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise Selgitame. Ohjeldatud patsiendi pidev jälgimine toimub tervishoiuteenuse sageduse kehtestamisel on lähtutud väljakujunenud praktikast, siis arvestades osutaja kehtestatud juhendite ja kriteeriumite alusel ning võib meetme intensiivsust ja mõju inimesele peab kõikide ohjeldusmeetmete intervalljälgimise puhul tähendada ka seda, et ohjeldatud patsiendi jälgimine liikide puhul olema jälgimise sagedus vähemalt üks kord tunni jooksul ning toimub näiteks vaheldumisi õe ja hooldaja poolt. Kuid vastutus on kui ohjeldamismeetme rakendamist ei jälgi arst, siis peab vastav töötaja olema tervishoiutöötajal. läbinud ohjeldusmeetme kohaldamise ja jälgimisega seonduva erialase koolituse. Ka peab olema selgelt reguleeritud isikute ring, kes võivad esialgse Selgitame. Eelnõu koostamisel on arvestatud asjaoluga, et erandkorras saab ohjeldusmeetme kohaldamise otsuse teha ning üheselt määratletud aeg, õe otsuse alusel toimuda vaid füüsiline ja mehhaaniline ohjeldamine. Esmane millial peab arst võtma vastu otsuse ohjeldamise jätkamise kohta juhul kui otsus rahustava ravimi manustamiseks ei ole õdede pädevuses. algne meetme kohaldamise otsus on tehtud mittearstliku otsusena. Ohjeldusmeetme rakendamisel peab arst hindama isiku seisundit ja ohjeldusmeetme rakendamise vajadust vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord nelja tunni jooksul kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni. Pidevat jälgimist võib kombineerida hooldustöötajaga, kuid pideva jälgimise vastutus on siiski tervishoiutöötajal Ohjeldamine ja selleks sobiva meetme kasutamine on arsti otsus, erandjuhtudel õe otsus ja mitte kunagi ei ole hooldaja otsus. 5 Esitaja ja märkuse sisu Märkuse kommentaar Tunnustame regulatsiooni eest, mille kohaselt selgitab tervishoiutöötaja Selgitame. Määrus kehtestab ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise isikule arusaadaval viisil ohjeldusmeetme rakendamise põhjuseid ja tegevusi sageduse, ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse pidamise ning meetme kohaldamise käigus või ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse ohjeldusmeetme rakendamise kohta patsiendile selgituste andmise käigus. Arvestades ohjeldusmeetme olemust ja intensiivsust oleme tingimused ja korra, samuti rohkem kui 24 tundi kestnud ohjeldusmeetme seisukohal, et selgitusi meetme kohaldamise kohta peab selgitama nii meetme rakendamise korral Terviseametile sellest teatamise korra ja esitatavate kohaldamise alguses, kestel kui ka järgselt. Lisame, et ohjeldusmeetmeid andmete loetelu. Selgitusi ohjeldusmeetme rakendamise kohta tuleb kohaldavad tervishoiutöötjad peavad läbima regulaarseid koolitusi, mis võimalusel anda ohjeldusmeetme rakendamise käigus. Kui ohjeldusmeetme hõlmavad lisaks meetmete kohaldamise õiguslikele ja praktilistele alustele, rakendamise käigus ei ole isiku tervisliku seisundi tõttu selgituste andmine dokumenteerimise nõuetele, andmekaitsele jms ka meetme kohaldamise võimalik, selgitab arst isikule ohjeldusmeetme rakendamisega seotud aluseks oleva patsiendi tunnetust ja vaadet meetme kohaldamisele selle ajal ja asjaolusid ohjeldusmeetme rakendamise järgsel vestlusel. järgselt Määruse seletuskirjas on toodud, et ohjeldusmeetmeid saab rakendada juhul Selgitame. Käesoleva regulatsiooniga loome õigusselguse juhtumitele, kus kui patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tuleneva terviseseisundi patsiendi terviseseisundist tingitud käitumine muudab tervishoiuteenuse tõttu puudub tal otsusevõime ning sellest tulenevalt esineb otsene oht tema osutamise võimatuks ning tekib otsene oht patsiendi enda, tervishoiutöötaja enda või teiste isikute elule või tervisele. Lähtudes eelnevast tõstatame või teiste patsientide elule või tervisele. Nõustume, et otsusevõime hindamise taaskord küsimuse otsusevõime hindamise aluste kehtestamise vajaduse osas. vahend võib olla teatud olukordades vajalikuks abivahendiks, eriti mõeldes Oleme seisukohal, et riiklikul tasandil tuleb tervikdokumendina/juhisena luua üldhoolekandele, erohoolekandele või haridusvaldkonnale. otsusevõime hindamise alused ja kriteeriumid, mis on praktiliseks töövahendiks arstidele ning omab olulist kaalu ka patsiendi jaoks. Kahjuks ei ole võimalik kõnealust ulatuslikku teemat katta käesolevas Otsusevõime hindamise vahend on tööriistaks arstile, kes peab õigusloomeprotsessis. ohjeldusmeetme kui inimese õigustesse maksimaalsel määral sekkuva meetme kohaldamisel kaaluma meetme õigustatust. Vastava juhiseta on agas. tervishoiutöötajal otsuse tegemisel lubamatult suur subjektiivne kaalutlusruum, mis võib tekitada võimaluse meetme väär- või liigkasutuseks. Tõstatame taaskord ka küsimuse ohjeldusmeetmete kohaldamise Selgitame. Käesoleva regulatsiooniga lahendame juhtumid, kus patsiendi reguleerimise vajaduses sotsiaalhoolekandes ja hariduses. Seaduse eelnõu terviseseisundist tingitud käitumine muudab tervishoiuteenuse osutamise seletuskirjas on selgitatud, et sotsiaalvaldkonnas on vastava regulatsiooni võimatuks ning tekib otsene oht patsiendi enda, tervishoiutöötaja või teiste vajadus hetkel analüüsimisel ning kavandatavad muudatused töötatakse välja patsientide elule või tervisele. Tavaliselt on need olukorrad, mis tekivad väga tervishoiuvaldkonna muudatuste eeskujul. Üheks oluliseks põhjuseks, miks äkki ja nõuavad kohest reageerimist, laiapindset ja üldist otsusevõime sotsiaalvaldkonnas ei ole veel vastavat regulatsiooni kehtestatud on hindamise vajadust need ei tähenda. käimasolev kinnise lasteasutuse teenuse ja erihoolekande süsteemi ümberkorraldamine. Seetõttu tuleb ohjeldusmeetmete regulatsiooni Oleme teie väljatoodud vajadusest sotsiaalhoolekandes ja hariduses teadlikud. kujundamisel arvestada ka paralleelselt muudetavate teenusmudelitega, et EPIKoda kui patsiente esindav katusorganisatsioon on sotsiaalministeeriumi tagada terviklik ja kooskõlas olev õigusraamistik 6 Esitaja ja märkuse sisu Märkuse kommentaar strateegiline partner, kelle kaasatus on oluline ka sotsiaalvaldkonna arendusprotsessides. 7