Auditi lõpparuande edastamine

Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.10.01.16-0034 „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet rakendusüksus: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Lõpparuanne CF-160/2019 09.01.2020 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimuste osas, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Märge struktuuritoetuse registris2:  märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale:  Tähelepanek 4.1 – Riigihankes nr 156076 seatud kvalifitseerimise tingimused on piiravad, mittevastavad ja ebaproportsionaalsed. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 29 512,50 eurot, s.h auditi ulatuses 2 578,27 eurot (Oluline). Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund Jätkusuutlik transport Meede Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine Projekti number 2014-2020.10.01.16-0034 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas Toetuse saaja ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet partner(id): Taotluse rahuldamise TJA peadirektori 14.02.2017. a käskkiri nr 1-10/17-009; otsuse (otsuse muutmise) TJA peadirektori 02.05.2018. a käskkiri nr 1-10/18-009-TI; number ja kuupäev TTJA peadirektori 08.01.2019. a käskkiri nr 1-10/19-001-TI Rakendusüksus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Projekti kulude 15.11.2016-31.12.2019 abikõlblikkuse periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2019. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Alice Niinemäe, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti (auditi läbiviija); Roman Kruus, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti (auditi läbiviija); Britt Marie Kutser, audiitor, AS Deloitte Audit Eesti (auditi juht); Erki Usin, juhatuse liige, AS Deloitte Audit Eesti (auditi eest vastutav isik) Auditi läbiviimise aeg 17.05.2019 – 09.01.2020 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Toimingud toetuse saaja Auditi läbiviimisel analüüsiti ja hinnati: juures  projekti tegelikku teostamist,  projekti rakendamist kajastavat dokumentatsiooni,  kulude abikõlblikkust,  projektiga seotud raamatupidamise korraldust,  omafinantseeringu olemasolu,  struktuurifondide sümboolika kasutamist. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude SFOS nr 48425, 27.06.2018 – 1 327 936,80 eurot aluseks olevad SFOS nr 51111, 14.12.2018 – 414 137,70 eurot väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja Toetus: 85 % omafinantseeringu osakaal Omafinantseering: 15 % abikõlblikest summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 1 327 936,80 EUR – 100%; deklareeritud abikõlblikust 414 137,70 EUR – 100% summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 29 512,50 eurot, s.h auditi ulatuses 2 578,27 eurot (TP nr 4.1) TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- FINANTSEERI KOKKU 48425 riiklik NG Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 2 191,53 2 191,53 0,00 386,74 2 578,27 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 22 894,10 22 894,10 0,00 4 040,13 26 934,23 väljaspool auditi ulatust seisuga 06.09.2019 (eurodes): Leitud vea määr (%) 5 0,19% 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja hangetes esines puudusi hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustes. Oluline tähelepanek 4.1 – Riigihankes nr 156076 seatud kvalifitseerimise tingimused on piiravad, mittevastavad ja ebaproportsionaalsed. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 29 512,50 eurot, s.h auditi ulatuses 2 578,27 eurot. Hankija (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) on rahvusvahelise riigihanke (RH nr 156076) hanketeate punktis III.2.3 esitanud piiravad ning mittevastavad ja ebaproportsionaalsed kvalifitseerimistingimused. 1) Piiravad tingimused hanketeates Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p 3 (kuni 31.08.2017 kehtinud) järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega ei tohi hankija riigihankes osalemist keelata eespoolnimetatud riikidest pärinevatel isikutel ja samuti peavad kõigile neile isikutele riigihangetes seatavad piirangud olema proportsionaalsed ja asjakohased. Auditi toimingute käigus tuvastasid audiitorid, et hankija on hanketeates pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks esitanud alljärgnevad piiravad kvalifitseerimistingimused:  Pakkuja teehoiutööde omanikujärelevalve vastutav võtmeisik peab mh omama kehtivat teehoiutööde tegevusluba teehoiutööde omanikujärelevalve tegevusalal.  Pakkuja elektritööde omanikujärelevalve vastutav isik peab mh omama erialast haridust ja vähemalt B kategooria pädevust, olema registreeritud MTR-s elektrisüsteemide omanikujärelevalve tegevusalal. 6   Pakkuja kommunaalehituse omanikujärelevalve vastutav isik peab mh omama ehituse kõrgharidust ja olema registreeritud MTR-s üldehituse omanikujärelevalve tegevusalal.  Pakkuja haljastuse omanikujärelevalve vastutav isik peab mh omama erialast haridust ja on sooritanud aedniku III või arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami. Eelnimetatud kvalifitseerimistingimuste puhul ei ole hankija andnud võimalust esitada samaväärne või sarnane registreering, tunnistus või luba. Samuti ei ole hankija andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma asukohariigi õigusaktide kohaseid analoogseid tõendeid, mis võimaldaksid hinnata välispakkujate võimekust hankelepingut täita. Kuni 31.08.2017. a kehtinud RHS § 41 lg 3 kohaselt saab pakkujalt või taotlejalt nõuda üksnes tema asukohariigi tegevusluba ja/või registreeringuid, kui need on selle ettevõtja asukohariigi õigusaktide kohaselt nõutavad. Audiitorite hinnangul piiravad hankija seatud tingimused põhjendamatult konkurentsi ja tekitavad ebavõrdset kohtlemist võimalike välispakkujate suhtes. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb riigihanke puhul kohaldada kõigile hankest huvitatud isikutele, taotlejatele ja pakkujatele (edaspidi hankest huvitatud isikud) ühesuguseid tingimusi ning luua kõigile võrdsed võimalused hankelepingu saamiseks. 2) Mittevastavad ja ebaproportsionaalsed kvalifitseerimistingimused RHS § 39 lg 1 kohaselt peavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Kvalifitseerimise tingimus on vastav ja proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil6. Auditi toimingute käigus tuvastasid audiitorid, et hankija on hanketeates pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks esitanud alljärgnevad mittevastavad ja ebaproportsionaalsed kvalifitseerimistingimused:  Pakkuja kommunaalehituse omanikujärelevalve vastutav isik peab mh omama ehituse kõrgharidust ja olema registreeritud MTR-s üldehituse omanikujärelevalve tegevusalal.  Pakkuja elektritööde omanikujärelevalve vastutav isik peab mh omama erialast haridust ja vähemalt B kategooria pädevust, olema registreeritud MTR-s elektrisüsteemide omanikujärelevalve tegevusalal.  Pakkuja haljastuse omanikujärelevalve vastutav isik peab mh omama erialast haridust ja on sooritanud aedniku III või arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami. Riigihangete vaidlustuskomisjon on 13.01.2011.a otsuses nr 266-10/121515 leidnud, et vastutavatelt spetsialistidelt MTR registreeringu nõudmine on pakkujate võimekuse kontrollimiseks sobimatu ja seetõttu vastuolus RHS § 39 lg-ga 1. Aedniku III või arborist III või maastikuehitaja III kutsestandardid kaotasid kehtivuse 2013 aastal (HT avaldati 13.10.2014. a). Alates 2008.a läks Eesti üle Euroopa 8-tasemelisele kvalifikatsiooniraamistikule (EKR) ning siin märgitakse tasemeid araabia numbritega (1-8). Kõik enne 2008.a kehtinud vana raamistiku kutsed suhestati ära uude raamistikku. Seega on hankija hanketeates viidanud aegunud kutsekvalifikatsiooni tasemetele. Ühendmääruse7 § 22 lg 11 punkti 5 ja 6 järgi tuleb hankelepingule eraldatavat toetust vähendada 25%, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega või kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks 6 Tallinna Halduskohtu 19.03.2010 otsus asjas nr 3-09-2756 7 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord (Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määrus nr 143). 7 või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Sama määruse § 22 lg 12 lubab sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10% finantskorrektsiooni määra. EK hangete finantskorrektsiooni juhend8 sätestab tingimuste korral, mis sisaldavad kindla riigiga seotud nõudeid tagasinõude määraks kuni 25%, mida võib vähendada 10% finantskorrektsiooni määrani, kui on tagatud teatav konkurentsi tase. Audiitori hinnangul on riigihankes olemas teatav konkurentsi tase (pakkumuse esitasid viis pakkujat, sh kolm ühispakkumust). Arvestades eeltoodud põhjendusi kogumis võib audiitori hinnangul kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni määra. Seisuga 25.10 2019 on hankega nr 156076 seotud mitteabikõlblikud kulud projektide lõikes (RÜ on TTJA) toodud ära tabelis 1. 2019. a tehtud väljamaksetelt on rakendusüksus antud hankega seotud kuludelt teinud 10%- lise kinnipidamisega. Allpool olevas tabelis kajastuvad ainult need kulud, millelt ei ole tehtud finantskorrektsiooni. Tabel 1 Välja makstud Finantskor- seisuga rektsiooni Toetus Omafin. Projekti nr RÜ 06.09.19 määr Mitteabikõlblik (EL 85 %) (15 %) summa 2014-2020.10.01.16-00349 TTJA 295 125,04 10% 29 512,50 25 085,63 4 426,87 2014-2020.10.02.16-005310 TTJA 33 131,96 10% 3313,20 2 816,22 496,98 Kokku: 328 257,00 10% 32 825,70 27 901,85 4 923,85 Risk toetuse saajale: Kuna hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimused on liialt piiravad, mittevastavad ja ebaproportsionaalsed, siis võib esineda oht, et ei ole tagatud piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 25 085,63 eurot (85%) ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 4 426,87 eurot (15%) projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Lisaks soovitame toetuse saajal teha vastavalt tagasimaksed ka teistest projektidest, kus on tehtud antud hankega seotud kulusid. Toetuse saaja kommentaar: Toetuse saaja esitab oma seisukoha projekti 2014-2020.10.01.16-0034 „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ projektiauditis toodud olulise tähelepaneku kohta, mis puudutab rahvusvahelise riigihanke (RH nr 156076) hanketeate punktis III.1.3 (Tehniline ja kutsealane suutlikkus) esitatud kvalifitseerimistingimusi. Toetuse saaja on hankijana kehtestanud nõuded, mis tulenesid otseselt siseriiklikest õigusaktidest ning pakkujal, kes soovis nimetatud teenust osutada, pidid olemas olema nii pädevustunnistus kui ka tegevusluba vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. RHS § 3 p 3 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega ei tohi hankija riigihankes osalemist keelata eespoolnimetatud riikidest pärinevatel isikutel ja samuti peavad kõigile neile isikutele 8 Euroopa Komisjoni otsus nr 14.5.2019 C(2019) 3452 „laying down the guidelines for determining financial corrections to be made to expenditure financed by the Union for non-compliance with the applicable rules on public procurement“. 9 VMTd 44916, 45192, 45382, 45628, 46025, 46417, 46811, 47158, 47432, 47643, 47965, 48425, 48958 10 VMTd 46807, 47263, 47408, 47691,47971, 48414, 48954, 46438 8 riigihangetes seatavad piirangud olema proportsionaalsed ja asjakohased. Pakkujal ei oleks olnud võimalik teenust osutada ilma nende olemasoluta: 1) Tegevusloa tõendamine/majandustegevuse registri registreering Kuni 30.06.2015 kehtinud teeseaduse § 251 lg 7 p-le 2 pidi avalikult kasutatavate teede teehoiutööde tegemiseks ettevõtjal olema tegevusluba tegutsemiseks tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve valdkonnas. Hankija pidi lähtuma kvalifitseerimise tingimuse kehtestamisel siseriiklikest õigusaktidest, mh tol hetkel kehtinud RHS § 41 lg 3 ja teeseaduse § 251 lg 7 p-st 2. RHS § 41 lg 3 kehtestas, et kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Rahandusministeerium on leidnud KKK rubriigis „Kvalifikatsiooni kontrollimine“, et mõistetav on, kui eriseadused näevad müüdava asja, osutatava teenuse või tehtava ehitustööga seoses ette registreeringuid, tegevuslubasid või muid erinõudeid, tuleb neid ka omada ning järgida olenemata sellest, kas asja ostmine, teenuse tellimine või ehitustööde tegemine toimub riigihankega või mitte. Toetuse saaja ei nõustu audiitori väitega, et hankija on nõudnud tegevusluba, kuid ei ole andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma asukohariigi õigusaktide kohast analoogset tõendit. Hanketeate tehnilise ja kutsealase pädevuse punktis 18 on hankija märkinud, et pakkuja peab omama majandustegevuse registris (MTR) järgmisi tegevuslubade registreeringuid, sh: tegevusluba teehoiutööde ehitusjärelevalve teostamiseks, teede projekteerimiseks ja ekspertiisiks. Täiendavalt on hankija selgitusena lisanud, et kontrollib Eestis asuva pakkuja registreeritust andmekogus olevate avalike andmete põhjal (tõendit ei pea esitama). Välisriigis registreeritud pakkuja peab esitama registreeringu nõude täitmise kohta asjakohase tõendi. Kuna hanketeate tehnilise ja kutsealase pädevuse punktid 5-6 ja 18 käsitlevad sama MTR registreeringu nõuet ning hankedokumente käsitletakse ühtse tervikuna, siis lugedes koostoimes punkte 5-6 ning 18 oleks hankiia aktsepteerinud ka punktides 5-6 välisriigis registreeritud pakkuja registreeringu nõude täitmisel asjakohase tõendi esitamist vastavalt punktile 18. Riigihankele „Tallinna Kommunaalameti tellitavatel tee-ehitusobjektidel ja kommunaalehituse objektidel ehitusjuhi, hankekorralduse ja omanikujärelevalve teenuse osutamine“ laekus mh ühispakkujate Ramboll Eesti AS ja aktsiaselts TELORA-E pakkumus (ID 45797), milles Ramboll Finland OY on andnud Ramboll Eesti AS- ile (11255795) teise isiku nõusoleku haljastuse omanikujärelevalve teenuse osutamiseks koos vastutava spetsialisti Marko Vuorinen’i Helsingis 4.04.2004 ja 17.06.2004 väljastatud pädevustunnistuste ja hortonoomi diplomi koopiatega. Kuna hankija kvalifitseeris ühispakkujad Ramboll Eesti AS ja aktsiaseltsi TELORA-E, ei nõustu toetuse saaja, et ta on hankijana esitanud hanketeates kvalifitseerimistingimused, mis on põhjendamatult piiravad välispakkujate suhtes. Samuti ei ole hankija tehnilise ja kutsealase pädevuse alusel ühtegi pakkumust tagasi lükanud. Seega puudub ka tõendus, et hankija oleks vähemalgi määral piiranud konkurentsi hanke läbiviimisel. Ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on seoses auditi nr ERF-280/2018 analoogsete tähelepanekutega läbi viinud menetluse ning selle lõpetamist teavitavas kirjas (07.11.2018 kiri nr 6- 12/18/0070/1817) leidnud, et kõigil pakkujatel (kas välisriigi pakkujatel või kohalikel pakkujatel) on kohustus töötada läbi kogu hankedokumentatsioon ning ka punkt nr 18 on siduv nõue tehnilise ja kutsealuse pädevuse tõendamiseks. Riigihangete registri kaudu on kõigil pakkujatel võimalus nõuete täpsustamise huvides esitada tähelepanek registri teabevahetuse vahekaardil, millele hankija on kohustatud vastama. 2) B-klassi pädevustunnistus Tulenevalt kuni 30.06.2015 kehtinud elektriohutusseadus1 §-st 25 pidi tehnilist kontrolli teostav töötaja olema võrdluskontrolli käigus hinnatud sobivaks teostama tehnilise kontrolli toiminguid ja tal peab olema kontrollitava elektripaigaldise tehnilistele näitajatele vastav pädevustunnistus. Toetuse saaja ei nõustu audiitori väitega, et hankija on nõudnud tegevusluba, kuid ei ole andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma asukohariigi õigusaktide kohast analoogset tõendit. Hankija on 9 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimiseks märkinud punktis 14 vastavalt RHS § 41 lg-le 6, et kui pakkuja peab seda enda kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks vajalikuks ja asjakohaseks, võib ta hankelepingu täitmise raames lisaks enda näitajatele tõendada oma vastavust ka teise isiku vahendite ja meetmete või spetsialistide näitajate alusel, sõltumata tema õigussuhetest selle isikuga. Pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et sellel isikul on vajalikud vahendid või meetmed või spetsialistid olemas ning pakkujal on võimalik neid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada. Lisaks on hankija RHS § 41 lg-st 3 lähtuvalt pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimiseks märkinud punktis 16, et pakkuja peab olema seaduse kohaselt registreeritud asukohamaa äriregistris. Hankija kontrollib Eestis asuva pakkuja registreeritust andmekogus olevate avalike andmete põhjal (tõendit ei pea esitama). Välisriigis registreeritud pakkuja peab esitama registreeringu nõude täitmise kohta asjakohase tõendi. Samast RHS sättest lähtuvalt on hankija kvalifitseerimistingimuste tehnilise ja kutsealase pädevuse punktis 18 märkinud, et pakkuja peab omama majandustegevuse registris (MTR) järgmisi tegevuslubade registreeringuid: - tegevusluba teehoiutööde ehitusjärelevalve teostamiseks, teede projekteerimiseks ja ekspertiisiks; - tegevusluba mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise muinsuskaitselise järelevalve teostamiseks; -tegevusluba raudteerajatiste omanikujärelevalveks. Hankija kontrollib Eestis asuva pakkuja registreeritust andmekogus olevate avalike andmete põhjal (tõendit ei pea esitama). Välisriigis registreeritud pakkuja peab esitama registreeringu nõude täitmise kohta asjakohase tõendi. Nimetatud küsimuses tasub märkida ka, et TTJA on leidnud, et auditeeritud hankes on küll nõutud B-klassi pädevustunnistust, aga ei ole sätestatud, et kompetents peab olema omandatud Eestis ega ka viidatud sellele, et välisriigi pakkujatel puuduks võimalus samaväärselt oma pädevust tõendada. Välisriigi pakkujal on võimalik pädeva isiku kompetentsi tõendada. Nimelt, vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud elektriohutusseaduse §-le 30, millest tulenevalt kui isiku kompetentsus peab olema tõendatud ning isik on omandanud nõutaval tasemele kompetentsuse välisriigis, siis kohaldatakse selle tunnustamisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust, mis tähendab et riiklik pädev asutus (TTJA) menetleb taotlust välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks. Täiendavalt välisriigis omandatud pädevuse tunnustamise eest riigilõivu ei tasuta. (https://www.tja.ee/et/valdkonnad/elekter/elektripaigaldised/isiku-kompetentsus). Eelnevat kokku võttes lähtus hankija kvalifitseerimise tingimuse kehtestamisel sel ajal kehtinud RHS-st (eelkõige RHS § 41 lg 3) ja elektriohutusseadusest ning ei kohelnud välisriigi pakkujaid ebavõrdselt võrreldes siseriiklike pakkujatega. Kõigil välisriigi pakkujatel oli võimalik nimetud tunnustus saada riigilõivu maksmata ning osaleda hankemenetluses pakkujana. 3) Pakkuja haljastuse omanikujärelevalve vastutava isiku kutsepädevus Hankija lähtus vanadest kutsetasemetest seetõttu, et antud hange sattus värskelt toimunud kutsesüsteemi muudatuse perioodi ja uue kutsesüsteemi alusel ei olnud veel väljastatud kutseid. Vana süsteemi alusel välja antud kutsete kehtivusaeg on 10 aastat. Uue kutsesüsteemi alusel väljastati esimesed kutsed alles 2016. aastal, seega alles pärast hanke korraldamist. Samuti tasuks eraldi ära märkida, et kui vaadata nt Aedniku kutsestandardit, mis kehtis 2013. aasta lõpuni, siis seal on juba kutsetasemed seotud EKR- Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, tasemekirjeldused kutseseadus lisa 1, kättesaadav: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10434301 - Meisteraednik, tase 5 = aednik III. Samuti tasub tähelepanu juhtida, et 23.10.2014 esitati hankemenetluses küsimus: Palume hankijal täpsustada, milliseid kutsestandardeid on silmas peetud? Alates 2014 kehtima hakanud kutsestandardite järgi kehtivad uued nõuded ning tase III ei ole piisav omanikujärelevalve teostamiseks. Vastus nimetatud küsimusele esitati 28.10.2014: Esitatud nõue tuleneb Tallina Linnavalitsuse 29.09.2011 määrusest nr 112 "Avalikule alale puude istutamise kord". Alates käesolevast aastast antakse kutsetunnistusi välja uue standardi alusel, kuid kehtivad ka varasemalt välja antud kutsetasemed. Hankija arvestab 10 kvalifitseerimisel mõlemaid omistatud kutseid (aednik III kutsetase või meisteraednik tase 5, arborist III kutsetase või meisterarborist tase 5, maastikuehitaja III kutsetase või vanemmaastikuehitaja tase 5). Kokkuvõtteks: Toetuse saaja peab ühtlasi oluliseks märkida asjaolu, et riigihanke (viitenumber 156076) „Tallinna Kommunaalameti tellitavatel tee-ehitusobjektidel ja kommunaalehituse objektidel ehitusjuhi, hankekorralduse ja omanikujärelevalve teenuse osutamine“ tulemusel 07.12.2015 sõlmitud käsunduslepingu nr 2.1-5TE/TKA152 alusel on omanikujärelevalve teenust osutatud nii Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti „Kergliiklustee raudtee tammil lõigus Ehitajate tee - Stroomi rand” kui ka Ühtekuuluvusfondi projekti „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ elluviimiseks, mille osas viidi projektiauditid läbi detsembris 2017 ja juulis 2018, kusjuures mõlemas projektis on omanikujärelevalve kulud abikõlblikud kulud. Mõlema viidatud projekti auditi lõpparuannetes oli: Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. Märge struktuuritoetuse registris: märkusteta Eeltoodut arvestades on toetuse saaja seisukohal, et hankija sätestatud tingimused ei ole olnud piiravad, vaid kõiki potentsiaalseid pakkujaid on koheldud võrdselt, nõuded on kehtestatud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja on seega põhjendatud ja ei ole ebaproportsionaalsed. Tagatud on olnud piisav konkurents ja seega on hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. RHS-ist tulenevad nõuded on täidetud, mistõttu toetuse saaja ei nõustu auditis tuvastatud kulude lugemisega mitteabikõlblikeks ega toetuse saajale esitatud soovitusega toetuse osaliseks tagasimakseks. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et TTJA on välja toonud, et tema varasem riigihangete kontrolli praktika on tuginenud RHS § 3 välja toodud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetele ning rikkumisi ei ole tuvastatud. TTJA kontrollitavatele hangetele on ka korduvalt auditeid teostatud, milles ei ole leitud RHS § 3 kohaseid rikkumisi. Auditeeriva asutuse poolt 2018. aastal edastatud juhistes on antud uus tõlgendus RHS § 3-le ning nii hankija kui TTJA hinnangul ei ole asjakohane hinnata juba 2015.a. hankelepingut ja selle aluseks olnud hankedokumente uute suuniste järgi. Tuginedes asjaolule, et RHS § 3 sõnastus on jäänud suures osas samaks (nii kuni 31.08.2017 kehtinud kui ka alates 01.09.2017 kehtima hakanud RHS-is), siis ainuüksi tõlgenduse muutus ei saa olla aluseks tagasiulatuvalt finantskorrektsioonide tegemiseks. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Ain Valdmann Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l algatada tabelis 1 toodud TTJA projektide mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 27 901,85 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 4 923,85 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Lisaks soovitame tähelepanekus toodud ja tulevikus sama hankega seotud projektide osas vähendada iga järgneva väljamaksmisele kuuluva toetuse osa tabelis 1 toodud finantskorrektsiooni määra ulatuses. 11 Rakendusüksuse kommentaar: RÜ-l täiendavaid selgitusi lisada ei ole. Täpne seisukoht selgub mitteabikõlblike kulude tuvastamise menetluse käigus ning potentsiaalsete rikkumiste mõju hindamisel, mille toome välja finantskorrektsiooni otsuses. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Kristi Purik, 31.12.2020 Audiitorite täiendav kommentaar: Audiitorid on tutvunud toetuse saaja ja RÜ kirjalike kommentaaridega ning ka korraldusasutuse ja RÜ suuliste selgitustega. Siiski jäävad audiitorid tähelepanekus toodud hinnangu juurde, et hankija poolt hanketeates sätestatud tingimused on piiravad ning vastuolus riigihangete seadusega. Audiitorid juhivad tähelepanu, et hanketeate tehnilise ja kutsealase pädevuse punktis 18 toodud tingimuse (välisriigis registreeritud pakkuja peab esitama registreeringu nõude täitmise kohta asjakohase tõendi) puhul ei saa eeldada, et pakkuja teab, et hankija loeb koostoimes punkte 5-6 ja 18 ning hankija aktsepteerib ka punktides 5-6 välisriigis registreeritud pakkuja registreeringu nõude täitmisel asjakohase tõendi esitamist vastavalt punktile 18. Audiitorite hinnangul tuleb välisriigis registreeritud pakkuja registreeringu nõude täitmisel asjakohase tõendi esitamise võimalust hankedokumentides selgemalt välja tuua. Hankija seatud kvalifitseerimise tingimus, et välispakkuja peab olema läbinud siseriikliku erialase hariduse tunnustamise protsessi ning esitab elektritööde omanikujärelevalve vastutava isiku B kategooria pädevustunnistuse juba pakkumuse esitamise ajaks, piirab põhjendamatult konkurentsi ning tekitab ebavõrdset kohtlemist. Eelnimetatud kvalifitseerimistingimuse puhul ei ole hankija andnud võimalust esitada samaväärne või sarnane tunnistus. Samuti ei ole hankija andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma asukohariigi õigusaktide kohaseid analoogseid tõendeid, mis võimaldaksid hinnata välispakkujate võimekust hankelepingut täita. Toetuse saaja väide: „Välisriigi pakkujal on võimalik pädeva isiku kompetentsi tõendada“ ei ole pakkujatele hanketeates üheselt mõistetav, kuna pädevustunnistuste klassid on kehtestatud siseriiklikus õigusaktis11 ning ei ole selgitatud, kuidas isikul, kes on omandanud nõutaval tasemel kompetentsuse välisriigis, on võimalik kutsekvalifikatsiooni tõendada. Kuna hanketeates puudub märge, et hankija oleks aktsepteerinud nõutava kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks omistatud välismaa pädeva asutuse poolt välja antud samaväärset kutsetunnistust, on tegemist konkurentsi piirava kvalifitseerimistingimusega. Audiitorid nõustuvad toetuse saaja selgitustega, et toetuse saaja on hankemenetluse käigus esitatud küsimusele vastates selgitanud, et hankija arvestab kvalifitseerimisel mõlemaid kutsetasemeid (aednik III kutsetase või meisteraednik tase 5, arborist III kutsetase või meisterarborist tase 5, maastikuehitaja III kutsetase või vanemmaastikuehitaja tase 5), kuid juhivad tähelepanu, et hanketeates aegunud kutsekvalifikatsiooni tasemetele viitamine ei ole pakkujatele üheselt arusaadav. MTR registreeringu nõude osas toovad audiitorid välja, et vastutavatelt spetsialistidelt MTR registreeringu nõudmine on pakkujate võimekuse kontrollimiseks sobimatu ja seetõttu vastuolus RHS § 39 lg-ga 1. Eespool toodust tulenevalt jäävad audiitorid seisukohale, et riigihanke (viitenumber 156076) hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimused, mis on toodud tähelepanekus 4.1, on põhjendamatult piiravad ning mittevastavad ja ebaproportsionaalsed. 11 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määrus nr 60 „Pädevusklassid ja personali sertifitseerimise kord“, kehtinud kuni 30.06.2015. a 12 5. Riigiabi andmine Toetus ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 13 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Erki Usin Britt Marie Kutser Juhatuse liige Audiitor AS Deloitte Audit Eesti AS Deloitte Audit Eesti Tallinn, 09.01.2020 13  Hr Ain Valdmann Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Meie 13.01.2020 nr 10-5/271-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Valdmann Edastame Teile projekti nr 2014-2020.10.01.16-0034 „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ auditi lõpparuande nr CF-160/2019. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (13 lehel) Sama: Hr Kaur Kajak, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Teadmiseks: Hr Taavi Aas, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Anu Alber 611 3181 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272