Kiri

Saatja: Jaana Tael </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=4F1059E7CBE2406391619A337> Saaja: 'Liis Kesa', Anne Laar, '[email protected]' Teema: RE: Rahvatervise seaduse eelnõu ja seletuskiri Tere, Teie sõnastusega § 45 lg 1 ja 3 ning § 47 osas oleme nõus. Välismaise TTO-ga seonduvalt: "Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld laieneb ka väljaspool Eestit tervishoiuteenust osutava isiku tervishoiuteenuse, sealhulgas kunstliku viljastamise reklaamile, kui see reklaam on suunatud Eesti turule" - st osutab teenust mujal ja reklaamib Eestis, eesti keeles? Kus see teenuseosutaja registreeritud on, mujal või Eestis? - Kui teenuseosutaja on välismaine ettevõte, siis Eesti TA-l puudub selle ettevõtte osas järelevalvepädevus ja on võimalik sekkuda vaid VTM kaudu. Või kuidas seda on ettenähtud selle sätte puhul? Analoogia on alkoholireklaamiga, kui Läti ettevõte teeb eestikeelset alkoholireklaami, st suunatud Eesti tarbijatele, aga järelevalve korras reklaami kõrvaldamiseks peame pöörduma Läti ameti poole. Parimat, Jaana Tael Jaana Tael Tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet +372 620 1706 | +372 522 8629 www.ttja.ee <http://www.ttja.ee/> | Pronksi 12, Tallinn, Estonia From: Liis Kesa <[email protected]> Sent: Saturday, November 30, 2019 2:23 PM To: Jaana Tael <[email protected]>; Anne Laar <[email protected]> Subject: RE: Rahvatervise seaduse eelnõu ja seletuskiri Tere Jaana! Vabandust, et Su kiri nii kaua vastuseta on jäänud. On laekunud päris palju märkusi, mida oleme järjest pidanud „lahendama“. Lisan siia kirjavahetusse ka Anne. Mis puudutab Terviseameti järelevalvepädevuse laiendamist, siis selle kohta tegi Terviseamet hoopis sellised ettepanekud: Eelnõu § 47 lg 1 sätestab: Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet tarbijale osutatava teenuse terviseohutuse nõuete ja tervisekaitse valdkonnas kauplemisvõtte nõuete täitmise üle. Terviseamet teostab järelevalvet ilu- ja isikuteenuste ning majutusteenuste üle. Kuid pakutakse palju muid teenuseid, eriti meelelahutusvaldkonnas. Osad nendest on väga ohtlikud (batuudid, hüppetornid jne), kuid nende üle Terviseamet järelevalvet ei teostanud. Sellest tulenevalt leiab Terviseamet, et eelviidatud sätte sõnastus osutava teenused terviseohutuse nõuete ja tervisekaitse valdkonnas kauplemisvõtte nõuete täitmise üle“ on ebamäärane ja tarbijat eksitav, tarbijal puudub selgus, millise teenuse osutamise või toote puhul millise ameti poole järelevalve vajaduse ilmnedes pöörduda. Lisaks on eelnõu seletuskirjas kirjas: Muudatuse tulemusel antakse Terviseametile õigus ja kohustus teha riiklikku järelevalvet tervisekaitse valdkonnas kauplemisvõtte nõuete täitmise üle. Eksitav kauplemisvõte on mh tõele mittevastav väide, et kaup või teenus ravib haigusi, talitlushäireid või väärarendeid (TKS § 16 lõike 8 punkt 17) (vt palun: Tarbijakaitseseadust ja reklaamiseadust, lg 1 lk 102), kuid ekslikult on eelnõus sätestatud „...valdkonnas kauplemisvõtte nõuete...“. Toodust tulenevalt teeb Terviseamet ettepaneku: Sõnastada eelnõu 47 lg 1 järgmiselt: „(1) Terviseamet tarbijale osutatava teenuse terviseohutuse nõuete ja tervisekaitse valdkonnas eksitava kauplemisvõtte nõuete täitmise üle, kui teenuse või kauba üle teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet eriseaduste alusel;“. Eelnõu kohaselt muudetakse ja sõnastatakse reklaamiseaduse § 30 lg 2 p järgmiselt: „2) Terviseamet käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktis 17 sätestatud nõuete järgimise üle reklaamis, 2. peatükis sätestatud nõuete järgimise üle meditsiiniseadme reklaamis ning 2. peatükis ja §-s 22 sätestatud nõuete järgimise üle tervishoiuteenuse reklaamis;“. Terviseamet leiab, et viidatud säte on ebamäärane, seda tuleks vastavalt Terviseameti pädevusele piiritleda, sest Terviseameti ülesandeks ei saa pidada seda, et Terviseamet teostab kõigi nende kaupade reklaamide üle järelevalvet, milles on esitatud valeteavet reklaamiseaduse § 3 lg 4 p 17 mõttes. Sellest tulenevalt teeb Terviseamet ettepaneku: Sõnastada reklaamiseaduse § 30 lg 2 p järgmiselt: „2) Terviseamet käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktis 17 sätestatud nõuete järgimise üle reklaamis, kui teenuse või kauba üle teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet eriseaduste alusel, §-s 22 sätestatud nõuete järgimise üle tervishoiuteenuse reklaamis ja 2. peatükis sätestatud nõuete järgimise üle meditsiiniseadme reklaamis;“. Sõnastada reklaamiseaduse § 36 lg 2 p eeltoodud muudatusettepanekust tulenevalt järgmiselt: „2) Terviseamet käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktis 17 sätestatud nõuete rikkumise korral, kui teenuse või kauba üle teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet eriseaduste alusel, 2. peatükis sätestatud nõuete rikkumise korral meditsiiniseadme reklaami osas ning 2. peatükis §-s 22 sätestatud nõuete rikkumise korral tervishoiuteenuse reklaami osas;“. Meile tundub see täpsustus põhimõtteliselt üsna mõistlik. See piiritleks need teemad (tooted ja teenused) ära, mille puhul TA ka reklaami ja kauplemisvõtte nõuete rikkumisele peaks ja saaks reageerida. See ju põhimõtteliselt ka sätte eesmärk oli. Päris TA sõnastuses ma seda aga seadusesse ei paneks, vaid pakkusin välja natuke teistsuguse sõnastuse. Vt faili manuses (§ 45 ja 47). Meie õigusnõunik pole veel seda jõudnud üle vaadata, selle sõnastus võib veel natuke muutuda (aga mitte sisuliselt). Kas te oleksite selle variandiga põhimõtteliselt päri? Mis puudutab seda välismaal tervishoiuteenuste reklaamimise sätet, siis siin oli Terviseamet selle muudatuse vastu. Oleme neilt palunud veel täiendavaid selgitusi ning ootame neid jätkuvalt. Kui need tulevad, siis saame teha lõpliku otsuse selles osas, kuigi mulle tundub, et meie maja siiski kaldub ka selle poole, et selle muudatuse võiks ikkagi ära teha. Tervitades Liis Kesa nõunik | Rahvatervise osakond 6269 215 | [email protected] <mailto:[email protected]> From: Jaana Tael <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, November 19, 2019 4:22 PM To: Liis Kesa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Rahvatervise seaduse eelnõu ja seletuskiri Tere, Uurin asjade seisu – kuidas on lood seletuskirjaga? Me TTJAs ei ole arvamust veel seetõttu avaldanud. Risto arvamus tõesti ei kajasta kohtumisel kokkulepitut, kuigi on muidu igati asjakohane ja ka meile oluline teema ning ka selle kohtumise ja arutelu tahaksime esimesel võimalusel jaanuaris-veebruaris läbi viia. Tervitades, Jaana Tael From: Liis Kesa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, November 8, 2019 3:52 PM To: Jaana Tael <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Rahvatervise seaduse eelnõu ja seletuskiri Tere! Veel ei ole. Me pole veel terviseametilt nende lubatud kommentaare saanud. Kui eelnõu ja seletuskiri uuendatud, siis kindlasti saadame teile ülevaatamiseks. Küll aga tuli MKM-ist (Risto Jõgi) selline kommentaar: 1. Eelnõu § 31 lg-d 1, 2 ja 3 ning § 36 lg-d 1-2. Ettepanek: vastavalt 2019.a kevadel saavutatud Terviseameti (edaspidi TA) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) vahelisele kokkuleppele jätta eelnõust välja TTJA kohustus teostada riiklikku järelevalvet kosmeetikatoodete märgistuse üle jaekaubanduses. Teisisõnu koondada kogu kosmeetikatoodete järelevalve ühe asutuse (TA) kätte. Selgitus: võib nõustuda, et eelnõus toodud TA ja TTJA pädevuste jaotus kosmeetikatoodete järelevalve korralduses on täna kehtivast palju parem: eemaldab seaduse tasandil järelevalve dubleerimise ja seab selged piirid järelevalve kohustustes. Samas jätab see siiski kehtima olukorra, kus kosmeetikatoodete märgistuse üle teostavad riiklikku järelevalvet nii TA kui TTJA. Esimene tootjate, importööride ning hulgimüüjate juures ja teine jaemüügis. Käesoleva ettepaneku eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja tagada riikliku turujärelevalve tõhusus pädevusvaldkondade veelgi selgema piiritlemise kaudu. Ettevõtja halduskoormus väheneb seeläbi, et ettevõtjal tekib edaspidi kosmeetikatoote turustamisel üks riiklik kontaktasutus, kellel on õigus järelevalvet läbi viia ja kelle poole ta võib nõu saamisel pöörduda. Tänases olukorras peab ettevõtja taluma ühe ja sama toote turustamisel kahe riigiasutuse (TA ja TTJA) järelevalvet, luues sellega olukorra, kus ettevõtja peab andma näiteks mitmekordselt sarnaseid selgitusi ja esitades sarnaseid andmeid nii TA-le kui TTJA-le sõltuvalt sellest, kus tarneahelas parajasti ollakse. Samuti ei ole välistatud olukorrad, kus ettevõtja saab riigilt ühe ja sama toote nõuetele vastavuse kohta erineva hinnangu, nt üks amet peab toote märgistust enne poodi jõudmist (tootja juures, importimisel, hulgimüügis) korrektseks, kuid teine asutus sama märgistust poes (jaemüügis) hinnates mitte. Riikliku järelevalve tõhusus suureneb seeläbi, et suunates kosmeetikatoodete järelevalve ühte asutusse tekib kosmeetikatoodet järelevalves vastava tootega seoses tervikpilt, kasvab valdkondlik kompetents ja seega tekib ajapikku parem ülevaade turul toimuvast. See võimaldab paremat riskihindamist ja järelevalve teraviku suunamist just sinna, kus see oleks kõige efektiivsem. Samuti hoiab kompetentsi koondumine ühte asutusse ressursse kokku. Praeguse killustatuse korral peavad nii TA kui TTJA hoidma sisuliselt sama kompetentsi. Tervikpildi tekkimise läbi tekib lisaks tarbijatele ja ettevõtjatele ka ministeeriumile (riigile laiemalt) oluline partner, kuhu on koondunud kogu valdkonna teadmine. Kui kompetents on ühes kohas, saab ka kergemini hinnata kehtivate nõuete vajalikkust ning kohti, kust saaks halduskoormust vähendada nõuete vähendamise teel või suunata vajadusel halduskoormus õigesse kohta (kus on rohkem probleeme, efektiivsem sekkuda). Hinnanguliselt ei suureneks ettepanekuga TA järelevalvekoormus olulisel määral. 2019.a turujärelevalveprogrammis on nimetatud, et 2018.a-l oli TA-s kosmeetikatoodete järelevalvesse suunatud 1 ametikoht täistööajaekvivalendile taandatuna. TTJA-l 0,2 ametikohta täistööajaekvivalendile taandatuna. Seega kaasneks muudatusega TA koormuse kasv kõige enam 0,2 ametikohta täistööajaekvivalendile taandatuna kui sedagi, kuivõrd samasisuline kompetents on TA-l juba täna olemas ning juurde lisanduks üksnes järelevalve teostamine jaemüügis samade toodete ja nõuete üle, mida kontrollitakse juba täna tootja ja importööri juures ning hulgimüügis ehk siis varasemates etappides kui kaup poeletile jõuab. Siin on ilmselt mingi kommunikatsiooniprobleemiga, sest viimasel kohtumisel, kus küll seda konkreetset inimest ei osalenud, leppisime me kokku, et selles osas praegu muudatusi ei tee vaid jätame selle biotsiidiseaduse menetlemisega ühte patta. Tervitades Liis Kesa nõunik | Rahvatervise osakond 6269 215 | [email protected] <mailto:[email protected]> From: Jaana Tael <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, November 8, 2019 2:00 PM To: Liis Kesa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Rahvatervise seaduse eelnõu ja seletuskiri Tere, Kas olete jõudnud eelnõu ja selle seletuskirja täiendada? Hea meelega vaataksime enne eelnõule arvamuse esitamist selle üle. Parimat, Jaana Tael Jaana Tael Tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet +372 620 1706 | +372 522 8629 www.ttja.ee <http://www.ttja.ee/> | Pronksi 12, Tallinn, Estonia