dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Seisukohtade esitamine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 12. detsember 2019
Viit
17-1/19/0121/0242
Registreeritud
12. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Elektroonikatööstuse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
18S SAGEDUSTE HALDUS 2018-2019 (Suletud)
Sari
18-1S Sagedushalduse üldine kirjavahetus (sh paikne ning liikuv maaside, liikuv üldkasutatav side, kosmoseside, mereside, lennundusside, ringhäälingu, amatöörraadioside üldine kirjavahetus) (Suletud)
Toimik
17-1/19/0121
Vastutaja
Kristiina Repp (Kasutajad, Sideosakond, Sagedushalduse talitus)
Lahendamise tähtaeg
11. jaanuar 2020

Failid

  • 📎26GHz seisukohad EETL.ASICE349 KB
  • 📎E-kiri.pdf449 KB
  • 📎image001.png
  • 📎image003.jpg

Sisu (failidest)

Hr Kaur Kajak 10.12.2019.a. peadirektor Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23a 10614 Tallinn e-postiga: [email protected] Teie: e-kiri 28.10.2019 Arvamuse esitamine 26 GHz sagedusala kasutuse planeerimise ning avalike konkursside ettevalmistamisega seoses Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses sagedusala 24,25-27,5 GHz (26 GHz sagedusala) kasutuse planeerimise ning avalike konkursside ettevalmistamisega. Eesti Elektroonikatööstuse Liit (edaspidi EETL) esitab seoses nimetatud sagedusaladega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poolt väljapakutu kohta järgmised seisukohad ja ettepanekud. Seisukohad ja ettepanekud on esitatud Teie konsultatsioonidokumentides toodud küsimuste kaupa. 1.1. Küsimused sagedusala 5G kasutuse osas 1.1.1. Mis ajast näete sagedusala kasutusele võtmist mobiilse lairibateenuse tarbeks (5G)? Pidades silmas elektroonikatööstuse kõrget digitaliseerituse taset võrreldes paljude teiste tööstusvaldkondadega, on Industry 4.0 printsiipide laialdasem rakendamine tänu 5G lairibavõrgu rakendamisele hõlpsam ja võiks alata kohe peale sagedusressursi kättesaadavaks tegemist, näiteks 2020. aasta lõpus. 1.1.2. Missugune oleks prognoositav 5G teenuste areng ja katteala 3–5 aasta perspektiivis? Tööstuse ja seeläbi majanduse kui terviku arengut mõjutavad lähema 3-5 aasta perspektiivis mitmed aspektid, mis omakorda kas soodustavad või pidurdavad investeeringuid 5G teenuste kasutusele võtmiseks Industry 4.0 rakendamiseks. Peame oluliseks rahvusvahelise assotsiatsiooni 5G Alliance for Connected Industries and Automation (5G ACIA, vt ka https://www.5g-acia.org/ ) poolt Euroopas prognoositud arenguid, tööstuse vajadustele vastav 5G katteala hõlmaks 3 aasta lõikes Eesti suurimaid elektroonikatööstuse ettevõtteid (nt. Ericsson, Enics, Scanfil, Incap, Eolane, jne) ning 5 aasta perspektiivis laieneks ka keskmise suurusega ettevõtete administratiivalale. Samuti näeme kasutajatena teiste töötleva tööstuse sektorite ning logistikasektori ettevõtteid. 1.1.3. Kas sagedusload peaksid olema üleriigilised või pigem maakondlikud? 26 GHz sagedusalas tuleks ette näha erinevatel eesmärkidel rajatavatele 5G võrkudele ka erinevad sagedusloa tingimused: nn laiatarbe mobiilside teenuste tarvis on sobivad üleriigilised MTÜ Eesti Elektroonikatööstuse Liit Reg. nr. 80312788 IBAN: EE722200221050383077 Akadeemia tee 23, 12618 Tallinn KMKR EE102014680 Swedbank Tel. 56 665 778 või maakondlikud sagedusload, kuid tööstuse vajaduste tarvis on optimaalne aadressi-põhise loa väljastamine. Arvestades raadiolevi piiratust 26 GHz sagedusalas on kinniste võrkude tarbeks ressursi eraldamine ratsionaalne, sest tingituna väikesest leviraadiusest ei ole antud võrgu tugijaamade abil üldkasutatava mobiilsideteenuse osutamine kvaliteetselt võimalik, st sagedusressursi kasutus on optimaalne ja pole põhjust eeldada interferntsiga seotud probleeme sarnaselt madalamate raadiosageduste kasutamisele. 1.1.4. Milline oleks minimaalne vajalik ja optimaalne ribalaius teenuse pakkumiseks? Tööstuse seisukohalt on ribalaiuse planeerimisel lähtekohaks andmesideliikluse mudel, mille tüüpiliste variantide kirjeldused on leitavad https://www.5g-acia.org/fileadmin/5G- ACIA/Publikationen/5G- ACIA_White_Paper_Traffic_Model/WP_5G_5G_Traffic_Model_for_Industrial_Use_Cases_2 2.10.19.pdf . Samas on ratsionaalne arvestada ka asjaoluga, et investeeringud aadressi-põhise 5G võrgu puhul ei sõltu eraldatud ribalaiusest ja arvestades sideseadmete tootjate poolseid nö tüüplahendusi, on otstarbekas taoliste 5G võrkude tarbeks ette näha 400 MHz suurust sagedusriba. 1.1.5. Kas konkursi formaadina eelistate objektide enampakkumist ühekaupa või kõik objektid paralleelselt? Kas eelistate varasemalt toimunud konkursi formaate, kus enampakkumised esitatakse e-kirja teel 2–3 korda tööpäevas, või soovite füüsiliselt kokku saada ning enampakkumiste läbiviimine ühes ruumis läbi viia? Leiame, et tööstuse vajaduste tarbeks aadressi-põhiseid sageduslubasid ei tohiks väljastada konkursi korras, vaid loa taotlusel peaks olema eelisõigus kinnistu omanikul või rentnikul ning kui omanikul või rentnikul huvi puudub, siis antud aadressil luba ei väljastata. Ühtlasi toome välja asjaolu, et konsultatsiooni objektiks olevast sagedusvahemikust tuleks tööstuse vajaduste tarbeks näha ette vahemik 24,250–24,661 GHz, kuna kogu ülejäänud sagedusala on igati piisav laiatarbe mobiilsidevõrkude arendamiseks nö etapiviisiliselt: esialgu saavad kõik suuremad mobiilsideteenuste pakkujad asuda oma 26 GHz sagedusala kasutusele võtmise plaane ellu viima 25,781–27,500 GHz vahemikus, jne. 1.1.6. Kas on huvi 5G teenuse osutamiseks piirkondlikes võrkudes väiksema kui 200 MHz ribalaiusega? Kui suur oleks sellisel juhul vajalik ressurss? Ei, seesugune huvi puudub. 1.1.7. Milline oleks ühe konkursi objekti optimaalne suurus (200 MHz vm)? Kas peaks kehtestama väljastatava sagedusressursi ülempiiri osaleja kohta (ribalaius)? Leiame, et tööstuse vajadusi silmas pidades ei tuleks sageduslubasid väljastada konkursi korras. Aadressi-põhiste katvusalade rajamiseks piisab 400 MHz suuruse sagedusriba kohta loa väljastamine sagedusvahemikus 24,250–24,661 GHz. Siinkohal rõhutame, et oluline pole riigi maksutulude seisukohalt mitte loa väljastamisega kaasnev tulu, vaid loa kasutusele võtmise läbi tööstusettevõtte poolt tervikuna riigile makstavate maksude suurenemine tänu töökohtade loomisele, ekspordi suurenemisele, jne. 2 1.2. Küsimused sagedusala muu kasutuse kohta 1.2.1. Millist kasutust näete antud sagedusalas peale mobiilse lairibateenuse? Kuna Eestis tegutsevate mobiilsideteenuste pakkujate võrguarhitektuur ei ole üles ehitatud tööstuse vajadusi silmas pidades, on antud sagedusalas vaja ette näha ka ribalaiuse eraldamine kõrgendatud infoturbe nõuetele vastavate aadressi-põhiste sidevõrkude rajamiseks. Tööstuse vajadusi 5G võrkudele on põhjalikult selgitatud https://www.5g-acia.org/fileadmin/5G- ACIA/Publikationen/5G-ACIA_White_Paper_5G_for_Non- Public_Networks_for_Industrial_Scenarios/WP_5G_NPN_2019_01.pdf 1.2.2. Milline oleks minimaalne vajalik sagedusressurss ja optimaalne ribalaius sellisel juhul? Optimaalne ribalaius oleks 400 MHz. 1.2.3. Kas on huvi sagedusala kasutamiseks privaatvõrkude (private LTE (Long-Term Evolution)) või väikeste regionaalsete andmeside võrkude tarbeks? Kui suur oleks vajalik sagedusressurss ühele võrgule? Milline oleks väljastatavate lubade geograafiline jaotus? Kasutusrežiim (sagedusloaga / sagedusala jagamine ühistel tingimustel / sekundaarsel alusel sagedusloata)? Jah, Eesti tööstusettevõtetel on huvi kinniste privaatvõrkude rajamiseks ettevõtete administratiivaladel. Sagedusressurss ühele võrgule võiks olla piiratud 400 MHz-ga. Väljastatavate sageduslubade geograafiline jaotus on korreleeritud ettevõtete aadressiandmetega Äriregistris, sagedusala võetakse kasutusele sagedusloaga, mis annab õiguse raadiosageduse kasutamiseks vaid konkreetsel aadressil kinnise (ehk mitte üldkasutatava, avaliku) 5G võrguna. 1.2.4. Kas näete sagedusala kasutamist koos olemasoleva kasutusega (paiksed raadioliinid) või pigem mitte? Meie poolt punktis 1.1.5 esitatud argumente silmas pidades ei ole olemasoleva sagedusala kasutusega jätkamine probleem, pigem puudutaks see mobiilsidevõrkude operaatorite huve. 1.2.5. Kas paiksed raadioliinid selles sagedusalas on perspektiivikad? Pikemas perspektiivis antud sagedusalas paiksete raadioliinide kasutamine ei ole põhjendatud. Palume ülaltoodud EETL-i ettepanekute ja seisukohtadega arvestada sagedusalade kasutuse edasisel planeerimisel ning konkursside ettevalmistamisel. Lugupidamisega Arno Kolk Otto Richard Pukk Tegevjuht, juhatuse liige Volikogu esimees Allkirjastatud digitaalselt 3 Saatja: Erko Kulu <[email protected]> Saadetud: 11.12.2019 15:40 Adressaat: Lembi Tasane <[email protected]> Teema: FW: Eesti Elektroonikatööstuse Liidu seisukohad 26 GHz sagedusala osas Manused: image001.png; image003.jpg; 26GHz seisukohad EETL.ASICE Tere Palun see regada sissetulevana. See on vastus avalikule konsultatsioonile. Teadmiseks Arvo, Oliver, Erko, Endrik, Irena Täitmiseks: Kristiina Tervitades Erko Erko Kulu Sagedushalduse talituse juhataja + 372 667 2120| [email protected] www.ttja.ee Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn, Estonia From: Arno Kolk <[email protected]> Sent: Wednesday, December 11, 2019 11:36 AM To: konkurss26 <[email protected]> Subject: Eesti Elektroonikatööstuse Liidu seisukohad 26 GHz sagedusala osas Tere! Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses sagedusala 24,25-27,5 GHz (26 GHz sagedusala) kasutuse planeerimise ning avalike konkursside ettevalmistamisega. Manuses on Eesti Elektroonikatööstuse Liidu seisukohad ja ettepanekud seoses nimetatud sagedusaladega. Seisukohad ja ettepanekud on esitatud Teie konsultatsioonidokumentides toodud küsimuste kaupa. Lugupidamisega, Arno Kolk tegevjuht Eesti Elektroonikatööstuse Liit Akadeemia tee 23, Tallinn tel. 5013223 [email protected] www.estonianelectronics.eu
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel