OTSUS
30.10.2024 nr 7-10/2024-023
Elering AS elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade
kooskõlastamise kohta
1. Haldusmenetluse alustamine
Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 93 lõige 6 punkti 1 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud
komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist.
Euroopa Komisjoni Määrusega (EL) 2017/2195 kehtestati elektrisüsteemi tasakaalustamise
eeskiri (edaspidi ka EBGL või EBGL määrus)1.
Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 39 lõige 1 punkti 31 kohaselt süsteemihaldur koostab ja
pärast Konkurentsiametiga kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese
reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise
põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning komisjoni
määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest.
ELTS § 38 lõike 2 kohaselt on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Eesti Vabariigi
territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS.
ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul
kooskõlastamise otsuseid.
EBGL artikkel 25 sätestab nõuded tasakaalustamisenergia ja tasakaalustamisvõimsuse
vahetamise Euroopa keskkonna standardtoote kohta.
EBGL artikkel 25 lõike 1 kohaselt töötatakse tasakaalustamisenergia standardtooted välja osana
Euroopa keskkonna rakendamisraamistike ettepanekust vastavalt artiklitele 19–21. Pärast iga
rakendusraamistiku heakskiitmist ja hiljemalt siis, kui põhivõrguettevõtja kasutab vastavat
Euroopa keskkonda, peab põhivõrguettevõtja kasutama üksnes tasakaalustamisenergia
standardtooteid või põhjendatud juhtudel eritooteid, et säilitada süsteemi tasakaal kooskõlas
määruse (EL) 2017/1485 artiklitega 127, 157 ja 160.
Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi ACER) on otsusega 14-
20222 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse taastamise reservidest
käsitsi käivitamise teel (edaspidi mFRR) saadava tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa
1
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R2195-20220619
2
Kättesaadav:
https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2014-
2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF.pdf
2 (7)
keskkonna rakendamisraamistiku (edaspidi mFRR rakendusraamistik)3 kohta.
mFRR rakendusraamistiku artikkel 7 sisaldab määratlust mFRR standardtoote kohta.
ACER on otsusega 08-20244 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse
taastamise reservidest automaatse käivitamise teel (edaspidi aFRR) saadava
tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna rakendamisraamistiku (edaspidi aFRR
rakendusraamistik)5 kohta.
aFRR rakendusraamistiku artikkel 7 sisaldab määratlust aFRR standardtoote kohta.
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse
algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (edaspidi taotlus).
2. Menetlusosaline
Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post
[email protected].
3. Asjaolud ja menetluse käik
03.09.2024 esitas Elering AS (edaspidi Elering) Konkurentsiametile taotluse elektrisüsteemi
bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade (edaspidi Eeskirjad) kooskõlastamiseks.
Elering tõi taotluses välja, et Eeskirjad kajastavad muutusi, mis toimuvad elektrisüsteemi
tasakaalustamisel alates üleeuroopalise mFRR vahetamise platvormi (edaspidi MARI)
rakendamisest 09.10.2024 ja üleeuroopalise aFRR vahetamise platvormi (edaspidi PICASSO)
rakendamisest jaanuaris 2025. Täiendavalt on Eeskirjades ära toodud Eleringile kuuluvate
ressursside kasutamise põhimõtted elektrisüsteemi tasakaalustamisel. Eleringil on kavas
Eeskirju rakendada ajavahemikuks alates MARI platvormi rakendamisest 09.10.2024 kuni
desünkroniseerimiseni Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemidest 08.02.2025. Mandri-
Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise järgse perioodi jaoks on Eleringil kavas koostada
uued Eeskirjad.
11.09.2024 pöördus Konkurentsiamet Eleringi poole seoses avaliku konsultatsiooni
läbiviimisega Eeskirjade osas ning täiendavate selgituste saamiseks Eeskirjades sisalduvate
Eleringile kuuluvate ressursside kasutamise põhimõtete (sh hinnastamispõhimõtete)
väljatöötamise osas.
04.10.2024 esitas Elering Konkurentsiametile taotluse muudetud Eeskirjade
kooskõlastamiseks.
Elering viis perioodil 17.09.2024 kuni 27.09.2024 Eeskirjade osas läbi avaliku konsultatsiooni6.
Elering esitas Konkurentsiametile koos Eeskirjade kooskõlastamise taotlusega ka avaliku
3
Kättesaadav:
https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%20Decision%2014-
2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF%20-%20Annex%20II.pdf
4
Kättesaadav:
https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER_Decision_08-
2024_Automatic_frequency_restoration_reserve.pdf
5
Kättesaadav:
https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_08-
2024_on_aFRRIF-Annex_II.pdf
6
https://www.elering.ee/loppenud-konsultatsioonid#tab2214
3 (7)
konsultatsiooni raames laekunud ettepanekud ning Eleringi poolt koostatud vastused
turuosaliste käest laekunud tagasisidele, kus on muuhulgas välja toodud ka selgitused Eleringile
kuuluvate ressursside hinnastamispõhimõtete väljatöötamise osas.
Elering tõi taotluses välja, et võrreldes 03.09.2024 Konkurentsiametile esitatud Eeskirjadega
on 04.10.2024 esitatud Eeskirjade peatükis 5 (Kiisa kompleksi, mis koosneb Kiisa
avariireservelektrijaamadest (edaspidi AREJ) ja Kiisa koormuspankadest, reservvõimsuste
kasutamisest) sisse viidud täpsustus, mis käsitleb Kiisa kompleksi seadmete
reguleerimisvõimsuste esitamist MARI platvormile. Täpsustuse eesmärk on selgelt välja tuua,
et nii Kiisa AREJ kui ka Kiisa koormuspankade reguleerimisvõimsuse pakkumisi esitatakse
MARI platvormile ainult võimalusega põhivõrguettevõtja poolseks otsekäivituseks.
4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Eeskirjade osas
Konkurentsiamet töötas esitatud taotluse läbi ning leidis, et see on põhjendatud ja taotlus kuulub
rahuldamisele. Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad ning konsultatsiooni käigus
diskussiooni tekitanud kooskõlastamisele kuuluvate Eeskirjade punktid:
1. Elering tegi ettepaneku täiendada Eeskirjade punkti 3 järgmise sõnastusega:
3. Reguleerimisreservide varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks
Reguleerimisreserve kasutatakse bilansihaldurite tarbimis- või tootmisprognooside ebatäpsuse
tasakaalustamiseks, tootmisvõimsuse või piiriülest ülekandevõimsust mõjutava elektriseadme
ootamatu väljalülitamise korral või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.
Eesti reguleerimisteenuse pakkujate poolt tehtud reguleerimisreservide energiapakkumised
kogutakse Eleringi poolt kokku pakkumiste nimekirja, mis edastatakse MARI ja PICASSO
platvormidesse, kus koostatakse ühiste pakkumiste nimekiri. Reguleerimisreservide
energiapakkumisi saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks vahendab Elering Eesti
pakkumiste nimekirjas olevaid reguleerimisreservide pakkumisi Soome elektrisüsteemi
süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab oma vastutuspiirkonnast tulnud
reguleerimisreservide pakkumisi Eleringile.
Kuni reservvõimsuste turgude käivitamiseni Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimisel Mandri-
Euroopa sagedusalaga, on reguleerimisreservide energiapakkumiste tegemine turuosalistele
vabatahtlik. Eesti turuosaliste poolsete pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga
kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks määratud pakkumiste tegemise protseduur ja
tingimused.
Turuosalised võivad reguleerimisreservide pakkumisi esitada või juba tehtud pakkumisi muuta
kuni 25 minutit enne operatiivveerandtunni algust. Reguleerimisreserv peab olema täies mahus
aktiveeritav 12,5 minuti jooksul alates aktiveerimise korralduse andmisest ning selle katkematu
täies mahus realiseerimine peab olema tagatud operatiivveerandtunni lõpuni.
Konkurentsiameti hinnangul on punkti 3 täiendamine Eeskirjades põhjendatud ja vajalik, et
ühineda üleeuroopaliste MARI ja PICASSO platvormidega. Lisaks on Konkurentsiamet
seisukohal, et Eeskirjade punktis 3.1 kirjeldatud mFRR pakkumiste tingimused on kooskõlas
mFRR rakendusraamistiku artikliga 7 ja EBGL artikliga 25 ning Eeskirjade punktis 3.2
kirjeldatud aFRR pakkumiste tingimused on kooskõlas aFRR rakendusraamistiku artikliga 7 ja
EBGL artikliga 25.
2. Elering tegi ettepaneku muuta Eeskirjade punkt 4 ja 5 ning asendada vastavad punktid
täies mahus järgneva sõnastusega:
4 (7)
4. Avariireservvõimsuste varud ja nende kasutamine bilansi tagamisel
Kuni BRELL-i lepingu lõppemiseni 07.02.2025 kehtib „BRELL-i elektrilises ringis
avariireservvõimsuste hoidmise ja kasutamise lepingu“ mille alusel tagavad Eesti, Läti,
Venemaa ja Valgevene süsteemihaldurid vähemalt 100 MW avariireservvõimsuse hoidmise.
Seda avariireservvõimsust võib kasutada ainult BRELL-i elektrisüsteemide toimunud
sündmuste korral.
Avariireservvõimsust kasutatakse tootmisvõimsuse või piiriülest ülekandevõimsust mõjutava
elektriseadme ootamatu väljalülitamise korral või kui on ohustatud elektrisüsteemi
varustuskindlus. Avariireservvõimsust ei kasutata bilansihaldurite tarbimis- või
tootmisprognooside ebatäpsuse tasakaalustamiseks, v.a juhtudel kui reguleerimisturul ei ole
pakkumisi või kõik mFRR ülessereguleerimise pakkumised, mis on hinnaga alla 1000
EUR/MWh, on juba käivitatud.
Samas on Balti süsteemihaldurid leppinud kokku, et Venemaal ja Valgevenes asuvaid BRELL-i
avariireservvõimsuseid Balti riikides toimuda võivate sündmuste korral ja piiriüleste
ülekandevõimsuste tagamiseks reaalselt ei kasutata, vaid kasutatakse ainult Balti riikides
olemasolevaid reservvõimsuseid. Alalisvooluühenduste Estlink 1 ja EstLink 2 maksimaalse
impordi võimaldamiseks (ehk siis selleks, et olla valmis EstLink 2 väljalülitumiseks olukorras,
kui toimub elektrienergia import Soomest Eestisse täies mahus) peab Elering tagama
juurdepääsu vähemalt 650 MW-ile kindlalt olemasolevatele ülesse reguleerimise
reservvõimsustele (mFRR ülesse reguleerimiseks). See vajadus kaetakse järgmiselt – 250 MW
Elering (Kiisa AREJ-d), 100 MW läti süsteemihaldur ja 400 MW Leedu süsteemihaldur.
5. Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest
Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2 (võimsusega
140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad mFRR
reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla.
Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate
asjaoludega:
• Kiisa kompleksi kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid käivitatakse ühise
pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;
• Kiisa kompleksi seadmete kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete energiahind
reguleerimisturul peab anda selge signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida käivitatakse
reeglina viimases järjekorras;
• Kiisa avariireservelektrijaamade ja koormuspankade reguleerimisvõimsuse pakkumisi
esitatakse MARI platvormile ainult võimalusega süsteemihalduri poolseks otsekäivitamiseks.
See võimaldab välistada nende pakkumiste käivitamist tavapärases nõudluse katmise
protsessis.
Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine toimub vastavate hinnaastmete kaupa.
Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel:
Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW
1 1000 50
5 (7)
2 2000 50
3 3000 50
4 5000 50
5 15000 50
Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel:
Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW
2 - 2000 10
3 - 3000 10
4 - 5000 10
5 - 15000 10
Kiisa AREJ ja koormuspangad on Eleringile kuuluvad ressursid. Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (edaspidi Direktiiv) artikkel 66 lõige 6 sätestab järgneva
erandi:
Erandina artikli 40 lõikest 4 võivad Eesti, Läti ja Leedu põhivõrguettevõtjad tugineda
tasakaalustamisteenustele, mida osutavad riigisisesed elektrisalvestite pakkujad,
põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjad ja muud põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused.
Erandina artikli 54 lõikest 2 võivad Eesti, Läti ja Leedu lubada oma põhivõrguettevõtjatel ja
põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada
energiasalvestusüksusi ilma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluseta
ning lubada sellistel energiasalvestusüksustel osta või müüa elektrienergiat
tasakaalustamisturgudel.
Esimeses ja teises lõigus osutatud erandeid kohaldatakse kuni kolm aastat pärast Eesti, Läti ja
Leedu ühinemist Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Kui see on vajalik varustuskindluse
säilitamiseks, võib komisjon esialgset kolmeaastast perioodi pikendada kuni viie aasta võrra.
Elering Eeskirjades sätestanud, et Kiisa AREJ ja koormuspankade reguleerimisvõimsuse
pakkumisi esitatakse MARI platvormile ainult võimalusega põhivõrguettevõtja poolseks
otsekäivitamiseks, mis võimaldab välistada nimetatud pakkumiste käivitamist tavapärases
nõudluse katmise protsessis.
mFRR rakendusraamistiku artikkel 2 lõige 1 punkt f sätestab otsekäivitatava pakkumise kui
standardse mFRR tasakaalustamisenergia pakkumise, mida saab käivitada igal ajahetkel alates
selle veerandtunni planeeritud käivitamise ajast, mille jaoks pakkumine esitati, ja kuni järgmise
veerandtunni planeeritud käivitamise ajani. Iga otsekäivitatav pakkumine on samuti planeeritult
käivitatav pakkumine.
6 (7)
mFRR rakendusraamistiku artikkel 2 lõige 1 punkt y sätestab planeeritult käivitatava
pakkumise kui standardse mFRR tasakaalustamisenergia pakkumise, mida saab käivitada ainult
ühel kindlal ajahetkel, st planeeritud käivitamise ajahetkel, seoses ajavahemikuga, mille jaoks
tasakaalustamisenergia pakkumine on esitatud.
Elering on seisukohal, et Kiisa AREJ ja koormuspankade pakkumiste esitamisel
otsepakkumistena väheneb Kiisa AREJ ja koormuspankade mõju turule, kuid jätab võimaluse
seda kasutada juhtudel, kui allesjäänud tasakaalustamisenergia pakkumiste hulk turul on
minimaalne ja elektrisüsteemi seisund nõuab täiendava võimsuse aktiveerimist.
Eeskirjade punkt 5 sätestab Kiisa AREJ ja koormuspankade hinnatasemed üles- ja alla
reguleerimisel ning sealhulgas, et ülesreguleerimisel käivitatakse Kiisa AREJ puhul esimesed
50 MW hinna 1000 €/MWh juures ning koormatakse üles täiendavalt vastavalt Eeskirjade
punktis 5 ja ülaltoodud tabelite astmetele ja hinnatasemetele. Allareguleerimisel käivitatakse
Kiisa koormuspanga esimesed 10 MW hinna -2000 €/MWh juures ning tõstetakse
tarbimisvõimsust täiendavalt vastavale Eeskirjade punktis 5 ja ülaltoodud tabelite astmetele ja
hinnatasemetele.
Konkurentsiamet on analüüsinud Balti tasakaalustamisturu ajaloolisi hindasid perioodil
01.01.2021 kuni 30.09.20247. Analüüsi tulemuste põhjal on ülesreguleerimisel turuhinna
esinemine üle 1000 €/MWh kohta olnud erakordselt harv, vaid 0,24% kogu vastava perioodi
tundidest, sealjuures maksimaalne hind olnud 3250,50 €/MWh kohta. Allareguleerimisel ei ole
vastaval perioodil hind langenud -2000 €/MWh-ni ning minimaalne hind on olnud -321,00
€/MWh kohta.
Lähtudes eeltoodust, asub Konkurentsiamet seisukohale, et Kiisa kompleksi reservvõimsuste
(Kiisa AREJ ja Kiisa koormuspangad) kasutamine ei ole vastuolus Direktiivi artikkel 66
lõikega 6. Lisaks, Eeskirjades sätestatud hinnatasemed pakuvad tasakaalu reservide pakkumiste
ning võimaliku kõrge tasakaalustamishinna vahel, mis võib avaldada mõju bilansihalduritele.
Reegel Kiisa kompleksi reservvõimsuste pakkumiste esitamise otsepakkumiste kohta ning
Eeskirjades sätestatud hinnatasemed jätavad võimaluse Kiisa kompleksi reservvõimsusi
tasakaalustamisturu jaoks kasutada sisuliselt vaid juhtudel, kui allesjäänud
tasakaalustamisenergia pakkumiste hulk on turul minimaalne (esineb tasakaalustamisenergia
nappus) ja elektrisüsteemi seisund nõuab täiendava võimsuse aktiveerimist. Vastava
hinnastamismehhanismi sätestamine Eeskirjades võimaldab Kiisa kompleksi reservvõimsusi
kasutada sisuliselt vaid Baltikumi pakkumisnimekirja absoluutses lõpus. Hinna 1000 €/MWh
puhul võib eeltoodud statistika põhjal harval juhul juhtuda, et esimesed 50 MW Kiisa
reservvõimsuste kompleksist käivitatakse enne kui viimane turuosaliste poolt tehtud
pakkumine, aga selliseks hetkeks on välja kujunenud olukord, kus reservide pakkumised on
suures osas ära kasutatud ja vajadus tasakaalustamise energia järele on suur. Võttes arvesse, et
maksimaalne võimalik hind MARI platvormil on 15 000 €/MWh kohta8, tagab Kiisa kompleksi
reservvõimsuste aktiveerimine Eeskirjades sätestatud hinnastamismehhanismi alusel
üleeuroopalise MARI platvormiga liitumisel Balti turuosalistele teatud osas kaitse
potentsiaalsete ülikõrgete turuhindade ees uue energia tasakaalustamise turu käivitamise faasis,
sealjuures andes turule signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida käivitatakse
tasakaalustamisturul reeglina reservvõimsuste nappuse olukorras.
7
https://baltic.transparency-dashboard.eu/node/41?start_date=2021-01-01T00:00&end_date=2024-09-
30T00:00&output_time_zone=EET&mode=table
8
Artikkel 4 lõige 3:
https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_09-
2024_Pricing-Annex_I.pdf
7 (7)
5. Kokkuvõte
Konkurentsiamet töötas läbi Eleringi poolt 04.10.2024 kooskõlastamiseks esitatud Eeskirjad
ning asub seisukohale, et nimetatud dokument arvestab kehtivast seadusandlusest tulenevate
alustega, sh ELTS § 39 lõige 1 punktiga 31 ning ei ole vastuolus Direktiivist ja EBGL-ist
tulenevaga.
ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul
kooskõlastamise otsuseid.
Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 39 lõige 1 punktile 31 ja § 93 lõige 6 punktile 6
otsustan:
kooskõlastada Elering AS poolt 04.10.2024 Konkurentsiametile esitatud Elering AS
elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad täies ulatuses vastavalt
käesoleva otsuse lisale
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30
päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus
Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Pärn-Lee
peadirektor
Lisa: Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad
Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad
Bilansi tagamise ehk tasakaalustamise eeskirjad on koostatud ElTS §3 9 lg (1) 31 alusel, mis
sätestavad muuhulgas süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtteid.
1 Mõisted ............................................................................................................................................ 1
2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted ...................................................................................................... 3
3 Reguleerimisreservide varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks ........................................... 3
3.1 mFRR pakkumiste tingimused .............................................................................................. 4
3.2 aFRR pakkumiste tingimused ................................................................................................ 8
3.3 Reguleerimisreservide nõudluse hindamine ja aktiveerimine .............................................. 10
3.3.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine................................................................... 10
3.3.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine .................................................................... 10
4 Avariireservvõimsuste varud ja nende kasutamine bilansi tagamisel ........................................... 10
5 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest ............................................................................. 11
6 Piiriülene reservvõimsuste varude aktiveerimine .......................................................................... 12
7 Võimsusreservide varude ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest tasumine......................... 13
8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika .......................................................... 13
9 Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamine ............................................................................ 13
1 Mõisted
aFRR (Automatically Activated Frequency Restoration Reserve) – Automaatselt käivitatav
sageduse taastamise reserv.
Agregaator (Aggregator) – juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile
reguleerimisreservi pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel;
Allareguleerimine (Down-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia
koguse müümine, mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või
suuremast energia tootmisest süsteemis, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on
ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus;
Avariireservvõimsus (Fast Disturbance or Emergency Reserve) – süsteemihalduri poolt
hoitav või ette tellitud võimsusreserv elektrisüsteemis juhtuda võivate avariiliste
olukordadega toimetulekuks;
Bilansihaldur (Balance Responsible Party) – juriidiline isik, kes on oma bilansiportfelli
tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu EITS-i (Elektrituruseadus) ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras;
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
1
Bilansienergia (Imbalance) – ebabilansi elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil
ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;
Bilansi tagamine (Tasakaalustamine) (Balancing) – kõik tegevused või protsessid,
millede kaudu süsteemihaldur tagab pidevalt erinevatel ajahorisontidel elektrisüsteemi
sageduse kindlaks määratud stabiilsetes piirides;
mFRR (Manually Activated Frequency Restoration Reserve) - Käsitsi käivitatav sageduse
taastamise reserv
Operatiivtund – reaalajaline tund, mille ajal süsteemihaldur juhib süsteemi. Tund algab ja
lõppeb täistunnil. Alates üleeuroopalise aFRR reservvõimsuste vahetamise platvormi
PICASSO rakendamisest jaanuaris 2025 juhib süsteemihaldur süsteemi 15 minuti
perioodidena;
Operatiivveerandtund – reaalajaline veerandtund (15 minutit), mille ajal süsteemihaldur
juhib süsteemi eesmärgiga tagada et operatiivtunni lõpuks oleks Eesti elektrisüsteemi
vahelduvvoolu saldo kõrvalekalle võimalikult lähedal nullile. Igas reaalajalises tunnis on
neli veerandtundi. Esimene veerandtund algab täistunnil ja viimane veerandtund lõpeb uuel
täistunnil. Alates üleeuroopalise aFRR reservvõimsuste vahetamise platvormi PICASSO
rakendamisest jaanuaris 2025 juhib süsteemihaldur süsteemi 15 minuti perioodidena;
Pakkumiste üldnimekiri (Merit Order List) – ühe juhtimispiirkonna reguleerimisreservide
pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida
kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;
Reguleerimisenergia (Balancing Energy) – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks
aktiveeritud reguleerimisreservi või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida
süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks
vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud
lepingutega;
Reguleerimisreservi pakkumine (Balancing Bid) – reguleerimisteenuse pakkuja poolt
süsteemihaldurile tehtud reguleerimisenergia pakkumine, mis vastab süsteemihalduri poolt
kindlaks määratud nõuetele;
Reguleerimistarne bilansiaruandes (Imbalance Adjustment) – süsteemihalduri poolt
bilansihalduri bilansipiirkonnas aktiveeritud reguleerimisenergia kogus, mis kajastatakse
selgitusperioodide lõikes ja reguleerimisenergia suunda arvestades bilansihalduri
bilansiaruandes;
Reguleerimisteenuse pakkuja (Balancing Service Provider) – tootja, tarbija, bilansihaldur
või agregaator, kes pakub süsteemihaldurile reguleerimisteenust;
Selgitusperiood – Turuperiood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt
bilansiselgituse esitamise ajatsoonile
Vastukaubandus (Countertrading) – elektrienergia vahetus erinevate turupiirkondade
vahel, mis on initsieeritud ühe või mitme süsteemihalduri poolt eesmärgiga viia
elektrisüsteemi füüsilised parameetrid (näiteks piiriülesed võimsusvood) lubatud piiridesse
ja tagada juba toimunud elektrienergiakaubanduse tehingud;
Ühine pakkumiste üldnimekiri (Common Merit Order List) – reguleerimisreservide
pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida
kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;
Ülesreguleerimine (Up-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse
ostmine, mis on tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast
energia tootmisest süsteemis, tootmisvõimsuse ootamatust väljalülitumisest, vajadusest
teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
2
2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted
Käesolevad elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad on koostatud
lähtuvalt eeldusest, et 09.10.2024 rakendab Elering üleeuroopalise mFRR reservvõimsuste
vahetamise platvormi MARI ja jaanuaris 2025 rakendab Elering üleeuroopalise aFRR
reservvõimsuste vahetamise platvormi PICASSO.
Eesti elektrisüsteem kuulub kuni sünkroniseerimiseni Mandri-Euroopa sagedusalaga samasse
sagedusalasse Valgevene, Venemaa, Läti ja Leedu elektrisüsteemidega ehk nn. Ühendsüsteemi.
Eesti elektrisüsteemi sageduse automaatse reguleerimise tagab tavaolukorras Venemaa
süsteemihaldur. Juhul, kui Eesti elektrisüsteem töötab isoleeritult teistest elektrisüsteemidest,
tagab sageduse automaatse reguleerimise Eesti süsteemihaldur. Sünkroontöö korraldamiseks
Ühendsüsteemis s.h sageduse nõutud piirides hoidmiseks on loodud Valgevene, Venemaa,
Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurite koostööorganisatsioon – BRELL, kuhu Elering kuulub,
kuni BRELL-i lepingu lõppemiseni 07.02.2025.
Eesti elektrisüsteemi bilansi tagamine toimub koordineeritult teiste naabersüsteemihaldurite
juhtimiskeskustega.
Alates 09.10.2024 rakendab Elering mFRR juhtimise üleeuroopalise mFRR platvormiga
MARI, mis koondab kõigi liitunud bilansipiirkondade mFRR energiapakkumised ühisesse
pakkumiste nimekirja ning teeb mFRR aktiveerimise nõudluste optimeerimise arvestades
vabasid ülekandevõimsusi liitunud bilansipiirkonade vahel. MARI platvormis on iga Balti
elektrisüsteem eraldi bilansipiirkond, ning iga süsteemihaldur juhib oma bilansipiirkonda.
Elering esitab Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks Eesti bilansipiirkonna nõudluse MARI
platvormi, mis leiab optimaalsed pakkumised mida aktiveerida Eesti bilansipiikonna
tasakaalustamiseks. Elering teostab aktiveerimisi operatiivveerandtundidel, et tagada et
operatiivtunni lõpuks oleks Eesti elektrisüsteemi vahelduvvoolu saldo kõrvalekalle võimalikult
lähedal nullile.
Elering arendab võimekust kasutusele võtta aFRR juhtimise võimekus. Pärast aFRR juhtimise
võimekuse tekkimist hakkab Elering kasutama aFRR energiapakkumiste aktiveerimist, et
tasakaalustada süsteemi lühiajalisi süsteemi ebabilanssi. aFRR juhtimisesüsteem monitoorib
süsteemi ebabilanssi püsivalt ligi reaalajas, mis tähendab, et süsteemi tasakaalustamist
hakatakse tegema tunni vahelduvvoolu saldo energia asemel juhtimisala võimsuse hoidmisel
ligi lähedaselt nullina. mFRR võimsusi aktiveeritakse aFRR vabastamiseks või pikemaajaliste
ebabilansside katmiseks (näiteks elektrijaama rike).
Jaanuaris 2025 rakendab Elering aFRR juhtimises üleeuroopalise aFRR platvormiga
PICASSO, mis koondab kõigi bilansipiirkondade aFRR energiapakkumised ühisesse
pakkumiste nimekirja ning teeb aFRR aktiveerimiste nõudluste optimeerimise arvestades
vabasid ülekandevõimsusi liitunud bilansipiirkondade vahel.
3 Reguleerimisreservide varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks
Reguleerimisreserve kasutatakse bilansihaldurite tarbimis- või tootmisprognooside ebatäpsuse
tasakaalustamiseks, tootmisvõimsuse või piiriülest ülekandevõimsust mõjutava elektriseadme
ootamatu väljalülitamise korral või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
3
Eesti reguleerimisteenuse pakkujate poolt tehtud reguleerimisreservide energiapakkumised
kogutakse Eleringi poolt kokku pakkumiste nimekirja, mis edastatakse MARI ja PICASSO
platvormidesse, kus koostatakse ühiste pakkumiste nimekiri. Reguleerimisreservide
energiapakkumisi saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks vahendab Elering Eesti
pakkumiste nimekirjas olevaid reguleerimisreservide pakkumisi Soome elektrisüsteemi
süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab oma vastutuspiirkonnast tulnud
reguleerimisreservide pakkumisi Eleringile.
Kuni reservvõimsuste turgude käivitamiseni Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimisel Mandri-
Euroopa sagedusalaga, on reguleerimisreservide energiapakkumiste tegemine turuosalistele
vabatahtlik. Eesti turuosaliste poolsete pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga
kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks määratud pakkumiste tegemise protseduur ja
tingimused.
Turuosalised võivad reguleerimisreservide pakkumisi esitada või juba tehtud pakkumisi muuta
kuni 25 minutit enne operatiivveerandtunni algust. Reguleerimisreserv peab olema täies mahus
aktiveeritav 12,5 minuti jooksul alates aktiveerimise korralduse andmisest ning selle katkematu
täies mahus realiseerimine peab olema tagatud operatiivveerandtunni lõpuni.
3.1 mFRR pakkumiste tingimused
Eesti turuosaliste poolt Eleringile tehtud mFRR pakkumised peavad vastama allpool toodud
tabelis ja dokumendis „Baltic balancing market rules“
(https://elering.ee/sites/default/files/2022-
04/Baltic%20balancing%20market%20rules%2020201230_1_1.pdf ) kirjeldatud tingimustele
.. Standartoote tingimuste muutumisest teavitab süsteemihaldur reguleerimisteenuse pakkujat
ette vähemalt kolm (3) kuud enne muudatuste rakendamist ning avaldab uued standardtoote
tingimused süsteemihalduri veebilehel.
Kõik mFRR turul osalevad reservüksused peavad olema eelkvalifitseeritud vastavalt Eleringi
kodulehel toodud mFRR eelkvalifitseerimise tehnilistele nõudmistele. Eelkvaliftiseerimine
tagab reservüksuse käivitamise õigsuse. Ilma reservüksuse mFRR-le vastavatele nõuetele
eelkvalifitseerimiseta ei saa reguleerimisteenuse pakkujad teha pakkumisi mFRR energiaturule.
mFRR energiaturul pakutav standardtoode peab vastama järgnevatele tingimustele:
Parameeter Tingimus
Käivitamisviis Käsitsi
(Inglise k Mode of activation) Käivitussõnum saadetakse elektroonselt
süsteemihalduri bilansihaldustarkvarast
Käivitamise tüüp Otsene või planeeritud käivitus
(Inglise k Activation type)
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
4
Täieliku käivitumise aeg Kuni 12,5 minutit
(Inglise k Full activation time (“FAT”))
Minimaalne kogus 1 MW
(Inglise k Minimum quantity)
Pakkumuse granulaarsus 1 MW
(Inglise k Bid granularity)
Maksimaalne kogus 9 999 MW, kuid mitte rohkem kui
eelkvalifitseeritud kogus
(Inglise k Maximum quantity)
Minimaalne tarneaeja kestus 5 minutit
(Inglise k Minimum duration of delivery
period)
Maksimaalne tarneaja kestus Maksimaalselt 20 minutit planeeritud käivituse
korral
(Inglise k Maximum duration of delivery
period) Maksimaalselt 35 minutit otsekäivituse korral
Hinna resolutsioon 0.01 €/MWh
(Inglise k Price resolution)
Kehtivusaeg Planeeritud käivitus võib toimuda ainult selleks
ette nähtud ajahetkel
(Inglise k Validity Period)
Otsekäivitus võib toimuda 15 minuti jooksul
peale planeeritud käivitust igal ajahetkel ning
tasakaalustusenergia tarne toimub kuni
järgmise turuühiku lõpuni
Pakkumuse hind Ühik €/MWh
(Inglise k Price of the bid) Minimaalne ja maksimaalne hind vastavalt
MARI reguleerimisplatvormi piirhindadele
Pakkumuse jagatavus Lubatud on täielikult jagatavad pakkumused
granulaarsusega 1 MW, osaliselt jagatavad
(Inglise k Divisibility) pakkumused ja täielikult mittejagatavad
pakkumused.
Pakkumuse mittejagatav osa ei tohi olla suurem
kui suurim eelkvalifitseerimisel fikseeritud
Suund Üles või alla suunas
(Inglise k Direction)
Pakkumuse asukoht Pakkumuspiirkond
(Inglise k Location)
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
5
Pakkumuste tehniline sidumine Kaht mFRR energiapakkumust võib
järjestikustel turuühikutel omavahel tehniliselt
(Inglise k Technical linking between bids)
siduda.
Kui eelneval turuühikul toimus otsekäivitus,
siis tehniliselt seotud pakkumuste korral
muudetakse jooksva turuühiku pakkumus nii
otse- kui ka planeeritud käivituse jaoks mitte
saadaval olevaks.
Pakkumust saab korraga nii tehniliselt kui ka
tingimuslikult siduda ning tehniline sidumine
toimib nii liht- kui ka komplekspakkumuste
juures
Pakkumuste tingimuslik sidumine Reguleerimisteenuse pakkuja võib mFRR
energiapakkumused siduda tingimuslikult.
(Inglise k Conditional linking between bids) Sellisel juhul on kõigil pakkumustel esialgne
staatus, mis muutub vastavalt seatud tingimuste
täitumisele.
Ettevalmistamisaeg (Inglise k Preparation Mitte kauem kui 7 minutit.
Period)
Erisused lubatud kui käivitus vastab
Preparation time is the time between start of eelkvalifitseerimise dokumendis toodud
preparation period and ramping period. tolerantsile
Muutmisperiood Mitte kauem kui 12 minutit.
(Inglise k Ramping Period) Erisused lubatud kui käivitus vastab
eelkvalifitseerimise dokumendis toodud
Ramping period is the time for BSP to change tolerantsile
its resource unit’s output from initial set-point
to the desired power output.
Seiskamisaeg Kuni 10 minutit
(Inglise k Deactivation Period)
Deactivation period is the time for BSP to
change its resource unit’s output from desired
power output to its initial scheduled power
output.
Minimaalne pakkumise tellimise lõpetamise ja Puudub
järgneva aktiveerimise vahele jääv aeg
(Inglise k Minimum duration between the end
of deactivation and the following activation)
Joonisel 1 on toodud mFRR planeeritud kätivutuse tüüpaktiveerimise kõver, kus :
T-7,5 – Aktiveerimiskäskluse edastamine;
T-5 – Kokkulepitud aktiveerimise algusaeg;
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
6
T+5 – Aeg kokkulepitud reguleerimise mahu saavutamiseks;
T+10 – Kokkulepitud teenuse lõpetamise alguse aeg,
T+20 – Kokkulepitud teenus on lõpetamise aeg.
Teenuse aktiveerimise selgituses arvestatakse teenusepakkujat perioodi T-0 kuni T+15
jooksul aktiveerimissignaali järgi arvutatud energia alusel, kus :
Periood T-7,5 kuni T-5 on ettevalmistuse periood;
Periood T-5 kuni T+5 on nõlvamiseperiood;
Periood T+5 kuni T+10 on teenuse täisvõimsuse edastamise periood;
Periood T+10 kuni T+20 on teenuse lõpetamise nõlvamise periood.
Joonis 1: mFRR standardtoode:
Joonisel 2 on toodud mFRR otsekäivituse tüüpaktiveerimise kõver, kus:
T-10 kuni T+5 võib tulla aktiveerimise alustamise korraldus;
Täisaktiveerimine peab oleva saavutatud 12,5 minuti jooksul pärast aktiveerimise
alguse aega;
Teenus peab olema aktiveeritud vähemalt ühe täis turuühiku;
Teenuse lõpetamine tohib alata sarnaselt planeeritud käivitusele 5 minutit enne
turuühiku lõppu;
Otsekäivitus peab olema lõpetatud 5 minutit pärast turuühiku lõppu.
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
7
Otsekäivituse korral varieerub aktiveerimise algus ja teenuse pakkumise periood, kuid teenus
lõpeb alati veerandtunni lõpus. Tulenevalt varieeruvast alguse ajast, võib otsekäivituse periood
olla vahemikus 16 kuni 29 minutit.
Lisaks tabelis toodud tingimustele peavad reguleerimisreservide pakkujad arvestama veel
järgmiste tingimustega:
kõik reguleerimisreservide pakkumised tuleb saata Eleringi vastavasse IT-süsteemi;
Eleringil peab olema oma SCADA süsteemi kaudu võimalus tuvastada
reguleerimisreservi aktiveerimist või teenusepakkuja peab esitama vastavad
mõõteandmed tõendamaks reguleerimisreservi aktiveerimist.
Täpsemad tingimused ja protseduurid reguleerimisreservide pakkumiste tegemiseks on toodud
elektrienergia reguleerimisteenuse osutamise tüüptingimustes.
3.2 aFRR pakkumiste tingimused
Eesti turuosaliste poolt Eleringile tehtud aFRR pakkumised peavad vastama allpool toodud
tabelis ja dokumendis “Baltic aFRR energy market concept”
(https://elering.ee/sites/default/files/2023-
01/2022.11.15%20Baltic%20aFRR%20energy%20market%20concept.docx) kirjeldatud
tingimustele . Standartoote tingimuste muutumisest teavitab süsteemihaldur
reguleerimisteenuse pakkujat ette vähemalt kolm (3) kuud enne muudatuste rakendamist ning
avaldab uued standardtoote tingimused süsteemihalduri veebilehel.
Kõik aFRR turul osalevad reservüksused peavad olema eelkvalifitseeritud vastavalt Eleringi
kodulehel toodud aFRR eelkvalifitseerimise tehnilistele nõudmistele. Eelkvaliftiseerimine
tagab reservüksuse käivitamise õigsuse. Ilma reservüksuse aFRR-le vastavatele nõuetele
eelkvalifitseerimiseta ei saa reguleerimisteenuse pakkujad teha pakkumisi aFRR energiaturule.
aFRR energiaturul pakutav standardtoode peab vastama järgnevatele tingimustele:
Parameeter Tingimus
Käivitamisviis Automaatne
(Inglise k Mode of activation) Sätteväärtus saadetakse reservüksusele jooksvalt
süsteemioperaatori SCADA-st
Täieliku käivitumise aeg 5 minutit
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
8
(Inglise k Full activation time (“FAT”))
Minimaalne kogus 1 MW
(Inglise k Minimum quantity)
Pakkumuse granulaarsus 1 MW
(Inglise k Bid granularity)
Maksimaalne kogus 9 999 MW
(Inglise k Maximum quantity)
Minimaalne tarneaeg Puudub
(Inglise k Minimum duration of delivery period)
Hinna resolutsioon 0.01 €/MWh
(Inglise k Price resolution)
Kehtivusaeg 15 minutit, päeva esimene kehtivusperiood
algab 00:00 CET, kõik kehtivusperioodid on
(Inglise k Validity Period) järjestikused ja mittekattuvad
Pakkumuse hind Ühik €/MWh
(Inglise k Price of the bid)
Pakkumuspiirkond Pakkumispiirkond, millesse reserve pakkuv
üksus/rühm kuulub
(Inglise k Bidding zone)
Pakkumuse jagatavus Täielikult jagatav 0,1 MW kaupa
(Inglise k Divisibility)
Suund Üles või alla suunas
(Inglise k Direction)
Pakkumuste sidumine aFRR energiapakkumuste sidumine ei ole
lubatud
(Inglise k Linking)
Ettevalmistusaeg aFRR teenusel ettevalmistusaeg puudub.
(Inglise k Preparation Period) Pärast aktiveerimissignaali saamist ei tohi
aktiveerimine viibida rohkem kui 30 sekundit
vastavalt SO GL artikkel 158.1.d
Muutmisperiood Kuni 5 minutit koos ettevalmistusajaga
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
9
(Inglise k Ramping Period)
Seiskamisaeg Kuni 5 minutit
(Inglise k Deactivation Period)
Maksimaalne tarneaeg 15 minutit
(Inglise k Maximum duration of delivery period)
Minimaalne pakkumise tellimise lõpetamise ja Puudub
uue aktiveerimise vahele jääv aeg
(Inglise k Minimum duration between the end of
deactivation and the following activation)
3.3 Reguleerimisreservide nõudluse hindamine ja aktiveerimine
3.3.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine
mFRR teenust kasutatakse süsteemi pikaajaliste ebabilansside katmiseks või kiiremate
reservide vabastamiseks. mFRR teenuse kogust hinnatakse arvestades ebabilansi muutumise
trendi ja juba varasemalt aktiveeritud kiiremate reservide koguse pealt. Elering hindab mFRR
vajadust igaks turuperioodiks eraldi ning esitab mFRR nõudluse, et tagada süsteemi
võimsusbilanssi tasakaal. mFRR nõudlus esitatakse mFRR energiaturu platvormile MARI,
mille raames toimub Eleringi mFRR nõudluse tasakaalustamine teiste süsteemihaldurite
nõudlusega arvestades vabu ülekandevõimsusi ning valitakse soodsaimad mFRR
energiapakkumised mida aktiveerida. Eleringi alale edastatud mFRR aktiveerimiskorraldused
edastatakse Eestis paiknevatele mFRR energia pakkujatele.
3.3.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine
aFRR teenuse nõudlust hindab Eleringi juhtimissüsteemis olev aFRR kontroller, mis hindab
hindab Eleringi juhtimisala jaoks vajalikku aFRR nõudlust iga 4 sekundi tagant ning edastab
leitud nõudluse aFRR energiaturu platvormile PICASSO. AFRR nõudluse eesmärk on
tasakaalustada juhtimisala võimsusbilanss. PICASSO platvorm tasakaalustab Eleringi nõudluse
teiste süsteemihaldurite nõudlusega arvestades vabu ülekandevõimsusi ning valib soodsaimad
aFRR energiapakkumised, mida aktiveerida. Eleringi alale koondvaates edastatud aFRR
aktiveerimiskogused edastatakse Eestis paiknevatele aFRR energia pakkujatele.
4 Avariireservvõimsuste varud ja nende kasutamine bilansi tagamisel
Kuni BRELL-i lepingu lõppemiseni 07.02.2025 kehtib „BRELL-i elektrilises ringis
avariireservvõimsuste hoidmise ja kasutamise lepingu“ mille alusel tagavad Eesti, Läti,
Venemaa ja Valgevene süsteemihaldurid vähemalt 100 MW avariireservvõimsuse hoidmise.
Seda avariireservvõimsust võib kasutada ainult BRELL-i elektrisüsteemide toimunud
sündmuste korral.
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
10
Avariireservvõimsust kasutatakse tootmisvõimsuse või piiriülest ülekandevõimsust mõjutava
elektriseadme ootamatu väljalülitamise korral või kui on ohustatud elektrisüsteemi
varustuskindlus. Avariireservvõimsust ei kasutata bilansihaldurite tarbimis- või
tootmisprognooside ebatäpsuse tasakaalustamiseks, v.a juhtudel kui reguleerimisturul ei ole
pakkumisi või kõik mFRR ülessereguleerimise pakkumised, mis on hinnaga alla 1000
EUR/MWh, on juba käivitatud.
Samas on Balti süsteemihaldurid leppinud kokku, et Venemaal ja Valgevenes asuvaid BRELL-
i avariireservvõimsuseid Balti riikides toimuda võivate sündmuste korral ja piiriüleste
ülekandevõimsuste tagamiseks reaalselt ei kasutata, vaid kasutatakse ainult Balti riikides
olemasolevaid reservvõimsuseid. Alalisvooluühenduste Estlink 1 ja EstLink 2 maksimaalse
impordi võimaldamiseks (ehk siis selleks, et olla valmis EstLink 2 väljalülitumiseks olukorras,
kui toimub elektrienergia import Soomest Eestisse täies mahus) peab Elering tagama
juurdepääsu vähemalt 650 MW-ile kindlalt olemasolevatele ülesse reguleerimise
reservvõimsustele (mFRR ülesse reguleerimiseks). See vajadus kaetakse järgmiselt – 250 MW
Elering (Kiisa AREJ-d), 100 MW läti süsteemihaldur ja 400 MW Leedu süsteemihaldur.
5 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest
Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2
(võimsusega 140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad
mFRR reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla.
Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate
asjaoludega:
Kiisa kompleksi kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid käivitatakse ühise
pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;
Kiisa kompleksi seadmete kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete
energiahind reguleerimisturul peab anda selge signaali, et tegemist on
reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;
Kiisa avariireservelektrijaamade ja koormuspankade reguleerimisvõimsuse pakkumisi
esitatakse MARI platvormile ainult võimalusega süsteemihalduri poolseks
otsekäivitamiseks. See võimaldab välistada nende pakkumiste käivitamist tavapärases
nõudluse katmise protsessis.
Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine toimub vastavate hinnaastmete kaupa.
Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel:
Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW
1 1000 50
2 2000 50
3 3000 50
4 5000 50
5 15000 50
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
11
Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel:
Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW
2 - 2000 10
3 - 3000 10
4 - 5000 10
5 - 15000 10
6 Piiriülene reservvõimsuste varude aktiveerimine
Eestis paikneva mFRR reservvõimsuse aktiveerimiseks antakse korraldus vajaliku koguse
reguleerimisreservi aktiveerimiseks reguleerimisreservi pakkuja poolt määratud IT süsteemi
Eleringi juhtimiskeskuse poolt. Korraldus Kiisa avariireservelektrijaamade käivitamiseks
antakse SCADA süsteemi kaudu.
Väljaspool Eestit paikneva reservvõimsuse piiriüleseks aktiveerimiseks koordineeritakse
naaberelektrisüsteemihalduri juhtimiskeskusega, kes korraldab reservvõimsuse aktiveerimise
oma vastutuspiirkonnas. Eestis paikneva reservvõimsuse aktiveerimine naabersüsteemihalduri
jaoks toimub ainult läbi Eleringi juhtimiskeskuse.
Piiriülesel reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
Reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb eelistada soodsama hinnaga pakkumisi kui see on
tehniliselt võimalik.
Piiriülene reservvõimsuste aktiveerimine saab toimuda ainult juhul, kui peale
elektrienergiaturul toimunud päev-ette ja päevasisest kaubandust on selleks jäänud vaba
piiriülest ülekandevõimsust v.a juhul kui tegemist on vastukaubandusega.
Eleringi poolt teostatakse piiriülest vastukaubandust põhiliselt seoses järgmiste vajadustega:
viia piiriülestel või elektrisüsteemi sisestel vahelduvvoolu liinidel aktiivvõimsusvood
lubatud piiridesse;
kompenseerida alalisvooluühenduse rikkest või väljalülitumisest tingitud
aktiivvõimsuse puudu- või ülejääk.
Vastukaubandus ei mõjuta turuosaliste vahel vastavalt kokkulepitud jaotusmehhanismile
teostatud piiriüleseid elektrienergia tarneid. Kõik piiriülesed elektrienergia tarned tagatakse
süsteemihaldurite poolt.
Vastukaubanduse teostamiseks suurendatakse genereerimist piirkonnas, kuhu
aktiivvõimsusvoog siseneb (sisenes) ja vähendatakse genereerimist piirkonnas, kust
aktiivvõimsusvoog väljub (väljus). Tagamaks elektrisüsteemide võimsusbilansside jäämise
tasakaalu peab genereerimise suurendamine ja vähendamine olema samas ulatuses.
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
12
7 Võimsusreservide varude ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest
tasumine
Kuni reservvõimsuste turgude käivitamiseni Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimisel Mandri-
Euroopa sagedusalaga ei hangi Elering reguleerimisreservi võimsusi ette ehk
reguleerimisreservide pakkumiste tegemise eest turuosalistele ei tasuta.
Ülesreguleerimisreservi aktiveerimisel tasub Elering turuosalistele toodetud energia (või
vähendatud tarbimise) eest ja allareguleerimisreservi aktiveerimisel tasuvad vastavalt
turuosalised Eleringile oma tootmise vähendamise (või tarbimise lisamise) eest (välja arvatud
juhul kui tekkis negatiivne hind). Energia hind kujuneb vastavalt tehtud pakkumisele ja
kehtivale hinnastamise meetodile. Infot reguleerimisreservide pakkumiste koguste ja
aktiveerimisel toodetud energia hindade kohta vahetavad süsteemihaldurid omavahel ja Elering
Eesti turuosalistega vastavalt sõlmitud lepingutele.
8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika
Bilansienergia ost ja müük ning tasumise korraldamine toimub õigusaktide ning bilansilepingu
tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja korras. Süsteemihaldur avaldab veebilehel
bilansienergia hinna arvutamise metoodika ning tagab andmete avaldamise.
9 Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamine
Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
Süsteemihaldur selgitab ja arveldab reguleerimistarne koguse reguleerimisteenuse
pakkujaga vastavalt aktiveeritud reguleerimisreservi pakkumisele.
o mFRR reguleerimisreservi pakkumise algus- ja lõppajaks loetakse aktiveeritud
mFRR reguleerimisreservi vastavalt tellimuses toodud alguse ja lõpp ajale.
Planeeritud käivituste korral on aktiveerimisperiood 15 minutit. Otse käivituse
korral on algus ja lõpp aeg toodud aktiveerimiskorralduses ning varieerub
vahemikus 16 kuni 29 minutit.
o mFRR planeeritud käivitustel ja otsekäivitustel võivad olla erinevad
marginaalhinnad tulenevalt MARI platvormist, mille alusel toimub aktiveeritud
mFRR energia arveldus.
o aFRR reguleerimisreservi pakkumise algusajaks loetakse reguleerimisreservi
pakkumise aktiveerimise aega süsteemihalduri poolt ning reguleerimisvõimsus
kestab kuni süsteemihaldur edastab uue aktiveerimissignaali.
o aFRR reguleerimisreservi marginaalhind tuleneb lokaalsest või PICASSO
marginaalhinnast, mille alusel toimub aktiveeritud aFRR energia arveldus.
Igal reguleerimisteenuse pakkujal peab olema üks bilansihaldur, kelle bilansiaruandes
reguleerimisreservi pakkumine kajastub.
Süsteemihaldur võtab bilansihalduri bilansiaruandes reguleerimistarne arvesse
selgitusperioodide lõikes ning reguleerimistarne suunda arvestades.
Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu.
o Reguleerimistarne kogus selgitatakse täpsusega 1 kWh iga selgitusperioodi
kohta..
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
13
Reguleerimisreservide selgitus periood on 1 tund kuni 01.01.2025, pärast mida on selgitus
periood 15 minutit, kus esimene 15 minutit periood algab xx:00 ning lõpeb xx:15 ja järgnevad
veerandtunnid järgivad sama põhimõtet.
Ootab Konkurentsiameti kinnitust
14