Riigikohtu arvamus1 kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,
elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine
ja kasutamine) eelnõu kohta
Eelnõuga tehtavad muudatused näivad üldjoontes arvestavat nii Euroopa Kohtu asjasse
puutuvat praktikat (eelkõige 6. oktoobri 2020. a otsus liidetud asjades nr C-511/18, C-512/18
ja C-520/18 ning 30. aprilli 2024. a otsus asjas nr C-470/21) kui ka Riigikohtu 18. juuni 2021. a
otsuses nr 1-16-6179/111, 20. märtsi 2026. a otsuses nr 1-23-1551/97 ja 27. aprilli 2026. a
otsuses nr 1-24-4898/33 väljendatud seisukohti sideandmete säilitamisel ja kriminaalasjades
tõendina kasutamisel. Arvamuse andmiseks jäetud lühikese tähtaja tingimustes teeme eelnõu
kohta järgmised tähelepanekud.
Eelnõu § 1 p 1:
KrMS § 901 pealkirja muutmise vajadus jääb arusaamatuks. Paragrahvi pealkirja kehtivas
redaktsioonis nähakse ette andmete nõudmine sideettevõtjalt. Missuguseid andmeid selle sätte
alusel nõuda saab, selgub sätte sisust, pealkirja koormamine konkreetsete andmeliikide
nimetustega ei ole vajalik. Lisaks kõneldakse uue redaktsiooni pealkirjas
„identifitseerimistunnustega seotud andmetest“, eelnõuga loodav ESS § 1112 räägib aga
„lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikest andmetest“. Tarbetu segaduse vältimiseks peaks
mõistekasutus erinevates seadustes olema järjepidev.
Ekslik on eelnõu seletuskirjas (lk 5) väljendatud arusaam, et KrMS § 215 alusel saab menetleja
esitada päringuid mingite „muude andmete“ – eelnõu konteksti arvestades ilmselt ikka
sideandmete – osas, mis ei ole hõlmatud KrMS §-ga 901. KrMS §-d 32 ja 215 ei anna
uurimisasutustele juurdepääsu andmetele, mille nõudmist ja väljastamist piiravad muud
õigusnormid (vt nt RKKK 08.06.2026, 1-22-7314/268, p 22). Sideandmete
kriminaalmenetluses tõendamise eesmärgil välja nõudmist reguleerib ammendavalt
KrMS § 901.
Eelnõu § 1 p 2:
ESS-i praegu kehtiv redaktsioon ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete mõistet ei sisalda, see
termin on kasutusele võetud kohtupraktika järgi. Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse
vaheldumisi määratlusi „ärilisel eesmärgil töödeldavad andmed“ ja „ärilisel eesmärgil
säilitatavad andmed“, selgitamata täpselt nende vahekorda ja võimalikku erinevust. Seaduse
süstemaatikat järgides mõeldakse ärilisel eesmärgil säilitatavate (ja töödeldavate?) andmete all
ilmselt ESS § 102 lg-s 1 nimetatud teavet. See, et menetleja saaks KrMS § 901 lg 2 alusel nõuda
just ESS § 102 lg-s 1 loetletud andmeid, on võimalik järeldada ESS-ist viiteliselt erinevate
sätete koosmõjus ja eelnõu seletuskirja abil. Seaduse kesksed mõisted tuleks hilisemate
vaidluste vältimiseks defineerida siiski seaduses, kuna seletuskirjal ei ole seadusjõudu.
Öeldut tuleks silmas pidada ka KrMS § 901 lg 2 muutmisel, kuna eelnõu tekstist jääb lõppastmes
selgusetuks, missugust teavet selle normi alusel sideettevõtjalt ikkagi nõuda saab – kas üksnes
ESS § 102 lg-s 1 loetletud andmeid või lisaks ka eelnõu kohases ESS § 1111 lg 1 p-s 1 nimetatud
ehk prokuratuuri määruse alusel säilitatavaid andmeid. Kui eelnõu jõustuks praeguses
sõnastuses (välja saaks nõuda vaid ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid), siis oleks välistatud
ESS § 1111 alusel säilitatud andmete väljanõudmine.
Eelnõust ja seletuskirjast ei ole üheselt selge seegi, kas tegelik eesmärk on võimaldada
KrMS § 901 lg 2 alusel välja nõuda ka ESS § 1111 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel (st seoses kõrgendatud
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
või vahetu ohuga PPA või julgeolekuasutuse ettekirjutusel) säilitatavat teavet (vt ka allpool
märkust eelnõu § 3 p 7 kohta). Kui KrMS § 901 lg 2 peaks sõnastatama nii, et välja saab nõuda
just ESS § 1111 lg 2 p 1 alusel säilitatavat teavet, siis tuleb teadvustada järgmist: juhul kui
näiteks isikuvastase, riigivastase või üldohtliku kuriteo puhul on menetluse algjärgus palunud
sideettevõtjalt andmete säilitamist PPA või julgeolekuasutus p-de 2 või 3 alusel ja mitte
prokuratuur p 1 alusel ning andmete ärilisel eesmärgil säilitamise aeg on möödas, siis ei pruugi
saada seda teavet hiljem kriminaalasjas tõendina kasutada.
Normitehniliselt oleks korrektne lg 2 teine lause sõnastada sarnaselt KrMS teiste normidega (nt
KrMS § 12 lg 2, § 55 lg 1, § 268 lg 2), kus kohtumenetluses esitatud taotluse või lahendatava
küsimuse otsustab kohus poolte taotlusel või omal algatusel.
Eelnõu § 2 p 2:
Kehtiv VTMS § 312 lg 2 lubab väärteomenetluses teha sideandmete üksikpäringu (ühe
sideseansi andmed). Muudetud lõige eelnõus räägib üldiselt mistahes ärilisel eesmärgil
säilitatavatest andmetest. Miks on plaanis kaotada üksikpäringu tingimus, seletuskirjast ei nähtu
(vrd ESS § 1141: tsiviilkohtumenetluses üksikpäring jääb). VTMS § 312 lg 3 uus sõnastus
säilitab küll vältimatu vajaduse nõude, aga asendab üksikpäringu kitsenduse väärteo eest
ettenähtud sanktsiooni ülemmääraga. Puudub igasugune selgitus ja mõjuanalüüs selle kohta,
milline (sh kui ulatuslik) on pakutud muudatuse praktiline mõju sideandmete päringute
tegemisele, vastavus tegelikule tõendamisvajadusele ning kooskõla EL õigusega.
Eelnõu § 3 p 7:
Eelnõus pakutud kujul ESS § 1112 (lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete säilitamine)
sätestamist on põhjendatud mh viitega RKKKo 1-24-4898 p-le 29. Siinkohal peame vajalikuks
juhtida eelnõu väljatöötaja tähelepanu sellele, et Riigikohus väljendas nimetatud seisukohta
konkreetse kriminaalasja tehiolusid arvestades. Kas igal konkreetsel juhul on tegu EK praktika
mõttes üksnes lõppkasutaja identiteedi-, mitte tavapäraste liiklusandmetega, sõltub andmete
olemusest, mahust jm kaasuse asjaoludest. Lisaks on EK praktika pidevas arengus, näiteks on
sideettevõtjalt IP-aadresside küsimise ja süüteomenetluses kasutamise lubatavuse teemaga
seotud pooleliolev eelotsusetaotlus asjas nr C-427/25 (Uffida).
Loodava ESS §-ga 1113 nähakse ette andmete säilitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.
ESS 1113 lg 6 sätestab, et selle paragrahvi alusel säilitatavaid andmeid võib (sideettevõtja?)
avaldada üksnes julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alustel ja korras.
Eelnõu seletuskiri (lk 8) aga jätab lahtiseks, mida tähendab see, et ESS § 1113 alusel säilitatavad
andmed on eelkõige seotud julgeolekuasutuste ülesannete täitmisega. Eelnõu ega seletuskiri ei
anna selget vastust küsimusele, kas julgeolekuolekukaalutlustel säilitatavad sideandmed võivad
jõuda tõendina kriminaalmenetlusse näiteks KrMS § 63 lg 11 kaudu. Samuti vajaks
läbimõtlemist ja selgitamist ESS § 1113 lg 6 seos JAS §-ga 32.
Eelnõu §-le 3 (elektroonilise side seaduse muutmine) järgneb § 5 (kaitseväe korralduse
seaduse muutmine), mitte § 4.
Eelnõu § 17:
Paragrahvi teises lauses tehtud viide seaduse § 3 p-le 8 on ekslik, viitama peaks p-le 7.
Teie 29.05.2026 nr 8-1/4286-1
Justiits- ja digiministeerium
[email protected] Meie 15.06.2026 nr 6-6/26-53
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse
seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete
säilitamine ja kasutamine) eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus sideandmete säilitamine ja kasutamine eelnõu kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee