Saatja: "Carmen Katariina Sikk" <
[email protected]>
Saaja: "Kärolin Jenas" <
[email protected]>
Teema: Ed: Faktikontroll: antibiootikumid ja vähk
Kuupäev: 2025-09-01 13:27
Saatja: Carmen Katariina Sikk
Saatmisaeg: esmaspäev, 1. september 2025 16:27
Adressaat:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Teema: Vs: Faktikontroll: antibiootikumid ja vähk
Tere taas!
Saadan Teile meie ravimiohutuse osakonna spetsialist Helve Vestmani
vastused.
Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, vastame hea meelega!
Parimate soovidega
Carmen Katariina Sikk
Ravimiameti kommunikatsiooninõunik
_____
Saatja: Mari-Liis Somelar <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Saadetud: reede, 29. august 2025 11:23
Adressaat: Imre Kaas <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Teema: Faktikontroll: antibiootikumid ja vähk
Tere
kirjutan Delfi faktikontrolli toimetusest. Tänane teema: antibiootikumid ja
vähk.
Homöopaat Merle Martinson on teinud Facebooki postituse
<https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid02pdYYjU1JTjaH7kZ7tq2EXsqFNZ7g9A417xVXEAab6sDJrutTfFzKz4EquNzbLCL3l&id=100077213864315>
, kus väidab, et antibiootikumide tarvitamine 10 päeva suurendab rinnavähi
riski 40% ja vastavalt üle 11 päeva 60%.
Martinson kirjutab ka teistest vähitüüpidest ja nende riskitõenäosusest
antibiootikume võttes. Ta ise viitab kolmele uuringule. Saan aru, et neid
uuringuid on tehtud mitmeid ja mingisugune korrelatsioon vähiriski ja
antibiootikumide (vale) tarvitamise vahel on nendes tuvastatud – kuidas
nendesse uuringutesse suhtuda? Mida teab Terviseamet antibiootikumide
tarvitamise ja vähiriski korrelatsioonist?
Kirjelduse, miks on oluline antibiootikume tarvitada ainult äärmisel
vajadusel ja siis õigesti leidsin teie kodukalt, aga võite ka postituse
kontekstis mõne kommentaari anda.
Head
Mari-Liis Somelar
Ravimiohutuse osakonna spetsialist Helve Vestman: Selleks, et leida seoseid ravimite kasutamise ja sellega kaasnevate terviseriskide vahel, on vaja koguda ning hinnata väga täpseid ja pikaajalisi andmeid. Antibiootikumid ega ravitakse bakteriaalse id nakkushaigus eid juba aastakümneid. Tänaseks ei ole teaduslikult tõestatud, et antibiootikumide tarvitamine suurendaks rinnavähi või teiste vähi vormide tekkeriski. Postituses viidatud teadusartiklid on retrospektiivsed juht-kontrolluuringud. See tähendab, et uurijad vaatavad olemasolevaid tervise andmeid ning võrdlevad antibiootikume kasutanud ja mitte kasutanud inimeste vähiprofiile. Sellised uuringud saavad näidata ainult seda, et antibiootikumide tarvita jatel võib esineda rohkem vähijuhte, kuid sellise metoodikaga uuringutega ei saa kinnita da , et antibiootikumid e tarvitamine on vähi tekke põhjuseks. Viidatud uuringutel on mitmeid piiranguid ja puudusi, millele autorid ka ise oma töödes tähelepanu juhivad. Näiteks ei ole seoste hindamisel arvesse võetud paljusid teisi vähiriski mõjutavaid tegureid, mis mõjutaksid tulemus i ja nende põhjal tehtud järeldusi. Olulisemad piirangud ja puudused nendes uuringutes on: andmete puudulikkus ( seose hindamisel pole arvestatud kõiki tegur e id, mis teadaolevalt vähi teket võivad soodustada, sh elustiil, dieet, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, kroonilised haigused , kaasuvad ravimid ), uuringu sihtrühmad on väikesed ning andmeid on kogutud vaid piiratud ajaperioodi kohta. kroonilised põletikulised haigused (nt soole- või maksapõletikud) võivad ise olla vähiriski soodustavaks teguriks. Seega ei pruugi vähi põhjustajaks olla antibiootikum, vaid haigus ise. sagedamini antibiootikume vajavad inimesed käivad ka sagedamini arsti juures, mistõttu nende haigused, sh vähk, võivad olla varem diagnoositud ega sõltu antibiootikumide tarvitamise ajast (nagu artiklis viidatud päevade arvust) , kogusest vm. Praegu teadaolevad ja teaduslikult kinnitatud vähi riskitegurid on näiteks suitsetamine, alkoholi tarvitamine, rasvumine, hormon aalsed mõjutegurid, teatud viirused ja kroonilised põletikud . Kokkuvõtteks saab öelda, et n eed uuringud ei võimalda teha järeldusi antibiootikumide ja vähi põhjusliku seose kohta.