Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 11.08.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Ametiasutuse nimi: abiprokurör Kristel Pihlakas Kriminaalasja number: 23231550326 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2,3; § 120 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxx (ik xxxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: detsember 2022 kuni 14.03.2023 Xxxx Xxxx kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnesid selles, et tema detsembri lõpus, 2022.a tuvastamata päeval ja kellaajal viibides aadressil Xxxx Xxxx haaras Xxxx Xxxx kaelast kinni ja kägistas teda, mille tulemusel Xxxx Xxxxx mõne aja jooksul ei saanud hingata, seejärel ta haaras tugevalt Xxxx Xxxx kätest kinni ja pigistas neid kõvasti, millega tekitas kannatanule füüsilist valu Samuti tema ajavahemikul 14.01.2023-22.01.2023 kella 02.00 paiku viibides eramajas aadressil Xxxx Xxxx xxxxx, haaras tugevalt Xxxx Xxxx käest kinni ja raputas teda, seejärel lõi lahtise käega Xxxx Xxxx vastu pead ja vastu hambaid . Pärast seda Xxxx Xxxx lohistas Xxxx Xxxx rõdule ja lõi kannatanut jalgadega jalgade piirkonda, seejärel viibides toas viskas Xxxx Xxxxx metallist huulepulgaga ja tabas kannatanu nina, seejärel lõi lahtise käega vastu põske millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Samuti tema ajavahemikul 24.02.2023-26.02.2023 tuvastamata kellaajal viibides aadressil Xxxx Xxxx, haaras Xxxx Xxxx juustest kinni ja rebis teda juustest, seejärel lõi korduvalt lahtise käega Xxxx Xxxx vastu pead, seejärel haaras XXxx Xxxx kätest kinni ja pigistas neid kõvasti, pärast seda ta lõi korduvalt uuesti lahtise käega Xxxx Xxxx vastu pead ja õlgu ja seejärel kägistas teda millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Samuti tema ajavahemikul 27.02.2023-28.02.2023 ajavahemikul 17.00-18.00 viibides aadressil Xxxx Xxxx asuva maja juures, haaras Xxx Xxxx juustest kinni ja rebis teda, seejärel lõi korduvalt lahtise käega Xxx Xxxx vastu pead, millega tekitas kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi. Seejärel haaras Xxxx Xxxx kätest kinni ja pigistas neid kõvasti, pärast seda ta lõi korduvalt uuesti lahtise käega XXx Xxxxx vastu põske millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Samuti tema ajavahemikul 02.03.2023-03.03.2023 kella 18.00 paiku viibides Lindakivi Kultuurikeskusese juures aadressil Tallinn Jaan Koorti 22, lõi lahtise käega Xxx Xxxx vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti tema 14.03.2023 ajavahemikul 01.00 -02.30 paiku viibides aadressil Xxxx Xxxx korteri välisukse juures lasi gaasi Xxx Xxxx näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Oma tegevusega pani Xxxx Xxxx toime kuriteo KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi, mis käsitleb teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitavat kehalist väärkohtlemist, mis on toime pandud korduvalt ja isiku suhtes, kes on kahtlustatavaga lähissuhtes. Samuti tema 14.03.2023 ajavahemikul 01.00- 03.37 viibides aadressil Xxxx Xxxx maja juures, helistas Xxxx Xxxx ja ähvardas, et ta võtab oma isa seifist relva ja laseb XXxx Xxxx maha. Kannatanu Xxxx Xxxx võttis seda ähvardust tõsiselt, kuna varem oli Xxxx XXxx kasutanud tema ja tema isa suhtes füüsilist vägivalda. Oma tegevusega pani Xxxx Xxxxx toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole Xxxx Xxxxx varem kriminaalkorras karistatud. Kannatanud kinnitasid, et käesoleval ajal ei ole Xxxxx Xxxxx nende suhtes enam vägivaldne olnud, kannatanutel puudub kontakt kahtlustatavaaga. Kahtlustatav on andnud kriminaalmenetluses nõusoleku osaleda vägivallast loobumise nõustamisel. Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxxx Xxxxx suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxxx Xxxxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi. Xxxx Xxxxxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231550326 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - Xxxx Xxxxx peab järgima Ida-Tallinna Keskhaiglas arsti poolt määratud ravi. - Xxxx Xxxx peab hoiduma vägivallast ja käituma lugupidavalt Xxxx Xxxx ja Xxxx Xxxxx. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 11.02.2024. Kohustuse täitmata jätmisel uuendab prokurör kriminaalmenetluse. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 CD plaati jätta kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei ole edastatud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Sotsiaalkindlustusametile, kannatanutele Xxxx Xxxx ja XXxx Xxxxx, kahtlustatavale Xxxx Xxxxx. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kristel Pihlakas Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud. -----------------------------------------------------------------------------------------------------------------