Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 06.09.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22230200088 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 24.12.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 22230200088, mille esemeks on Janar Hiiuväina poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus. Kriminaalmenetluse käigus esitati Janar Hiiuväinale KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine. 24.12.2021 kella 19:11 paiku juhtis xxxxx xxxxxxxx Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee 9.-ndal kilomeetril mootorsõidukit Subaru Legacy, reg.märk xxxxx. Liikudes Tartu-Võru- Luhamaa maantee poolt Tallinn-Narva maantee suunas, sõitis xxxxx xxxxxxxx otsa sõiduteel esimeses reas peatunud sõiduautole Peugeot 308, reg.märk xxxxx, mis saadud löögist paiskus otsa tema ees köiega slepis olnud sõiduautole Ford Mondeo, reg.märk xxxxxxx. Kokkupõrke tagajärjel sai sõiduauto Peugeot 308 ees ja sõiduauto Ford Mondeo taga seisnud jalakäija xxxxxxxx xxxxxx eluohtliku tervisekahjustuse. Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus xxxxx xxxxxxxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS) sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit; d) LS § 50 lg 3 p 1, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et sa suudaks seisma  jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; e) LS § 50 lg 3 p 3, mille kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajadusel seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani xxxxx xxxxxxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi. Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub. Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü. Kahtlustatavana ülekuulamisel 23.02.2023 toimunud ülekuulamisel avaldas xxxxx xxxxxxxx, et temal on ääretult kahju liiklusõnnetuse toimumise pärast ning veel rohkem on tal kahju kannatanust, kes sedavõrd raskelt viga sai. Pärast kriminaalasja materjalidega tutvumist saatis kahtlustatav oma kaitsja vahendusel 18.07.2023 prokuratuurile kirja, mille palus edastada kannatanule. Kirjas kirjeldas kahtlustatav, kuivõrd kahju on tal juhtunu pärast, samuti sellest, et raske tagajärg rikkus ära kannatanu tervise ning pani kriipsu tema elueesmärkide ja unistuste täitmisele. Kahtlustatav soovib kannatanule kiiret taastumist ja võimalikult täisväärtusliku elu juurde naasmist. 06.09.2023 kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes kaitsja juuresolekul prokuröriga vahetult, väljendas kahtlustatav siirast kahetsust toimunu pärast. Eespool toodust järeldab prokurör, et kahtlustatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks ning vähendab kahtlustatava süüd. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru saanud ning kahetseb seda. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Kriminaalmenetluse kulud valitud kaitsjale makstud tasu näol on kahtlustatav valmis võtma enda kanda. Samuti on kahtlustatav nõus hüvitama muud kriminaalmenetluse kulud, nimelt isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse 84 eurot ja liiklusekspertiisi maksumuse 457 eurot. Menetluse käigus esitas kannatanu Vladimir Frolov kahtlustatava ja kindlustusseltsi xxxxxxxxxxxxxx Eesti filiaali vastu kahju hüvitamise hagi. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.06.2023 määrusega kaasati nimetatud kindlustusselts kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana. 17.07.2023 teatas kannatanu esindaja vandeadvokaat xxxxxx xxxxxxx prokuratuurile, et kannatanu on tsiviilkostjaga sõlminud kompromissi tekitatud kahju hüvitamise osas ning kompromissi tingimused on täidetud. Kannatanu võttis oma tsiviilhagi tagasi. Seega on kannatanu varalise ja mittevaralise kahju küsimus leidnud lahenduse. 01.09.2023 kell 10:37 toimunud telefonivestluses avaldas kannatanu esindaja prokurörile, et temale teadaolevalt ei soovi kannatanu antud kriminaalmenetluse jätkamist ega taotle kahtlustatavale kohtulikku karistust. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22230200088 menetlus. 2. Kohustada xxxxx xxxxxxxx maksma riigituludesse 700 (seitsesada) eurot hiljemalt 06.02.2024. 3. Kohustada xxxxx xxxxxxxxx hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOI0002) maksumus 84 eurot, ning liiklusekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-LL0011) maksumus 457 eurot, ehk menetluskulud kogusummas 541 eurot hiljemalt 06.02.2024. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-plaat fotodega sündmuskohalt ning 1 CD-plaat kõnesalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad. 7. Kriminaalmenetluse kulud: kahtlustatava poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Indrek Sirgile makstud tasu jääb kahtlustatava xxxxx xxxxxxx kanda; muude menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale Janar Hiiuväinale ja tema kaitsjale vandeadvokaat xxxxx xxxxx allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanu xxxxxxx xxxxxx ja tema esindajale vandeadvokaat xxxxxxx xxxxxx. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ilona Litvinova Ringkonnaprokurör Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele. (nimi, allkiri, kuupäev)