Välisteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

. Välisministeerium Teie 07.09.2023 nr VÄM/23-1173/- 1K Meie 19.10.2023 nr 5-13/23/3174 Välisteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Välisministeerium on saatnud Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks välisteenistuse seaduse (VäTS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Kaitseministeerium toetab eesmärki kaasajastada VäTS-i, kuid peame vajalikuks täiendavalt hinnata eelnõuga kaasnevat kulu, sest VäTS-i muudatuste rakendamisega 2024. aastal ei ole Kaitseministeeriumi eelarves arvestatud, kuivõrd kulutusi mõjutavad komponendid selguvad alles rakendusaktides, mida käesoleval juhul ei ole veel lõplikult välja töötatud. Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 1. Kaitseministeerium teeb ettepaneku täiendada VäTS § 6 lõike 1 punktis 2 välisesinduse diplomaatiliste ametikohtade nimekirja „kaitseatašee asetäitja“ ametikohaga vastavalt rahvusvahelisele tavale. Kaitseministeerium on mõnedes riikides (Ukraina Vabariigis, Kiievis ning hiljuti veel ka Vene Föderatsioonis, Moskvas) määranud atašeele ka asetäitja, kes on samuti vanemohvitser ja kelle ülesanded on atašee omaga väga sarnased. Kehtivast VäTS-st tulenevalt on tema ametinimetuseks olnud „kaitseatašee abi“, samas rahvusvaheliselt on „kaitseatašee abi“ tegelikult mitte vanemohvitserist asetäitja, vaid üldjuhul allohvitseri (mõnel juhul ka nooremohvitseri) ametikoht, kes sisuliselt on atašee autojuht, asjaajaja vms. Tulenevalt eelnevast peame vajalikuks täiendada välisesinduse diplomaatiliste ametikohtade nimekirja loetelu „kaitseatašee asetäitja“ ametikohaga. 2. Eelnõu § 1 punktis 7 on kavas muuta kaasasoleva lapse mõistet selliselt, et mõiste "töövõimetu täisealine laps" asendatakse mõistega "puuduva töövõimega täisealine laps". Varem kehtinud regulatsiooni kohaselt määrati töövõimetust protsentidega 0–100% ja töövõimetuks sai lugeda ka täisealist last, kes oli töövõimetu 50% ulatuses ehk täna kehtiva töövõimetoetuse seaduse kohaselt osalise töövõimega. Kaitseministeerium palub hõlmata kaasasoleva lapse mõiste alla ka täisealine, kellel on töövõime toetuse seaduse § 5 lg 3 punktis 2 sätestatud osaline töövõime. 3. Eelnõu punktiga 84 jäetakse VäTS-st välja viide lisapuhkusele. Pöörame tähelepanu, et kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 25 lõike 1 alusel säilib katkematult tegevteenistuses jätkaval tegevväelasel seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 169 lõike 4 alusel tegevteenistuses oldud aastate eest antud lisapuhkuse saamise õigus ulatuses, millele oli tegevväelasel õigus enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist. Seega enne 01.04.2013. a Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 tegevväelasel õigus enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist. Seega enne 01.04.2013. a teenistust alustanud tegevväelastel on ka praegu staažipuhkus, mis lisandub põhipuhkusele ning kui tegevväelane saadetakse välisteenistusse, siis see puhkus temale säilib. Tulenevalt eelnevast teeb Kaitseministeerium ettepaneku asendada sõnad „põhi- ja lisapuhkuse“ sõnaga „puhkuse“. 4. Kaitseministeerium palub hinnata eelnõuga kaasnevate kulude suurust, eelkõige järgmistes küsimustes: a) eluruumi üürimisega ja sellega kaasnevad kulud ning võimalikud piirmäärad; b) lapsehoidja palga asemel lapsehoidjateenuse pakkumine; c) VLT maksmine ka emapuhkuse, isapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal; d) teenistuja VLT suurendamine kaasasoleva abikaasa, lapse, registreeritud elukaaslase ja tugiisiku eest; e) abikaasatasu kaasasolevale töötavale abikaasale ja registreeritud elukaaslasele vähemalt 50% määras; f) riiklikku pensioni saava abikaasa või registreeritud elukaaslase tasu; g) Eestisse puhkusele ja tagasisõidu kulud mitu korda aastas. 5. Kaitseministeerium palub eelnõuga kavandatavate rakendusaktide väljatöötamisel arvestada järgmiste tähelepanekutega. 5.1 Kaitseministeerium juhib tähelepanu järgmistele aspektidele Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 ”Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muutmine“ kavandis: 5.1.1 Kehtivas määruses on kasutuses mõisted „koosseisuline“ ja „koosseisuväline“ – VäTS eelnõu kohaselt ei eristata enam koosseisulist ja koosseisuvälist diplomaatilist ametikohta ning määruse sõnastus tuleks seaduse sõnastusega ühtlustada. 5.1.2 Määruse kavandi § 1 punktis 3, millega muudetakse kehtiva määruse § 2 lg 6 sätestatakse: „Käesolevas määruses käsitletud kulude katmise või hüvitamise otsuse teeb Välisministeeriumi kantsler või tema volitatud isik.“ Palume muuta sätet selliselt, et lähetajaministeeriumi poolt kaetavate kulude katmise ja hüvitamise otsuse teeb lähetajaministeeriumi kantsler või tema volitatud isik. 5.1.3 Seaduse eelnõu kohaselt asendatakse mõiste „töövõimetu täisealine laps“ mõistega „puuduva töövõimega täisealine laps“, pöörame tähelapanu, et see muudatus puudutab ka kehtiva määruse § 21 lõiget 3. 5.2 Kaitseministeerium soovib esitada kavandatava välisministri määruse „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise kord ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused“ eelnõu kohta järgmised tähelepanekud ja küsimused. 5.2.1 Pöörame tähelepanu, et seaduse eelnõu kohaselt ei ole edaspidi enam vaja eristada koosseisulist ja koosseisuvälist diplomaatilist ametikohta. Kavandatava määruse § 8 lõikes 2 on nimetatud nii esindusfunktsiooni täitev erialadiplomaat kui ka koosseisuväline teenistuja. Palume täpsustada, keda on mõeldud ning vajadusel määruse teksti parandada. 5.2.2 Kavandatava määruse § 10 näeb ette, et kui üürileping sõlmitakse teenistuja nimel, kooskõlastab teenistuja eluruumi asukoha eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis välisesinduse juhiga, alalises esinduses Euroopa Liidu juures haldusküsimuste asejuhiga. Palume selgitada, kas eluruumi asukoha kooskõlastamise kohustus tuleneb vajadusest saada 2 (4) Palume selgitada, kas eluruumi asukoha kooskõlastamise kohustus tuleneb vajadusest saada hinnang eluruumi asukoha turvalisuse või prestiižikuse osas või on selleks mingi muu põhjus? 5.2.3 Määruse kavandi § 11 lg 2 näeb ette lähetajaministeeriumi kantslerile või tema volitatud isikule eluruumi taotluse esitamise nõude välisesinduse nimel sõlmitava üürilepingu puhul. Kaitseministeeriumi arvates vajab täpsustamist, kas välisesinduse üüritud eluruumi all on silmas peetud välisesinduse poolt sõlmitud pikaajalisi, s.o pikemaks perioodiks kui ühe teenistuja lähetuse perioodiks sõlmitud üürilepinguid? Kui see nii on ja kui selliste üürilepingute puhul nähakse vajadust sätestada eritingimusi, siis võiks sellised lepingud konkreetselt eristada lähetajaministeeriumi poolt lähetatud teenistujate tarbeks välisesinduse nimel sõlmitud üürilepingutest, mille puhul on kulude ja hüvitiste maksjaks lähetajaministeerium. Palume selgitada, kas taotluse aktsepteerimine lähetajaministeeriumi poolt annab välisesinduse juhile kinnituse, et lähetajaministeerium kannab kulud? Lisaks palume täpsustada, kui teenistuja nimel lepingu sõlmimise korral eluruumi taotluse esitamise nõuet määruse tasandil ei kehtestata, kas seda saab otsustab lähetajaministeerium? 5.2.4 Kaitseministeerium soovib täpsustada, kas määruse eelnõu § 11 lg-s 5 nimetatud kasutamisleping sõlmitakse ka lähetajaministeeriumi teenistujatega, vaatamata sellele, et eluruumi üürimisega kaasnevad kulud kannab lähetajaministeerium? 5.2.5 Kaitseministeerium leiab, et määruse eelnõu §-s 12 nimetatud põhimõtted peaksid rakenduma ka teenistuja nimel sõlmitud üürilepingu korral ning vastavad otsused peaks tegema lähetajaministeeriumi kantsler või tema volitatud isik. 5.2.6 Palume kavandatavas määruses selgemalt sätestada, et kui tegemist on lähetajaministeeriumi poolt lähetatud teenistuja enda või välisesinduse nimel sõlmitud üürilepinguga, siis peab kulude katmise ja hüvitiste maksmise osas otsustajaks olema lähetajaministeeriumi kantsler või tema volitatud isik. 5.2.7 Lisaks eelnevale palume täpsustada, kuidas toimub eluruumi üürimise ja üürimisega kaasnevate kulude piirmäära avaldamine? Teadaolevalt kasutab Välisministeerium tasulist rahvusvahelist andmebaasi Employment Conditions Abroad (ECA) International. Kaitseministeerium leiab, et igal lähetajaministeeriumil eraldi selle andmebaasiga liitumine ei oleks mõistlik ning seetõttu võiks vastav teave olla Välisministeeriumi poolt avaldatud või muul viisil edastatud. Palume täpsustada, kas kommunaal- ja muude eluruumi üürimisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus jääb lähetajaministeeriumi määrata? 5.2.8 Kaitseministeerium teeb ettepaneku, et määruses võiks olla sätestatud tubade arvu erisus ka kaitseatašee puhul, arvestades esindusfunktsiooni täitmiseks vajaliku täiendava pinna olemasolu. Kaitseatašee puhul võiks olla piirnormiks kahe magamistoaga korteri üürihind. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister 3 (4) Kalle Kirss [email protected] 4 (4)