ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Ragne Tehver, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 3355 ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ragne Tehver notaribüroos Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes üheksateistkümnendal oktoobril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (19.10.2023) hübriidtõestamise tee ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi Omanik, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeerium, registrikood 70004502, asukohaga Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Tambet Tõnisson, isikukood 37512156014, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, Omaniku esindaja sõlmib ja allkirjastab käesoleva lepingu notaribüroos paberdokumendina, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Ulvi Männama, isikukood 46604252737, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime, registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), Kasutaja esindaja osaledes kaugtõestamise teel avaldab, et tema asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tartus, edaspidi ühiselt Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Poolte õigusvõime ning esindajate volitused ja tuvastas osalejate isikusamasuse. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks 1 on Meegi, Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartu maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 1 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13330150, ning lepingu eseme 1  koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt, järgmised: 1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 52801:001:0404, pindala 37,74 ha, aadress Meegi, Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on lepingu esemel 1 l registreeritud järgmised ehitised: • hoone AC01, ehitisregistri koodiga 121391754, esmane kasutus määramata, korruste arv määramata, ehitusalune pind 4212,7 m², ehitise staatus püstitamisel ja kaalutud energiakasutuse klass A; • hoone AB01, ehitisregistri koodiga 121391760, esmane kasutus määramata, korruste arv määramata, ehitusalune pind 737,6 m², ehitise staatus püstitamisel ja kaalutud energiakasutuse klass A; • hoone AA01, ehitisregistri koodiga 121391778, esmane kasutus määramata, korruste arv määramata, ehitusalune pind 277,8 m², ehitise staatus püstitamisel ja kaalutud energiakasutuse klass A; • hoone AE01, ehitisregistri koodiga 121391792, esmane kasutus määramata, korruste arv määramata, ehitusalune pind 969,3 m², ehitise staatus püstitamisel ja kaalutud energiakasutuse klass A; • hoone AF01, ehitisregistri koodiga 121391795, esmane kasutus määramata, korruste arv määramata, ehitusalune pind 1430,3 m², ehitise staatus püstitamisel ja kaalutud energiakasutuse klass A; • hoone AH01, ehitisregistri koodiga 121396511, esmane kasutus määramata, korruste arv määramata, ehitusalune pind 41,5 m², ehitise staatus püstitamisel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; • hoone AD01, ehitisregistri koodiga 121396513, esmane kasutus määramata, korruste arv määramata, ehitusalune pind 284,0 m², ehitise staatus kavandatav ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; • rajatis AV1, ehitisregistri koodiga 291667097, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind 1566,0 m² ja ehitise staatus püstitamisel; • rajatis AV2, ehitisregistri koodiga 291667107, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind 1566,0 m² ja ehitise staatus püstitamisel; • rajatis AV3, ehitisregistri koodiga 291667111, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind 1566,0 m² ja ehitise staatus püstitamisel; • rajatis AE1, ehitisregistri koodiga 291667121, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind 717,5 m² ja ehitise staatus püstitamisel; • rajatis AE2, ehitisregistri koodiga 291667130, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind 717,5 m² ja ehitise staatus püstitamisel; • rajatis AA1, ehitisregistri koodiga 291667156, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind määramata ja ehitise staatus püstitamisel; • rajatis AT1, ehitisregistri koodiga 291669978, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind 10,7 m² ja ehitise staatus püstitamisel; • rajatis AT2, ehitisregistri koodiga 291674341, esmane kasutus määramata, 2  ehitusalune pind 10,7 m² ja ehitise staatus püstitamisel. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus. 1.4. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 52801:001:0404 kitsendused: Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 20469,63 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 15103,93 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 148183,88 m²; nähtus: iI kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Accipiter gentilis (kanakull)); seisund: kehtiv. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. 1.5. Lepingu esemeks 2 on Meesi, Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartu maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 2 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13340750, ning lepingu eseme 2 koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt, järgmised: 1.5.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 52801:001:0403, pindala 29,67 ha, aadress Meesi, Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.5.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.5.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.5.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.6. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.7. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt ei ole Lepingu esemel 2 ehitisi registreeritud. 1.8. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 52801:001:0403 kitsendused: Piiranguvöönd: maaparandusühistu tegevuspiirkond; ulatus: 1,43 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi tegevuspiirkond (Rõhu Maaparandusühistu); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 7069,19 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 1,53 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Solba); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 17485,16 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: 3  ulatus: 1,51 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (Solba); seisund: kehtiv; ulatus: 1,43 m²; nähtus: maaparandussüsteemi tegevuspiirkond (Rõhu Maaparandusühistu); seisund: kehtiv. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. 1.9. Kultuurimälestiste registri andmete alusel Lepingu ese 1 ja Lepingu ese 2 ei kuulu vallas- või kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline leiukoht. 1.10. Lepingu ese 1 ja Lepingu ese 2 edaspidi koos nimetatud Lepingu ese. 1.11. Eespool nimetatud asjaolud lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud väljatrüki alusel. 2. POOLTE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu eseme koormamine on otsustatud kooskõlas riigivaraseadusega, kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 80, 05.06.2023.a ning nimetatud otsus on jõus ja muutmata. 2.1.2. Lepingu punktis 1.1. ja 1.5. toodud andmed Lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.3. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.4. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne ehitisi. 2.1.6. Lepingu esemel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.7. Tema volitused Omaniku esindajana on kehtivad, tema volitused ei ole lõppenud ega kehtetuks kuulutatud. 2.2. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Kasutaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja kasutusõiguse ala, tutvunud talle esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 2.2.2. Kasutaja on õigusvõimeline äriühing ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist. Kasutaja ei ole pankrotis ning Kasutaja suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust. 2.2.3. Tema volitused Kasutaja esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks kuulutatud ega tühistatud. 4 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad soovivad lisada käesolevale notariaalaktile plaanid, millel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 3. LEPINGU ESEMELE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus lepingu esemele 1 elektripaigaldise (edaspidi nimetatud elektripaigaldis) ehitamiseks, omamiseks, Kasutajal lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektriliinide remontimiseks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos elektripaigaldise majandamine). 3.2. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset 1 käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, suurusega 905 m2, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil märgitud rohelise viirutusega alana (edaspidi nimetatud elektripaigaldise kaitsevöönd). Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §-s 70 ja 77. 3.3. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus lepingu esemele 2 elektripaigaldise (edaspidi nimetatud elektripaigaldis) ehitamiseks, omamiseks, Kasutajal lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektriliinide remontimiseks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos elektripaigaldise majandamine). 3.4. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset 2 käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, suurusega 514 m2, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil märgitud rohelise viirutusega alana (edaspidi nimetatud elektripaigaldise kaitsevöönd). Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §-s 70 ja 77. 3.5. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada kasutusõiguse ala elektripaigaldise majandamiseks, samuti elektripaigaldise kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus paigaldada elektripaigaldise kaitsevööndisse elektripaigaldisi ning neid edaspidi majandada vastavalt käesolevas lepingus toodule. 4. OMANIKU JA KASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik: 4.1.1. mitte takistama põhjendamatult Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Elektripaigaldise kaitsevööndi tasuta kasutamist Elektripaigaldise majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama Elektripaigaldise kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui elektripaigaldise majandamiseks vajalike sõidukitega; 4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid Elektripaigaldise 5  kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks Elektripaigaldise korrashoidu ja/või ohustaks Elektripaigaldise toimimist. 4.2. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja: 4.2.1. teavitama Omanikku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Elektripaigaldise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; 4.2.2. Kasutaja võib lepingu esemeks olevale kinnistule ja Elektripaigaldise kaitsevööndisse siseneda ainult Omaniku loal, järgides kinnistu Omaniku poolt territooriumil viibimiseks esitatud nõudeid ja juhiseid; 4.2.3. kasutama Elektripaigaldise kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.2.5. rajama omal kulul Elektripaigaldise ning hoidma Elektripaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.2.6. kohustub omal kulul kasutusõiguse kehtivusaja jooksul Elektrivõrguga seotud tööde järel taastama kinnistu heakorra; 4.2.7. kandma Elektripaigaldise kasutamisest tulenevat vastutust Omaniku ja kolmandate isikute ees, mis on Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. 4.3. Elektripaigaldise kasutusse andmine kolmandatele isikutele on võimalik ainult Omaniku kirjalikul nõusolekul. 4.4. Lepingu eseme omanikul on õigus vajaduse korral koormata sama servituudiala teiste piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva lepinguga seatavate servituutide teostamist. 4.5. Juhul kui elektripaigaldise ehitamisel või teenindamisel raiutakse metsamaterjali, kuulub kogu raiutud metsamaterjal Omanikule ning see paigaldatakse lepingu eseme omaniku poolt osutatud asukohta. 4.6. Kasutaja annab nõusoleku tulevikus lepingu esemeks oleva kinnistu jagamiseks. Käesolevas lepingus sõlmitav isiklik kasutusõigus jääb edaspidi koormama ainult seda kinnisasja, millele peale jagamist või piiride muutmist tehnorajatis koos kaitsevööndiga asuma jääb. 5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE JA KASUTUSÕIGUSE ALA VALDUSE ÜLEANDMINE 5.1. Omanikule jääb õigus lõpetada käesolev leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Kui kasutusõiguse lõpetamise korral on vaja Elektripaigaldis likvideerida, siis on Kasutaja kohustatud kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõpetamisest likvideerima lepingu esemel paikneva Elektripaigaldise ja korrastama maa. 5.2. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel. 5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on Kasutajal õigus kolme (3) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemeks oleval kinnistul paiknev elektripaigaldis, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 5.4. Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva 6  lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 6.1. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud Lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõiguse kui isikliku servituudiga. Omanik lubab ning Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13330150 kolmandasse jakku esimesele järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 19.10.2023 sõlmitud lepingu punktidele 3.1., 3.2., 3.5., 4.1. ja 4.2. ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks. 6.2. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud Lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõiguse kui isikliku servituudiga. Omanik lubab ning Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13340750 kolmandasse jakku esimesele järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 19.10.2023 sõlmitud lepingu punktidele 3.3. kuni 3.5., 4.1. ja 4.2. ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks. 7. ORIGINAALI, ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE 7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud osalejate poolt omakäeliselt ja digitaalselt ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. Notariaalakti paberkandjal originaal ja kaugtõestamise teel digitaalselt allkirjastatud eksemplari paberkandjal kinnitatud ärakiri köidetakse kokku ning need säilitatakse notari paberarhiivis koos. Kaugtõestamise teel osalenud osaleja poolt digitaalselt allkirjastatud eksemplari originaali säilitatakse e-notaris ja sellest ei tehta osalejatele ärakirju. 7.2. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et pärast notariaalakti tõestamist kinnitab notariaalakti tõestaja digitaalse ärakirja sellest notariaalaktist. Notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. Juurdepääsuõiguse märge tehakse tehinguosalisest juriidilise või füüsilise isiku, mitte tema esindaja andmete juurde. 7.3. Lisaks riigiportaalis www.eesti.ee kättesaadavale digitaalselt kinnitatud ärakirjale väljastatakse notariaalakti ärakiri osalejale tema soovil paberkandjal või digitaalselt kinnitatud ärakirjana e-posti aadressile. 7.4. Notariaalakti tõestaja edastab notariaalakti ärakirja kinnistusosakonnale. 7.5. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kõik kulud tasub Kasutaja. 8.2. Osaleja tasub notari tasu viie (5) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest 7  ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 8.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmisel kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. 8.4. Osaleja tasub riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole. Notariaalakt on notari büroos viibinud osalejale akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejale läbivaatamiseks ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Videosilla vahendusel osalenud osalejale on notariaalakt akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejale läbivaatamiseks videosilla vahendusel ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul digitaalselt alla kirjutatud. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 10 lg 3, 22, 23 p 2). Kaugtõestamine 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Notari tasu 59,60 eurot. Käibemaks 11,92 eurot. Kokku 71,52 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu. Ärakirjade maksumus on järgmine (summad sisaldavad käibemaksu): Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk Digitaalärakiri osalejale e-postiga 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk Digitaalärakiri kinnistusosakonnale 15.30 EUR + 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk Digitaalärakiri eesti.ee portaalis tasuta (vt e-teenused › kodanikule › õigusabi › notariaalsed dokumendid) Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). Käesolevas dokumendis on 14 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. MJ Tambet Tõnisson: ees- ja perekonnanimi allkiri _________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notariaalakti tõestaja allkiri ja pitser paberdokumendil: allkiri pitser 8 Ulvi Männama /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Ragne Tehveri asendaja Kersti Paeveer /allkirjastatud digitaalselt/ kaugtõestamise dokumendil 9  Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED 1.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt Kasutaja vajadustele (asjaõigusseaduse § 225). 1.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (asjaõigusseaduse § 226). 1.3. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. 1.4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. 1.5. Vastavalt ehitusseadustiku §-le 77 on elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. 1.6. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 1.7. Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul elektripaigaldise käitu korraldada, teha vajalikke elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid ning paigaldada elektripaigaldise tähiseid. 1.8. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustumise ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku. allkiri 10 1.9. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a määrusega nr 73. 1.10. Asjaõigusseaduse § 158. Tehnovõrgud ja –rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. (3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (4) Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. (5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 1.11. Asjaõigusseaduse § 1581. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. 1.12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele (edaspidi AÕSRS): 1.12.1. Tehnovõrgu talumise kohustus. allkiri 11  AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist; AÕSRS § 154 lg 1 sätestab, et: „Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tulenebkäesoleva seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.” 1.12.2. Talumistasu suurus. AÕSRS § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala (tehnorajatise kaitsevööndi pindala) suhe katastriüksuse pindalasse. 1.12.3. Tehnovõrgu rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline ulatus. AÕSRS lisa kohaselt on kitsenduse sisuline koefitsient 1 kui maa kasutamine tehnorajatise tõttu on võimatu või 0,5 kui maa kasutamine on võimalik või osaliselt võimalik ning talumistasu tasutakse ainult maatulundusmaale ehitatavate tehnovõrkude eest. 1.12.4. Talumistasu taotlemise kord. AÕSRS § 156 lg 1 kohaselt tuleb tehnovõrgu talumistasu saamiseks kinnisasja omanikul esitada taotlus tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on jooksva aasta eest talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail. Talumistasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 30. septembril (lg 4). Talumistasu saamiseks tuleb esitada avaldus Elektrilevi OÜ kodulehe kaudu: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/talumistasu. allkiri 12  ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN Meegi, Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartu maakond Katastriüksuse nr: 52801:001:0404, Registriosa: 13330150 M1:1000/A3 1) Kaitsevöönd jaotuspunkti ja komplektalajaama TINGMÄRGID korral on 2 m rajatise välisservast. Projekteeritud maakaabel 2) Kaitsevöönd maakaabelliini korral on 1 m Projekteeritud jaotuspunkt kaablist. Katastriüksuse piir 3) Kasutusõiguse seadmise ala suurus on ca. 905 m². Kasutusõiguse seadmise ala Koostas: Aimur Saar ENERSENSE AS maalepingute sõlmija  ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN Meesi, Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartu maakond Katastriüksuse nr: 52801:001:0403, Registriosa: 13340750 M1:1000/A3 1) Kaitsevöönd liitumiskilbi ja komplektalajaama TINGMÄRGID korral on 2 m rajatise välisservast. Projekteeritud maakaabel 2) Kaitsevöönd maakaabelliini korral on 1 m Katastriüksuse piir kaablist. 3) Kasutusõiguse seadmise ala suurus on ca. 514 Kasutusõiguse seadmise ala m². Koostas: Aimur Saar ENERSENSE AS maalepingute sõlmija