Toimingu sooritamise nõue

Kaitseministeerium Meie: 08.09.2023 nr 7-5.3/23-01692-2 Kirja edastamine Edastan Vabariigi Valitsusele saabunud MTÜ Meie Nursipalu kirja. Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Meie Nursipalu MTÜ Eesti Vabariigi Valitsus [email protected]; [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] meie: 06.09.2023 nr 1.1-1/71 Toimingu sooritamise nõue Esitame riigivastutuse seaduse (RvastS) § 6 alusel toimingu sooritamise nõude. Nõude esitajad: 1) Meie Nursipalu MTÜ 2) Maarika Niidumaa (puudutatud isik KeÜS § 23 lg 1 tähenduses) Nõude sisu: Viia Kagu-Eestisse kavandatava harjutusvälja rajamiseks läbi loodusdirektiivi artikkel 6 lõikele 4 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-le 10 vastav alternatiivide analüüs. Põhjendus ja asjaolud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on ette valmistanud ning kooskõlastusringile saatnud Vabariigi Valitsuse korralduse „Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõu, millega kavandatakse Nursipalu harjutusvälja laiendamist 10 000 ha suurusele alale RelvS 85 lõike 3’1 alusel. Eelnõust nähtuvalt on ilmne, et Nursipalu HV kavandatav laiendus avaldab olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele) ja liikidele kui ka inimeste elukeskkonnale. See tähendab, et kavandatav tegevus põhjustab olulist keskkonnahäiringut KeÜS tähenduses, mida saab aga KeÜS § 10 kohaselt lubada üksnes alternatiivide puudumisel ning ülekaaluka esmatähtsa huvi korral. Ka Natura 2000 võrgustiku ala ebasoodsalt mõjutavat tegevust võib Vabariigi Valitsus lubada üksnes rangete eelduste täitmisel, millest üks kriteerium on alternatiivide puudumine. Eeltoodu eeldab sisulist ja kõiki kaasamisnõudeid järgiva alternatiivide analüüsi (sh asukoha ja tegevuse mõttes) teostamist enne tegevuse lubamist. Käesoleva pöördumise esitajad on seisukohal, et sellist nõuetele vastavat alternatiivide hindamist ei ole antud juhul tehtud. Eelnõus mainitud RKIKi koostatud asukohavaliku analüüs1 seda ei asenda, kuna see on oluliste puudustega. Põhjendame on seisukohta alljärgnevalt. 1. Alternatiivide hindamise kohustuse sisu 1.1 Vältimispõhimõte Juhul, kui kavandatavast tegevusest lähtuv keskkonnamõju on käsitletav olulise keskkonnahäiringuna KeÜS § 3 tähenduses kuulub kohaldamisele KeÜS §-st 10 tulenev vältimispõhimõte ning otsustaja saab sellise keskkonnamõjuga tegevust lubada üksnes alternatiivide puudumisel ning ülekaaluka esmatähtsa huvi korral. Seejuures on õiguskantsler kinnitanud, et viidatud vältimispõhimõte kehtib igas eluvaldkonnas, sealhulgas riigikaitses.2 Arvestades kõnealuse harjutusvälja rajamisega kaasneva ebasoodsa mõju ulatusest, sellega kaasneda võivate tagajärgede raskusest ning kaitstavate hüvede kaalukusest, on ilmne, et see põhjustab olulist keskkonnahäiringut nii looduskeskkonnale kui inimeste elukeskkonnale.3 KeÜS § 10 järgi tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda kolmel tingimusel: 1) kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu; 2) kui sellise huvi tagamiseks puudub mõistlik alternatiiv; 3) kui keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Kõik need kolm tingimust peavad olema korraga täidetud, nende hulgas kasvõi ühe mittetäitmisel olulist keskkonnahäiringut tekitavat tegevust lubada ei tohi. Alternatiivide analüüs peab võimaldama otsustajal vastata küsimusele, miks kavandatava tegevusega saadavat kasu peab saama saavutada just selle konkreetse tegevusega, just selles asukohas ja sellises mahus. See tähendab, et alternatiive peab hindama nii tegevuse kui asukoha mõttes.4 Haldusorgani uurimispõhimõttest (HMS § 6), põhjendamiskohustusest (HMS § 56) ning keskkonna kõrgetasemelise kaitstuse põhimõttest (KeÜS § 8) tuleneb, et selline analüüs peab võtma arvesse kõiki olulisi asjaolusid, tuginema kvaliteetsetele teadusandmetele ja loogilisele metoodikale ning ei tohi sisaldada meelevaldseid kriteeriume, faktivigu ega lünki. 1.2 Natura hindamine Loodusdirektiivi artikli 6 lg 4 kohaselt võib Natura 2000 võrgustiku ala ebasoodsalt mõjutavat tegevust Vabariigi Valitsus lubada üksnes rangete eelduste täitmisel. Erandi tegemise tingimusteks on alternatiivide puudumine, ülekaalukas avalik huvi, hüvitusmeetmete rakendamine ja nende tingimuste käsitlemisele eelneva mõjuhindamise läbiviimine, mis vastab loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 nõuetele. Kõnealuses Nursiapalu HV laiendamise eelnõu lk-l 16 on märgitud, et „Kaitseväe Nursipalu HV rajamise avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused, samuti informatsioon asukoha alternatiivide puudumise kohta, on esitatud käesoleva korralduse punktis 3.1.“ Kehtiva Natura erandi menetluse metoodika kohaselt tuleb alternatiivide käsitluses selgitada välja selline viis eesmärkide saavutamiseks, mille elluviimisel on ebasoodne mõju väikseim. Alternatiiv võib olla näiteks projekti teine tehniline lahendus, asukoht, mastaap või elluviimise ajakava. Teistest valdkondadest analoogiat leides: saare ja mandri ühenduse parandamise eesmärgil kavandatava silla alternatiivideks pole üksnes silla erinevad asukohad ja konstruktsioonid, vaid ka tunnel ja efektiivsem praamiühendus, kui need täidavad ühenduse parendamise eesmärki sama hästi. Komisjon on 1 Avalikkusele on kättesaadav üksnes kõnealuse analüüsi kokkuvõte - https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-content/uploads/2023/08/Harjutusv%C3%A4lja-jaoks- sobiliku-maa-ala-asukohavaliku-kokkuv%C3%B5te.pdf 2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Riigikaitsetegevusest%20p%C3%B 5hjustatud%20m%C3%BCra.pdf 3 Seda kinnitab ka Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaate aruanne. 4 Veinla, H. Milline kavandatava tegevuse negatiivne keskkonnamõju on õiguslikult aktsepteeritav ja millistel tingimustel? Juridica 2017/8 selgitanud, et käsitleda tuleb kõiki teostatavaid alternatiive ning käsitlus peab kõikide alternatiivide osas olema sama üksikasjalik (artikli 6 juhend, p.5.3.1., lk 40). Alternatiivi ei saa jätta uurimata põhjendusega, et pole tõendatud, et see toob kaasa väiksema negatiivse mõju.5 Alternatiivide mõju võrdluseks on oluline uurida ka nullalternatiivi, st stsenaariumit, kus kava või projekti mingil kujul ellu ei viida (metoodiline juhend, p.3.3.1, lk 47).6 Riigikohtusse jõudnud Rail Balticu juhtumis oli Natura 2000 linnuala lähistel hinnatud raudteekoridori ilma ühegi alternatiivita, kuid Riigikohus sellist lähenemist õigeks ei pidanud. Kolleegium rõhutas, et Natura 2000 alasid mõjutavate projektide puhul tuleks alternatiivseid lahendusi, nt raudtee asukoha osas, käsitleda sisuliselt. Välistatud ei ole ka uute objektide rajamine Natura alale, kui sisulise hindamise tulemusena selgub, et see oleks kaitstavatele loodusväärtustele väiksema mõjuga kui otse ala kõrvale ehitamine.7 2. Olulisemad puudused RKIKi alternatiivide analüüsis 2.1 Arvesse pole võetud harjutusvälja mõjualasse jäävate inimeste õigusi Harjutusväljale tuleb valida sobivaim asukoht, ent Kaitseväe väljaõppe vajadused ning harjutusvälja rajamise kiirus ei saa alternatiivide analüüsi kriteeriumide valikul olla ainsad kaalutlused. Põhjendamatu ja seadusevastane on alternatiivide analüüsis täielikult eirata inimeste seadusega tagatud õigusi, mida harjutusvälja rajamine vältimatult riivaks. Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu järjepidev praktika kinnitab, et inimeste elukeskkonda oluliselt mõjutavates otsustes tuleb arvesse võtta selliste õiguste võimalikku riivet nagu 1) õigus tervise kaitsele (PS § 28); 2) õigus kodu ja eraelu austamisele (EIÕK art 8; PS § 26); 3) õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23); ja 4) omandiõiguse kaitse (PS § 32). Näiteks seoses õigusega tervise kaitsele on kohtud leidnud, et piisav ei ole ainult see, kui loa andja või planeeringu koostaja kontrollib, kas tegevus vastab üldkehtivatele normidele. Riigikohus on näiteks rõhutanud, et ebapiisav on see, kui kohalik omavalitsus kontrollib planeeringumenetluses üksnes tuulikute ja nende lähedal asuva karjääri müra vastavust normtasemetele. Omavalitsus peaks lisaks selgitama välja, kas lähedal elavate inimeste ja tuulikuid rajada sooviva ettevõtte huve oleks võimalik tasakaalustada selliste leevendusmeetmete rakendamise abil, mille tulemusena oleks tuulikute mürahäiring veelgi väiksem, kui on regulatsioonide järgi lubatud.8 EIÕK artikkel 8 kaitseb õigust era ja perekonnaelule, tagades igakülgse kaitse ka olukordades, mis pole eluohtlikud, kuid mis puudutavad olulisel määral inimeste elukvaliteeti. Artikkel 8 kohaldub muuhulgas ka keskkonnaprobleemide puhul olukordades, kus keskkonnahäiringul on otsene tagajärg era- ja perekonnale (eelkõige isiku kodule) ning see häiring on piisavalt tõsine, ent isiku tervis ei pea tingimata olema ohus. Kuigi riikidel on ulatuslik kaalutlusruum inimeste elukeskkonnale kahju ärahoidvate sobilike ja mõistlike meetmete valikul, on Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutanud, et kaalumisel tuleb saavutada huvide vahel õiglane tasakaal, arvesse tuleb võtta kõiki konkureerivaid huve. Riikidel lasub seejuures põhjendamiskohustus, mis nõuab, et inimeste elukeskkonda negatiivselt mõjutavad otsused oleks tehtud tuginedes faktilistele asjaoludele, mis on tõendatud või mis põhinevad asjakohasel teaduslikul metoodikal. KeÜS §-st 23 sätestab, et „igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus“. Haldusorganitel on kohustus kaasata KeÜS § 23 5 C-239/04, p 27−30, 38, 39 6 http://media.voog.com/0000/0036/5677/files/Natura%20erandi%20tingimuste%20ja%20VV%20kora lduse%20nr%20163%20anal%C3%BC%C3%BCs%20(Keskkonna%C3%B5iguse%20Keskus).pdf ptk 1.1. 7 RKHKo 19.05.2020 nr 3-18-529 - https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-18-529/137 8 RKHK, 3-3-1-88-15, 08.08.2016, p 25. õigust kandvaid isikuid menetlusse ning selle õigusega arvestamist otsuste tegemisel. Arvestades, et ÜRO Peaassamblee on tunnustanud õigust puhtale keskkonnale ka inimõigusena, on tegemist olulise ja kaaluka õigusega. Seejuures tuleb tähele panna, et KeÜS § 23 järgi ei ole igaühel õigus mitte ainult sellisele keskkonnale, mis vastab tema tervisevajadustele, vaid ka sellisele, mis vastab tema heaoluvajadustele. Tervis ja heaolu ei tähenda üksnes keskkonna kvaliteedi piirnormide järgimist, vaid nimetatud õiguse rikkumisega võib olla tegemist ka siis, kui kõik on normi piires või piirnorme ei olegi kehtestatud. Näiteks on Riigikohus hiljutise otsuses seoses kaevandamistegevusega rõhutanud, et kaevandamislubade andmisel tuleb hinnata ja kaaluda mõju kaevandamisala läheduses asuvatele elamutele; ka piirnorme mitteületav müra või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti ning seda tuleb kaaluda võrdluses loa taotleja ja avalike huvidega.9 KeÜS § 23 sätestatud õiguse kaalukust võrreldes teiste õigustega mõjutab mh piirkonna eripära (KeÜS § 23 lg 4) – nt kui piirkonnas on tavapärane mürafoon madal, siis seda tugemalt riivaks isikute õigusi lisanduv kõrgem müra.10 Keskkonda oluliselt mõjutavaid otsuseid tehes tuleb arvesse võtta ka kinnisasjade omandiõiguse kaitset. Kinnisasjade omandiõigust on keskkonnahäiringutega võimalik riivata mitmel moel: nii otseselt (füüsiliselt) kahjustades kinnisasja ja selle pinnast, sellel asuvaid veekogusid, sellel kasvavaid taimi või muid selliseid osi kui ka kinnisasja väärtuse vähendamise kaudu. Näiteks on Riigikohus pidanud omandiõiguse riiveks ka keskkonnahäiringuid, mis põhjustavad kinnisasja väärtuse vähenemise, hoolimata sellest, kas need tegelikkuses piiravad võimalusi kinnisasja kasutada või toovad kaasa muid negatiivseid mõjusid. See tähendab, et omandiõiguse kaitse hõlmab ka olukorda, kus objektiivselt ei ole keskkonnahäiring sedavõrd intensiivne, et oleks alust piirata tegevust haldusõiguslike vahenditega, ent selle tegevuse põhjustatud inimeste (ka ebaratsionaalsed) hirmud võivad omandi väärtust ulatuslikult vähendada.11 RKIKi alternatiivide analüüsis ei ole eeltoodud õigustele mingit tähelepanu pööratud, ehkki on ilmne, et harjutusvälja laiendamine neid õigusi vältimatult riivab. Eriti kummaline on see, et Soodla harjutusvälja laiendamise puhul oli kaugus asulatest asukohaalternatiivide hindamisel oluline kriteerium12, ent Kagu-Eestisse kavandatava harjutusvälja puhul pole isegi kuskil põhjendatud, miks see kriteerium on välja jäetud või miks looduskaitset tuleks eelistada inimeste õiguste kaitsele. 2.2 Looduskaitselisi piiranguid pole hinnatud sisuliselt Nagu oleme eelnevalt välja toonud, on Riigikohus Rail Balticu juhtumis rõhutanud, et Natura 2000 alasid mõjutavate projektide puhul tuleks alternatiivseid lahendusi käsitleda sisuliselt; välistatud ei ole ka uute objektide rajamine Natura alale, kui sisulise hindamise tulemusena selgub, et see oleks kaitstavatele loodusväärtustele väiksema mõjuga kui otse ala kõrvale ehitamine.13 Antud juhul on RKIKi asukohavaliku analüüsis pelgalt võrreldud harjutusvälja alla jäävate kaitstavate alade pindala, analüüsimata kaitstavaid väärtusi sisuliselt. Näiteks on RKIK ilma igasuguse sisulise analüüsita välistanud Orava variandi lakoonilise põhjendusega nagu ei võimaldaks looduskaitselised piirangud seal ligipääsu kõigist neljast küljest. Samuti on analüüsitud huvialade piirid seatud suvalise kujuga, näiteks saanuks huviala suhtes hinnang olla hoopis erinev, kui huviala piire ühe või teise ilmakaare suunas nihutada. Lisaks on RKIKi alternatiivide analüüsis jäetud põhjendamatult arvesse võtmata harjutusvälja kaudsed mõjud kaitstavatele loodusväärtustele. Viidatud Rail Balticu kohtuasjas märkis Riigikohus, et kavandatava tegevuse kaudne mõju Natura alale ei pruugi olla vähem oluline kui otsene mõju – st et 9 RKHK 3-20-999, p 21 - https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-999/70 10 Vt nt RKHK, 3-3-1-42-03, 13.06.2003, p 25; RKHK, 3-14-52416, 20.02.2019, p 16. 11 RKHK, 3-15-2232/93, 11.10.2019, p 8.3.; vt ka https://www.inimoigusteraamat.ee/raamat/inimoiguste-raamat/26-keskkond-ja-inimoigused-ning- jatkusuutlik-areng/3-keskkond-ja#footnote15_i3s2min p 3.2. 12 https://www.kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/soodlaharjutusvali 13 RKHKo 19.05.2020 nr 3-18-529 - https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-18-529/137 otseseid ja kaudseid mõjusid tuleb arvesse võtta samaväärselt, nende eristamisel on teisejärguline tähendus. Euroopa Kohus on Moorburgi söeelektrijaama vaidluses selgitanud, et olulised mõjud võivad tekkida näiteks jõgedel isegi siis, kui ehitatav objekt jääb Natura alast sadade kilomeetrite kaugusele.14 Riigikohus selgitas, et kaitsealuse linnuliigi elupaik võib samaväärselt hävida lindude jaoks oluliste tingimuste (niiskusrežiim, inimeste või sõidukite liikumine piirkonnas, müra) muutumise tõttu, nagu elupaiga peale ehitamine. Samuti võib elupaiga kvaliteet halveneda raudteerajatiste ja rongi põhjustatava suremusohu ning asurkondade killustumise tõttu. Riigikohtu hinnangul polnud välistatud ka võimalus, et mõjud on väiksemad, kui trass läbiks Natura ala. Antud juhul on RKIKi analüüsis jäetud kaudsed mõjud täielikult arvesse võtmata, ehkki ka juba 29.08.23 avalikustatud Natura eelhinnagust nähtub, et harjutusvälja rajamine avaldab ebasoodsat mõju harjutusväljast kaugemale jäävatele Natura aladele. 2.3 Analüüsitud on üksnes asukoha alternatiive, mitte alternatiive tegevuse, mahu jmt osas Kõnealune RKIKi koostatud alternatiivide analüüs on üksnes asukohavaliku analüüs, mitte alternatiivide analüüs tegevuse, mahu, tehnilise lahenduse vm osas, mis on aga alternatiivide analüüsi puhul seaduse järgi nõutav (vt käesoleva pöördumise peatükki 1). Näiteks saanuks analüüsida, kas Kagu-Eestisse rajatava HV-ga saadavat kasu - kaitsevõime suurendamist ja Venemaa heidutamist - saaks saavutada ka mõne muu lahendusega, mis ei eelda sellel HV-l suurekaliibriliste relvade kasutamist, mis on antud juhul lisaks ulatuslikule raadamisele olulise keskkonnahäiringu peamiseks põhjustajaks. Lugupidamisega, Maarika Niidumaa Meie Nursipalu MTÜ, juhatuse liige Puudutatud isik KeÜS § 23 lg 1 tähenduses Meie Nursipalu MTÜ e-mail: [email protected] Registrikood 80620099 14 C-142/16: Moorburg  From: Nursipalu Rahvas <[email protected]> Sent: Wednesday, September 6, 2023 1:07 PM To: Riigikantselei <[email protected]>; Kaja Kallas <[email protected]>; [email protected] Subject: toimigu sooritamise nõue Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Saadan toimingu sooritamise nõude, mis on manuses. Lugupidamisega Maarika Niidumaa Meie Nursipalu MTÜ juhatuse liige VV, RKIK Nursipalu_alternatiivide analüüsi sooritusnõue_september2023 nr 71.asice