Pöördumine Eesti Vabariigi Valitsuse poole Lõuna-Eesti harjutusvälja asukoha eelvaliku teostamiseks ja riigi eriplaneeringu algatamiseks

Kaitseministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Meie: 08.09.2023 nr 7-5.3/23-01670-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud MTÜ Meie Nursipalu pöördumise. Palun Kaitseministeeriumil ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil koostöös vastata kirja autorile ja saata vastuse koopia Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Meie Nursipalu MTÜ Eesti Vabariigi Valitsus [email protected]; [email protected]; Koopia: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon [email protected] Riigikogu riigikaitsekomisjon [email protected] Riigikontroll [email protected] peaministri büroo juhataja [email protected] 30.08.2023 nr 1.1-1/67 Pöördumine Eesti Vabariigi Valitsuse poole Lõuna-Eesti harjutusvälja asukoha eelvaliku teostamiseks ja riigi eriplaneeringu algatamiseks. Meie Nursipalu MTÜ pöördub Eesti Vabariigi Valitsuse poole ja palub Lõuna-Eesti harjutusvälja sobivaima asukoha valimiseks algatada riigi eriplaneering. Juhime Vabariigi Valitsuse ja riigieelarve kontrolliga tegelevate organite tähelepanu sellele, et kuna põhjalik asukoha eelvalik on jäetud tegemata, on riigile juba tekitatud ja tekitatakse edaspidi kahju nii rahaliselt kui ka kaitsevõime arendamisel. Palume enne Lõuna-Eesti harjutusvälja asutamise otsust teha põhjalik asukohtade ning sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste mõjude analüüs, kuna MTÜ-le avalikult kättesaadavale infole tuginedes on võimalik öelda, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) poolt välja pakutud alternatiividest oleks Orava valimine olnud kaitseväe eesmärgi saavutamiseks parem ja odavam lahendus. Palume Lõuna-Eesti harjutusvälja asutamiseks algatada riigi eriplaneering. Järgnevalt toome mõned olulisemad põhjendused, miks on Orava Lõuna-Eesti harjutusväljaks parem alternatiiv, kui Nursipalu. Kuna RKIK ei ole avalikkusele esitlenud alternatiivsete asukohtade kaarte, siis on Orava harjutusvälja võimalik kaart visandatud selliselt, et võimalikult vähe oleks haaratud eramaid, nagu ka Nursipalu puhul (kaardid ja võrdlustabel lisatud). Meie Nursipalu MTÜ e-mail: [email protected] Registrikood 80620099  Meie Nursipalu MTÜ 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldatama, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ kohaselt on olemasolevad harjutusväljad kogu Eestis juba praegu olemasolevate mahtude ja relvade jaoks liiga väikesed ning ei võimalda üksuste suurusele või spetsiifikale vastavat taktika- ja laskeharjutuste korraldamist või on kasutusintensiivsuse tõttu üle koormatud. Kui Lõuna-Eesti harjutusvälja asukohaks oleks valitud Orava, oleks rajatava harjutusvälja pindala ca 11 000 ha (Nursipalus ca 9000) ja kuna Nursipalu harjutusväli praegustes piirides jääks endiselt alles, oleks kaitseväel harjutuste läbiviimiseks Lõuna-Eestis kokku ca 14 000 ha. Seejuures saaks Nursipalus läbi viia väiksema laskeulatusega relvadega taktikaharjutusi sel ajal, kui Oraval toimuvad harjutused suure laskeulatusega relvadest ja suurt maa-ala vajavad manöövrid. Meie seisukohta toetab ka 2016. aasta Kaitseväe aastaraamatus keskpolügooni arendamisega märgitu: keskpolügooni arendamise põhirõhk on suurendada soomusmanöövri-võimet, kuid sellest tingitult tuleb arendada ka väiksemaid harjutusvälju, et käsitulirelvadega teha laskeharjutusi (lk73). Samas (lk 75) toonitatakse, et erilist tähelepanu ja teistega arvestamist nõuavad kõik laskeharjutused, kuna sellega kaasnevad ohualad piiravad teiste üksuste väljaõppevõimalusi ning kasutatakse ka õhuruumi, mis omakorda piirab lennuliiklust harjutusväljade kohal ja lähiümbruses. Eelnevat arvestades võib öelda, et Nursipalu valimine Orava asemel kahjustab Lõuna-Eesti harjutusvälja rajamise esmast eesmärki – luua 2. jalaväebrigaadile ja liitlastele rohkem võimalusi harjutamiseks ja lahendada nii harjutusväljade ülekoormatuse kui ka üksuste suurusele vastavate taktika- ja laskeharjutuste korraldamise probleem. 11 000 ha suuruse Orava harjutusvälja loomine lisaks olemasolevale Nursipalu 3134 hektari suurusele harjutusväljale võimaldab märksa paremini hajutada koormust ja samas luua võimalused laskeharjutusteks suurema laskeulatusega relvadele. 2. Nursipalu harjutusvälja laiendamisel tuleb RKIK analüüsi kohaselt riigil omandada 217 erakinnistut kogupindalaga 1756 ha (ajakirjanduse andmetel praeguseks ca 2000 ha), elamutega maid on vähemalt 211 (ca 220 ha). Oraval on erakinnistuid 35, kogupindalaga ca 230 ha, nendest elamutega maid, mida ei ole võimalik välja lõigata, on 12 (ca 32 ha). Seega on riigi poolt ostetavate erakinnistute hulk ja pindala Nursipalus kordades suurem, kui oleks Oraval. Isegi juhul, kui kõik Orava kinnistud oleks hindamise tulemusel Nursipalu omadest poole kallimad, tuleks riigil Oraval eramaade ostmiseks kulutada poole vähem raha, kui Nursipalus. Võttes aluseks esimese Nursipalu hoonestatud kinnistu ostmise üldised andmed (kinnistu 9618 m², hoone üldpind 73 m², ehitatud 1926) ja pakutud hüvitusväärtuse (384 000 EUR), 1 MTÜle Meie Nursipalu kättesaadavate andmete põhjal on hoonestatud kinnistuid 25 ning elamutega kinnistuid, mis osaliselt jääks laiendatavale alale, koguni 39. RKIK on lubanud 05.01.2023 toimunud rahvaga kohtumisel, et ostetaks ära ka kõik osaliselt huvialapiiri jäävad kinnistud, kui omanik, seda soovib. Meie Nursipalu MTÜ e-mail: [email protected] Registrikood 80620099  Meie Nursipalu MTÜ võib ligikaudselt arvestada, et 21 elumajaga kinnistu ostmisele kulub ca 8 miljonit eurot ja 12 elumajaga kinnistu ostmisele ca 4,5 miljonit eurot. Kusjuures tuleb arvestada, et sooritatud ostutehingus olnud kinnistu oli pigem väike suvemaja, mitte korralik elamukompleks. Erametsamaad on Nursipalus ca 1000 ha, Oraval ca 100 ha. Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika järgi müüdi aastal 2022 Võru maakonnas metsamaad keskmise hinnaga 7400 EUR/ha ja Põlva maakonnas 7700 EUR/ha. Seega peaks Oraval erametsade ostmiseks kulutama ca 770 000 eurot ja Nursipalus 7 000 000 eurot. Eelnevat arvestades võib öelda, et Orava asemel Nursipalu valimisel raisataks põhjendamatult elamuga kinnistute omandamiseks vähemalt 3,5 miljonit eurot ja metsamaaga kinnistute omandamiseks ca 6,6 miljonit eurot. KOKKU raisatakse alternatiivide kaalumata jätmise tõttu vähemalt 10 miljonit eurot kaitsevõime arendamiseks mõeldud riigieelarve vahendeid. 3. Jättes hindamata sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised mõjud Nursipalu harjutusvälja laiendamisel on oht tekitada pöördumatult suurt kahju nii piirkonna kultuurile, majandusele kui ka elukeskkonnale, mis võib kaasa tuua piirkonna kiire tühjenemise püsielanikest. Orava harjutusvälja piir jääks nii Võrust kui ka Põlvast ca 14 km kaugusele, mistõttu harjutusväljal toimuvast tekkivad häiringud ei oleks nii tugevad, kui Nursipalu puhul (piir Võru linnast ja Lõuna-Eesti Haiglast ca 2,5 km) ning võimaliku reostuse korral ei oleks otseselt ohustatud paljude inimeste joogivesi, suurele elanike hulgale lähedal asuvad järved ning Mustjõest Koivasse suubuvad veed. Arvestades Nursipalus majandamisest välja mineva metsa (sh noor mets) tagavara ja Ernst&Youngi 2020. aasta Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi andmeid võib öelda, et tekkimata jääv lisandväärtus on ligikaudu 7 miljonit eurot aastas. Võru linna muutmine võro kultuuri keskusest rahvusvaheliseks militaarkülaks (2000 liitlast on ca 17% Võru linna rahvaarvust ja mõju kultuurile on seega märkimisväärne). Kindlasti muutuvad Võru linna muutmisel rahvusvaheliseks militaarkülaks ka kaubad, tooted ja teenused, mida piirkonnas luuakse ja pakutakse. Seni selgelt tulevikku suunatud turismi, rohelise, öko- ja ringmajanduse poole arenenud piirkond muutub rasketehnika, raskeõlide, ohtlike jäätmete jmt kuhjumise piirkonnaks. Seni, kuni pole uuritud võimalikke mõjusid, ei saa ju väita vastupidist. Kuna mõjusid ei ole analüüsitud, ei ole teada, milliseks kujuneb kasvõi omavalitsustele teede ja sildade korrashoiuga seotud kulu, rääkimata lahkunud inimestelt saamata jäävast tulumaksust ja riigikaitselise maa pealt vähem makstavast maamaksust. Jättes mõjud hindamata ei arvestata vahetult harjutusala piiri ääres asuva 450 majapidamise ja 8 km raadiuses asuva ca 15 000 elaniku kinnisvara väärtuse tohutut langust, mida riik kompenseerida ei kavatse. Nendelt inimestelt, kelle Meie Nursipalu MTÜ e-mail: [email protected] Registrikood 80620099  Meie Nursipalu MTÜ kinnisvara väärtus muutub pea olematuks, võetakse igasugune võimalus oluliselt halvenenud elukeskkonnast ära kolida, sest oma kodu müügist saadud raha eest mujal samaväärset elukohta osta ei ole võimalik. Seeläbi on riigikaitsega seotud koormis pandud ebaproportsionaalselt suures osas harjutusvälja lähiümbrusse jäävate elanike kanda ilma seda mingilgi määral hindamata ja kompenseerimata. Lõpuks kahjustab elukeskkonna halvendamine ka riigi kaitsevõimet otseselt, kuna on teada, et kõige paremad piiri valvajad on seni olnud kohalikud elanikud. Püsielanike puudumisel suureneb varjatud sissetungi oht. Samuti on kohalikele vastuvõetamatu, et praeguse suhtumisega riigi tasandilt vähendatakse oluliselt nende tahet ja võimalikku panust kaitsevõime tõstmisse. Kas ei oleks hoopiski mõistlik teha kohalikega koostööd, et kindlustada tugev tagamaa mistahes kriisideks? Eelnevat arvestades võib öelda, et Orava asemel Nursipalu valimisel tekitatakse pöördumatu majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kahju omanäolise kultuuri ja tulevikusuundadele eeskujuks oleva rohemajandusega Võrumaale. Orava puhul jääks nii Põlva kui Võru linn 14 km kaugusele, mistõttu negatiivne mõju elukeskkonnale ei oleks nii suur ja mõjutaks kümnete tuhandete asemel mõnda sadat inimest. Sotsiaal- majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid eelnevalt hindamata võidakse tekitada lisaks pöördumatule elu- ja looduskeskkonna kahjustamisele suured lisakulud omavalitsustele (nt soomusmasinatest kahjustatud teed), samas vähendades oluliselt nende tulubaasi (riigikaitsemaa väiksem maksumäär ja vähem maksumaksjaid). Sel moel võib läbimõtlemata tegevus viia kolme harjutusvälja arendamisest enim mõjutatud omavalitsuse pankrotini. Lisaks eeltoodule on veel mitmeid kõnekaid argumente, miks tuleks koheselt praegune protsess peatada. 4. Planeeritaval Nursipalu harjutusvälja alal on mitu Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala, looduskaitseala, hulgaliselt vääriselupaiku, kaitstavate liikide elupaiku, seni uurimata arheoloogiliselt väärtuslikke alasid. Nursipalu planeeritav ala jääb riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalale ja olulisele valgalale. Keskkonnamõjusid hindamata tehtaks loodusele pöördumatut kahju ja mindaks vastuollu Euroopa Liidu õigusega. Keskkonnamõjud tuleks hinnata erinevate alternatiivide puhul. Kuidas me keskkonnamõjusid kaalumata täidame prioriteete, mida loodus- ka elukeskkonna kaitsel oleme riigi ja rahvana endile seadnud ning Euroopale lubanud? Eestis ei ole sätestatud, et riigikaitsehuvi oleks rahuajal tingimusteta ülimuslik inimese tervisest või looduse kaitsmisest. Riigikaitseseaduse järgi on riigikaitse eesmärk säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Selleks, et tagada riigi valmisolek ennetada ja tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu, kehtib riigis sõltuvalt ohu suurusest üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord Meie Nursipalu MTÜ e-mail: [email protected] Registrikood 80620099  Meie Nursipalu MTÜ (RiKS § 8 lg 1). Eestis kehtib praegu üldine kaitsevalmidus ja tänaseks on alates eelmise aasta oktoobrist2 kaotatud peaaegu aasta väärtuslikkku aega. Kui oleks koheselt algatatud eriplaneering, oleks inimeste usaldust riigi vastu kaotamata jõutud protsessiga oluliselt kaugemale, kui seda on tänaseks. Tänaseks on ka selge, et Kaitseministeeriumi ja RKIK tegevuse tulemusena on kogu protsess venimas teadmata pikaks. Selline elanike kohtlemine, nagu seni on toimunud, ei ole kuidagi demokraatlikule, oma rahvast hoolivale õigusriigile kohane. Eelnevast tulenevalt tuleks viivitamatult algatada Lõuna-Eesti harjutusvälja eelvaliku teostamisega ja algatada vastav eriplaneering. Lugupidamisega Maarika Niidumaa Meie Nursipalu MTÜ Juhatuse liige 2 Oktoobris 2022 tutvustati Nursipalu harjutusvälja laiendamise kavatsust Rõuge, Antsla ja Võru vallajuhtidele. On dokumente, mis viitavad, et harjutusvälja laiendamise kavatsus oli teada oluliselt varem. Meie Nursipalu MTÜ e-mail: [email protected] Registrikood 80620099