VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS
Kaido Schmidt
[email protected]
Meie 27.08.2020 nr 7-7/849
Viru-Nigula valda, Aseriaru küla, Kivihunniku ja Reinu
maaüksustele tuulegeneraatorite rajamisest
Olete pöördunud Viru-Nigula vallavalitsuse poole küsimusega seoses kahe ehitusloa
kehtivusega Viru-Nigula vallas, Aseriaru külas, Kivihunniku ja Reinu maaüksustele
tuulegeneraatorite rajamiseks (kõrgusega 80 m, kumbki 1,8 MW) ning nende ehituslubade
ehitisregistrisse kandmiseks.
Asjaolud
Aseriaru külas, Kivihunniku ja Reinu maaüksuste osas on kehtiv detailplaneering
(kehtestatud Aseri Vallavolikogu 27.04.2005 otsusega nr 171), mille materjalid on
kättesaadavad siit:
https://service.eomap.ee/virunigulavald/#/planeeringud/planeeringud/63.
Detailplaneeringuga on Kivihunniku ja Reinu maaüksustele määratud ehitusõigus kokku
kahe tuulegeneraatori ehitamiseks (tuulegeneraatori lubatud kõrgus on kuni 60 m).
Detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise ajal kehtinud lennundusseaduse § 35 lõike 2
kohaselt oli kõrgemate kui 45 m ehitiste planeerimisel kohustus detailplaneering
kooskõlastada Lennuametiga. Kuna Aseri Vallavolikogu poolt kehtestatud
detailplaneeringu toimikust ei nähtunud Lennuameti poolset kooskõlastust, esitas Viru-
Nigula vallavalitsus 08.05.2019 kirjaga nr 7-7/751 päringu Lennuametile detailplaneeringu
kooskõlastamise kohta. Lennuamet vastas 20.05.2019 kirjas nr 4.6-8/19/1962-2, et neil ei
õnnestunud arhiivist leida tuulepargi detailplaneeringu kooskõlastustaotlust ega muud
sellekohast kirjavahetust. Lennuamet peab tõenäoliseks, et neid aastatel 2004-2006
toimunud menetlusse ei kaasatud. Hoolimata kooskõlastuse puudumisest on Lennuamet
oma kirjas asunud seisukohale, et kuna Kivihunniku (katastritunnus 15401:001:0165) ja
Reinu (katastritunnus 15401:001:0170) maaüksused jäävad väljapoole lennuväljade
lähiümbrust, siis lennuohutuslikust aspektist on nendele kinnistutele tuulikute rajamine
võimalik.
Aseri Vallavalitsus on 19.05.2005 väljastanud projekteerimistingimused nr 10
tuulegeneraatorite ehitusprojekti koostamiseks, mille kohaselt oli tuulegeneraatorite
lubatud kõrguseks kuni 90 m. Seega olid toona Aseri Vallavalitsuse poolt väljastatud
projekteerimistingimused vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga, kuna kehtinud
lennundusseaduse § 35 lõike 3 kohaselt oli kõrgemate kui 45 m ehitiste kavandamiseks
kohustus projekteerimistingimused kooskõlastada Lennuametiga. Kuna Aseri
Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste menetlustoimikust ei nähtunud
Lennuameti poolset kooskõlastust, esitas Viru-Nigula vallavalitsus 08.05.2019 kirjaga nr
__________________________________________________________________
Kasemäe tn 19 Telefon 325 5960 Konto EE25220022101193 9622
44107 Kunda linn e-post:
[email protected] registrikood 75020500
Viru-Nigula vald www.viru-nigula.ee
7-7/751 päringu Lennuametile projekteerimistingimuste kooskõlastamise kohta.
Lennuamet vastas oma 20.05.2019 kirjas nr 4.6-8/19/1962-2, et neil ei õnnestunud arhiivist
leida tuulepargi projekteerimistingimuste kooskõlastustaotlust ega muud sellekohast
kirjavahetust. Lennuamet peab tõenäoliseks, et neid projekteerimistingimuste menetlusse ei
kaasatud.
OÜ Patiks esitas 06.04.2006 Aseri Vallavalitsusele kaks ehitusloa taotlust 80 m kõrguste
tuulegeneraatorite püstitamiseks Aseriaru külasse. Ehitusloa taotluse juurde oli lisatud
tuulegeneraatorite pargi ehituprojekt (koostanud OÜ Patiks, töö nr 16-06, 03.04.2006), mis
on vanasse ehitisregistrisse kantud alles 19.04.2006 (taotlus nr 124) ja 20.04.2006 (taotlus
nr 125). Tänaseks on ehitusloa taotlused ehitisregistris arhiveeritud.
Aseri Vallavalitsuse 12.04.2006 korralduse nr 55 alusel on Aseri Vallavalitsus 19.04.2006
väljastanud kaks ehitusluba (nr 3 ja nr 4) 80 m kõrguste tuulegeneraatorite rajamiseks
Aseriaru külasse. Kehtinud lennundusseaduse § 35 lõike 4 kohaselt pidi kõrgemate kui 45
m ehitiste ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt olema Lennuameti poolt heaks
kiidetud. Kuna ehitusloa taotluste toimikutest ei nähtunud Lennuameti poolset heakskiitu,
esitas Viru-Nigula vallavalitsus 08.05.2019 kirjaga nr 7-7/751 päringu Lennuametile
ehitusprojekti kooskõlastuse kohta. Lennuamet vastas 20.05.2019 kirjas nr 4.6-8/19/1962-
2, et neil ei õnnestunud arhiivist leida ehitusprojekti kooskõlastustaotlust ega muud
sellekohast kirjavahetust. Lennuamet peab tõenäoliseks, et neid ehitusloa taotluste
menetlusse ei kaasatud.
Kõnealuseid ehituslubasid Aseri valla poolt ehitisregistrisse (www.ehr.ee) kantud ei ole.
Tuulegeneraatorite ehitusloa taotlused on ehitisregistri arhiivist leitavad, kuid need ei ole
nö aktiivsed. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt saadud info kohaselt
(17.04.2019 e-kiri), on vanad ehitusloa taotlused arhiveeritud, kuna Aseri vald on jätnud
ehitusload registrisse kandmata ning vanad ehitusload tuleb seetõttu uute ehitisregistri
koodidega ehitisregistrisse sisse kanda.
Tänaseks on ehitised kantud ehitisregistrisse ning omavad ehitisregistri koode 221283990
ja 221283936.
Kavandatud tuulepargi (2 tuulikut) arendustegevusega kaasnevate mõjude hindamiseks on
täiendavalt teostatud keskkonnamõju hindamine (KMH), mille lõpparuanne on valminud
27.10.2004 ning mille Keskkonnaamet on heaks kiitnud 11.11.2004 kirjaga nr 32-3-1/8652.
AS Geotehnika Inseneribüroo on teostanud tuulegeneraatorite rajamiseks vajalikud
puurimised ja koostanud geotehnika aruande 2005. aastal (aruanne nr 1600, 03.05.2005).
Ehituslubade alusel on arendaja poolt alustatud ehitustegevust kahe aasta jooksul ehitusloa
väljastamise päevast arvates, vastavalt 2006. a kehtinud ehitusseadusele. Vastavad
ehitamise alustamise teatised on Aseri vallavalitsusele esitatud 14.04.2008. Samuti on
Irbeni OÜ esitanud Viru-Nigula vallavalitsusele täiendavaid dokumente (muuhulgas
ehitusaegsed fotod, ehitustööde teostamise leping ja lõpetatud tööde üleandmise-
vastuvõtmise akt) ehitustegevuse tõendamiseks kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest
alates.
Seega, 19.04.2006 väljastatud ehitusload vastavad projekteerimistingimustele, kuid on
vastuolus kehtiva detailplaneeringuga tuulegeneraatorite kõrguse osas. Samuti puuduvad
tõenäoliselt seadusest tulenevad nõutud kooskõlastused ehituslubade menetluses.
19.04.2006 kehtinud ehitusseaduse § 25 lõikest 1 ja 2 tulenevalt on ehitusluba tähtajatu,
välja arvatud juhul, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise
päevast arvates. Ehitamisega mittealustamise korral kaotab ehitusluba kehtivuse.
2006. a kehtinud ehitusseaduse § 25 lõike 3 kohaselt loetakse ehitamise alustamise päevaks
esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. 2006. a kehtinud ehitusseaduse §
29 lõike 2 punkti 2 kohaselt oli ehitise omanik kohustatud esitama kohalikule
omavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist teatise ehitamise
alustamise kohta. Irbeni OÜ on vastavad teatised Aseri vallavalitsusele esitanud
14.04.2008, mis on registreeritud dokumendihaldussüsteemis 15.04.2008 nr 7-2.11/132 all.
Irbeni OÜ poolt Viru-Nigula vallavalitsusele esitatud info kohaselt ei ole viimastel aastatel
ehitustegevust toimunud, kuid täna soovitakse siiski tuulegeneraatorite ehitamisega jätkata.
Irbeni OÜ väitel on nad teinud rahalisi kulutusi tuulegeneraatorite ehitustegevusse tänaseks
päevaks rohkem kui 500 000 eurot (Irbeni OÜ 03.04.2019 e-kiri).
Kaitseministeerium kinnitab 26.08.2020 Viru-Nigula vallavalitsusele saadetud e-kirjas, et
125,5 m kõrgused tuulikud omavad riigikaitselistele ehitistele negatiivset mõju. Täiendavalt
selgitavad nad, et Vabariigi Valitsus võttis 07.11.2019 vastu eelotsuse, mille kohaselt
rahastatakse CO2 kvoodimüügist saadavatest vahenditest Kirde-Eesti osaliselt
tuuleenergeetikale avavate kompensatsioonimeetmete soetust ning vastavad meetmed
valmivad eelduslikult aastal 2024. Seejärel ei avalda eelnimetatud ehitised enam negatiivset
mõju riigikaitselistele ehitistele.
Viru-Nigula vallavalitsuse seisukohad ja põhjendused
Viru-Nigula vallavalitsus on seisukohal, et hoolimata Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse
menetlustoimingute rikkumistest (detailplaneeringu, projekteerimistingimuste ja
ehituslubade kooskõlastamata jätmine Lennuametiga) on Aseri Vallavalitsuse poolt
19.04.2006 väljastatud ehitusluba nr 3 ja ehitusluba nr 4 kehtivad, kuna on tõendatud, et
ehitusprojektile vastavate töödega on alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise
päevast arvates. Lennuamet peab tänasel päeval võimalikus kahe tuuliku ehitamist Reinu ja
Kivikünka kinnistutele Aseriaru külas.
Kaitseministeerium on küll täna seisukohal, et rajatavad tuulikud avaldavad negatiivset
mõju riigikaitselistele ehitistele, kuid arvestades ehituslubade väljastamise aega ja sel ajal
kehtinud seadusandlust ei olnud ehituslubade väljastamisel nõutav Kaitseministeeriumi
kooskõlastus. Seega võib väita, et juhul kui arendaja oleks tuulikud valmis ehitanud näiteks
kahe aastaga ja need kasutusotstarbeliselt kasutusele võtnud, oleks negatiivne mõju
riigikaitselistele ehitistele mõju avaldanud rajatiste valmimisel kui ka käesoleval ajal.
Kaitseministeeriumil ei oleks olnud alust tegevust peatada, mis tähendab, et tänane
Kaitseministeeriumi seisukoht ehituslubade väljastamise hetkel kehtinud õigusaktide põhjal
ei oma ehituslubade kehtivuse osas mingit rolli.
Antud juhul tuleb arvestada usalduse kaitse põhimõttega. Tuulikute ehitamist on alustatud
kehtivate ehituslubade alusel vastavalt kehtivate õigusaktidega sätestatud nõuetele.
Reinu ja Kivikünka kinnistutest linnulennult ca 1,5 km kaugusel asub Aseri tuulikupark,
mille koosseisu kuulub 8 tuulikut, kus Reinu ja Kivikünka tuulikutele kõige lähemal
paikneva ligi veidi rohkem kui 1,5 korda võimsama (võimsus 3,0MW) tuuliku (Lagendiku
tuulik 7) püstitamiseks on väljastatud ehitusluba 09.01.2008 ja kasutusluba 27.09.2012.
Jääb arusaamatuks asjaolu, miks selle tuulepargi negatiivsest mõjust riigikaitselistele
ehitistele ei ole Kaitseministeeriumi poolt vallavalitsusele teada antud. Kusjuures kõik 8
tuulikut töötavad, toodavad elektrienergiat ja nende kõrgus on 150 meetrit. Viru-Nigula
vallavalitsus on seisukohal, et piirangud peaksid olema proportsionaalsed ning kooskõlas
ühetaolise kohtlemise põhimõttega.
Ehituslubade tühistamine on vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega. Tänasel päeval
omavad ehitatavad tuulikud ehitise elukaarel staatust ehitamisel, millele peaks järgnema
ehitiste kasutusele võtmine. Paratamatult kaasneb ehitusloa alusel ehitamisega kahju, kui
valminud ehitist ei ole hiljem võimalik kasutusloa andmata jätmise tõttu soovitud eesmärgil
kasutusele võtta. Kui kasutusloa andmise võimatus on tingitud kohaliku omavalitsuse veast
ehitusloa andmisel, mis ei pidanud ehitise omanikule olema enne ehitustööde alustamist
arusaadav, siis võib kohalikul omavalitsusel tekkida kohustus hüvitada ehitise omanikule
asjatu ehitamisega kaasnev kahju. Seda enam, et tuulepargi arendaja on tänaseks teinud
projekti elluviimiseks märkimisväärseid rahalisi kulutusi ning tal on õigustatud ootus
ehituslubade alusel ehitised lõpuni ehitada.
Ehitusload tuulikute rajamiseks väljastati 2006. a, kuhu oli muuhulgas märgitud ehitise
kõrguseks 80 m. Tol hetkel kehtinud ehitusseaduses ja majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruses nr 69 „Ehitise tehniliste andmete
loetelu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/233340) ei olnud defineeritud ehitise kõrgust
rajatiste puhul. Ehitise kõrgus ja täiskõrgus oli defineeritud vaid hoone puhul (viide:
„Ehitise tehniliste andmete loetelu“, https://www.riigiteataja.ee/akt/233340, § 23).
Põhimõtteliselt asus samale seisukohale ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
vallavalitsusele 02.03.2020 saadetud vastuses.
2006. a kehtinud ehitusseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/921855) § 27 punktis 5 on
öeldud, et ehitusloale kantakse ehitise olulised tehnilised andmed. Sama seaduse § 26 lõikes
4 on sätestatud, et ehitise tehniliste andmete loetelu kehtestab MKM, milles esinenud
probleemile on viidatud eelmises lõigus (rajatise puhul ei ole kõrguse mõistet defineeritud).
Siiski, kui vaadata ehitusloa taotluste juurde esitatud ehitusprojekti, millele väljastati
ehitusload, seletuskirja ja joonist, siis sellest on väga konkreetselt tuvastatav, et tuuleparki
on projekteeritud Vestas V90-1,8MW elektrituulikud ning et tuuliku torni kõrgus on 80
meetrit ning rootori, mis paigaldatakse torni peale, diameeter on 90 meetrit. Ehk siit
järeldub, et tuuliku kogukõrgus või täiskõrgus on 80+45,5 = 125,5 meetrit. Viru-Nigula
vallavalitsus on seisukohal, et sõltumata ehituslubadel näidatud ehitise kõrgusest (80 m) on
mõlema ehitusloa alusel õigus ehitada tuulikud, mille torniosa on 80 meetrit ja sellele
paigaldada rootor läbimõõduga 90 m.
Viru-Nigula vallavalitsus on seisukohal, et antud juhul ei esine ühtegi ehitusseaduses
sätestatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise alust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raido Tetto
majandusvaldkonna juht
Teadmiseks: Kaitseministeerium (Mati Kuppar,
[email protected])
TELLIJA: Tuulepealne Maa OÜ
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna
linnaosa, Maakri tn 19/1, 10145
STAADIUM: Eelprojekt
TÖÖ NIMETUS: TUULEGENERAATORITE PARK
KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS (Tuuleveski 90301:001:0708) , ASERIARU
KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA MUUDATUSPROJEKT
Eelprojekti nr. 16.06 (aprill 2006 OÜ Patiks) muudatusprojekt
Projekti koostaja: Jaan Raudsepp
Vastutav spetsialist: Henri Kikkas
Nr 16-06-B
Tallinn
juuni 2023
AS Connecto Eesti Tuisu 19 Tel +372 606 3100
[email protected]
Registrikood 10722319 11314 TALLINN http://www.connecto.ee/
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 2
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
Muudatusprojekti koostamisel osalesid:
Projekti koostaja
Jaan Raudsepp
Diplomeeritud elektriinsener, tase 7
Kutsetunnistuse nr 192732
Vastutav spetsialist:
Henri Kikkas
Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7
Kutsetunnistuse nr. 138045
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 3
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
Sisukord
1 Asukoht .................................................................................................................. 5
2 Üldosa .................................................................................................................... 6
2.1 Lähteülesanne ja eesmärk ..................................................................................... 6
3 ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA ....................................................................... 6
4 ELEKTROTEHNILINE OSA ................................................................................... 7
4.1 ÜLDIST................................................................................................................... 7
4.2 TEHNILISED NÄITAJAD ..................................................................................... 8
4.3 Elektrituulikute tehnilised põhinäitajad .................................................................... 8
4.4 ELEKTRITUULIKUTE PAIGALDUS ................................................................... 9
4.5 Elektrituulikute liitumisliinid ja liitumispunkt. ............................................................ 9
4.6 Tuleohutus.............................................................................................................. 9
4.7 Lennuohutus ......................................................................................................... 10
5 VUNDAMENTIDE PROJEKTLAHENDUS ............................................................ 10
5.1 Tehnilised põhinõuded ......................................................................................... 10
5.2 Plaanilahenduse kirjeldus ..................................................................................... 10
5.3 Vundamentide tehnilised põhinäitajad ................................................................. 11
5.4 Eelprojekteeritud koormused ................................................................................ 11
5.5 Vundamentide tüübid............................................................................................ 11
5.5.1 Konstruktsioonide tüübid ja üldine kirjeldus .......................................................... 12
5.5.2 Vundamendi tüüpide valiku soovitused ................................................................ 12
6 EHITUSTÖÖD ...................................................................................................... 12
6.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks ........................................................... 12
6.2 Üldised nõuded materjalidele ............................................................................... 13
6.3 Ettevalmistustööd ................................................................................................. 13
6.4 Kaeve- ja pinnasetööd .......................................................................................... 14
6.4.1 Ebapüsiv alusmaterjal .......................................................................................... 15
6.4.2 Tagasitäide ........................................................................................................... 15
6.4.3 Materjalid (pinnased) ............................................................................................ 15
6.5 Aluse ehitus .......................................................................................................... 16
6.5.1 Nõuded tagasitäite ja aluse ehituse materjalidele ................................................ 16
6.6 Betoonitööd .......................................................................................................... 16
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 4
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
7 ELEKTRITUULIKUTE PROJEKTLAHENDUS ...................................................... 18
7.1 Elektrituulikute montaaž ....................................................................................... 19
7.2 Pinnase utiliseerimine........................................................................................... 19
JOONISED ........................................................................................................................ 20
1. Asendiplaan 1606B_EP_AS-4-01_v01_asend.dwg....................................................... 20
2. Enercon vundament –.................................................................................................... 20
1606B_EP_EK-6-01_V01_Enerconvundament5888010 ................................................... 20
3. Enercon Tuulik - 1606B_EP_AR-5-01_V01_elektrituulik ............................................. 20
LISAD ................................................................................................................................ 20
1. Lisa 1 – Kivihunniku_ReinuDP_Pohijoonis ........................................................... 20
2. Lisa 2 Tuulepargi eelprojekt 16-06-EP_03.04.2006_............................................ 20
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 5
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
1 Asukoht
Joonis 1.1 Projekteeritud objekti asukohaplaan
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 6
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
2 Üldosa
Tuulepealne Maa OÜ tellimusel on tellitud AS Connecto Eestilt eelprojekti muudatusprojekt.
Käesolevaga on koostatud olemasoleva „TUULEGENERAATORITE PARK KIVIHUNNIKU
MAAÜKSUS, ASERIARU KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA“, projekteerija Raivo
Kiipsaar OÜ Patiks eelprojekt nr.16-06 aprill 2006 ehitusloa nr 3 (19.04.2006.a)
ehitusregistri kood 220301624 saanud projekti muudatusprojekt.
Patiks OÜ projekti seletuskirjas lisatud teostatud muudatused on näidatud sinist värvi kirjas.
Projekti esitamine arvamuse avaldamiseks esialgse projekti koostajale Patiks OÜ-le ei ole
võimalik kuna ettevõtte on likvideeritud 23.11.2011.
2.1 Lähteülesanne ja eesmärk
Lisatud: Käesoleva Töö eesmärgiks on koostada eelprojekti staadiumis ehitusprojekt 2-st
elektrituulikust koosneva tuuleelektrijaama rajatise püstitamiseks.
Lisatud: Lähteülesandena esitatud dokumentide loend:
- Töö koostamise aluseks on Tuulepealne Maa OÜ tellimus;
- „TUULEGENERAATORITE PARK KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU KÜLA,
ASERI VALD, IDA-VIRUMAA“, projekteerija Raivo Kiipsaar OÜ Patiks eelprojekt
nr.16-06 aprill 2006
- Rae Geodeesia OÜ geodeetiline asendiplaan EH-23-5_proj_alusplaan, Aprill 2023.
3 ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA
Käesoleva Aseri vallas, Aseriaru külas Tuuleveski (90301:001:0708) (eelnevalt eraldi
maaüksused Kivihunniku ja Reinu) maaüksusele tuulegeneraatorite pargi eelprojekti
muudatusprojekti koostamise aluseks on 2005.a. kehtestatud OÜ Patiks poolt koostatud
detailplaneering (Töö nr. 28-04).
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 7
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
Maaüksusele on projekteeritud 2 tuulegeneraatorit koguvõimsusega 2 x 2,35 MW.
Generaatoritele on ette nähtud raudbetoonist vastavalt generaatorite tootjafirma Enercon
ettepanekule. Juurdepääsuks rajatakse kruusakattega teed.
4 ELEKTROTEHNILINE OSA
4.1 ÜLDIST
Asendatud: Antud projekti elektrotehnilises osas lahendatakse elektrituulikute pargi
ühendus Elektrilevi OÜ-ga (endise nimega Eesti Energia Jaotusvõrk). Tuulepargi
liitumiseks Elektrilevi OÜ (endise nimega Eesti Energia Jaotusvõrk Virumaa piirkond) poolt
26.10.2005.a. valjastatud tehnilised tingimused elektrienergia tootjale Nr. 73415.
Projekteerimisel on kasutatud ning elektrituulikute paigaldamisel tuleb arvestada
järgmisi norme ning eeskirju:
Asendatud:
- Ehitusseadustik. Nõuded ehitusprojektile - Riigikogu seadus, 11.02.2015 Majandus-
ja taristuministri määrus nr 97, 17.07.2015
- Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri - EVS 865-1:2013
- Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja
taotluste esitamise kord - Majandus- ja taristuministri määrus nr 67, 19.06.2015
- Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses - Majandus- ja taristuministri määrus nr
377, 08.12.1999
- Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused - EVS-EN 1990:2002
- Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.
Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. - EVS-EN 1991-1-
1:2002+NA:2002
- Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid
ja reeglid hoonetele. Eesti standardi rahvuslik lisa - EVS-EN 1992-1-1/NA:2007
- Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. - EVS-EN 1997-
1:2005/AC:2009
- Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1: Üldsätted. - EVS-EN 13670:2010
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 8
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
- Betooni sarrusteras. Keevitatav sarrusteras. Üldsätted. - EVS-EN 10080:2006
- Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid -
EVS 814:2003
- Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus - EVS-EN 206:2014
- Betoonkonstruktsioonide ehitamine - EVS-EN 13670:2010
4.2 TEHNILISED NÄITAJAD
Asendatud:
Nr. Tehnilised näitajad Parameetrid Kogus
1. Elektrituulik ENERCON Wind Energy Converter E-92 / 2
2350 kW
2. Tuulepargi pingesüsteem 3x10 kV (liinipinge) isoleeritud neutraaliga
liitumispunktis
3. Tuulepargi võimsus 3,6 MW
4. Tuulegeneraatori seadme 2,35 MW
nimivõimsus
4.3 Elektrituulikute tehnilised põhinäitajad
Asendatud:
Tehnilised näitajad Projekteeritud
näitajad
Elektrituulikud
ENERCON Wind Energy Converter E-92 2350 kW
Tuuliku kogukõrgus 124,3 m
Tiivikulabade arv 3 tk
Tiivikulabade pikkus 43,8 m
Rootori läbimõõt 92,0 m
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 9
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
4.4 ELEKTRITUULIKUTE PAIGALDUS
Elektrituulik tuuakse selle valmistajalt kompleksse seadmena komplektis torni, generaatori,
transformaatori, juhtimiskontrollseadmega ning tuulikust väljuva elektrivõrguühendusliini
keskpinge Iülitusseadmega komplektis sulavkaitsmetega. Tuuliku töö jälgimine ning
juhtimine on võimalik sideliinide kaudu.
Kummagi elektrituuliku paigalduse käigus tuleb välja ehitada maanduspaigaldis, mis
koosneb horisontaal-rinqmaanduselektroodist umbes 1 m sügavusel maapinnast ümber
tuuliku vundamendi ning vahemalt kahest vertikaalmaanduselektroodist pikkusega
vähemalt 6 m.
Maanduspaigaldise maandustakistus ei tohi ületada 10 Ω (Elektrilevi OÜ nõudmisel võib
olla väiksem), vajadusel tuleb paigaldada täiendavad vertikaalmaanduselektroodid.
Lisatud: Liitumisleping Elektrilevi OÜ-a on sõlmitud. Enne tuulepargi ühendamist
elektrivõrguga teostada ja täita võrguomaniku poolt nõutavad tegevused.
4.5 Elektrituulikute liitumisliinid ja liitumispunkt.
Muudetud: Kinnistu piirile on ette nähtud liitumispunkt, mille ehitab välja Elektrilevi OÜ (enne
Eesti Energia AS). Liitumispunktile tuleb teha ka maanduspaigaldis. Liitumispunktis on ette
nähtud sisenevate ja väljuvate liinide lülitamiseks võimsuslülitid.
Muudetud: Kummastki elektrituulikust liitumispunktini tuleb kinnistu territooriumit paigaldada
10 kV maakaabelliin. Tuulepargi elektripaigaldisele koostatakse eraldiseisev terviklik
projekt tööprojekti staadiumis.
4.6 Tuleohutus
Lisatud:
Tuulikute kui kõrgkonstruktsioonide püstitamisel ja hooldamisel on erilise tähelepanu all
kõrgehitusest tulenev ohutustehnika, sh tuleohutus-, nõuete järgimine. Tuulikud peavad
olema maandatud ja varustatud piksekaitse armatuuridega vastavalt kõrgkonstruktsioonide
ohutusnõuetele. Lisaks tuleb tuulikud varustada tulekustutiga ning tagada väljakutse korral
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 10
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
Päästeameti sissepääs tuulikusse ning elektri välja lülitamine. Tuulikutes on kasutusel
automaatne tulekahju tuvastamise süsteem. Täpsed tuleohutusabinõud tuuakse välja
konkreetsete elektrituulikute spetsifikatsioonis. Tuleohutusabinõude projekteerimisel
lähtutakse muu hulgas Vabariigi valitsuse seadusest "Tuleohutuse seadus" (RT I 2010, 24,
116).
4.7 Lennuohutus
Tuulepargi 2 elektrituulikut on varustatud lennuohutustuledega. Tulede parameetrid
vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni Lisa 14 (ICAO Annex 14) 1. osa
tabelis 6-1 ja 6-3 medium-intensity, Type C tulele kehtestatud nõuetele. Lennuohutustuled
on valitud keskintensiivsed ja pidevalt põlevad tüüp C ohutustuled. Tuled on õhust nähtavad
igalt küljelt lähenedes.
5 VUNDAMENTIDE PROJEKTLAHENDUS
5.1 Tehnilised põhinõuded
Vundamendid on projekteeritud vastavalt kasutusea kategooriale 4, projekteeritud
kasutuseaks on 50 aastat (EVS-EN 1990:2002). Vundamendi joonised asuvad seletuskirja
lisas.
Vundamentide purunemise või halva funktsioneerimise tagajärgede klassiks on CC2
(majanduslikud, sotsiaalsed või keskkonna kahjud on arvestatavad). Töökindlusklass on
RC2, millest tulenevalt on töökindlusindeksi β minimaalväärtused 1 aasta jooksul 4,7 ning
50 aasta jooksul 3,8 (EVS-EN 1990:2002).
Teostusklass ja järelevalvetase
Ehituse teostusklass on EXC2. Projekteerimise järelevalve tase on DSL2, milleks on
tavaline järelevalve (kontrollivad eri isikud, kes ei ole projektiga seotud, kuid töötavad samas
organisatsioonis); ehitusaegse järelevalve tase on IL2, milleks on tavaline järelevalve
(järelevalve vastavalt organisatsiooni protseduuridele) (EVS-EN 1990:2002).
5.2 Plaanilahenduse kirjeldus
Vastavalt detailplaneeringutele on paigutatud vundamendid ja tuulikute tornid projektalale.
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 11
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
Jrk nr Tuuliku ID X (L-EST 97) Y (L-EST 97) Katastriüksuse nr Katastriüksuse nimi
1 WTG1 6595733.96 661376.51 90301:001:0708 Tuuleveski
2 WTG2 6595574.80 661522.10 90301:001:0708 Tuuleveski
Tabel 1. Tsentrite koordinaatide ja katastriüksuste koondtabel.
5.3 Vundamentide tehnilised põhinäitajad
Alljärgnevalt on toodud vundamentide olulised näitajad:
Tehnilised näitajad Projekteeritud
näitajad
Vundamendid
Betooni klass C35/45
Betooni keskkonnaklass XC4-XS1-XF3
Betooni konstruktsiooniklass S4
Betooni kaitsekiht 50 mm
Armatuuri klass B500B
Vundamendi pindala (ehituse alune pindala) 224.3 m2
Vundamendi diameeter 16.9 m
Tabel 2. Tehnilised näitajad.
5.4 Eelprojekteeritud koormused
5.5 Vundamentide tüübid
Täpne vundamendi tüüp määratakse tööprojekti staadiumis vastavalt antud asukoha
geoloogilistele andmetele(geoloogiline uuring) ning tuuliku parameetritele.
Vastavalt situatsioonile on võimalik kasutada erinevaid tüüpvundamente. Ehituse käigus
tuleb pärast väljakaevet hinnata ehitusgeoloogia vastavust uuringutele ja vajadusel
konsulteerida projekteerijaga ning vajadusel muuta tüübi valikut, et kindlustada rajatise
püsivus.
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 12
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
Käesoleva eelprojektlahendusega välja pakutud tüübid on aluseks orienteeruva
ehitusmaksumuse arvutamisel.
5.5.1 Konstruktsioonide tüübid ja üldine kirjeldus
Tüüp 1 – madalvundament vastavalt joonis
Madalvundament ning vaivundament vaiad teostada betoonist C35/45 XC4-XS1-XF3,
armeerida armatuurvarrastega B500B, armatuuri betoonkaitsekiht tagada 50 mm.
5.5.2 Vundamendi tüüpide valiku soovitused
Eelprojektlahendusega antakse soovitused vundamenditüüpide valikuks. Esialgselt
eeldatakse eelprojekti mahus, et rajada saab madalvundamendid tüüp 1 järgi. Täpne
vundamendi tüüp täpsustatakse tööprojektis. Täpsed vundamendi mõõdud selguvad ja
sätestatakse samuti tööprojektis, tulenevalt geoloogilistest jms uuringutest ja tingimustest.
6 EHITUSTÖÖD
6.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks
Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt:
- Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele jne;
- Projektis esitatud nõuetele ja juhistele;
Töid alustatakse elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalike juurdepääsuteede
rajamisest. Teede valmimisel rajatakse tuulikuvundamendid ja püstitatakse kraanaga
tuulikud. Ehitatakse välja elektri- ja sidevõrgud. Elektrituuliku vundamentide ja elektri- ja
sideosa ehitus teostatakse paralleelselt.
Ehitustöövõtja on kohustatud teostama ehitustööde geodeetilist kontrolli ning esitama
teostusjoonised Tellija ehitusjärelevalvele heakskiitmiseks.
Ehitustöövõtja peab kaetud tööd esitama insenerile kontrolliks ning koostama vastava
ülevaatuse dokumentatsiooni. Vajalikuks peetud kontroll ja katsetamine tehakse
Ehitustöövõtja kulul, kes hangib vajalikud seadmed ja personali. Praakmaterjalidest või
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 13
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
ebakvaliteetselt teostatud töö peab Ehitustöövõtja Tellija nõudmisel parandama või ümber
tegema oma kulul.
Projektis antud konstruktsioonide ja materjalide mahud on indikatiivsed ja ei vabasta
ehitustöövõtjat kohustusest pakkumise ajal hinnapakkumise kujundamisel mahtusid
kontrollida, arvestades sealjuures ka ehitusvaru ja ehitustehnoloogia valikust tulenevate
täiendavate kuludega, mis on projektlahenduse väljaehitamiseks vajalik.
Ehitusprotsessi lõpp-produktiks peab olema kvaliteetne ja terviklik projektlahenduse järgne
rajatis.
Kui ehituse ajal selgub, et projektis on vastuolusid või puudusi, siis ei tohi nende järgi ehitada
vaid tuleb konsulteerida projekteerijaga.
6.2 Üldised nõuded materjalidele
Kasutatavad materjalid peavad vastama kõikidele seonduvatele normidele, eeskirjadele ja
instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid projektis.
Üldehitustöödel lähtuda Maa RYL 2000 ja Tarindi RYL 2000.
6.3 Ettevalmistustööd
Ehitustehnoloogia valib Töövõtja oma parimate teadmiste ja võimaluste alusel.
Ehitustöövõtjal tuleb kõiki töid teostada vastavalt kehtivatele seadustele, määrustele,
standarditele ja muudele nõuetele.
Ehitustöövõtjal on kohustus tagada, et ehitustööde läbiviimine on läbimõeldud ja teostatud
selliselt, et oleks tagatud keskkonna- ja töötajate ning piirkonna elanike ohutus ning
efektiivne ja läbimõeldud tööprotsess. Valmima peab defektide ja puuduste vaba rajatis.
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 14
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
Töövõtja peab kontrollima kaevamise käigus süvendist eemaldatava taaskasutatava ja
süvendisse jääva materjali kvaliteeti ja vastavust muldkeha või rajatise projektis esitatud
materjalide kvaliteedinõuetele.
Ehitustöövõtjal tuleb tagada kaeviku vee vabana hoidmine kogu ehitustegevuse käigus,
juhtida vesi kaeviku kõrvale dreenidesse või šahti.
6.4 Kaeve- ja pinnasetööd
Ehitustöövõtja peab kaevama vundamendisüvendi projektis ettenähtud sügavuseni.
Geoloogia erinevuse korral tegelikkusega peab Ehitustöövõtja vajadusel teostama pinnase
kandevõime kontrollarvutused, mille põhjal saab määrata uue kaevamissügavuse või valida
sobivama vundamendi tüübi.
Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab Ehitustöövõtja kasutama ainult selliseid
masinaid ja töömeetodeid, mis sobivad antud pinnase käitlemiseks.
Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab töövõtja kõik kaevekohad ja kaevikud
veevabad hoidma. Selleks peab töövõtja rajama inseneri poolt aktsepteeritavad ajutised
äravoolud, voolusängid või muldest madalamale jäävad dreenid vee juhtimiseks selleks
töövõtja poolt vee kogumiseks ehitatud veekogumise kohtadesse. Äravoolud, voolusängid,
dreenid ja veekogumise kohad peavad olema ehitatud püsiehitistest eemale (eraldi).
Ehitustöövõtja peab hankima, paigaldama, hooldama ja käitama mootoreid, pumpasid,
voolikuid, torusid ja teisi püsiehitise kaitsmiseks vajalikke vahendeid ajavahemiku jooksul,
mille kestuse määrab insener.
Vundamentide ehitustöödel ette nähtud ehitussüvenditest vee välja pumpamine ja
ehitusdrenaaži rajamine ei tohi kahjustada maaparandussüsteeme.
Ehitustöövõtja peab vältima püsiehitise mistahes osas tekkida võivat uhtumist. Kui uhtumine
siiski aset leiab, peab töövõtja selle koheselt likvideerima viisil, mis rahuldab inseneri.
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 15
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
Ehitustööde tegemise kestel vastutab Ehitustöövõtja pinnase esialgsete omaduste
säilitamise eest ja tagab, et pinnase paigaldamisel ning tihendamisel jääksid need vastavaks
nõuete ja tingimustega, mis on määratud projekti, nõuete või lepinguga.
6.4.1 Ebapüsiv alusmaterjal
Geoloogia ebasoodsate erinevuste korral peab Ehitustöövõtja eemaldama ebapüsiva või
sobimatu materjali ja täiendavalt asendama selle püsiva ja sobiva tagasitäite
kvaliteedinõuetele vastava materjaliga.
Ehitustöövõtja võib kasutada kaevandatud sobilikku materjali tagasitäiteks (kui kaevandatud
materjal vastab projektis ettenähtud muldkeha materjali nõuetele) või eemaldama selle
ehitusplatsilt ja käitlema vastavalt KOV eeskirjadele.
6.4.2 Tagasitäide
Süvendi tagasitäitmine on rajatise ehitamisega kaasnev ja vajalik töö. Tagasitäite materjal
ei tohi olla kõrge savisisaldusega materjal. Tagasitäite materjal peab vastama projektis
antud materjali kvaliteedi nõuetele.
6.4.3 Materjalid (pinnased)
Pinnased liigitatakse järgmiselt:
- Kasvupinnas – muld, huumust sisaldav maakoore ülemine pinnasekiht, mille sobivus
haljastamiseks on laboratoorselt tuvastamata.
- Sobiv pinnas – objektilt kaevandatud pinnas, mis omadustelt vastab püsiehitise
rajamiseks kasutatava materjali nõuetele.
- Sobimatu pinnas – objektilt kaevandatud pinnas, mis omadustelt ei vasta püsiehitise
rajamiseks vaja mineva materjali nõuetele.
- Tugev pinnas – pinnas, mida tuleb selle kasutamiskõlblikuks muutmiseks eelnevalt
lõhata ja/või purustada.
Sobimatud pinnased on järgmised: madalsoodest, soodest ning rabadest pärit pinnased;
savipinnased konsistentsarvuga alla 0,5; kõdunevaid materjale (puunotid, kännud jms)
sisaldavad pinnased; pinnased, mis sisaldavad ohtlike keemiliste või füüsikaliste
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 16
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
omadustega materjale, milledega ümberkäimisel – kaevandamisel, teisaldamisel,
käsitlemisel, ladustamisel ja käitlemisel - tuleb rakendada erimeetmeid.
Tagasitäite pinnas tuleb tihendada kihiti kuni tihendustegurini 95%. Pinnasetööde teostus
peab vastama Maa RYL 2010 nõuetele
6.5 Aluse ehitus
Peale kaeviku väljakaevamist tuleb tagada kuiv, tasane aluspinnas. Kui väljakaeve käigus
on olnud sademeid või kaevikut ei ole hoitud kuivana, tuleb loendunud pinnas eemaldada.
Alus tuleb tasandada ja kontrollida selle vastavust nõuetele.
Looduslikule aluspinnasele tuleb ehitada killustikust ja/või tööbetoonist vahekiht, et tagada
tööde teostamiseks kuiv ja stabiilne alus. Töövõtja võib loobuda killustiku alusest, kui tal
õnnestub valada betooni kiht koheselt peale väljakaeve teostamist, et välistada aluse
märgumine. Betooni kiht kaitseb aluskihti märgumise eest. Enne betooni paigaldamist tuleb
kontrollida aluse kandevõime vastavust nõuetele. Samal ajal peab olema tagatud dreenide
ja pumpade töö.
6.5.1 Nõuded tagasitäite ja aluse ehituse materjalidele
Alus tuleb ehitada projektikohastest materjalidest. Töövõtja peab materjalide kasutamiseks
saama inseneri heakskiidu esitades kasutatava materjali toimivusdeklaratsioon või
sertifikaadi. Materjalid tuleb enne kasutamist katsetada, tööde ajal tuleb iga uue partii
vastavust kontrollida katsetega. Aluste ehitus peab vastama RYL nõuetele.
6.6 Betoonitööd
Raketiseks valitud materjalid ja toestamised peavad vältima võimalikke ehitusaegseid
siirdeid. Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamise ja atesteerimise meetodid on
antud standardis EVS-EN 10080. Rajatise konstruktsioonides on lubatud kasutada ainult
kõrgvenivat sarrusterast - venivusklass B või C (näiteks B500B, A500HW (SFS1215).
Pingesarrus peab vastama standardile EN 10138-3. Vardad peavad olema puhtad, sirged,
veatud ja roostest puhtad. Ehitustöövõtja peab esitama Insenerile sertifikaadid sarruse
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 17
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
materjali kohta. Sarrusvarraste lõikamisel, painutamisel ja keevitamisel juhinduda EVS-EN
1992-1-1:2007, RIL 131 ja 149 RYL 2000 nõuetest.
Kõik monoliitsed R/B konstruktsioonid tuleb valmistada vastavalt tööprojektile, mis peab
sisaldama mh ohutustehnika nõuded betoonitöödel.
Betooni tugevusklass peab vastama standardile EVS-EN 1992-1-1:2007, külmakindlus
standardile EVS 814:2003.
Betoonisegu lähtematerjalid, koostis, valmistamine ja omadused peavad vastama standardi
EVS-EN 206-1:2007 nõuetele. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida
selliselt, et konstruktsiooni kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu ulatuses ja
mahukahanemine viidud miinimumini. Betooni keskkonna- ja tugevusklassid on määratud
konstruktsiooni joonistel.
Betooni ei tohi paigaldada enne kui Ehitustööde järelevalve teostaja on raketise ja sarruse
üle vaadanud ja heaks kiitnud.
Selle kohta peab olema koostatud kaetud tööde akt.
Betooni paigaldamisel ja tihendamisel arvestada EVS-EN 13670:2010, RIL-149, BY 45/BLY
7 ja RYL-2000 nõudeid.
Betoonisegu ei tohi raketisse valada kõrgemalt kui 1 m. Betoon paigaldada horisontaalsete
kihtide kaupa ilma vaheaegadeta, tihendades iga kihi vibraatoriga. Betoonisegu tihendada
nii, et see täidaks kõik kohad raketises ja ümbritseks armatuuri.
Töövuuke betoonivalus tuleks võimalusel vältida ning teha võib neid ainult Ehitustööde
järelevalve teostaja poolt heakskiidetud kohtades. Töövuugid teostada pesubetooni
tehnoloogial, et saavutada parem nake aluspinnaga.
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 18
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
Betoonkonstruktsioonide lahti rakestamist võib teha pärast betooni EVS-EN 13670:2010
nõuete kohase tugevuse saavutamist Ehitustööde järelevalve teostaja nõusolekul. Vastutus
raketise ohutu eemaldamise eest lasub Ehitustöövõtjal.
Pärast lahti rakestamist peab Ehitustööde järelevalve teostaja tegema
betoonkonstruktsioonide visuaalse üldkontrolli. Lisaks sellele peab Ehitustööde järelevalve
teostaja kontrollima kõiki Ehitustöövõtja poolt esitatavaid andmeid ning mõõdistuste ja
testide tulemusi.
Betooni tugevusnäitajad määratakse vastavalt proovikuubikute laboratoorsete testimiste
tulemusele. Kui katsekuubikute tugevus jääb alla projektis nõutule, peab Ehitustöövõtja
sellest kohe informeerima Ehitustööde järelevalve teostajat, kes võib määrata
lisakatsetused. Ebarahuldavate tulemuste saamisel peab Ehitustöövõtja esitama
ettepanekud ja Tööde Teostamise Projekti olukorra lahendamiseks.
Praaktöö parandamine, tugevdamine või asendamine peab toimuma Ehitustöövõtja kulul.
Ehitustöövõtja peab Ehitustööde järelevalve teostajale esitama geodeetilise kontrolli
andmed.
Betoonkonstruktsioonide järelevalve klass 2, rakendatakse 1 tolerantsiklassi nõuded
vastavalt EVS-EN 13670:2010 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1: Üldsätted“.
7 ELEKTRITUULIKUTE PROJEKTLAHENDUS
Eelprojektiga on lahendatud elektrituulikute põhimõtteline projektlahendus. Elektrituulikute
vundamendid ehitatakse ja püstitatakse vastavalt tuulikutootja enda või tema juhiste põhjal
koostatud tööprojektile. Tuulikuid püstitab tuulikutootja, aga vundamendi rajab sageli kohalik
ehitusettevõtja vastavalt tuulikutootja poolt antud tööprojektile. ENERCON Wind Energy
Converter E-92 / 2350 kW Enercon elektrituulikud on läbinud kõik vajalikud Euroopas nõutud
sertifitseerimismenetlused ja ehitusekspertiisid. Kuna Eesti on ühinenud Euroopa vastava
seadusandliku raamistikuga, siis eraldi ehitusekspertiise Euroopas müügiluba omavatele
tuulikutele ei nõuta. Samuti on nimetatud tuulikutootjatele olemas standardsed vundamendi
lahendused mis on samuti läbinud ehitusekspertiisi. Lõplik vundamendi lahendus selgub
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 19
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
peale tuulikutootja väljavalimist ning ehitusgeoloogia tegemist vastavalt väljavalitud
tuulikutootja nõuetele. Samuti sõltuvad teede ja tuulikuplatside lõplikud projektlahendused
tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest.
7.1 Elektrituulikute montaaž
Elektrituulikud on kõrgtehnoloogilised rajatised, mis koosnevad erinevatest
komponentidest ja omab Euroopa CE-märgist. Elektrituulikute montaaži teostab
tuulikutootja.
Elektrituulik koosneb järgnevatest komponentidest:
• Mast - terasest või betoonist silindrist, mis on tehases eelvalmistatud ja
monteeritakse kraana abil ehitusplatsil vundamendile.
• Gondel, milles paikneb elektrigeneraator ning paigaldatakse komplektsena mastile.
• Rootor koosneb rummust ja kolmest labast, mis monteeritakse maapeal ja
tõstetakse ning kinnitatakse gondlile.
7.2 Pinnase utiliseerimine
Elektrituulikutele vundamentide rajamisel tekkiv pinnas taaskasutatakse objekti piires
(kinnistul). Väljakaevatav pinnas kasutatakse vastavalt pinnase omadustele maa-ala
vertikaalplaneerimisel või rajatiste ehituseks. Sobilik pinnas kasutatakse ära teede
muldkehade ja rajatiste aluste ehitusel. Tagasitäiteks mittesobilik pinnas kasutatakse ära
maa-ala vertikaalplaneerimisel. Ehituseks sobimatu pinnas käideldakse vastavalt KOV
eeskirjadele.
TUULEGENERAATORITE PARK
Eelprojekt KIVIHUNNIKU MAAÜKSUS, ASERIARU
AS Connecto Eesti 01.2021 Lk 20
Nr 16-06B KÜLA, ASERI VALD, IDA-VIRUMAA
MUUDATUSPROJEKT
JOONISED
1. Asendiplaan 1606B_EP_AS-4-01_v01_asend.dwg
2. Enercon vundament – 1606B_EP_EK-6-01_V01_Enerconvundament5888010
3. Enercon madalvundament Elektrituuliku 1606B_EP_AR-5-01_V01_elektrituulik
4. Enercon Tuulik - 1606B_EP_EK-6-02_V01_EnerconvTechnicalDescription
LISAD
1. Lisa 1 – Kivihunniku_ReinuDP_Pohijoonis
1606B_EP_AA-9-01_V01_KivihunnikuReinuDPpohijoonis
2. Lisa 2 Tuulepargi eelprojekt 16-06-EP_03.04.2006_
1606B_EP_AA-9-02_V01_Seletuskiri_Vestas_Kooskolastused_JoonisAS
Elektrituulik madalvundamendil
Tüüp 1
m
Ø 92
124,3 m
78,3 m
± 0,00
maapind
Märkused: Joonisel esitatud suhtelised kõrgusmärgid
Elektrituulikud:
- maksimaalne kõrgus maapinnalt 124,3
- torni kõrgus 78,3 m
- rootori diameeter 92,0 m
- tiivikulabade arv 3 tk, pikkus 43,8 m
- nimiaktiivvõimsus 2,35 MW.
Projekt: Aseri tuulegeneraatorite pargi elektrituuliku joonis Tellija:
Tuulepealne Maa OÜ
Tuuleveski 90301:001:0708, ASERIARU KÜLA, ASERI
VALD, IDA-VIRUMAA MUUDATUSPROJEKT Projekti nr:
1606B
Joonis: Elektrituulik madalvundamendil (tüüp 1)
Joonise nr:
Projekteeris J. Raudsepp 002-1
Kontrollis H. Kikkas Mõõtkava: - / (A4) Leht Lehti
Staadium: Eelprojekt 1 1
Planeeritud tuulegeneraatori asukoht/ Planeeritud tuulegeneraatori asukoht/
Planned location of the wind turbine Planned location of the wind turbine
X:6595733.96 Y:661376.51 X:6595574.80 Y:661522.10
W2
W2
W2
10
+
Ühendustee (vaid s
-0
el.
PK
id
nb er
kk
oo in
lo
er
õiduautodele)/
et te
00
) b kon
tow
0+
r n/
ga 5m de
To
aia 81 si
To
PK
2
a 2, S
Connecting road (o
La tora
W
ed 5x G
rn
its ,72 itud
.
/t
S
du ge
ss
.
W
la/ a
ow
ra
r
st a
2
m x2 e
ia
nly small cars)
it
Ü ,22 kte
am re
er
iin
až are
(2 roje
el
nt a b l y
e.
PK
is a
si d
iss
Mo sem
P
e
0+
.
br
a
ss
br
al
W2
00
j
m
As
ra
1
li
a/
ab
ka
li t
W
ka
ab
e
ss
aa
ka
. va
40.90
m
aa
.90
da le
kV
m
ta so
45
.80
kV
20
us a
ps m
.40
45
40.80
20
tä ole
45
ik V
e
Kr latf
al L
an
aj E
/Cr
40.70
aa orm
p
t v ine
2
W W2
ala
na
oh m
.70
uk da
a W2 W2 W2
0
45
n
al
.3
A s hen
40.60
aa
45
a
/ Kr tform
ala
Ü
39.80
0
40.10
40.00
39.90
0
39.200
39.00
0
39.70
39.60
39.50
39.40
38 0
.50
/C
38.8.90
M sse
0
40.3
38.7 0
40.4
40.2
39.1
39.3
0 41.0
se pl a
0 41.1
44.50
44.40
0
44.70
44.30
44.20
44.10
44.00
44.60
38 0
43.90
43.80
43.70
0
0
43.60
43.50
43.40
43.30
43.20
43.10
43.00
.10
42.500
42.70
42.90
42.80
42.30
42.40
0 41.2
42.20
42.10
0
41.90
0
0
ra
on m
40
0
0
mi 41.3
38 0
40.60
44.8
.50
44.9
45.0
41.4
A
42.6
42.0
41.8
41.7
41.6
38 .50
.6
ne
0
45
38 .40
sta area
ta bl
41
.2
38 .30
45
50
až y
.20
du 0
.1 0
La r a ge
.60
38 8.0
0+
i a are
3 .90
St o
45
la a
37 .80 0
PK
/
37 .7
37
0
.3
45
40.70
.50
45
40.80
PK 2+00
PK 1+50
PK 1+00
PK 0+50
Olemasolev alajaam
PK
.40
PK
45
2
/
0+
+5
50
0
Excisting electrical
Pa Pa r
Põhjaharu/
/
.30
r k kin
ala
im g
45
is e
40.90
PK
im area
is ar
ko
k
e ea
substation
r g
0+
Pa rk in
kk
al
a/
up a sem are
Pa
00
northern road
00
an la bl a
No mis ib
1+
.20
e /J y
ol e
as
45
e
PK
Lõunaharu/
PK
41.00
e
mis ly
3
ole ane mb
+0
No k up asse
.10
0
k
45
ko / Jib
al a a
ar e
southern road
.00
45
.90
PK
44
1+
00
50
1+
.80
0
PK
41.1
44
41.20
44.7
0
41.30
44.60
41.40
41.50
44.50
41.60
44.40
41.70
44.30
41.80
41.90
44.2
0
42.00
44.1
0
42.10
PK 1 44.0
0
42.20
+50
00 43.9
2+ 0
42.30
PK
43.8
0
42.40
43.7
42.50
0
43
42.60
.60
43
.50
42.70
43
.40
0
42.8
43
.30
42.90
43
.20
43
0
.10
43.0
43
. 00
42
.9
0
42.9
0 Projekt: Tellija:
TUULEGENERAATORITE PARK, /ASENDIPLAAN KMG OÜ
00
PK 2+
.80 42.80
42
Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Aseriaru küla, Tuuleveski maaüksus
42
.70
42.70 W2
Projekteeritav 20 kV kaabelliin Töö nr:
42.6
0 1606B
50
42
.60 Projekteeritav madalpingekaabel Joonis: Asendiplaan
Joonise nr:
2+
PK
.50 Projekteeritav side A-4-01
56
42
Projekteeris Jaan Raudsepp
2+
PK Projekteeritav sidekonteiner
p r te
Projekteeritav aed Kontrollis Henri Kikkas Mõõtkava: 1:1000 Leht Lehti
Era
i
Elektrituulik Staadium:
v
EP 1 1
ate
1690
Section A-A 505 680 505
Scale : 1/100 Necessary density of backfill for stability 119.75 440.5 119.75 Grout to be provided. Anchor cage detail
Bulk density J=18.0kN/m³ 220.25 220.25 See detail A Scale : 1/60 404
Saturated density J=19.0kN/m³ 110 110 +0.15 slope 2% ±0.00 GL 477
70 15
C35/45
85
Maximum allowable -0.70
water level
-1.30 C35/45
270
125
Adjustment devices
185
to be provided -1.95 36.5
120
115
-2.55
10 60
-2.65 -2.75
10
50
202
(2x72) M36
10
7
17
Lean concrete until subsoil with an
12
Soft-Spot (10cm)
8.
340 340
23
50 adequate capacity (10cm minimum) 0
1.5
680 21
220.25
180
Table 1 - Bill of quantities - 5888.1
148
M36
fck (MPa) Volume (m³) 229
V pedestal C35/45 30.87 20
V slab C35/45 280.80 3.5
0
V total C35/45 311.67
5
8
Plan View V grout C90/105 0.97
23
33.5
7
V lean concrete C12/15 or C16/20 26.59
Scale : 1/100 V backfill (1:1) - 571.65
V excavation (1:1) - 907.91
505
407
Table 2 : Geotechnical parameters 474
(minimal necessary values)
Friction angle 25º
Allowable bearing capacity:
SLS 0.20MPa
ULS 0.30MPa
Kv,stat 5.0MPa/m Detail B - Adjustment device
Kv,dyn 15.0MPa/m Scale : 1/25
340
Edyn 67.5MPa
Gdyn 25.0MPa
5
Project
ϑ 0.35 0.2
Aseri Wind Farm
22
A A
26.8
M36x370 - 8.8 Estonia
37
1690
680
DIN 796-1-B
Wind turbine foundation
5
11
0
1.2
69
E92/S/77/5K/01
0
340
=1
Ø
PL 12x92x92 Project Nº Phase Zone Drawing Nº Revision
5888 EXE - 010 -
340
146.8
33.5
The door must be positioned on axis I,
FOUNDATIONS : PS1 and PS2
106.6
115
according to ENERCON's specification
PI 76.1x5x1066
Formwork drawing
Drawn Verified
PL 20x350x350 Date Modifications
Rev.
by : by :
340 340
05/04//23 NB MM/NN/BT 1st release Scale(s) : 1/100; 1/60; 1/25
680 A
2
B
35
10
C
10
D
E
505
F
G
H
I
Detail A - Grout
Nº Associated drawing Scale : 1/25
5888.010 Formwork drawing Sealant (Recommendation): Maakri 19/110145 Tallinn, Estonia
5888.011 Materials and notes I 36.5 on the outside and around
the anchor cage.
5888.012 Reinforcement drawing - section
Detail - Protection cap
Grout C90/105
5888.013 Reinforcement drawing - bottom reinforcement (MF9400, Sikagout 3350,
5888.014 Reinforcement drawing - shear and bottom mesh Sikagout 3200, or another grout
A safety cap must be set temporarily onto with similar characteristics)
5888.015 Reinforcement drawing - top reinforcement
7
17
the endings of all upright steel bars. slope 2%
10
10 12
5888.016 Reinforcement drawing - chairs and top mesh Before pouring the concrete, all protection Structural Engineering
2
min.
12
5888.017 Pedestal reinforcement drawing
15
caps must be removed.
33, rue du Haut-Chemin
5888.018 Pedestal reinforcement drawing - section 12 52.5 12 35780 La Richardais - FRANCE
5888.019 Support legs *Weldings on the reinforcement, including 76.5 Pedestal concrete Tel : +33 (0)3.89.66.60.58
5888.1 - RL Reinforcement list tack weldings, are not permitted. e-mail :
[email protected]
H/L = 297 / 420 (0.12m²) Allplan 2019
+++++Schema ST4 Informationen+++++
Projekt-ID: 189151189957247755 Projekt
-Version: 22 Layout: PLD.PDF.Standard
Format: 1.5cm Marginalspalte (2-seitig)
Produktionseinstellungen: 40775197707
Filtereinstellungen: 189151189967168139
$Dokumentkategorie: Technical Description
Technical Description
ENERCON Wind Energy Converter E-92 / 2000/2350 kW
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
Publisher ENERCON GmbH ▪ Dreekamp 5 ▪ 26605 Aurich ▪ Germany
Phone: +49 4941 927-0 ▪ Fax: +49 4941 927-109
E-mail:
[email protected] ▪ Internet: http://www.enercon.de
Managing Directors: Hans-Dieter Kettwig
Local court: Aurich ▪ Company registration number: HRB 411
VAT ID no.: DE 181 977 360
Copyright notice The entire content of this document is protected by copyright and – with regard to
other intellectual property rights – international laws and treaties. ENERCON GmbH
holds the rights in the content of this document unless another rights holder is ex-
pressly identified or obviously recognisable.
ENERCON GmbH grants the user the right to make copies and duplicates of this
document for informational purposes for its own intra-corporate use; making this
document available does not grant the user any further right of use. Any other du-
plication, modification, dissemination, publication, circulation, surrender to third
parties and/or utilisation of the contents of this document – also in part – shall re-
quire the express prior written consent of ENERCON GmbH unless any of the above
is permitted by mandatory legislation.
The user is prohibited from registering any industrial property rights in the know-how
reproduced in this document, or for parts thereof.
If and to the extent that ENERCON GmbH does not hold the rights in the content of
this document, the user shall adhere to the relevant rights holder’s terms of use.
Registered trademarks Any trademarks mentioned in this document are intellectual property of the respect-
ive registered trademark holders; the stipulations of the applicable trademark law
are valid without restriction.
Reservation of right ENERCON GmbH reserves the right to change, improve and expand this document
of modification and the subject matter described herein at any time without prior notice, unless con-
tractual agreements or legal requirements provide otherwise.
Document details
Document ID D0374244-5
Note Original document. Source document of this translation: D0279978-5/2019-07-31
Date Language DCC Plant/department
2019-08-28 en DA WRD Management Support GmbH / Documentation Department
2 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
Table of contents
1 Overview of the ENERCON E-92 wind energy converter ..................................... 5
2 ENERCON wind energy converter concept........................................................... 6
3 Components of the ENERCON E-92 wind energy converter ............................... 7
3.1 Rotor blades.............................................................................................................. 7
3.2 Nacelle ....................................................................................................................... 8
3.2.1 Annular generator.................................................................................................. 8
3.3 Tower ......................................................................................................................... 8
4 Grid Management System .................................................................................... 10
5 Safety system ........................................................................................................ 12
5.1 Safety equipment.................................................................................................... 12
5.2 Sensor system ........................................................................................................ 12
6 Control system....................................................................................................... 15
6.1 Yaw system ............................................................................................................. 15
6.2 Pitch control............................................................................................................ 15
6.3 WEC start................................................................................................................. 16
6.3.1 Start lead-up........................................................................................................ 16
6.3.2 Wind measurement and nacelle alignment ......................................................... 16
6.3.3 Generator excitation ............................................................................................ 17
6.3.4 Power feed .......................................................................................................... 17
6.4 Operating modes .................................................................................................... 18
6.4.1 Full load operation............................................................................................... 18
6.4.2 Partial load operation .......................................................................................... 19
6.4.3 Idle mode............................................................................................................. 19
6.5 Safe stopping of the wind energy converter........................................................ 20
7 Remote monitoring................................................................................................ 21
8 Maintenance ........................................................................................................... 22
9 Technical specifications ENERCON E-92 wind energy converter .................... 23
D0374244-5 / DA 3 of 25
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
List of abbreviations
FACTS Flexible Alternating Current Transmission System
FT FACTS transmission (electrical configuration with FACTS properties)
FTQ FACTS Transmission with Q+ option
FTQS FACTS Transmission with Q+ option and STATCOM option (electrical configura-
tion with expanded reactive power range and STATCOM option)
FTS FACTS Transmission with STATCOM option
GRP Glass-fibre Reinforced Plastic
SCADA Supervisory Control and Data Acquisition
STATCOM Static compensator
4 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
1 Overview of the ENERCON E-92 wind energy converter
The ENERCON E-92 wind energy converter is a directly-driven wind energy converter
with a three-bladed rotor, active pitch control, variable-speed operation and a nominal
power of 2000/2350 kW. It has a rotor diameter of 92 m and is available with hub heights
from 68.91 m to 138.38 m.
Fig. 1: ENERCON E-92 wind energy converter, overall view
D0374244-5 / DA 5 of 25
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
2 ENERCON wind energy converter concept
Gearless
The WEC drive system comprises very few rotating components. The hub and the rotor of
the annular generator are directly interconnected without a gear to form one solid unit.
This reduces mechanical strain and increases technical service life. Maintenance and ser-
vice costs are reduced (fewer wearing parts, no gear oil change, etc.) and operating ex-
penses are also kept to a minimum. Since there are no gears or other fast-rotating parts,
the energy loss between generator and rotor as well as noise emissions are considerably
reduced.
Active pitch control
Each of the three rotor blades is equipped with a pitch unit. Each pitch unit consists of an
electrical drive, a control system and a dedicated emergency power supply. The pitch
units limit the rotor speed and the amount of power extracted from the wind. This allows
the maximum power to be accurately limited to nominal power, even at short notice. By
pitching the rotor blades into the feathered position, the rotor is stopped without any strain
on the drive train caused by the application of a mechanical brake.
Indirect grid connection
The power produced by the annular generator is fed into the distribution or transport grid
via the grid feed system. The grid feed system, which consists of a rectifier, a DC link and
a modular inverter system, ensures maximum energy yield with excellent power quality.
The electrical properties of the annular generator are therefore irrelevant to the behaviour
of the wind energy converter in the distribution or transport grid. Rotational speed, excita-
tion, output voltage and output frequency of the annular generator may vary depending on
the wind speed. This way, the energy contained in the wind can be optimally exploited
even in the partial load range.
6 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
3 Components of the ENERCON E-92 wind energy
converter
Fig. 2: Nacelle view of ENERCON E-92 wind energy converter
1 Slip ring unit 2 Hub
3 Blade adapter 4 Generator stator
5 Generator rotor 6 Stator shield
7 Rectifier cabinet 8 Generator filter cabinet
9 Excitation controller box 10 Nacelle converter cabinet
11 Yaw drives 12 Main carrier
13 Blade extension 14 Rotor blade
3.1 Rotor blades
The rotor blades made of GRP, balsa wood and foam have a major influence on the wind
energy converter’s yield and its noise emissions. The rotor blade is manufactured using
half-ring segments by the vacuum infusion method. The shape and profile of the rotor
blades were designed with the following criteria in mind:
■ High power coefficient
■ Long service life
■ Low noise emissions
■ Low mechanical strain
■ Efficient use of material
D0374244-5 / DA 7 of 25
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
One special feature deserving of emphasis is the rotor blade profile, which extends down
to the nacelle. This design prevents the loss of the inner air flow experienced with conven-
tional rotor blades. In combination with the streamlined nacelle, this significantly optimises
utilisation of the wind supply.
The rotor blades of the wind energy converter were specially designed to operate with
variable pitch control and at variable speeds. The polyurethane-based surface coating
protects the rotor blades from environmental effects such as UV radiation and erosion.
This coating is visco-hard and highly resistant to abrasion.
Microprocessor-controlled pitch units adjust each of the three rotor blades independently
of each another. An angle encoder in each rotor blade constantly monitors the set blade
angle and ensures blade angle synchronisation across all three blades. This enables
quick and precise setting of the blade angles according to the prevailing wind conditions.
Optionally, and in some cases as standard, the rotor blades have a serrated profile on
part of the trailing edge. This trailing edge serration reduces the turbulence on the trailing
edge and thus lowers the noise emission from the wind energy converter.
3.2 Nacelle
3.2.1 Annular generator
The wind energy converters are equipped with a multi-polar, externally excited synchron-
ous generator (annular generator). The wind energy converter operates at variable
speeds in order to fully exploit the wind energy potential at all wind speeds. The annular
generator therefore produces alternating current with fluctuating voltage, frequency and
amplitude.
The windings in the stator of the annular generator form 2 three-phase alternating current
systems that are independent of each other. Both systems are rectified separately in the
nacelle, combined in the DC distribution system and then reconverted by the inverters in
the tower base into three-phase current whose voltage, frequency and phase position
conform to the grid.
Consequently, the annular generator is not directly connected to the receiving power grid
of the utility company; instead, it is completely decoupled from the grid by the full-scale
converter.
3.3 Tower
The tower of the wind energy converter is a hybrid tower assembled from precast con-
crete tower segments and a steel section, or a steel tower.
All towers are painted and coated with weather and corrosion protection at the factory.
This means that no work is required in this regard after assembly except for repairing any
defects or transport damage. By default, the outer paintwork on the bottom of the tower
has a graded colour scheme (can be omitted if desired).
Steel towers are steel tubes that taper linearly towards the top. They are pre-fabricated
and consist of a small number of large sections. Flanges with drill holes for bolting are
welded to the ends of the sections.
The tower sections are simply stacked on top of each other and bolted together at the in-
stallation site. They are linked to the foundation by means of a bolt cage.
The hybrid tower is assembled from the precast concrete elements at the installation site.
As a rule, segments are dry-stacked; however, a compensatory grout layer can be ap-
plied. Vertical joints are bolted. As a final step, the top steel section is placed on the tower
and bolted.
8 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
Hybrid towers are prestressed vertically by means of prestressing steel tendons. The
prestressing tendons run vertically either through ducts in the concrete elements or ex-
ternally along the interior tower wall. They are anchored to the foundation.
For technical and economic reasons, the slender top part of the hybrid tower is made of
steel. It is not possible, for example, to install the yaw bearing directly on the concrete ele-
ments and the considerably thinner wall of the steel section provides for more space in the
tower interior.
D0374244-5 / DA 9 of 25
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
4 Grid Management System
The annular generator is coupled to the grid through the grid feed system. This system es-
sentially consists of a modular rectifier and inverter system with a common DC link each.
Annular Direct voltage
generator Rectifier DC link Inverter Filter Transformer Circuit breaker Grid
ENERCON control system
Excitation controller
Fig. 3: Simplified electric diagram of a wind energy converter
The grid feed system, generator excitation and pitch control are all managed by the con-
trol system to achieve maximum energy yield and excellent power quality.
Decoupling the annular generator from the grid provides for optimum power transmission.
Sudden changes in the wind speed are translated into controlled changes in the power fed
into the grid. Conversely, any grid faults that occur have virtually no effect on the mechan-
ical side of the wind energy converter. The power fed in by the wind energy converter can
be precisely regulated from 0 kW to 2000/2350 kW.
In general, the characteristics required for a specific wind energy converter or wind farm to
be connected to the receiving power grid are predefined by the operator/owner of that
grid. To be able to meet different requirements, the wind energy converters are available
with different configurations.
The inverter system in the tower base is dimensioned according to the particular configur-
ation of the wind energy converter. As a rule, a transformer inside or near the wind energy
converter converts 400 V low voltage to the desired medium voltage.
Reactive power
If necessary, a wind energy converter equipped with a standard FACTS control system
can supply reactive power in order to contribute to reactive power balance and to main-
taining voltage levels in the grid. The maximum reactive power range is available at an
output as low as 10 % of the nominal active power. The maximum reactive power range
varies, depending on the configuration of the wind energy converter.
FT configuration
By default, the wind energy converter comes equipped with FACTS technology that meets
the stringent requirements of specific grid codes. It is able to ride through grid faults of up
to 5 seconds (undervoltage, overvoltage, automatic reclosing, etc.) and to remain connec-
ted to the grid during these faults.
10 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
If the voltage measured at the reference point exceeds a defined limit value, the wind en-
ergy converter changes from normal operation to a special fault operating mode.
Once the fault has been cleared, the wind energy converter returns to normal operation
and feeds the available power into the grid. If the voltage does not return to the operating
range admissible for normal operation within an adjustable time frame (5 seconds max.),
the wind energy converter is disconnected from the grid.
While the system is riding through a grid fault, various fault modes using different grid feed
strategies are available, including feeding in additional reactive current during the grid
fault. The control strategies include different options for setting fault types.
Selection of a suitable control strategy depends on specific grid code and project require-
ments that must be confirmed by the particular grid operator.
FTS configuration
FT configuration with STATCOM option
Same as FT configuration; however, the STATCOM option additionally enables the wind
energy converter to output and absorb reactive power regardless of whether it is generat-
ing and feeding active power into the grid. It is thus able to actively support the power grid
at any time, similar to a power plant. Whether or not this configuration can be used needs
to be determined on a project-by-project basis.
FTQ configuration
FT configuration with Q+ option
The FTQ configuration has all of the features of the FT configuration. In addition, it offers
an extended reactive power range.
FTQS configuration
FT configuration with Q+ and STATCOM options
The FTQS configuration has all of the features of the FTQ and FTS configurations.
Frequency protection
ENERCON wind energy converters can be used in grids with a nominal frequency of
50 Hz or 60 Hz.
The range of operation of the wind energy converters is defined by a lower and upper fre-
quency limit value. Overfrequency and underfrequency events at the reference point of
the wind energy converter trigger frequency protection and cause the wind energy con-
verter to shut down after the maximum delay time of 60 seconds has elapsed.
Power-frequency control
If temporary overfrequency occurs as a result of a grid fault, the wind energy converter
can reduce its power feed dynamically to contribute to restoring the balance between the
generating and transmission networks.
As a pre-emptive measure, the active power feed can be limited during normal operation.
During an underfrequency event, the power reserved by this limitation is made available to
stabilise the frequency. The characteristics of this control system can be adapted to vari-
ous specifications in a flexible manner.
D0374244-5 / DA 11 of 25
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
5 Safety system
The wind energy converter comes with a large number of safety features whose purpose
is to permanently keep the wind energy converter inside a safe operating range. In addi-
tion to components that ensure safe stopping of the wind energy converter, these include
a complex sensor system. This system records on an ongoing basis all relevant operating
states of the wind energy converter and makes the corresponding information available
via the ENERCON SCADA remote monitoring system.
If any safety-relevant operating parameters are outside of the permitted range, the wind
energy converter continues running at limited power, or is stopped.
5.1 Safety equipment
Emergency stop button
In wind energy converters there are emergency stop buttons on the control cabinet in the
tower base, on the nacelle control cabinet and, as necessary, in the tower entrance area
as well as at other locations. Actuating an emergency stop button in the tower base activ-
ates emergency pitching of the rotor blades. This brakes the rotor aerodynamically. Actu-
ating an emergency stop button in the nacelle activates the rotor holding brake in addition
to emergency pitching. This stops the rotor as quickly as possible. An emergency stop
does not render the wind energy converter dead or renders it only partially dead.
The following are still supplied with power:
■ Rotor holding brake
■ Beacon system components
■ Lighting
■ Sockets
Main switch
In a wind energy converter, main switches are installed on the control cabinet and the na-
celle control cabinet. When actuated, they render almost the entire wind energy converter
dead.
The following are still supplied with power:
■ Beacon system components
■ Service hoist
■ Sockets
■ Lighting
■ Medium-voltage area
5.2 Sensor system
A large number of sensors continuously monitor the current status of the wind energy con-
verter and the relevant ambient parameters (e.g. rotor speed, temperature, blade load,
etc.). The control system analyses the signals and regulates the wind energy converter
such that the wind energy available at any given time is always optimally exploited and at
the same time operating safety is ensured.
12 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
Redundant sensors
To be able to check plausibility by comparing the reported values, more sensors than ne-
cessary are installed for some operating states (e.g. for measuring the generator temper-
ature). Defective sensors are reliably detected and can be replaced by activation of a
spare sensor. In this way, the wind energy converter can safely continue its operation
without the need for replacement of major components.
Sensor checks
Proper functioning of all sensors is either regularly checked by the WEC control system it-
self during normal WEC operation or, where this is not possible, in the course of WEC
maintenance work.
Speed monitoring
The control system of the wind energy converter regulates the rotor speed by adjusting
the blade angle in such a way that the nominal speed is not significantly exceeded, even if
the wind is very strong. However, the pitch control may not be able to react quickly
enough to sudden events such as a strong gust of wind or a sudden reduction in gener-
ator load. If nominal speed is exceeded by more than 15 %, the control system stops the
rotor. After three minutes the wind energy converter automatically attempts to restart. If
this fault occurs more than five times within a 24-hour period, a defect is assumed. There
are no further restart attempts.
In addition to the electronic monitoring system, each of the three pitch control boxes is fit-
ted with an electromechanical overspeed switch. Each of these switches can stop the
wind energy converter by means of emergency pitching. The switches respond if the rotor
speed exceeds the nominal speed by more than 25 %. In order to restart the wind energy
converter, the overspeed switches must be reset manually after the cause of the over-
speed has been identified and eliminated.
Vibration monitoring
The vibration sensor detects excessive vibrations and shocks such as might be caused by
a malfunction in the rectifier. It is mounted on the bottom of the main carrier of the wind
energy converter and consists of a limit switch with a spring rod that has a ball attached to
one end with a chain. The ball sits on top of a short vertical pipe. In the event of strong vi-
brations, the ball falls from its seat on the pipe, activates the switch by pulling the chain
and thereby initiates emergency pitching of the rotor blades that stops the rotor.
Air gap monitoring
Microswitches distributed along the rotor circumference monitor the width of the air gap
between the rotor and the stator of the annular generator. If any of the switches are
triggered because the distance has dropped below the minimum distance, the wind ener-
gy converter stops and restarts automatically after a brief delay.
If the fault recurs within 24 hours, the wind energy converter remains stopped until the
cause has been eliminated.
D0374244-5 / DA 13 of 25
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
Oscillation monitoring
Oscillation monitoring detects excessive oscillation or excursion of the wind energy con-
verter tower top.
2 acceleration sensors detect the acceleration of the nacelle along the direction of the hub
axis (longitudinal oscillation) and perpendicular to this axis (transverse oscillation). The
control system uses this input to calculate the tower excursion compared to its resting po-
sition. If the excursion exceeds the permissible limit, the wind energy converter stops. It
restarts automatically after a short delay. The acceleration sensors are mounted on the
same support as the vibration sensor. If multiple out-of-range tower oscillations are recor-
ded within a 24-hour period, the wind energy converter does not attempt any further re-
starts.
Temperature monitoring system
Some components of wind energy converters are cooled. In addition, temperature sensors
continuously measure the temperature of the components of the wind energy converter
that need to be protected from excessive heat.
In the event of excessive temperatures, the power output of the wind energy converter is
reduced. If necessary, the wind energy converter stops. The wind energy converter cools
down and generally restarts automatically as soon as the temperature falls below a pre-
defined limit.
Some measuring points are equipped with additional overtemperature switches. These
also initiate a stop of the wind energy converter once the temperature exceeds a specific
limit, in certain cases without an automatic restart after cooling down.
At low temperatures, some assemblies such as the hazard beacon energy storage and
the generator are heated in order to keep them operational.
Nacelle-internal noise monitoring
There are sensors located in the rotor head of WECs with nacelle-internal noise monitor-
ing that respond to loud knocking sounds such as might be caused by loose or defective
components. If any of these sensors detect noise and there is nothing to indicate a differ-
ent cause, the wind energy converter stops.
In order to rule out external causes for the noise (mainly the impact of hail during a thun-
derstorm), the signals from all wind energy converters in a wind farm are compared
against each other. For stand-alone WECs, an additional noise sensor in the machine
house is used. If the sensors in multiple WECs or the noise sensor in the machine house
detect noise simultaneously, an exterior cause is assumed. The noise sensors are deac-
tivated briefly so that none of the wind energy converters in the wind farm stop.
Cable twist monitoring
If the nacelle of the wind energy converter has turned around its own axis more than
3 times and twisted the cables running down inside the tower, the WEC control system
uses the next opportunity to automatically untwist the cables.
The cable twist monitoring feature is equipped with sensors that cut the power supply to
the yaw motors if the permitted adjusting range is exceeded.
14 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
6 Control system
The wind energy converter control system is based on a microprocessor system de-
veloped by ENERCON and uses sensors to query all WEC components and collect data
such as wind direction and wind speed. Using this information, it adjusts the operating
mode of the wind energy converter accordingly. The WEC display of the control cabinet in
the tower base shows the current status of the wind energy converter and any fault that
may have occurred.
6.1 Yaw system
The yaw bearing with an externally geared rim is mounted on top of the tower. The yaw
bearing allows the nacelle to rotate, thus providing for yaw control.
If the difference between the wind direction and the rotor axis direction exceeds the maxi-
mum permissible value, the yaw drives are activated and adjust the nacelle position ac-
cording to the wind direction. The yaw motor control system ensures smooth starting and
stopping of the yawing motion. The WEC control system monitors the yaw system. If it de-
tects any irregularities it deactivates yaw control and stops the wind energy converter.
6.2 Pitch control
Functional principle
The pitch control system modifies the angle of attack, that is the angle at which the air
flow meets the blade profile. Changes to the blade angle change the lift at the rotor blade
and thus the force with which the blade turns the rotor.
In automatic mode (normal operation) the blade angle is adjusted in a way that ensures
optimal exploitation of the energy contained in the wind while avoiding overload of the
wind energy converter. Wherever possible, boundary conditions such as noise optimisa-
tion are also fulfilled in the process. In addition, pitch control is used to decelerate the ro-
tor aerodynamically.
If the wind energy converter achieves nominal power output and the wind speed continues
to increase, pitch control turns the rotor blades just far enough out of the wind to keep the
rotor speed and the amount of energy extracted from the wind, i.e. the energy to be con-
verted by the generator, within or just slightly above the nominal limits.
Installation
Each rotor blade is fitted with a pitch unit. The pitch unit consists of a pitch control box, a
blade relay box, a pitch motor and a capacitor unit. The pitch control box and the blade re-
lay box control the pitch motor. The capacitor unit stores the energy required for emer-
gency pitching; during WEC operation, it is kept charged and tested continually.
D0374244-5 / DA 15 of 25
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
Blade angle
Special rotor blade positions (blade angle):
A: 2.5° Normal position during partial load operation: maximum exploitation of availa-
ble wind.
B: ≥ 60° Idle mode (wind energy converter does not feed any power into the grid be-
cause the wind speed is too low): Depending on the wind speed, the rotor
spins at low speed or stands still (if there is no wind at all).
C: 92° Feathered position (rotor has been stopped manually or automatically): The
rotor blades do not generate any lift even in the presence of wind; the rotor
stands still or moves very slowly.
Fig. 4: Special rotor blade positions
6.3 WEC start
6.3.1 Start lead-up
As long as the main status is > 0, the wind energy converter remains stopped. As soon as
the main status changes to 0, the wind energy converter is ready and the start-up proced-
ure is initiated. If certain boundary conditions for start-up, e.g. charging of the emergency-
pitching capacitor units, have not yet been fulfilled, status 0:3 Start lead-up is dis-
played.
During start lead-up, a wind measurement and alignment phase of 150 seconds begins for
the wind energy converter.
6.3.2 Wind measurement and nacelle alignment
After completing start lead-up, status 0:2 Turbine operational is displayed.
If the control system is in automatic mode, the mean wind speed is above 1.8 m/s and the
wind direction deviation is sufficient for yawing, the wind energy converter starts alignment
with the prevailing wind direction. The wind energy converter goes into idle mode
60 seconds after completing start lead-up. The rotor blades are slowly pitched in while a
check is performed on the emergency-pitching capacitor units.
16 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
If the wind energy converter is equipped with load control sensors, the rotor blades stop at
an angle of 70° and adjust the load measurement points, which may take several minutes.
During this time, status 0:5 Calibration of load control is displayed.
If the mean wind speed during the wind measurement and alignment phase of
150 seconds is above the current cut-in wind speed (about 2.0 m/s), the start-up proced-
ure is initiated (status 0:1). Otherwise, the wind energy converter remains in idle mode
(status 2:1 Lack of wind: Wind speed too low).
Power consumption
As the wind energy converter is not generating any active power at that moment, the elec-
trical energy consumed by the wind energy converter is taken from the grid.
6.3.3 Generator excitation
Once the rotor reaches a certain rotational speed that depends on the wind turbine type,
generator excitation is initiated. The electricity required for this purpose is temporarily
taken from the grid. Once the generator reaches a sufficient speed the wind energy con-
verter supplies itself with power. The electricity for self-excitation is then taken from the
DC link; the energy taken from the grid is reduced to zero.
6.3.4 Power feed
As soon as the DC link voltage is sufficient and the excitation controller is no longer con-
nected to the grid, power feed is initiated. After the rotational speed has increased due to
sufficient wind and with a power setpoint > 0 kW, the line contactors on the low-voltage
side are closed and the wind energy converter starts feeding power into the grid at ap-
prox. 5 rpm.
Power control regulates the excitation current so that power is fed according to the re-
quired power curve.
The power increase gradient (dP/dt) after a grid fault or a regular start-up can be defined
in the control system within a certain range. For more detailed information, see the grid
performance data sheet for the particular wind energy converter type.
D0374244-5 / DA 17 of 25
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
6.4 Operating modes
After completion of the start-up procedure the wind energy converter switches to auto-
matic mode (normal operation). While in automatic mode, the wind energy converter con-
stantly monitors wind conditions, optimises rotor speed, generator excitation and gener-
ator power output, aligns the nacelle position with the wind direction and records all
sensor statuses.
In order to optimise power generation under highly diverse wind conditions when in auto-
matic mode, the wind energy converter changes between three operating modes, depend-
ing on the wind speed. In certain circumstances the wind energy converter stops if
provided for by its configuration (e.g. due to shadow casting). In addition, the utility com-
pany into whose grid the generated power is being fed can be given the option to directly
intervene in the operation of the wind energy converter by remote control, e.g. for tempor-
ary reduction of the grid feed.
The wind energy converter switches between the following operating modes:
■ Full load operation
■ Partial load operation
■ Idle mode
6.4.1 Full load operation
Wind speed
v ≥ 13/14 (2000/2350 kW) m/s
At wind speeds at and above the rated wind speed, the wind energy converter uses pitch
control to maintain the rotor speed at the setpoint (approx. 17 rpm), thereby limiting the
power to its nominal value of 2000/2350 kW.
Storm control enabled (normal case)
Storm control enables WEC operation even at very high wind speeds; however, the rotor
speed and the power are reduced.
If wind speeds are above 28.42 m/s (12-second mean) and keep increasing, the rotational
speed will be reduced linearly from 17 rpm to idle speed at 34 m/s (10-min mean) by
pitching the rotor blades out of the wind accordingly. The power fed into the grid de-
creases in accordance with the speed/power characteristic curve in the process.
At wind speeds of above 34 m/s (10-minute average) the rotor blades are almost in the
feathered position. The wind energy converter runs in idle mode and without any power
output; it does, however, remain connected to the receiving grid. Once the wind speed
falls below 34 m/s, the wind energy converter restarts its power feed.
Storm control is enabled by default and can only be deactivated by remote control or on
site by ENERCON Service.
Storm control disabled
If, by way of exception, storm control is disabled, the wind energy converter will be
stopped for safety reasons if the wind speed exceeds 25 m/s (3-minute mean) or 30 m/s
(15-second mean). If none of the above events occurs within 10 minutes after stopping,
the wind energy converter will be restarted automatically.
18 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
6.4.2 Partial load operation
Wind speed
2.5 m/s ≤ v < 13/14 (2000/2350 kW) m/s
During partial load operation (i.e., the wind speed is between the cut-in wind speed and
the rated wind speed) the maximum possible power is extracted from the wind. Rotor
speed and power output are determined by the current wind speed. Pitch control already
starts as the WEC approaches full load operation so as to achieve a smooth transition.
6.4.3 Idle mode
Wind speed
v < 2.5 m/s
At wind speeds below 2.5 m/s no power can be fed into the grid. The wind energy con-
verter runs in idle mode, i.e., the rotor blades are turned almost completely out of the wind
(blade angle ≥ 60°) and the rotor turns slowly or stops completely if there is no wind at all.
Slow movement (idling) puts less strain on the rotor bearings than longer periods of com-
plete standstill; in addition, the WEC can resume power generation and power feed more
quickly as soon as the wind picks up.
D0374244-5 / DA 19 of 25
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
6.5 Safe stopping of the wind energy converter
The wind energy converter can be stopped by manual intervention or automatically by the
control system.
The causes are divided into groups by risk.
Wind energy converter stop during
Fault Normal operation
For example,
-2° limit switch,
emergency stop For example, load shedding, For example,
(tower support) data bus error, tower oscillations,
Emergency stop generator air gap, storm, lack of wind,
network loss,
(nacelle), bearing overtemperature, overtemperature, e.g. manual stop,
overspeed,
rotor lock, capacitor fault grid fault shadow shutdown
pitch unit malfunction
rotor brake
Switchover of Switchover of
pitch motors to pitch motors to
capacitor units capacitor units
Emergency Pitching to Pitching into
pitching 60° feathered
Emergency pitching Emergency pitching into feathered (idle mode) position
into feathered position into feathered position position
and activation of
the rotor brake
Fig. 5: Overview of wind energy converter stop
Stopping the wind energy converter by means of pitch control
In the event of a fault that is not safety-relevant, the wind energy converter control system
pitches the rotor blades out of the wind, causing the rotor blades not to generate any lift
and bringing the wind energy converter to a safe stop.
Emergency pitching
The pitch unit's energy storage system provides the energy required for emergency pitch-
ing. During operation of the wind energy converter, it is kept charged and continually
tested. For emergency pitching, the drive units are supplied with power from the corres-
ponding energy storage. The rotor blades move automatically and independently of each
other into a position in which they do not generate any lift; this is called the feathered posi-
tion.
Since the 3 pitch units are interconnected but also operate independently of each other, if
one component fails, the remaining pitch units can still function and stop the rotor.
Emergency braking
If an emergency stop button is pressed in the nacelle, or if the rotor lock is actuated while
the rotor is turning, the control system initiates an emergency braking procedure.
In this case, the rotor brake is applied in addition to emergency pitching of the rotor
blades. The rotor decelerates from nominal speed to a standstill within 10 to 15 seconds.
20 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
7 Remote monitoring
By default, all ENERCON wind energy converters are equipped with the ENERCON
SCADA system that connects them to Technical Service Dispatch. Technical Service Dis-
patch can retrieve each wind energy converter’s operating data at any time and instantly
respond to any irregularities or faults.
The ENERCON SCADA system also transmits all status messages to Technical Service
Dispatch, where they are permanently stored. This ensures that the practical experience
gained through the long-term operation of ENERCON wind energy converters is taken into
account for their continued development.
Connection of the individual wind energy converters is through the ENERCON SCADA
Server, which is typically located in the substation or the transmission substation of a wind
farm. One ENERCON SCADA Server is installed in every wind farm.
The ENERCON SCADA system, its properties and its operation are described in separate
documentation.
At the operator/owner’s request, monitoring of the wind energy converters can be per-
formed by a third party.
D0374244-5 / DA 21 of 25
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
8 Maintenance
In order to ensure long-term safe and optimum operation of the wind energy converters,
maintenance is required at regular intervals.
Wind energy converters are regularly serviced at least once a year, depending on require-
ments.
During maintenance, all safety-relevant components and features are inspected, e.g. pitch
control, yaw control, safety systems, lightning protection system, anchorage points and
safety ladders. The bolt connections on load-bearing joints (main components) are
checked. All other components are visually inspected to check for any irregularities or
damage. Lubrication systems are refilled.
Maintenance intervals and scope may vary, depending on regional guidelines and stand-
ards.
22 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
9 Technical specifications ENERCON E-92 wind energy
converter
General
Manufacturer ENERCON GmbH
Dreekamp 5
26605 Aurich
Germany
Type designation E-92
Nominal power 2000/2350 kW
Design service life 25 years
Rotor diameter 92 m
IEC wind class (ed. 3) IIA
Extreme wind speed at hub 42.5 m/s
height (10-minute mean)
Corresponds to a load equivalent of approx. 59.5 m/s (3-
second gust)
Annual average wind speed at 8.5 m/s
hub height
Rotor with pitch control
Type Upwind rotor with active pitch control
Rotational direction Clockwise (downwind)
Number of rotor blades 3
Rotor blade length 43.8 m
Swept area 6648 m2
Rotor blade material GRP (glass fibre + epoxy resin)/balsa wood/foam
Maximum idle speed 3.3 rpm
Lower power feed rotational 5 – 16.5 rpm
speed up to nominal speed
Speed setpoint 17 rpm
Tip speed at speed setpoint Up to 81.89 m/s
Power reduction wind speed 28.42 (12-second mean) ‒ 34 m/s (10-minute mean)
(with ENERCON storm con-
trol)
Conical angle 0°
Rotor axis angle 5°
Pitch control One independent electrical pitch system per rotor blade
with dedicated emergency power supply
Drive train with generator
Wind energy converter Gearless, variable speed, full-scale converter
concept
D0374244-5 / DA 23 of 25
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
Drive train with generator
Hub Rigid
Bearing Double-row tapered/cylindrical roller bearing
Generator Direct-drive ENERCON annular generator
Grid feed ENERCON inverter with high clock speed and sinusoidal
current
IP Code/insulation class IP 23/F
Brake system
Aerodynamic brake Three independent pitch units with emergency power
supply
Rotor brake Electromechanical
Rotor lock Latching every 15°
Yaw control
Yaw system Electromechanical pitch system
Control system
Type Microprocessor
Grid feed ENERCON inverter
Remote monitoring system ENERCON SCADA system
Uninterruptible power supply Integrated
(UPS)
Tower types
Hub height Total height Construction type Wind class
68.91 m 114.91 m Steel tower with IEC IIA1
foundation basket DIBt WZ4 GK I+II2
78.33 m 124.33 m Steel tower with IEC IIA/S1
foundation basket DIBt WZ4 GK I+II2
84.00 m 130.00 m Hybrid tower (ex- IEC IIA1
ternal prestressing)
84.58 m 130.58 m Hybrid tower IEC IIA1
DIBt WZIII/WZ4 GK I3
84.58 m 130.58 m Steel tower with IEC IIA1
foundation basket DIBt WZ4 GK I2
84.58 m 130.58 m Steel tower with IEC IIA1
foundation basket (only for Japan)
98.38 m 144.38 m Hybrid tower IEC IIA1
DIBt WZIII/WZ4 GK I3
98.38 m 144.38 m Hybrid tower (ex- IEC IIA1
ternal prestressing)
24 of 25 D0374244-5 / DA
Technical Description
ENERCON E-92 Wind Energy Converter
Tower types
103.9 m 149.9 m Hybrid tower (ex- IEC IIA1
ternal prestressing)
103.9 m 149.9 m Hybrid tower (ex- DIBt WZ4 GK I+II2
ternal prestressing)
108.38 m 154.38 m Hybrid tower IEC IIA1
108.38 m 154.38 m Hybrid tower IEC IIA1
(only for Brazil/Ur-
uguay)
138.38 m 184.38 m Hybrid tower IEC IIA1
DIBt WZIII/WZ4 GK I3
1
Issue of the guideline Edition 3
2
Issue of the guideline 2012
3
Issue of the guideline 2004
D0374244-5 / DA 25 of 25
Liisu Porval
From: Lembit Talli | Viru-Nigula.ee <
[email protected]>
Sent: teisipäev, 5. september 2023 15:59
To: KM Info
Subject: Tuulegeneraatorite ehitusprojekti muudatuse kooskõlastus
Attachments: EELPROJEKT_tuulikud.pdf; Building_Permits_Ehitusluba_nr4.pdf; 1606B_EP_v01
_Aseri-tuulepark.asice; Lisa 1 - Viru-Nigula valda Aseriaru kula Ki vihunniku ja Reinu
maaüksus.asice
Tere
Viru-Nigula vallas Aseriaru külas Tuuleveski kinnistule (kat 90301:001:0708, endiste nimedega Kivihunniku ja Reinu)
on endise Aseri vallavalitsuse poolt 12.04.2006 väljastatud ehitusload tuulepargi ehitamiseks.
Tolleaegse ehitusloa taotluse juurde on lisatud ehitusprojekt (vt manus). Ehitusloal on ehi se andmetes märgitud
selle kõrguseks 90 m.
Viru-Nigula vallavalitsus on oma kirjaga 27.08.2020 nr 7-7/849 kinnitanud ehituslubade keh vust kuna ehitamisega
oli alustatud (vt. manus).
Täna on kinnistu omanik Tuulepealne Maa OÜ esitanud läbi Ehi sregistri (Andmete esitamise tea s) ehitusprojek
muudatuse taotlused, milles on märgitud kavandatavate tuulegeneraatorite kõrgusteks 124,3 m.
Kuna Ehi sregistri e-keskkond ei võimalda saata andmete esitamise tea st kooskõlastusringile, palume Teilt
registrivälist kooskõlastust manuses oleva ehitusprojek Nr 16-06-B kohta.
Lugupidamisega
Lembit Talli | ehitusspetsialist/majandus- ja
arendusosakonna juhi kohusetäitja
Viru-Nigula vallavalitsus
Kasemäe 19, Kunda 44107
tel +372 322 9632 | +372 5305 9960
e-post
[email protected]
www.viru-nigula.ee
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
1