Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõu

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1158 - Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5a65294-2661-415a-8b1a-520159d20324 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5a65294-2661-415a-8b1a-520159d20324?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 01.09.2023 Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus § 1. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) raadamine.“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Metsamaal raadamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse eesmärgist kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsinikusidumise võime kahanemine maakasutussektoris.“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt maakasutussektoris seotud süsinikuvaru suurendamiseks ja süsinikusidumise parandamiseks, panustades kliima- ja elurikkuse eesmärkide täitmisesse.“; 4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) raadamiseks esitatud metsateatis.“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) raadamisõiguse tasu;“; 6) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Raadamisõiguse tasu (1) Raadamisõiguse tasu makstakse õiguse eest teha metsamaal raadamist. Raadamisõiguse tasu maksab metsateatise esitaja. (2) Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäära kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut. (3) Raadamisõiguse tasu määra kehtestamisel lähtutakse keskmisest Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku kohta, keskmisest metsamaa süsiniku sidumise potentsiaalist pindalaühiku kohta ja kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul. (4) Raadamisõiguse tasu alammäär eurodes raadatava metsamaa hektari kohta on 4000 eurot ja ülemmäär 7000 eurot. (5) Raadamisõiguse tasu ei nõuta, kui: 1) raadatakse metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil; 2) taastatakse maareformi seaduse alusel maa erastamise või tagastamise aegne mittemetsamaa; 3) rekonstrueeritakse või hooldatakse maaparandussüsteeme; 4) hooldatakse olemasolevaid trasse; 5) raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 ha; 6) raadatakse Eesti Looduse Infosüsteemi kantud elupaiga või liigi kasvukoha või elupaiga taastamiseks või looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud pindalalisel kaitstaval loodusobjektil kaitsekorras, kaitsekorralduskavas, liigi kaitse ja ohjamise, elupaiga tegevuskavas ette nähtud tegevusel kaitse-eesmärgi saavutamiseks või kuivendusest rikutud soode veerežiimi taastamiseks. (6) Raadatava ala suuruse arvestamisel on pindala mõõtmistäpsuseks 0,1 ha. “; 7) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnatasu arvutamise kohustus on isikul, kellel käesoleva seaduse § 5 kohaselt on keskkonnatasu maksmise kohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 31 ning käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 ja §-s 342 sätestatud juhtudel.“; 8) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Raadamisõiguse tasu suuruse arvutab Keskkonnaamet.“; 9) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Raadamisõiguse tasu arvutatakse raadamiseks esitatud metsateatise alusel, raadatava metsamaa pindala järgi.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 342 järgmises sõnastuses: „§ 342. Raadamisõiguse tasu arvutamine Raadamisõiguse tasu suuruse arvutab Keskkonnaamet enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister).“; 11) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses: „(53) Raadamisõiguse tasu makstakse enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaregistris.“; 12) paragrahvi 37 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 53 nimetatud keskkonnatasud makstakse sendi täpsusega arvelduskontole, mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud.“; 13) paragrahvi 431 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Makstud jahipidamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu tagastatakse käesolevas peatükis sätestatud korras.“; 14) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses: „(2) Raadamisõiguse tasu tagastamisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 sätestatut. (3) Tasutud raadamisõiguse tasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui raadamiseks esitatud metsateatise registreerimisest on möödunud metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaeg või metsateatis on tunnistatud kehtetuks ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud metsateatisega lubatust väiksem pindala. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul tagastatakse raadamisõiguse tasu raadamata jäänud osa eest.“; 15) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnatasu maksnud isikul on selle tagastamist õigus taotleda kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud juhul.“; 16) paragrahvi 45 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 44“ tekstiosaga „lõike 1“; 17) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Raadamisõiguse tasu maksnud isikul on käesoleva seaduse § 44 lõigete 2–4 alusel õigus taotleda makstud raadamisõiguse tasu tagastamist kahe aasta jooksul pärast metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaja lõppu.“; 18) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu või raadamisõiguse tasu tagastamise taotlemisel esitatakse kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument Keskkonnaametile ning kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametile.“; 19) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 sätestatud juhul esitab raadamisõiguse tagastamise taotleja koos taotlusega andmed raadatud metsa pindala kohta.“; 20) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „keskkonnatasudest“ tekstiosaga „, välja arvatud raadamisõiguse tasu puhul“; 21) paragrahvi 551 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu;“; 22) seadust täiendatakse §-ga 572 järgmises sõnastuses: „§ 572. Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutamine (1) Raadamisõiguse tasust laekunud raha eraldatakse ühes aastas sihtotstarbeliselt maakasutussektoris talletatud süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks vajalikeks tegevusteks vähemalt riigieelarve koostamisele eelnenud aastal laekunud mahus, metsaseaduse § 10 sätestatud alustel ja korras. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuste haldamine on metsaseaduse § 6 lõike 3 alusel antud halduslepinguga täitmiseks sihtasutusele, hüvitatakse selles osas halduslepingu täitmisega seotud kulu riigieelarvesse raadamisõiguse tasust laekunud keskkonnatasust. (3) Kui ühel aastal kasutatakse raadamisõiguse tasust laekunud raha eraldatust vähem, eraldatakse ülejäänud raha koos järgmiseks aastaks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatava summaga. (4) Kui kolmel järjestikusel aastal kasutatakse raadamisõiguse tasust laekunud raha eraldatust vähem, eraldatakse üle jäänud raha keskkonnaprogrammi elluviimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 56, täiendavalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud mahule, käesoleva seaduse § 4 lõikes 6 sätestatud sihtotstarbe kohaseks kasutamiseks.“; 23) seadust täiendatakse §-ga 686 järgmises sõnastuses: „§ 686. Raadamisõiguse tasuga seotud sätete rakendamine Raadamisõiguse tasu maksmise kohustust rakendatakse pärast 2024. aasta 1. juulit esitatud metsateatistele.“. § 2. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Metsastamine käesoleva seaduse tähenduses on mittemetsamaale kliima- ja elurikkuse eesmärke arvestav uue metsa rajamine, et osaliselt korvata metsamaa raadamise tõttu kahanenud süsinikuvaru ja -sidumine.“; 2) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kliima- ja elurikkuse eesmärke täitvat metsastamist, kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemide taastamist, looduslähedasema metsamajandamise praktikate rakendamist struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste, süsinikuvaru säilitavate ning kliimamuutustele vastupidavate majandusmetsade kujundamiseks, kuivendusmõjude leevendusvõtete rakendamist ning tegevusi turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamiseks.“; 3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Paragrahvis 10 lõike 1 punktis 7 nimetatud toetust võib saada eramaaomanik, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud määruses sätestatud toetuse saamise nõuetele.“; 4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses: „(52) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 nimetatud tegevusi toetatakse keskkonnatasude seaduse alusel raadamisõiguse tasust laekunud rahast käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustel ja mahus.“; 5) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 alusel kavandatud raadamise eest tasutakse raadamisõiguse tasu. Raadamisõiguse tasu arvutatakse ja makstakse keskkonnatasude seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.“; 6) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses: „(82) Kui seadusega on raadamise eest ette nähtud maksta raadamisõiguse tasu, registreeritakse metsateatis metsaregistris pärast tasu maksmist. Keskkonnaamet väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate 15 tööpäeva jooksul metsateatise esitamisest.“. § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024 aasta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Vabariigi Valitsus 2023 (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi Valitsuse nõunik  Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega lisatakse keskkonnatasude seadusesse uue tasuliigina raadamisõiguse tasu. Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt maakasutussektoris seotud süsinikuvaru suurendamiseks ja süsinikusidumise parandamiseks, pidades silmas elurikkuse eesmärke. Sihtotstarbeliseks kasutuseks vajaliku regulatsiooni tarbeks muudetakse ka metsaseadust. Raadamine metsaseaduse § 32 tähenduses on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsade majandamiseks, näiteks põllumaana, kaevandusalana, asulamaana, erinevate taristuobjektide (teed, liinitrassid) aluse maana. Metsa raadamisel intensiivse kasutusega maaks on pikaajaline mõju maakasutussektoris seotud süsinikuvarule ja sektori heitkogustele. Pikaajalisi kliima- ja elurikkuse eesmärke silmas pidades tuleb maakasutussektori süsinikuheitmete vähendamiseks, metsamaal seotud süsinikuvaru säilitamiseks, metsadega seotud ökosüsteemiteenuste säilimiseks ning asendusefekti mõju suurendamiseks metsamaa raadamist pidurdada. Selleks on otstarbekas kasutusele võtta täiendavad meetmed ning välja töötada raadamisest tulenevate heitkoguste kompensatsioonimehhanismid1. Eelnõukohase seadusega tehakse selleks ettepanek kehtestada raadamisõiguse tasu ning samas täiendada metsavaldkonnaga seotud toetuste nimistut nii, et raadamisõiguse tasu arvelt toetataks tegevusi, mis aitavad kaasa raadamisest tuleneva kliimamõju kompenseerimisele. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Arvi Toss (626 0749, [email protected]), metsaosakonna nõunik Maret Parv ([email protected]), ministri teadusnõunik Aveliina Helm ([email protected]), keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Kerli Ojakivi (626 0746, [email protected]) ja Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk (503 2190, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegid õigusosakonna nõunikud Annemari Vene ([email protected]) ja Marko Lelov ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aluspõhimõtetega 3.3.12. Vaatame üle keskkonna- ja ressursitasud ning maksustame raadamise ning 5.2.10. Maksustame metsa- ja põllumaade raadamist. 1 Valgepea, M., Raudsaar, M., Karu, H., Suursild, E., Pärt, E., Sims, A., Kauer, K., Astover, A., Maasik, M., Vaasa, A. ja Kaimre, P., 2021. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur. Eesti Maaülikool. Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone: 1) keskkonnatasude seadus (01.07.2023, RT I, 17.03.2023, 40); 2) metsaseadus (06.06.2022, RT I, 27.05.2022, 14). Eelnõuga ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Keskkonnatasude seaduses (edaspidi KeTS) ja metsaseaduses (edaspidi MS) puudutavate muudatuste eesmärk on maksustada metsamaa raadamine ning luua võimalusi kompenseerida raadamisest tulenev kliimamõju läbi raadamisõiguse tasu sihtotstarbelise kasutamise. Sihtotstarbeline kasutus hõlmab tegevusi, mis on vajalikud maakasutussektoris tervikuna talletatud süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks, elurikkuse seisundi parandamiseks ning asendusefekti mõju suurendamiseks. Tasu sihtotstarbelise kasutamise tegevuste hulka kuuluvad elurikkuse- ja kliimaeesmärke täitev metsastamine, kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemide taastamine, looduslähedasema metsamajandamise praktikate kasutuselevõtu soodustamine struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste, süsinikuvaru säilitavate ning kliimamuutustele vastupidavate majandusmetsade kujundamiseks, kuivendusmõjude leevendusvõtete rakendamine ning turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamine metsamajandamisel. Raadamisõiguse tasu kehtestamisega luuakse instrument, mis võimaldab raadamisõiguse tasust laekunud vahenditest toetada maakasutussektorisse seotud süsinikuvaru suurendamiseks ja süsinikusidumise parandamiseks tehtavaid tegevusi eramaadel, pidades silmas elurikkuse eesmärke. Raadamisõiguse tasu sidumine sihtotstarbelise kliimamõju leevendamisega loob seadustesse selgema regulatsiooni kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks tehtavate tegevuste kulude katmise kohta eramaadel. Muudatustes on arvestatud nii eesmärgiga pidurdada metsamaa pindala üldist vähenemist kui ka teiste maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust2 ning põllumajandust puudutavate eesmärkide ja regulatsioonidega, mis mõjutavad maakasutusega seotud kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike meetmete valikut. Siduvad kohustused maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärineva süsinikuheite osas perioodiks 2021–2030 tulenevad LULUCF määrusest. Määrusega hõlmatud sektorites hinnatakse süsinikuvaru muutust erinevates maakasutuskategooriates. Eestil tuleb perioodil 2021–2025 tagada, et LULUCFi määrusega hõlmatud sektorite heitkogused on kompenseeritud baastasemetega võrreldes vähemalt samaväärse süsiniku sidumisega (nn no-debit rule). Aastateks 2026-2029 kehtestatakse liikmesriikidele kasvuhoonegaaside sidumise eelarve ning aastaks 2030 on Eestile seatud suhteline sidumise eesmärk, mille järgi Eesti peab baastasemega (aastate 2016-2018 keskmine) võrreldes suurendama kasvuhoonegaaside sidumist 434 kt CO2 ekv võrra ehk sidumiskohustus suurenes märkimisväärselt. Sihttasemete saavutamiseks tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, mis suurendavad süsinikuvaru, parandavad süsiniku sidumist ja vähendavad heidet ning mida on võimalik kajastada KHG inventuuris. Raadamise tulemusena väheneb metsamaa pindala, kuid seni on raadamise mõju metsamaa pindalale kompenseerinud põllu- ja rohumaade jätkuv, kuigi aeglustuv, metsastamine ja 2 Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ehk LULUF (ingl land use, land use change and forestry), täpsemini vt selle kohta: https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/lulucf. metsastumine. Eesti metsamaa pindala on aastaraamatu „Mets 2020“ andmetel ligi 2,3 miljonit hektarit. SMI 2020 andmetega esitatud metsamaa pindala muutused jäävad viimastel aastatel statistilise vea 1,1% piiresse. Aastas esitatakse Keskkonnaametile raadamise metsateatisi ca 4000 ha kohta. Lähematel aastatel on raadamisi ette näha pigem suurenevas mahus, sh on eriplaneeringute raadamisi planeeritud kokku ca 11 000 ha (Kaitseväe polügoonid 9500 ha, RailBaltic 863 ha, Viru Keemia Grupi tootmisjäätmete prügila 220 ha, Viru Keemia Grupi planeeritav puidutehas 160 ha, tuule- ja päikesepargid jm). Sellele lisanduvad raadamised läbi detailplaneeringute (uuselamurajoonid jm uusarendused) mille andmed Kliimaministeeriumisse ei jõua. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Keskkonnatasude seaduse muudatused § 1 p 1 – paragrahvi 3 lõige 2 sätestab, mis on keskkonnakasutus KeTS-i mõistes, muudatusega lisatakse sellesse nimistusse raadamine. Paragrahvis 3 sätestatakse ka keskkonnatasude kehtestamise põhialused. § 1 p 2 – raadamisõiguse tasu liigitub loodusvara kasutusõiguse tasude hulka. Sellel tasuliigil on spetsiifilised tasumäärade kehtestamise alused, mis sätestatakse KeTS-i § 3 lisatavas lõikes 41. Raadamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse vajadusest kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja maa-ala süsinikusidumise võime pikaajaline kahanemine. Raadamisõiguse tasumäär kujuneb keskmise metsamaa hektari kohta talletatud süsiniku koguse ja sidumispotentsiaali kombineerimisel süsiniku maksumusega3. § 1 p 3 – KeTS-i § 4 sätestab keskkonnatasude rakendamise eesmärgi ja kasutamise põhialused. Raadamisõiguse tasu eesmärk sätestatakse KeTS-i § 4 lisatavas lõikes 6, mille kohaselt kasutatakse tasust saadavat raha sihtotstarbeliselt maakasutussektoris seotud süsinikuvaru suurendamiseks ja süsinikusidumise parandamiseks, pidades silmas Eestis seatud kliima- ja elurikkuse eesmärke. Ühe tegevusena on planeeritud ka kliima- ja elurikkuse eesmärke arvestava metsastamise toetamine. Termini metsastamine all mõeldakse mittemetsamaale uue metsa rajamist, mida tehakse, et vähemalt osaliselt korvata metsamaa raadamise tõttu kahanenud süsinikuvaru ja -sidumine. Tegevustena on ette nähtud ka kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemide taastamine, kuivendusmõjude leevendamine, tegevused turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamiseks ning looduslähedasema metsamajandamise võtete rakendamine. Terminit looduslähedasem metsamajandamine (Closer-To-Nature Forest Management4) kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud juhendile tuginedes kui praktikate paketti multifunktsionaalsete metsade kujundamiseks, kombineerimaks elurikkuse eesmärgid, süsinikuvaru säilitamine ning puiduga seotud sissetulekute säilimine. Terminit raadamine kasutatakse KeTS-is metsaseaduse § 32 lõike 1 tähenduses. § 1 p 4 – KeTS-i 5 lõikes 2 loetletakse keskkonnaload KeTS-i tähenduses. Need load ei ole keskkonnaload KeÜS-i § 40 tähenduses. KeTS-is loetletakse keskkonnaloana need 3 Valgepea, M., Raudsaar, M., Karu, H., Suursild, E., Pärt, E., Sims, A., Kauer, K., Astover, A., Maasik, M., Vaasa, A. ja Kaimre, P., 2021. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur. Eesti Maaülikool. 4 Euroopa Komisjon, Guidelines on Closer-To-Nature Forest Management. Commission Staff Working Document. 27.07.2023. SWD_2023_284_F1_STAFF_WORKING_PAPER_EN_V2_P1_2864149.PDF (europa.eu) dokumendid, mis on tasustatava keskkonnakasutuse aluseks. KeTS-i § 5 lõikesse 2 lisatavas punktis 11 nimetatakse keskkonnaloana ka raadamiseks esitatud metsateatis. § 1 p 5 – loodusvara kasutusõiguse tasuliikide loetelusse (KeTS-i § 7) lisatakse raadamisõiguse tasu. § 1 p 6 – KeTS-i lisatav § 81 sätestab raadamisõiguse tasu maksja, tasumäärade kehtestamise alused ja erandid. Raadamisõiguse tasu maksab metsateatise esitaja. Raadata võidakse seoses mitmesuguste arendusprojektide või töödega ja sellega võib olla seotud palju isikuid. Tasu maksmise kohustus peab olema pandud konkreetsele isikule. Kuna tegemist on keskkonnatasuga, mida makstakse keskkonnakasutuse eest, pannakse raadamisõiguse tasu maksmise kohustus metsateatise esitajale. Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kliimaminister) määrusega. Raadamisõiguse tasu määra kehtestamisel lähtutakse keskmisest Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku kohta, keskmisest metsamaa süsiniku sidumise potentsiaalist pindalaühiku kohta ja kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul. Täpsema metoodika tasumäära arvutamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, et tagada suurem läbipaistvus tasu arvutamisel. Tasumäärad kehtestatakse raadatava metsa ühe hektari kohta, seejuures on alammääraks 4000 eurot ja ülemmääraks 7000 eurot. Tasumäära arvestamisel tuleb lähtuda vajadusest raadamisõiguse tasu abil osaliselt kompenseerida raadataval maal juba seotud süsinik ning korvata ka potentsiaalne süsinikusidumine metsapõlve jooksul, mis jääb maakasutuse muutuse tõttu sidumata. Rakendatava tasumäära arvutamise soovitusliku metoodika aluseks on Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli uuring „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050.5“ Uuringus soovitatakse raadamise tekitatud süsinikuheite kompenseerimisel arvestada tegevuse pikaajalise mõjuga (minimaalselt raiering) ja võtta arvesse nii puitsesse biomassi ja mulda juba seotud kui ka tulevikus sidumata jääva süsiniku kadu. Soovituslik on ühtse hinna määramine kõigile raadatavatele aladele (välja arvatud loetletud erandid) ning arvestada Eesti metsamaa biomassi keskmiselt varutud CO2 kogust (2019. aasta hinnangul 264 t/ha) ja keskmist mineraalmuldadel paikneva metsa sidumispotentsiaali (2019. aasta hinnangul sidumise koefitsient -0,63 t CO2/ha2/ha/a) ühe metsapõlve (80 a) vältel. Saadud süsinikukogused soovitatakse hinnastada lähtuvalt kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS), soovituslikult kasutades tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta keskmist hinda, et vältida hinna suurest kõikumisest tingitud mõjusid. Ülem- ja alammäär on määratud, et võtta arvesse süsiniku hinna varieeruvust, et hindade muutudes oleks võimalik tasumäära korrigeerida. Tasumäära ei kehtestata piiratud ajavahemikuks, tasu korrigeeritakse, kui kasvuhoonegaaside hind turul muutub märkimisväärselt. Lõige 5 sätestab juhtumid, mil raadamisõiguse tasu ei nõuta. Lõikes loetletud tegevused on nõutud muude seaduste kohaselt, neid ei saa vältida, mistõttu nende eest tasu ei kehtestata, 5 Valgepea, M., Raudsaar, M., Karu, H., Suursild, E., Pärt, E., Sims, A., Kauer, K., Astover, A., Maasik, M., Vaasa, A. ja Kaimre, P., 2021. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur. Eesti Maaülikool. arvestades, et tasu üks eesmärke on suunata isikuid tegema valikuid, millega raadamisvajadust ei kaasne. Samuti on valitud nimekirjas valdavalt tegevused, mille puhul raadatav maa ei ole eesmärgilt ka eelnevalt olnud metsamaa. Raadamisõiguse tasu ei nõuta järgmistel juhtudel: 1) raadamisel metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil; 2) maareformiseaduse alusel maa erastamise või tagastamise aegse mittemetsamaa taastamisel; 3) maaparandussüsteemide hooldamisel või rekonstrueerimisel; 4) olemasolevate trasside hooldamisel; 5) raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 ha; 6) raadatakse Eesti Looduse Infosüsteemi kantud elupaiga või liigi kasvukoha või elupaiga taastamiseks või looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud pindalalisel kaitstaval loodusobjektil kaitsekorras, kaitsekorralduskavas, liigi kaitse ja ohjamise, elupaiga tegevuskavas ette nähtud tegevusel kaitse-eesmärgi saavutamiseks või kuivendusest rikutud märgalade veerežiimi taastamiseks. Punktis 6 sätestatud erand puudutab väikeseid alasid. Raadamisõiguse tasu võetakse metsamaa raadamisel aladel, mis on 0,1 ha või suuremad. Lõige 6 sätestab seejuures, et raadamise puhul on pindala mõõtmistäpsuseks 0,1 ha (raadatava maana arvestatakse näiteks 2,3 ha mitte 2,3107 ha). Need nõuded sätestatakse, kuna 0,1 ha loetakse metsa pindala mõõtmise täpsuseks, tulenevalt keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 4 lõikest 2. See on metsa eraldise minimaalseks pinnaks ja metsaeraldise pindala arvutatakse eraldise piiripunktide koordinaatide alusel ning esitletakse metsainventeerimise andmetes hektarites vähemalt kümnendkohaga (metsa korraldamise juhendi § 4 lõige 4). § 1 p 7 – KeTS-i § 31 lõiget 1 muudetakse raadamisõiguse tasu käsitleva lõike 31 lisamise tõttu. § 1 p 8 – KeTS-i § 31 lisatav lõige 31 sätestab, et raadamisõiguse tasu arvutab Keskkonnaamet. § 1 p 9 – paragrahv 32 sätestab keskkonnatasu arvutamise alused. Lisatav lõige 51 täpsustab, et raadamisõiguse tasu arvutatakse raadamiseks esitatud metsateatise alusel, võttes aluseks raadatava metsa pindala. § 1 p 10 – KeTSi lisatakse seaduse ja tasu arvutamist käsitleva peatüki ülesehitusest ja praegusest loogikast lähtudes paragrahv (§ 342) raadamisõiguse tasu arvutamise kohta. Tasu suurus arvutatakse enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaregistris. § 1 p 11 – paragrahv 37 sätestab, millal keskkonnatasu makstakse. Paragrahvi 37 lisatakse lõige 53, mille kohaselt makstakse raadamisõiguse tasu enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaregistris. See tähendab, et tasu tuleb maksta enne, kui saab asuda raadama. § 1 p 12 – KeTS-i § 37 lõikesse 9 lisatakse viide lõikele 53. Raadamisõiguse tasu makstakse analoogselt jahipidamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasuga keskkonnaloa andja teatavaks tehtud arvelduskontole. Raadamise puhul teeb arvelduskonto teatavaks metsateatise registreerija. § 1 p 13 – KeTSi §-d 431–47 reguleerivad keskkonnatasu tagastamist. Paragrahvides tehakse asjakohased täpsustused seoses raadamisõiguse tasuga. Paragrahvi 431 lõikesse 1 lisatakse viide raadamisõiguse tasule. § 1 p 14 – paragrahvi 44 lisatakse sätted, mis käsitlevad raadamisõiguse tasu tagastamist. Raadamisõiguse tasule kohaldatakse lõikes 1 sätestatud üldistest tagastamise alustest vaid punkti 1 – tasutud on nõutust suurem summa. Teised alused ei ole raadamisõiguse tasu tagastamise puhul asjakohased. Lisatakse ka eraldi alus (lõige 3), mille kohaselt tagastatakse tasutud raadamisõiguse tasu osaliselt või täielikult, kui raadamiseks esitatud metsateatise registreerimisest on möödunud metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaeg (aasta), või metsateatis on tunnistatud kehtetuks ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud metsateatisega lubatust väiksemas mahus. Sellisel juhul tagastatakse raadamisõiguse tasu raadamata jäänud osa eest. § 1 p 15 – paragrahvi 45 lõikesse lisatakse viide lisatavale lõikele 21. § 1 p 16 – KeTS-i § lõikes 2 tehtav muudatus on redaktsiooniline ja seotud raadamisõiguse tasu regulatsiooni lisamisega. § 1 p 17 – lisatav lõige 21 sätestab, et raadamisõiguse tasu tagastamist saab taotleda kahe aasta jooksul pärast metsateatise kehtivuse lõppu. Metsateatis kehtib 12 kuud ja määrab selle alusel raiete tegemiseks lubatud aja. Selle aja jooksul selgub, kas raieid saab teha ja kas need on võimalik teha ette nähtud mahus. Kuna tasu makstakse enne metsateatise registreerimist ja tööde alustamist, on tagastamistaotluse lõpptähtaeg maksimaalselt kolm aastat tasu maksmisest ning sõltub tagastamistaotluse esitamise ajast. § 1 p 18 – KeTSi-i § 45 lõikes 3 tehtav muudatus on redaktsiooniline ja seotud raadamisõiguse tasu regulatsiooni lisamisega. § 1 p 19 – kuna raadamisõiguse tasu osalise tagastamise puhul on vaja andmeid, mil määral metsa raadati, tuleb need esitada koos raadamisõiguse tasu tagastamise taotlusega. Selleks täiendatakse KeTSi § 45 lõikega 5. § 1 p 20 – muudatus tehakse KeTSi § 47 lõikes 2. Raadamisõiguse tasu on ühekordne, seetõttu ei ole tasaarveldamine selle puhul asjakohane. § 1 p 21 – KeTS-i § 551 lõike 7 punkti 2 täiendatakse viitega raadamisõiguse tasule, mis kantakse sarnaselt kalapüügiõiguse tasu ja jahipidamisõiguse tasuga riigieelarvesse. § 1 p 22 – seadust täiendatakse §-ga 572, mis reguleerib raadamisõiguse tasust saadud raha kasutamist. KeTS-i § 4 lõike 6 kohaselt kasutatakse seda raha sihtotstarbeliselt maakasutussektoris seotud süsinikuvaru suurendamise ja süsinikusidumise parandamise toetamiseks. Sihtotstarbeliselt kasutamiseks eraldatakse see raha riigieelarve koostamisele eelnenud aastal laekunud mahus, millele liidetakse varasematel aastatel kasutamata jäänud osa, metsaseaduse § 10 sätestatud alustel ja korras. Summast arvatakse maha halduskulud, mis kaasnevad ülesande halduslepinguga üleandmisega. Kui kolmel järjestikusel aastal kasutatakse raadamisõiguse tasust laekunud raha eraldatust vähem, eraldatakse üle jäänud raha keskkonnaprogrammi elluviimiseks eesmärgiga kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsinikusidumise võime kahanemine maakasutussektoris. See võimaldab toetada laiemat hulka tegevusi, kui metsaseaduse § 10 lõike 1 punktis 7 sätestatud tegevused, kuid vahendid jäävad siiski seotuks KeTS-i § 4 lõikes 6 sätestatud sihtotstarbega. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu toetatakse metsaomanike erinevaid tegevusi toetusmeetme raames. Siiani on kõigi toetusmeetmete puhul nendest taotletava raha hulk olnud suurem kui eraldatava raha hulk, mistõttu ei ole ette näha, et antud meetme kaudu antavad toetused jääksid vähese huvi tõttu kasutamata. § 1 p 23 – seadust täiendatakse §-ga 686 „Raadamisõiguse tasuga seotud sätete rakendamine”. Lisatav säte täpsustab, et raadamisõiguse tasu maksmise kohustust rakendatakse pärast sama paragrahvi jõustumist esitatud metsateatistele. Pooleliolevatele menetlustele seda ei kohaldata. § 2. Metsaseaduse muudatused § 2 p 1 – MS-i § 3 lõikes 5 sätestatakse metsastamise mõiste. Et metsamaale seotud süsinikuvaru ja –sidumine raadamise tõttu olulisel määral ei väheneks, on asjakohane meede kliima- ja elurikkuse eesmärke täitev metsastamine ehk metsa istutamine lagedatele aladele pidades silmas ökoloogilisi printsiipe, keskkonnatingimuste sobivust, mõju mulda seotud süsinikule, mõju elurikkusele ning arvestades vajadust hoida ja kujundada mitmekesiseid ja kliimamuutustele vastupidavaid ökosüsteeme. Uute metsade rajamist võib kaaluda näiteks ajaloolistele hävinud metsaaladele, tuulerikastele rannikualadele, ammendunud karjääride maa- aladele, endistele või mahajäetud tööstus- või kaevandusaladele, linnade lähipiirkondadesse ning sobivuse korral toidutootmise ja elurikkuse hoiu seisukohast väheolulistele lagedatele aladele või rohumaadele ning maastikulise mitmekesistamise vajadusega piirkondadesse. Metsastamist ja teisi süsinikuvaru suurendamise ja süsinikusidumise parandamisega seotud tegevusi toetatakse raadamisõiguse tasu maksmisest laekunud rahast. Raadamisõiguse tasu maksmise alused on sätestatud KeTS-is. Toetuse taotlemise tingimused kehtestatakse keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruses „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“6 (edaspidi erametsanduse toetuse andmise kord). § 2 p 2 – muudatusega lisatakse MS-i § 10 lõikes 1 sätestatud toetatavate tegevuste nimistusse kliima- ja elurikkuse eesmärke täitev metsastamine, kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemide taastamine, looduslähedasema metsamajandamise praktikate rakendamine struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste, süsinikuvaru säilitavate ning kliimamuutustele vastupidavate majandusmetsade kujundamiseks, kuivendusmõjude leevendusvõtete rakendamine ning tegevused turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamiseks. § 2 p 3 – muudatus on vajalik, et eelviidatud tegevusteks saaks toetust taotleda kõik maaomanikud, kellel on selleks sobivad alad ning kes vastavad ka muus osas erametsanduse toetuse andmise korras sätestatavatele nõuetele, mis on erinevad, sõltuvalt toetatavast tegevusest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt toetatakse erametsaomanikke, metsaühistuid või konsulente. § 2 p 4 – MS-i § 10 lisatavas lõikes 52 sätestatakse, et tegevusi toetatakse sihtotstarbeliselt rahast, mis laekub raadamisõiguse tasust. § 2 p 5 – MS-i § 32 täiendatakse lõikega 4, millega sätestatakse, et lõike 2 punkti 4 alusel kavandatud raadamise eest tasutakse raadamisõiguse tasu vastavalt KeTS-ile. 6 RT I, 22.03.2023, 17 § 2 p 6 – MS-i § 41 lisatava lõikega 82 reguleeritakse metsateatise registreerimist. Metsateatist ei registreerita enne kui raadamisõiguse tasu on makstud. Keskkonnaamet väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate 15 tööpäeva jooksul metsateatise esitamisest, mis annab piisava aja teatise kontrolliks. § 3 sätestab seaduse jõustumise aja, milleks on kavandatud 2024. aasta 1. juuli, mis võimaldab arvestada maksukorralduse seaduse §-s 41 sätestatut. 4. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 2024. aasta 1. juuli. Seaduse jõustumiseks kindla kuupäeva sätestamine võimaldab edaspidi selgemini eristada enne käesolevas eelnõus olevate muudatuste jõustumist ja pärast muutmist tehtud toiminguid ja esitatud taotlusi. Samuti võimaldab seaduse kindel jõustumiskuupäev selgelt jälgida, et keskkonnatasusid puudutavate muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääksid maksuseaduse jõustumiseks vajalikud kuus kuud. 5. Eelnõu mõju Muudatus: Metsamaal raadamisõiguse tasu kehtestamine ja metsaseaduse alusel antavate toetuste laiendamine eesmärgiga kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsinikusidumise võime kahanemist maakasutussektoris. Muudatuse sihtrühmad: raadamisega seotud tegevust kavandavad arendajad ja metsaomanikud, toetuse taotlejad, raadamise ja sihtotstarbelise toetusega seotud riigiasutused. Lähtudes metsaseadusest ja metsanduse arengukavast7 tuleb metsamaa pindala kahanemist pidurdada. Eesti metsamaa pindala on praegu aastaraamatu „Mets 2020“ 8 andmetel ligi 2,3 miljonit hektarit. Samuti on aastateks 2026–2029 liikmesriikidele seatud kasvuhoonegaaside sidumise eelarve ja aastaks 2030 on LULUCF sektorile seatud suhteline kasvuhoonegaaside sidumise eesmärk, mille järgi peab Eesti baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine) võrreldes suurendama kasvuhoonegaaside sidumist 434 kilotonni CO2 ekvivalendi võrra. Sektori kohustus siduda kasvuhoonegaase suureneb märkimisväärselt ja sihttasemete saavutamiseks tuleb võtta lisameetmeid. Lähiaastatel plaanitavate raadamiste pindala on ligikaudu 20 000 hektarit, mille moodustavad: ▪ pärandniitude taastamine (praegustel andmetel taastatakse aastaks 2027 kuni 1200 hektarit); ▪ eriplaneeringud kokku ligikaudu 11 000 hektarit (Kaitseväe polügoonid 9500 ha, RailBaltic 750 hektarit (ilmne alahinnang); ▪ Viru Keemia Grupi tootmisjäätmete prügila (220 hektarit); ▪ Viru Keemia Grupi puidutehas (160 hektarit); ▪ tuule- ja päikesepargid jm. Lisanduvad raadamised detailplaneeringute tõttu (uuselamurajoonid jm uusarendused). EL plaanib 2030. aastaks istutada kolm miljardit puud (The #3BillionTrees Pledge – European Commission9) – üle-euroopaline algatus, mis on osa jõupingutustest EL-i metsade rajamisel ja kliimamuutustega võitlemisel, on kasulik kliimale, aitab parandada metsade tervist, tugevdab 7 Silmas on peetud nii eelmist „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ kui ka koostatavat „Metsanduse arengukava aastani 2030“. 8 Mets 2020 [aastaraamat]. Tallinn: Keskkonnaagentuur 9 https://environment.ec.europa.eu/strategy/biodiversity-strategy-2030/3-billion-trees_en maapiirkondi ja aitab linnasid rohelisemaks muuta. Nimetatud algatusega kaasneb tegevuskava, mis aitab tagada, et kõik puude istutamiseks tehtud jõupingutused avaldavad positiivset mõju kliimale, keskkonnale, linnadele ning kõigi EL-i kodanike tervisele ja heaolule. Metsastamise soodustamine selle toetamise kaudu aitab selle eesmärgi täitmisele kaasa. Muudatusel on mõju looduskeskkonnale. Muudatus mõjutab looduskeskkonda, ja aitab kaasa metsa pindala vähenemisele raadamise tõttu, toetades selleks vajalikke tegevusi. Lähtudes metsaseadusest ja metsanduse arengukavast10 tuleb vältida metsamaa pindala kahanemist. Lähtuvalt kliimaeesmärkidest peab maakasutussektor olema süsinikku siduv ja süsinikuvaru säilitav. Ühest küljest tagab kehtestatav raadamisõiguse tasu maakasutussektoris kliimasõbralike tegevuste toetamiseks, teisest küljest suunab tegevusi kavandama nii, et nende käigus metsa ei raadataks või tehtaks seda võimalikult vähe. Muudatus toetab kasvuhoonegaaside sidumise ja kliimaeesmärkide täitmist pikaajalises perspektiivis. Muudatusel on mõju majandusele. Raadamisega seotud tegevust kavandavate arendajate ja metsaomanike jaoks kallinevad tegevused, mille käigus on vaja teha raadamist. Raadamisõiguse osakaal metsamaterjali hinnast sõltub konkreetsest raiutavast metsast, samuti hetke turuolukorrast. Arvestades, et metsaomanikul, kes teeb (lage)raiet, on seadusest tulenev kohustus metsa uuendada ja seega kanda ka selleks vajalikud kulud, on raadamisõiguse tasul teatud osas võrdsustav mõju. Edaspidi peavad kõik metsa raiuvad isikud, sõltumata, kas tegemist on raadamisega või raiega mille järel metsa majandamine jätkub, tegema võrdselt kulutusi metsa taastumise tagamiseks – kas metsamajandamismeetmete kaudu (uuendamise kohustus, kohustus jätta teatud osa puid kasvama jms) või tasu maksmise kaudu, millest toetatakse vastavate meetmete rakendamist. Tasumäärad kehtestatakse raadatava metsa ühe hektari kohta, seejuures on alammääraks 4000 eurot ja ülemmääraks 7000 eurot. Lisaks kaasneb muudatusega halduskoormuse suurenemine lisanduvate kohustuste tõttu ja pikeneb raadamiseks esitatud metsateatise menetlusaeg. Raadamisõiguse tasu nõude kehtestamisega kaasneb kohustus tasu maksta enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaregistris. See pikendab teatud määral metsateatise menetlusaega. Kuna raadamisõiguse tasu kehtestatakse konkreetse määrana ja tasu arvutamine seisneb selle korrutamises raadatavate hektarite arvuga, ei ole tasu arvutamiseks vajalik aeg märkimisväärne. Menetluse kestus sõltub seega pigem ajast, mis kulub metsateatise esitajal tasu maksmiseks. Kokkuvõttes ei ole tasu maksmisega seotud menetlusele kuluv lisaaeg oluline. Ajakulu vähendamiseks ja menetluse lihtsustamiseks on kaalumisel IT-arendused metsaregistris. Muudatusel on mõju riigiasutuste töökorraldusele. 10 Silmas on peetud nii eelmist, „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“, kui ka koostatavat „Metsanduse arengukava aastani 2030“ Kasvab Keskkonnaameti töökoormus seoses meetme rakendamisega, nagu raadamisõiguse tasu arvutamine. Eelduslikult tuleb lisaks luua üks täiendav peaspetsialisti ametikoht. Peaspetsialist hakkab menetlema kõiki Eestis raadamistega seotud metsateatisi (vt tabel 1) koos vajaliku raadamisõiguse tasu arvutamisega ning metsateatise esitajale maksekorralduste edastamisega. Tabel 1. Aastatel 2020–2022 esitatud raadamise teatiste arv ja raadatud metsamaa pindala (ha) Aasta Teatiste arv Pindala 2020 4508 4377 2021 2984 3418 2022 3233 3721 Kui arvestada taastuvenergia ehitiste ehitamise intensiivistumisega, võib prognoosida metsateatiste arvu kasvu. Kasvab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus töökoormus seoses toetuse andmisega metsaseaduse alusel. Laekunud raadamisõiguse tasu suurusest sõltub toetuse jagamise maht. Töökoormus suureneb toetuste menetlemise ja kontrollimise perioodil. Toetuste tulemuslikkust kontrollivad piirkondlikud välispetsialistid. Raadamisõiguse tasu suurusesse on juba arvestatud ka halduskulu, mis katab ära lisavajaduse tööjõu järele. 6. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse termineid järgmises tähenduses. metsastamine – mittemetsamaale kliima- ja elurikkuse eesmärke arvestav uue metsa rajamine, et osaliselt korvata metsamaa raadamise tõttu kahanenud süsinikuvaru ja -sidumine. 7. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb ette valmistada KeTSi § 81 alusel kliimaministri kehtestatav määrus „Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäär“. Samuti tuleb muuta keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrust nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“. Määrusesse lisatakse toetuse saamise nõuded. Kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Kooskõlastamine ja kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maa-ametile, SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Erametsaliidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Taastuvenergia Kojale ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule.  Seletuskirja lisa Rakendusaktide kavandid EELNÕU xx.xx.xx KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2024 nr Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäär Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 81 lõike 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ning selle alusel arvutatud raadamisõiguse tasu määr. § 2. Raadamisõiguse tasu määra arvutamine (1) Raadamisõiguse tasu määra arvutamisel lähtutakse keskmisest Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku kohta, keskmisest metsamaa süsiniku sidumise potentsiaalist pindalaühiku kohta ja kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul. (2) Keskmine Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku kohta saadakse ….. (3) Keskmine metsamaa süsiniku sidumise potentsiaali pindalaühiku kohta on …. (4) Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmise turuhinna arvutamisel võetakse aluseks …… (5) Arvutamisel kasutatakse järgmist valemit: … § 4. Raadamisõiguse tasu määr Raadamisõiguse tasu määr on … eurot raadatava metsa hektari kohta. § 5. Raadamisõiguse tasu määra muutmine Raadamisõiguse tasu määr vaadatakse käesoleva määruse §-s 2 sätestatud metoodika alusel üle kord kahe aasta jooksul, vajadusel muutes käesoleva määruse § 4 sätestatud määra. § 5. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub …. Kristen Michal Minister Keit Kasemets Kantsler  EELNÕU xx.xx.xx KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2024 nr Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10 lõike 11 alusel. § 1. Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruses nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) metsaseaduse § 10 lõike 1 punktis 7 nimetatud toetust võib saada eramaaomanik, kes vastab käesoleva määruses sätestatud toetuse saamise nõuetele;“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) .... „; 3) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) kliima- ja elurikkuse eesmärke täitva metsastamise, kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemide taastamise, struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste, süsinikuvaru säilitavate ning kliimamuutustele vastupidavate majandusmetsade kujundamiseks looduslähedasema metsamajandamise praktikate rakendamise, kuivendusmõjude leevendusvõtete rakendamise ning metsamajandamisel turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamist toetavateks tegevusteks antav toetus;“; 4) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 134 järgmises sõnastuses: „§ 134. Kliima- ja elurikkuse eesmärke täitva metsastamise, kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemide taastamise, struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste, süsinikuvaru säilitavate ning kliimamuutustele vastupidavate majandusmetsade kujundamiseks looduslähedasema metsamajandamise praktikate rakendamise, kuivendusmõjude leevendusvõtete rakendamise ning metsamajandamisel turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamist toetavateks tegevusteks antav toetus ……“. § 2. Määruse jõustumine Kristen Michal Minister Keit Kasemets Kantsler  Justiitsministeerium 04.09.2023 nr 1-4/23/4041 Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõu Esitame kooskõlastamiseks keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 7. septembriks 2023, kuna eelnõu on kiireloomine. Eelnõu on seotud riigieelarve laekumistega ning peab seetõttu liikuma koos riigieelarveseaduse paketiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu 2. Seaduse eelnõu seletuskiri Sama: Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskuse, Maa-amet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Maret Parv, 626 0726 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231