.
Riigikantselei 18.09.2023 nr 5-11/23/3252
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe
kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi
ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Lisa: RO JEF 2024 eelnõu.docx
RO JEF 2024 seletuskiri.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 15.09.2023 RIIGIKOGU OTSUS K aitseväe kasutamin e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ü hendekspeditsiooniväe koosseisus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada vajaduse korral k uni 24 kaitseväelasega alates 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2024 . aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ü hendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava l sõjalise l operatsiooni l ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva l muu l rahvusvahelisel sõjalise l operatsiooni l. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 23 Esitab Vabariigi Valitsus 20 23 nr
Riigikogu otsuse „ K aitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus ” eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsus e eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF ) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Markus Holst (m a rkus.holst @kaitseministeerium.ee ), vastutav jurist on Markus Hallang (
[email protected] ). Ühendekspeditsioonivägi JEF on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, milles on täna 10 liiget – Eesti , Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani , Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. JEF-i moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid , mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel . Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas , Kaug -Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas , tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. JEF-i kaitseministrid on regulaarselt kinnitanud JEF-i rolli ja ülesanded ning andnud suunised edasiseks tööks. 28. juunil 2018 allkirjastasid liikmesriikide kaitseministrid JEF-i lõpliku koostöö kokkuleppe , veebruaris 2020 NATO kaitseministrite kohtumise äärealal poliitilise deklaratsiooni, milles rõhutasid JEF-i ja NATO koostöö olulisust ning juunis 2021 poliitilise suunise, milles kinnitati üle JEF-i roll Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas. Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla kiire reageerija konflikti korral Põhja- Euroopas ja kitsamalt ka Balti riikides. Samas võivad Eesti k aitseväe lased JEF-i koosseisus tegutseda globaalselt. JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest suurimad on olnud JEF-i õppus Baltic Protector 2019 Läänemerel ja Balti riikides , operatsioon Expone Läänemerel 2021 . aasta märtsis , õppus Joint Protector 2021 . aasta septembris Rootsis ja 2022 . aasta septembris Taanis ning õppus ASGARD 2023 . aasta juunis Islandil. Seoses Venemaa 24. veebruaril 2022 algatatud täiemahulise agressiooniga Ukraina vastu hoogustus JEF-i tegevus nii poliitilisel kui sõjalisel tasandil, mis on väljendunud mitmetes valitsusjuhtide ning kaitseministrite kohtumistes. J EF liidrid ja kaitseministrid on üksmeelselt mõistnud hukka Venemaa kallaletungi Ukrainale ning arutanud sõja mõjusid Euroopa julgeolekuarhitektuurile ja regiooni julgeolekule, Ukraina sõjalist ja mittesõjalist toetamist ning Venemaale karmide sanktsioonide kehtestamise vajalikkust. JEF kaitseministrid on teinud lauaõppusi ning heaks kiitnud sõjaliste tegevuste kavad, mis tugevdavad veelgi JEF-i riikide koostegutsemisvõimet ja valmidust vastata pingestuvale olukorrale Läänemere ja Kaug -Põhja regioonis. 13. juunil 2023. aastal toimunud JEF kaitseministrite kohtumisel arutati JEF-i rolli hübriidohtude ennetamisel ning erilist tähelepanu pöörat akse edaspidi ka veealuse ja avamere infras truktuuri kaitsmise aspektidele. Eesti panus Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaits e- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas , Kaug -Põhjas ja Põhja-Atlandi regioonis . Samuti on osalemine JEF- is Eesti jaoks loom ulik jätk väga heale ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele koost ööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi üha tugevnev sõjaline kohalolek Eestis NATO lahing u grupi raamriigina. Lisaks on Ühendkuningriik on otsustanud määrata kriisi ning sõja ohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse siirmiseks täiendava lahinguvalmiduses brigaadi , mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. JEF võimaldab ka jätkata ja süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneri ga. Samuti on JEF välja arendamas sõjalisi tegevusvariante, mis Eesti eesmärkide kohaselt toetaksid koherentselt nii NATO regionaalsete kui rahvusliku kaitseplaani elluviimist. Kaitseväele tähendab JEF potentsiaalselt olulist operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit . 2024. aastaks taotleme Riigikogult mandaati panustamise jätkamiseks kokku kuni 24 kaitseväelasega , kelle täpsem sõjaline ekspertiis sõltub JEF vajadustest. Varasematel aastate l on Eesti JEF-i jaoks andnud valmidusse näiteks demineerimise, meditsiini, strateegilise kommunikatsiooni ja õhuoperatsioonide meeskonnad ning toe tuselemendid. JEF-is osalemise otsustamine Põhiseaduse § 128 lõike 1 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Põhiseaduse § 128 lõiget 1 täpsustab riigikaitseseadus (edaspidi RiKS ), mille § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseis us enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning tegevväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda. JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti kaitseminister otsustab Eesti osalemise konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse alusel ja vastavalt RiKS-i § 34 lõike le 6 kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeh ele. Panustamisega seotud kulu Valmidusperioodiga seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriu mi valitsemisala eelarvest. Kaitseväelaste lähetamise täp ne kulu JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile panustamisel sõltu b operatsiooni tüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimalik u lisakulu katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks K aitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega . Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.