.
Riigikantselei 18.09.2023 nr 5-11/23/3251
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe
kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Lisa: RO NATO valmidusüksused 2024 eelnõu.docx
RO NATO valmidusüksused 2024 seletuskiri.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 15.09.2023 RIIGIKOGU OTSUS K aitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada v ajaduse korral kuni 76 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) , liitlaste reageerimisjõudude ARF (Allied Reaction Force) ja alaliste mereväeüksuste SNF (Standing Naval Forces) koosseisus alates 202 4. aasta 1. jaanuarist kuni 2024 . aasta 31. detsembrini Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 23 Esitab Vabariigi Valitsus 20 23 nr
Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami n e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsus e eelnõu võimaldab panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ( NATO ) valmidusüksuste koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Markus Holst ( markus.holst @kaitseministeerium.ee ) ning vastutav jurist on Markus Hallang (
[email protected] ) . NATO reageerimisjõud NATO reageerimisjõudude ( NATO Response Force , NRF ) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on olnud NATO kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis nii kriisireguleerimise kui kollektiivkaitse ülesandega . NRF-il on võtmeroll NATO kollektiivkaitse - operatsioonide läbiviimisel . Septembris 2014 otsustati NATO tippkohtumisel Walesis NRF-i suurendada ja ajakohastada. Selleks otsustati luua kiires valmiduses olev reageerimisjõud ( Very High Readiness Joint Task Force , VJTF ) , mis koosneb u mbes 5000-liikmelisest maaväekomponendist, lisaks mere- , õhu- ja erivägede komp onentidest . Ühtlasi otsustati 24. juunil 2015. aastal toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel suurendada NRF-i isikkoosseisu 40 000 sõjaväelaseni. Seoses Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 aktiveeris Põhja-Atlandi Nõukogu esmakordselt NRF-i alliansi kaitseks ning selle erinevaid kiires valmiduses osiseid siirati heidutuse ja kaitse eesmärkidel liitlasriikide territooriumile. Seoses NATO uue väemudeli (NATO Force Model, NFM) kinnitamisega NATO kaitseministrite kohtumisel 2022. aasta veebruaris kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul NRF ja NATO valmidusinitsiatiiv (NATO Readiness Initiative, NRI ). Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses läbi viima sõjalisi operatsioone nii SACEURi vastutusala sees kui väljas. Senises NATO vägede süsteemis NRF - i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused ( NATO Standing Naval Forces , SNF ) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrges se valmidus se . Nad ei kuulu küll alaliselt ARF - i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF - i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada. Eesti panus Eesti on varem panustanud NRF-i SNF - i koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. Aastatel 2016–2018 panustas Eesti uuendatud NRF-i jalaväekom panii ja sel le toetuselemendiga. Aastal 2023 on NRF-i valmiduses 95 Eesti kaitseväelast (miinijahtija, staabiohvitserid ja erioperatsioonide üksus). Eesti soovib NRF-i lõppemisel jätkata panustamist NATO valmidusüksuste SNF ja ARF koosseisus sarnases mahus (miinijahtija, staabiohvitserid erioperatsioonide ja õhuosaväe juhatustes ning erioperatsioonide sihtüksus), millega demonstreerib solidaarsust oma liitlaste vastu ning valmidust panustada NATO kollektiivkaitsesse 360 kraadi põhimõttest lähtuvalt. Seejuures on oluline märkida, et Eesti miinijahtija soovitakse anda alaliselt SNF-i valmidusse, kuid seda ollakse valmis vajadusel kasutama ka ARF - is. 2024. aastal soovib Eesti NRF-i raames anda valmidusse kuni 76 kaitseväelast . Pärast NRF lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse, kuhu kuuluvad nii SNF kui ARF , kuni 76 kaitseväelasega (miinijahtija, staabiohvitserid erioperatsioonide ja õhuosaväe juhatustes nin g erioperatsioonide sihtüksus). Kuna miinijahtija antaks valmidusse SNF koosseisus, kuid seda saaks vajadusel kasutada ka ARF-is , siis küsime Riigikogult SNF ja ARF jaoks ühist mandaati. Alates 2024. aastast lõpetatakse osalemine NRI-s , sest senine Scoutspataljonil põhinev panus soomusjalaväekompanii ning toetuselemendiga ei ole enam võimalik ega põhjendatud. Scoutspataljoni inimressurss kulub suuresti vähendatud jalaväekompanii mehitamiseks operatsioonil Inherent Resolve. Lisaks peatavad Suurbritannia ja Taani vastavalt oma brigaadi ja pataljoni osaluse NRI-is , mille koosseisu kuulus ka Eesti kompanii. NATO valmidusüksustes osalemise otsustamine Põhiseaduse § 128 lõike 1 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Põhiseaduse § 128 lõiget 1 täpsustab riigikaitseseadus (edaspidi RiKS ), mille § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning Kaitseväe koosseisu liikmete piirarvu . Eelnõu ei reguleeri Kaitseväe kasutamist kollektiivkaitseoperatsioonil, sest RiKS-i § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu. Põhja-Atlandi leping on hetkel ainus Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping, kus on seda põhimõtet nimetatud. Kui tekib vajadus kollektiivse enesekaitse operatsioonis osaleda, siis annab üksusele korralduse alustada operatsioonil osalemist Vabariigi Valitsus (RiKS-i § 33 lõige 2) kaitseminist r i ettepanekul. Sel juhul ei ole Vabariigi Valitsus seotud ka eelnõus toodud piiranguga kaitseväelaste arvu osas. NRF-i, ARF-i ja SNF-i rakendamisel , muudel juhtudel kui kollektiivkaitseoperatsioon , annab kaitseminister Riigikogu otsuse alusel ja RiKS-i § 34 lõike 6 järgi kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Panustamisega seotud kulu 2024. aastal on NRF ja ARF/SNF osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt 1 087 010 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Kaitseväelaste lähetamine valmidusperioodi jooksul NRF-i , ARF-i ja SNF-i koosseisu s sõjalisele operatsioonile võib kaasa tuua lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Kulu suurus sõltu b muuhul gas operatsioonitüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimalik u lisakulu katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi NRF-i koosseisus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks K aitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.