.
Riigikantselei 14.09.2023 nr 5-11/23/3250
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe
kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi
Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Lisa: RO NMI 2024 eelnõu.docx
RO NMI 2024 seletuskiri.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 15.09.2023 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1 . Pikendada alates 2024 . aasta 1. jaanuarist Riigikogu 20 22. aasta 7 . detsembri otsuses „ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis “ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2 024 . aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isik koosseisu ülempiiri kuni kolme kaitseväelaseni . 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isik koosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate teenistujate saabumisest Iraaki. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 23 Esitab Vabariigi Valitsus 20 23 nr
Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis “ SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitsemi nisteeriumi poliitika planeerimi se osakonna nõunik Markus Holst (markus.holst @kaitseministeerium.ee) ning vastutav jurist on Markus Hallang (
[email protected] ). NATO Mission Iraq Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.- 12. juulil 2018. aastal Brüsselis loodi väljaõppe missioon ( NATO Mission Iraq - NMI ) vastuseks Iraagi valitsuse palvele veebruarist 2018 toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist ning osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga. NATO mittelahinguline välja õppe- ja nõustamis missioon käivitati Bagdadis oktoobris 2018. NMI tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt , aid a tes Iraagil üles ehitada kestlikud , läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid , et suurendada nende võimekust terr orismivastases võitluses, ISIS - e tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, kaasa arvatud Iraagi k aitseministeeriumit, r iikliku julgeolekunõuniku bürood ning peaministri bürood, ning koolit ab välja Iraagi instruktor e id väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides. NMI on pakkunud koolitusi järgmistes valdkondades: improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks tegemine, sõjaline meditsiin, pioneeride ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja hooldus , tsiviil-sõjaline koostöö . NMI edendab kõigis oma tegevustes kaasavat lähenemist, soolise võrdõiguslikkuse ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste põhimõtteid. Professionaalse kaitsesektori olemasolu on vajalik Iraagi ja piirkonna stabiilsusele laiem alt ning Iraagi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. NMI juhtriigiks on alates 2023. aasta maist Hispaania, kes võttis selle rolli üle Itaalialt. NMI-s osalevad kõik 31 NATO liikmesriiki ning partnerriikidest Rootsi ja Austraalia. 2021. aasta veebruaris kinnitasid NATO kaitseministrid üle toetuse Iraagile ja otsustasid vastavalt Iraagi valitsuse taotlusele laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude väljaõp etamisel , kiites heaks NMI muudetud operatsiooniplaani. Lisanduvate ülesannete põhifookus on Iraagi julgeolekuinstitutsioonide ja –õppeasutuste juhtiva tasandi nõustamisel ja väljaõppel. NMI tegevusulatus võib laieneda Suur-Bagdadi piirkonnast väljapoole, kuid on selgelt piiritletud Iraagi valitsuse vahetu kontrolli all olevate aladega. Kohandamine toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku nõuniku bürooga ning US A juhitava rahvusvahelise ISIS-e vastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve ( Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve , CJTF-OIR) . Koostöö CJTF- OIRi ja NMI vahel on hea . NMI nõusta b Iraagi strateegilist tasandit ning CJTF-OIR peamiselt Iraagi relvajõudude operatiivtasandit ehk Iraagi ühendoperatsioonikeskust ja peaministri juures as uvat rahvuslikku operatsioonide keskust. Ameerika Ühendriigid jätkavad ka NMI toetamist vajalike võimalditega . Lisaks koordineeritakse NMI tegevusi ÜRO ja Euroopa Liidu toetus- ja nõustamismissioonidega Iraagis ( United Na tions Assistance Mission for Iraq , United Nations Development Programme Iraq , European Union Advisory Mission in Iraq ) ning Iraaki kahepoolsete kokkulepete alusel toetavate riikidega, et tagada rahvusvahelise kogukonna toetus operats ioonile. NMI senist tegutsemist võib pidada võrdlemisi edukaks, sest Iraagi julgeolekuolukord on paranenud ning terrorirünnakuid on olnud võrreldes eelnevate aastatega oluliselt vähem. Missioonil on ka Iraagi peaministri tugev toetus. ISIS-e vastase võitluse tõhustamiseks on Iraagi valitsuse soov laiendada NMI nõuandvat rolli Iraagi siseministeeriumi valitsemisalasse. Seetõttu alustati 2023. aasta märtsis NATO operatsioonide komitees sellel teemal läbirääkimisi. NMI laiendamisel lisanduk s missiooni senisele fookusel e föderaalpolitsei reformi toetamine, et muuta see sõjalisest tsiviilseks struktuuriks . NMI laiend amine Iraagi siseministeeriumis haldusalasse ei suurenda olulisel määral missiooni koosseisu , sest lisanduks maksimaalselt 10 inimest . Samuti ei nõuaks see märkimisväärselt lisaraha, sest praegusesse baasi mahuks ära ka suurenenud isikkoosseis. Eesti panus Eesti osalemine NMI-s on kooskõlas Eesti julgeoleku- ja välispoliitiliste prioriteetidega. Läbi osalemis e operatsioonil Iraagis aitab Eesti aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamise l e , NATO kollektiivse julge oleku tugevdamisel e ning seeläbi toetab Eesti liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Eesti panuse jätkamine NATO koormajagamisse globaalse julgeoleku kontekstis on jätkuvalt vajalik. Eesti alustas 2017. aasta novembris panustamist NATO tollasesse operatsiooni NATO Training and Capacity Building Activity in Iraq , lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväela s e. 2019. aasta esimesel poolaastal lähetas Eesti NMI- sse ühe sõjaväepolitseiniku , aasta teisel poolel oli Eesti panustamisel paus . Seoses NMI väljaõppetegevus e ajutise peatamisega ei saanud Eesti staabiohvitser 2020. aastal Iraa g i s oma teenistusülesandeid NMI-s täitma asuda. 2021 . aasta esimesel poolaastal panustas Eesti NMI-s staabiohvitser i ga ning aasta teisel poolel panustati lisaks staabiohvitserile kuus kuud Taani üksuse koosseisus 36-l iikmelise väekaitserühmaga . 2022 ja 2023 . aastal oleme panustanud NMI-s ühe staabiohvitseriga, kelle ülesanneteks on peamiselt väljaõppealane nõustamine ja kvaliteedi kontrollimine ning kaitseplaneerimise toetamine. Eesti soovib 2024. aastal jätkata NMI- sse panustamist ühe staabiohvitseriga. Tagamaks Eesti valmidus t vajadusel suurendada panust NATO operatsioonide raames, taotleme mandaati panustamiseks kuni kolme kaitseväelasega. Õiguslikud alused NMI -l osalemise riigisiseseks õiguslikuks aluseks on riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS ) § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS § 34 lg 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil NMI eraldi otsusega. Iraagis tegutsemise õiguslikuks aluseks on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile, milles kutsutakse riike osalema ISIS-e vastases võitluses, ning Iraagi peaminister Haider al-Abadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kiri NATO-le . Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palusime aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, omistades neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel on teenistus- või diplomaatiline pass. Panustamisega seotud kulu 2024. aastal on operatsioonil NMI osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt 113 458 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.