Toetuskiri DeSERVe projektile (CEF MilMob)

DeSERVe projekti tutvustus Projekti nimetus “Development of strategic dual-use transport links in Southern Estonia – Reconstruction of Valga-Koidula railway” Akronüüm: DeSERVe Lõuna-Eesti strateegiliste kaheotstarbeliste transpordiühenduste arendamine – Valga-Koidula raudtee rekonstrueerimine Taotleja AS Eesti Raudtee (EVR), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) organisatsioon EVR ja RKIK on toetuse koostamisse kaasanud lepingulise partnerina: SYMBIOS Funding & Consulting GmbH, Kriegsstr. 85, D-76133 Karlsruhe Projekti asukoht Eesti, Valga - Koidula liin Osa TEN-T üld- või Jah põhivõrgust Millisest CEF vooru 2023 CEF Transport Military Mobility call for proposals tegevusest on kavas Link: 2023 CEF Transport Military Mobility call for proposals raha taotleda? (europa.eu) Projekti maksumus on ca 21.09.2023 (toetuste 70 miljonit eurot (täpne esitamise lõplik Maksumus maksumus selgub taotluse tähtaeg), tööd peavad esitamise ajaks, 21.09.23) Ehituse olema valmis 50% (works) või 31.12.2027. CEFi toetusprotsent uuringute Riik - vahendid on kavas (studies) taotleda kui projekt saab teostamise Omafinantseeringu positiivse rahastusotsuse aeg allikas EU poolt. Ministeeriume on projektist ja võimalikust eelarvest eelinformeeritud. Projekti lühikirjeldus Kirjeldada projektiga kavandatavaid tegevusi. DeSERVe projekt keskendub infrastruktuuritöödele, mille eesmärk on rekonstrueerida 88km ulatuses olemasolev Valga-Koidula raudteeliin sh uuendada sellele jäävad raudteeülesõidukoha (18), uuendada olemasolevaid ning ehitada uued platvormid (5) koos parkimisalaga, ehitada Sõmerpalu jaama uus mitmeotstarbeline 2 militaarvaldkonnale ja ettevõtetele vajalik laadimisala (ca 40 000m ) koos uue avalikku kasutusse jääva teega (ca 2,1 km) ning uus harutee (ca 4 km) Sõmerpalu jaamast tootmisettevõteteni. Projekti töödega saab alustada 21.09.2023, mil on projekti esitamise tähtaeg ning tööd peavad olema lõpetatud 31.12.2027 seisuga. 1 Projekt koosneb 5-st tööpaketist: Tabel 1. Projekti tööpaketid Valga - Koidula raudteeliin asub Valga- ja Võrumaal ning läbib Valga, Antsla, Võru, Setomaa valda ja Võru linna. Praegu kasutatakse seda liini vähe ja kui, siis ainult kaubarongide jaoks, kuid kaubavedu ei ole hetkel kuigi efektiivne, kuna kogu liinil on piiratud kiirused (30-50km/h). Reisirongid liiguvad vaid Tartust Koidulani ning sealt Piusale ja tagasi. Ülejäänud Valga- Koidula liinil reisiliiklus puudub. Joonis 1: Eesti Raudtee taristu (Valga-Koidula liin märgitud kollasega) Madalast kiirusest tulenevalt ei ole raudtee praegusel kujul reisijate ja kauba jaoks ei kasutatav ega atraktiivne. Teine oluline projekti aspekt on seotud asjaoluga, et Valga-Koidula liin asetseb täpselt Nursipalu harjutusväljaku läheduses (logistiliselt lähim jaamadest on Sõmerpalu). 2 Sõjalises plaanis on võimaldaksid täiustatud rajatised sõjaväesõidukeid ja varustust otse õppuse ala lähedale maha laadida. Mõne kilomeetri kaugusel raudteeliinist asub Võru raudteejaam, mis asub Kuperjanovi jalaväepataljoni kõrval Taara kasarmus – 2. jalaväebrigaadi üks peamisi asukohti. Järelikult on projekti sõjalisele valdkonnale selgelt väärtuslik. Raudtee on amortiseerunud ja kiiruste tõstmine sellel praegusel kujul pole ohutuse seisukohalt mõeldav. Töödega on soovitatav alustada esimesel võimalusel, enne kui raudtee ei pruugi enam olla rekonstrueeritav. Hetkel puudub AS-il Eesti Raudtee rahaline suutlikkus iseseisvalt selle liini uuendamise eest täies mahus tasuda, kuid 50% EL-i toetus aitaks seda tõenäolisemalt realiseerida ja annaks olulist väärtust nii militaarsektorile, kohalikele ettevõtetele kui reisijatele. Valga-Koidula liin on hetkel ainus sellises seisukorras Eesti Raudtee infrastruktuuri osa, teised Eesti Raudtee taristuliinid on paremas seisukorras või parendusprojektidega kaetud või planeeritud. Projekti otseseks eesmärgiks on tagada Valga – Koidula raudteelõigu seisund vastavuses kehtivate nõuetega raudteeliikluse ohutuse, mugavuse ja kvaliteedi kasvu osas ning rongide lubatava suurima kiiruse tõstmisega. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks teostatakse liinile jäävatel raudteelõikudel vastavalt konkreetse lõigu tegelikule tehnilisele vajadusele raudtee pealisehitise ning selle rajatiste korrastamine või kapitaalremont. Projekti väljundiks on nõuetele vastav ohutut ja mugavat rongiliiklust võimaldav pikkrööbastega raudtee, millel rongide suurim lubatud sõidukiirus on 120 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele. Kapitaalremonditavatel lõikudel (tööpakettide 2 ja 3 tööd) vahetatakse olemasolevad R65 tüüpi rööpad kas täies mahus uute 60E1 tüüpi pikkrööbaste vastu või taaskasutatakse olemasolevad kõlblikud R65 tüüpi pikkrööpad, vahetatakse täies mahus liiprid ja ballast, korrastatakse ja tihendatakse/tugevdatakse muldkeha, korrastatakse raudteeäärsed kraavid ja drenaažisüsteemid, osaliselt rekonstrueeritakse raudtee muldkeha läbivad truubid. Projekti tööde mahud on järgmised:  Raudtee kapitaalremont – ca 88 km  Pöörmete vahetus peateedel – 13 tk  5-e uue reisijate ooteplatvormi rajamine Karula, Antsla, Sõmerpalu, Võru ja Lepassaare jaamadesse  18 raudteeülesõidukoha rekonstrueerimine ja automaatse foorsignalisatsiooniga varustamine - Ratsimäe, Mürgi, Karula, Tuulemäe, Anne, Antsla, Vaabina, Kurenurme, Hänike, Sõmerpalu, Nursi, Vagula, Võlsi, Võru, Husari, Otsa, Lepassaare, Veski ülesõidud Sõmerpalu jaama rajatava laadimisala skeem (tööpakett 4): Joonis 2. Sõmerpalu jaama rajatava laadimisala ja avalik tee Rajatava laadimisala skeem on loodud kaasates aruteludesse nii kohaliku omavalitsuse ja militaarvaldkonna esindajaid (Kaitsevägi, RKIK) kuid kohalikke ettevõtteid. Selliselt rajatuna 3 on laadimisala kõigile osapooltele kasutamiseks sobiv ja ligipääsetav, loodav tee saab olema kasutamiseks kõigile liiklejatele. Nii seda kui järgmise tööpaketi lahendust tutvustasid EVR-i, RKIK-i ja Kaitseministeeriumi esindajad Võru Vallavolikogule 18. augusti 2023 ning said positiivse toetuse projektiga edasiliikumiseks. Projekti raames rajatakse ka harutee Sõmerpalu jaamast tootmisettevõteteni (tööpakett 5): Sa 4 km pikk rajatav harutee algab Sõmerpalu jaamast ja kulgeb tootmisettevõtete lähedale (Toftan AS, AS Graanul Invest), see kulgeb esialgse eskiisi järgi praegustel RKM aladel. Raudteetaristu koos laadimisalaga, mis on vajalik neile tootmisettevõtetele ja asub nende endi ja eramaadel, ei ole projekti osa kuid selle planeerimise ja rajamise osas on tootmisettevõtted väljendanud valmisolekut see ise planeerida ja oma vahenditest välja ehitada. Selle skoobivälise projekti osana on kavas luua ka väiksem avalikuks kasutuseks mõeldud laadimisala. Projektile on ühise kirjaliku toetuskirja esitanud AS Graanul Invest, Toftan AS, Combilink OÜ ja Barrus AS. Joonis 3. Rajatava Mustassaare harutee skeem Tööpakett 1 raames korraldatakse kogu projekti koordineerimine ja projektijuhtimine – see sisaldab projekti organisatsiooni kuuluvate rollide ajalist ja sisulist panust projekti õnnestumisse. Probleemid Milline on hetkeolukord ja probleem, mida projektiga lahendatakse? Olemasolev olukord Valga – Koidula raudteeliin paikneb Valga ja Võru maakonnas ning läbib Valga, Antsla, Võru, Setomaa valdasid ja Võru linna.  Raudteeliinil paikneb lisaks Valga ja Koidula jaamadele 5 väiksemat jaama – Karula, Antsla, Sõmerpalu, Võru, Piusa.  Reisijate peatused ja nõuetekohased ooteplatvormid on ainult Koidula ja Piusa jaamades, suvisel perioodil sõidab nende jaamade vahel 2x päevas reisirongiliiklus. Ülejäänud liinil toimub terves ulatuses kaubarongiliiklus.  Liinil on 18 ülesõidukohta ja 10 ülekäigukohta.  Valga – Koidula liinil puudub kontaktvõrk. Teede tehniline seisukord on kehv, kehtestatud on kiirus 60 km/h reisi- ja kaubarongidele.  Kasutusel on R65 tüüpi 800 m pikkused rööpad koos kompenseerivate vahelülidega, rööbaste paigaldusaastad on vahemikus 1982 – 1985.  Liiprid on valdavalt betoonliiprid aga kompenseerivate vahelülide kohal ja pöörmete piirkonnas jaamades on kasutusel puitliiprid.  Ballast on osaliselt saastunud ja ei taga vajalikku geomeetriat. 4 Joonis 4. Valga – Koidula liin koos raudteeületuskohtadega Eesmärgid ja tulemused Kuidas ja milliste tegevustega projekti eesmärgid ja tulemused saavutatakse (sh TEN-T võrgustiku elluviimine)? Projektiga uuendatakse TEN-T üldvõrgu raudteeliin Eestis Valga ja Koidula vahelisel 88 km pikkusel 1520 mm rööpmelaiusega lõigul ning rekonstrueeritakse raudteeliin kahesuguse kasutusega standarditele vastavaks. Sellest ülesehitusest saavad kasu nii tsiviil- kui ka sõjaline sektor. DeSERVe projekti eesmärgid on sõnastatud järgmiselt:  Läbi raudtee moderniseerimise suurendada ohutust  Suurendada riigi julgeolekut, toetades nii siseriiklikku kui ka NATO kaitsetegevust  Tõsta kiirust reisirongidel kuni 120 km/h ja kaubarongidel kuni 80 km/h  Suurendada liini läbilaskevõimet (rohkem ronge päevas)  Toetada piirkonna arengut läbi rongiliikluse võimaldamise  Tagada 32-tonnine koormus telje kohta  Pakkuda infrastruktuuri ja teenuseid tulevaste kauba- ja reisirongide jaoks  Positiivne keskkonnamõju (CO2 heitkoguste vähendamine) Projekti 5-e tööpaketiga luuakse kaasaegne raudteetaristu, mis on kasutatav nii militaarotstarbel kui muu kauba veoks koos laadimisaladega. Projektiga loodav uus harutee tootmisettevõteteni loob kiire ja mugava võimaluse nii toorme sisseveoks kui valmistoodangu väljaveoks sh ekspordiks. Järgnevalt on toodud projekti tööpaketid ja nende elluviimise plaan 2023-2027. 5 Tabel 2. Projekti tegevuste- ja ajagraafik Tööpaketid 2-5 on seotud projekteerimise- ja ehitusega, sõltuvalt sellest, kas töid teostatakse olemasolevas raudtee koridoris või väljapool, on lisatud muud vajalikud tegevused (näiteks planeering). Tööpakett 1 on projekti koordineerimine (RKIK roll) ja projektijuhtimine koos teiste vajalike kompetentside ja tegevustega (EVR roll). Projekti organisatsioon on kujutatud järgmisena toodud skeemil. Kõigi nende tööde elluviimisega saavutatakse ka projekti seatud eesmärgid. Juhul kui tekib põhjendatud takistusi projekti ajagraafikus elluviimisel (näiteks võtab tööpakette 4 ja 5 puudutav planeeringu koostamine ja kinnitamine võtab eeldatust rohkem aega), on võimalik taotleda projektile pikendust – eesmärk on planeeritud tegevused ellu viia. Projekti riskid on koos taotluse koostamisega hinnatud ja teadvustatud. 6 Joonis 4. Projekti organisatsioon Uuringud ja analüüsid 1) Kas ja millal on läbiviidud projekti teostatavusuuringud, tasuvusanalüüsid, ekspertiisid jmt? (kirjeldada, millal valmib/on valminud) Uuringuid ja analüüse pole eelnevalt antud liiniga seonduvalt tehtud. Harutee (tööpakett 5) rajamist arutati esmakordselt tootmisettevõtete, omavalituse, kaubavedaja (Operail) ja Eesti Raudtee vahel juba aastal 2019, kuid sisulise tegevuseni tookord ei jõutud. Militaarotstarbel teostatavatele projektidele pole käesolevas meetmes tasuvusanalüüsi vaja teostada ning seega pole projekti tasuvust ka hinnatud. EVR on tellinud keskkonnamõjude eelhinnangu, milline valmib 8ndal septembril misjärel esitatakse see Keskkonnaametile kooskõlastuseks – ka antud dokument valmib enne 21. septembrit mil on toetus esitamise tähtaeg. Projekti teostamise järgsele perioodile (2028+) on tootmisettevõtetelt saadud andmete baasil koostatud esmane eeldatav kaubamahtude prognoos, EVR on koostanud esmase prognoosi võimalike reisijate veo andmete osas ning Kaitsevägi on esitanud esmase nägemuse võimalikust militaarvaldkonnaga seotud veomahtust. Antud andmeid on kavas kasutada ka käsil oleva Kliimamõju uuringu arvutustest – vastav uuring valmib enne 21. septembrit mil on toetuse esitamise tähtaeg. 7 Seosed arengukavadega Kirjeldada, millistes arengukavades (nt Eesti 2035+, Tallinna regiooni säästva liikuvuse arengukava 2035, Transpordi ja Liikuvuse arengukava 2021-2035 vmt) toodud eesmärkidega on projekti elluviimine seotud. Projekt on kooskõlas Eesti transpordisektori pikaajalise strateegilise plaaniga – Eesti riikliku transpordi ja mobiilsuse üldkava aastateks 2021-2035[1], mis seab transpordisektori poliitilised eesmärgid. Strateegilise kava kinnitas Eesti valitsus 12. novembril 2021. Transpordi ja Liikuvuse arengukava näeb muuhulgas ette liiklusohutuse suurendamist ning nõuab edaspidi kiiruste suurendamist Eesti raudteevõrgus, raudtee edasist elektrifitseerimist ja raudtee kui transpordivahendi kasutamise aktiveerimist. Poliitiline pühendumus ja väärtus tuleneb ka Eesti valitsuse otsustest tugevdada piirkonna julgeolekut. Selleks on valitsus võtnud kohustuse laiendada Nursipalu harjutusvälja, et anda rohkem võimalusi Eesti ja liitlasvägede väljaõppeks. Laiendatud harjutusala vajab ka kaasaegset raudteeühendust, et toetada vägede liikumist. Raudtee on eriti sobiv ja keskkonnasäästlik raske sõjatehnika veoks. Projekt DeSERVe tegeleb otseselt selle vajaduse lahendamisega ja on strateegiline vahend poliitiliste kohustuste väärtuse suurendamiseks. Lisaks suureneb oluliselt ka Eesti, Euroopa Liidu ja Balti regiooni julgeolek. Riiklik Transpordi ja Liikuvuse arengukava 2021-2035 sätestab raudteetranspordi arendamise ja mõjude hindamise meetmed ja majandusnäitajad. DeSERVe projekti kohta pole teostatud tasuvusanalüüsi (toetusmeede ei nõua seda militaarprojektidelt). Riiklikus arengukavas ja ettevõtte strateegias püstitatud eesmärgid põhinevad aga hinnangutel tuleviku vajadustele ja võimaluste kohta. Käimasolev projekt on oluline osa valitsuse meetmete elluviimisel täies mahus, et saavutada planeeritud mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel kogu transpordisektorist ning võimalikult suurel määral üle minna maanteetranspordilt raudteetranspordile (mis on vähem saastav) ning reisijate- ja kaubaveoks erinevate sõlmpunktide vahel. Kaubavedu - Transpordi ja mobiilsuse arengukava 2021-2035 seab eesmärgiks tõsta raudtee kaubakäibe (netotonnkilomeetrites) osakaalu Eesti kaubakäibes 2035. aastaks 40%-ni võrreldes maanteetranspordiga, kui 2020. aasta tase oli 28%. Rongiga liikujate arv Eestis on iga aastaga kasvanud, ulatudes 2019. aastal 8,3 miljoni reisijani, millest ca 85% on Eesti Raudtee taristul. Riiklik Transpordi ja Liikuvuse arengukava seab eesmärgiks 20 miljonit rongireisijat aastaks 2035. Selleks soovitakse 1520 mm rööpmelaiusega raudtee kiirusi suurendada, et vähendada aasta suurimate keskuste vahelisi aegruumi vahemaid. Eesti, et tagada kiirem ühendusaeg võrreldes kommertsbussiliiklusega. Prioriteetse arengusuunana on nimetatud Tartu ja Valga vahelise kiire ja mugava raudteeühenduse tagamist ning potentsiaalselt on käivitatud rongiühenduste käivitamine Tartu ja Riia ning Tallinna ja Peterburi vahel. Eesti Raudtee peamised investeerimisprojektid toetavad nii nende kui ka keskkonnaeesmärkide saavutamist. Suurendatud kiiruspiiranguga (maksimaalselt 160 km/h) loodetakse pakkuda kiirraudteeteenust riigi kõige ulatuslikumal marsruudil (Tallinn-Tartu), mis seoks pealinna suuruselt teise linnaga ning täiendava Venemaa (Narva) ja Läti (Valga) piiri- ja multimodaalse transpordi sõlmpunktid marsruudil. Valga-Koidula liini kasutavad reisijad võidavad ka selle liini rekonstrueerimisest, sealhulgas kiiruse ja ohutuse suurendamisest, jõudes mugavamalt ja kiiremini kaugematesse sihtkohtadesse. Planeeritava rekonstrueeritava Valga-Koidula liini taristu tehnilised parameetrid ja uus raudteeteenus võimaldavad oluliselt vähendada sõiduaegu võrreldes maanteetranspordiga. Lisaks vähendada maanteetranspordi ülekoormust, vähendada linnaliikluse intensiivsust ja 8 parandada reisijate ohutust. Lisaks tõstab projekt oluliselt raudteeteenuste konkurentsivõimet võrreldes teiste transpordivahenditega nagu sõidukid ja bussid. Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021-2035 seatud sihtväärtused järgmiseks viieks aastaks on toodud järgmises tabelis: Aasta Reisijate arv 2021 6 000 000 2022 7 500 000 2023 8 400 000 2024 8 900 000 2025 10 000 000 Tabel 3. Rongiga liikuvate reisijate arvuline eesmärk 2021-2025 Sihtgrupp Kui suur on projekti kasusaajate hulk ja kuidas see neid mõjutab? Projekti kasusaajateks on: kohalik elanik, ettevõtlus ning militaarvaldkond (seoses Nursipalu harjutusväljakuga). Militaarvaldkond on võimaliku veomahu arvestanud üldisena järgmiselt: aastas kuni 10 koossisu sisse ja 10 koosseisu välja. Koosseisuks on arvestatud 35 platvormi tehnika või konteineritega. Reisirongi liikluse osas on EVR on prognoosinud Valga-Koidula liini reisijate arvu järgmiselt. Tabel 4. Rongireisijate prognoos 2028 - 2032 Arvutuse aluseks on maakondade elanike arvud: Tabel 5. Elanike arv maakonniti 9 Ettevõtlus ja töötajad Võru vallas on registreeritud ligikaudu 10100 elanikku, neist ligikaudu 40% on tööealised/töötavad (4040 kodanikku). Projekte toetavates tootmisettevõtetes töötab kokku ligikaudu 515 töötajat, mis tähendab, et nendes ettevõtetes töötab ligikaudu 12% piirkonna tööealistest/töötavatest inimestest – seega on kohalikul puidutootmise sektoril suur mõju kohalikule elule - nende ettevõtete majanduslikust edust sõltub iga viienda elaniku ning nende perede elatis. Puidutööstustega seoses on toorme sissevedu ja kauba väljavedu eelhinnatud järgmiselt (arvud pole lõplikud, need täpsustuvad projektitaotlus esitamise ajaks): Tabel 6. Puidutööstuste eeldatava kaubamahud (peale projekti realiseerumist 2028+ aastatel) Sellele lisandub ka muude ettevõtete kauba vedu milliste kohta hetkel pole infot kogutud ja teada. Seos riigiabi reeglitega Taotlejal põhjendada, milleks on antud projektile vajalik riigipoolne abi (kui on kohandatav) ning milliste sätetega on kooskõlas lähtudes riigiabi andmise reeglitest, sh hinnata taotletud toetuse osakaalu realistlikkust arvesse võttes riigiabi piiranguid. Etappide rahastusel loodame käesoleva toetusvooru rahastusele, mis kataks 50% projekti kuludest, ülejäänud on vajalik saada sihipärase eraldisena riigieelarvest. Projekti etapilisus Kui projekt on üks etapp suuremast projektist, kirjeldada projekti teisi etappe (sh ajakava). Millistest allikatest on kavandatud järgmiste etappide rahastus? Projekt on jagatud erinevateks tööpakettideks (vt allpool tabelit) Tabel 7. Projekti tööpaketid Etappide rahastusel loodame käesoleva toetusvooru rahastusele, mis kataks 50% projekti kuludest, ülejäänud on vajalik saada sihipärase eraldisena riigieelarvest. 10 Rakendamine (ehitus) 1) Kas on koostatud eel- või põhiprojekt ning kes seda millistest vahenditest rahastab? (kirjeldada, millises staadiumis projekt on projekti elluviimise seisukohast vajalik ning tuua selle valmimise aeg ja rahastaja koos rahastusallikaga) Projekti alustamisel ei ole olemas ühtegi eel- või põhiprojekti.  Raudtee kapitaalremonti ja platvorme/laadimisalasid puudutava töö (tööpaketid 2 ja 3) põhiprojekti valmistab ette AS Eesti Raudtee projekteerimismeeskond, mis on piisav projekteerimis ja ehitushanke väljakuulutamiseks.  Uue taristu osas (tööpaketid 4 ja 5) on Eesti Raudtee projekteerimismeeskond koostöös kõigi osapooltega (militaar, kaitseministeerium, omavalitus, kohalikud ettevõtted) koostanud esialgsed lahenduse eskiisid. Mõlema tööpaketi põhiprojektid on kavas hankida (eraldi hanked). Projekteerimist ja ehitust puudutav on tööde, tulemite ja ajalises vaates käsitletud projekti ajagraafikus. 2) Kas vajalikud maad on omandatud? (kirjeldada, kas maade omandamine projekti elluviimiseks on vajalik ning mis etapis see tegevus on) Jah – tööpakettide 4 ja 5 osas on vajalik omandada maid, mis kuuluvad RMK-le. Protsessiga alustatakse vastavalt projektiplaanile. Esmalt on vajalik algatada planeeringumuudatused (millised viib läbi kohalik Võru omavalitsus) ning saada neile vajalik kooskõlastus. Kohalik Võru omavalitsus on kaasatud projekti lepingulise osapoolena (AS-ga Eesti Raudtee, vastav leping sõlmitakse projekti tegevustega alustamisel). 3) Kas vajalikud ehitusload on väljastatud? Kui jah, siis millal? Kui ei, siis millal on kavas väljastada? Ei – ehituslubade vajadus sõltub projekti tööpaketist (kõigi tööde puhul pole see vajalik, näiteks raudteekoridoris kapitaalremonti teostades) ülejäänud tööpakettide puhul on ehitusload kavas taotleda - info leiab projekti ajagraafikust. 4) Kas projekt vajab keskkonnamõjude (KMH) hindamist? Mis staadiumis on KMH koostamine, sh planeeritud heakskiitmise aeg? Jah, see on vajalik projekti tööpakettide 4 ja 5 osas ning see töö sisaldub projekti ajagraafikus. KOV tellib koos planeeringu muudatusega ka keskkonnamõju strateegilise hinnangu (KSH). 5) Millal on võimalik projekti elluviimisega alustada ning millal on kavas tööd lõpetada? Projekti töödega (toetuskõlblikud) on võimalik alustada kohe peale toetusprojekti esitamisest (21.09.2023), kõik projekti tööd peavad olema lõpuni teostatud hiljemalt 31.12.2027. Toetusvooru tulemused avaldatakse eeldatavalt detsembris 2023. Projektis tuleb läbi viia 11 hanget, millised on toodud järgmises tabelis (mitmed hanked hõlmavad mitut tööpaketti): 11 Tabel 8. Projekti hankeplaan Hanke nr 5 jaoks on kavas EVR-il sõlmida leping kohaliku omavalitsusega kuna planeeringu menetluse läbiviimine koos kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamisega on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse ülesandeks). Teised hanked valmistab ette ja viib läbi EVR. Rakendamine (uuringud) 1) Millal on kavas uuringutega alustada ning mis ajaks lõpule viia? Projekti taotluse esitamiseks vajalikud uuringud (Keskkonnamõjude eelhinnang ja Kliimamõju uuring) on juba töös ning valmivad enne toetusprojekti EU-le esitamist. 2) Milliste tulevaste projektide elluviimiseks on uuringu läbiviimine vajalik? Projekti raames on kavas topoloogilised ja geouuringud tööpakettide 2, 3, 4 ja 5 osas, Keskkonnamõju hindamine (KMH) ja Keskkonnamõju strateegiline hinnang (KSH). Ajaline info on leitav projekti ajagraafikust. Verstapostid Vertapostide info leiab projekti ajagraafikust (lisatud käesolevale dokumendile) Väljundindikaatorid Kuupäev Väljund nt CBA vastuvõtmine, eelprojekti nt üleandmise- koostamine, ehitusprojekti valmimine vastuvõtmise akt, jmt leping, ehitusluba jmt Vt projekti ajagraafikust Tulemusindikaatorid Ühik Allikas nt kasutajate arv nt loenduse tulemused, aruanded jmt Vt allpool tabelist 12 Valga-Koidula liini ümberehitamisel tekkivate majandusmõjude sõltuvuste peamised näitajad (KPI-d) on toodud järgmises tabelis: KPI State-of-art After the After the completion of (2023) completion of global project (2027) global project (2027) Volume Speed limit for 60 km/h Up to 120 Railway operators time (Capacity) passenger trains km/h schedules, infrastructure owner Volume Speed limit for 60 km/h Up to 80 Railway operators time (Capacity) cargo trains km/h in case schedules, infrastructure of suitable owner rolling stock Volume Capacity 0 Approximatel Public statistic database (Capacity) (passengers’ year) y 55 000 t (stat.ee) Volume Travel time (Valga- Approximat Approximatel Railway operators time (Capacity) Koidula) ely 1 hour y 60 min schedules Volume Capacity (domestic 31 000 Approximatel Public statistic database (Capacity) freight in t per y 200 000 t (stat.ee) year) Safety Level crossings 0 18 Railway infrastructure modernized owner Quality Platforms for 3 8 Railway infrastructure passengers owner Tabel 9. Projekti KPI-d 13 Miiko Peris Kaitseministeerium [email protected] Meie 08.09.2023 nr 19-1/23/4143 Toetuskiri DeSERVe projektile (CEF MilMob) Austatud härra Peris Käesolevaga saadame Kliimaministeeriumi toetuskirja teie poolt Connecting Europe Facility (CEF) Military Mobilty ümbrikust toetuse taotlemiseks projektile „DeSERVe“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sander Salmu liikuvuse asekantsler Lisad: EE_Letter_of_Support Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231