Vabariigi Valitsuse korralduse „Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõu koos lisadega kooskõlastamine märkustega arvestamisel

Hanno Pevkur Teie 31.08.2023 nr 5-13/23/3026 Kaitseministeerium [email protected] Meie 15.09.2023 nr 6-2/23/17762-3 Vabariigi Valitsuse korralduse „Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõu koos lisadega kooskõlastamine märkustega arvestamisel Austatud Hanno Pevkur Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ (edaspidi korraldus) eelnõu. Keskkonnaamet on tutvunud korralduse eelnõu, selle seletuskirja ja lisadega. Keskkonnaamet kooskõlastab korralduse eelnõu koos lisadega (sh Natura eelhinnangu) järgmiste märkustega arvestamisel. Keskkonnaameti kooskõlastus on antud lähtuvalt oma pädevusvaldkonnast. 1. Korralduse eelnõu lk 13 ja 16 on selgitatud, et oluliselt mõjutatud keskkonnast ülevaate saamiseks tellis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Nursipalu harjutusvälja laienduse keskkonnaülevaate ühes Natura eelhindamisega. Lk 16 esimeses lõigus on märgitud, et korralduse andja nõustub Natura eelhindamise järeldustega ning annab Natura eelhinnangu nendele järeldustele tuginevalt. Natura eelhindamise aruande mahukust arvestades esitatakse korralduses eelhindamise järeldused, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud eelhindamise aruandes. Kuna Natura eelhinnangu andmine ja Natura asjakohase hindamise üle otsustamine kuulub otsustaja pädevusse, siis teeme selguse huvides ettepaneku korralduse eelnõu sõnastada järgmiselt: „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui Nursipalu harjutusvälja arendamise eest vastutav haldusorgan tellis harjutusvälja laiendamisega kaasnevate tegevuste mõju hindamiseks avaliku hanke korras eksperthinnangu, mis annaks otsustajale LKS § 693 loetletud teabe Natura eelhinnangu andmiseks (Natura eelhindamist käsitlev eksperthinnang on toodud lisas 2). Korralduse andja nõustub eksperthinnangu järeldustega ning annab Natura LKS § 693 kohase eelhinnangu nendele järeldustele tuginevalt. Natura eelhindamist käsitleva eksperthinnangu mahukust arvestades esitatakse korralduses eelhindamise järeldused, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud eelhindamist käsitlevas eksperthinnangus.“ 2. Korralduse eelnõu otsustava osa (ptk V) p 4 kohaselt korraldusega algatatakse Natura asjakohane hindamine korralduse eelnõu p 3.2.1.1 toodud mahus. Sama punkti kohaselt tuleb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel korraldada Natura asjakohane hindamine ja eksperdi määramine. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse (LKS) § 694 lg 2 kohaselt Natura asjakohase hindamise algatamisel või vajaduse korral eraldi otsusega määrab otsustaja muu hulgas: 1) hindamismetoodika ja vajalikud uuringud, kui see on asjakohane; 2) eriteadmistega isiku, kes koostab hindamise aruande (edaspidi ekspert), võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut; 3) muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks. Kuivõrd korralduse eelnõu LKS § 694 lg 2 sätestatut ei sisalda, siis see tuleb eraldi otsusega määrata. Palume selles osas täiendada korralduse eelnõud. 3. Korralduse eelnõu lk 14 teises lõigus on märgitud, et „RelvS1 § 85 lõike 34 kohaselt märgitakse Vabariigi Valitsuse korralduses mh keskkonnameetmed, samas ei defineeri RelvS, mis on keskkonnameetmed seaduse RelvS mõistes ja KeHJS defineerib keskkonnameetmed KeHJS seaduse kohaldamisel. Antud juhul mõjude hindamiseks KeHJS ei kohaldata. Seda arvestades mõistetakse keskkonnameetmetena kõiki (nii konkreetseid kui üldisemaid) tegevusi kavandatava tegevuse keskkonnamõjude vähendamiseks. Konkreetsed tegevused on näiteks mahulised ja ajalised piirangud, mis võimaldavad teatud tegevustega alustada, samas kui üldisemad tegevused on Natura asjakohase hindamise läbi viimine, uuringud, muude oluliste mõjude hindamine ja kaitse-eeskirja muudatused, mis tuleb teha enne kui tegevusi saab hakata ellu viima.“ Juhime tähelepanu, et uuringud ega mõju hindamised ei ole keskkonnameetmed, vaid nende eesmärk on kavandatava tegevuse mõju ja tagajärjed välja selgitada, et nende tulemustega arvestada otsuste tegemisel. 16.07.2023 jõustunud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja2 lk 12 on kirjas: „Kuivõrd tavapäraselt kehtestatakse looduskaitseseadusest tulenevad loodusväärtuste kaitse meetmed tegevusloas ning Vabariigi Valitsuse otsus on käsitletav samuti tegevusloana, on Vabariigi Valitsuse otsuse andmise aluseks need kohustuslikud keskkonnameetmed (sisuliselt loa nõuded), mida tegevuse elluviimisel tuleb täita.“ Seega nähtub eelnimetatud seletuskirjast, et keskkonnameetmed relvaseaduse § 85 lg 34 mõistes on sisuliselt loa nõuded, mida tuleb tegevuse elluviimisel täita. Lähtudes eelnevast palume korralduse eelnõu lk 14 korrigeerida. 4. Täiendada korralduse eelnõu otsustavat osa (ptk V) lisades, mis tegevusi saab ellu viia (st nimetada need tegevused, mille puhul on Natura eelhinnangust tulenevalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele välistatud). Samuti esitada vajalikud keskkonnameetmed seoses kaitstavate loodusobjektidega, mis ei kuulu Natura 2000 võrgustikku, mille rakendamisel on ebasoodne mõju nendele objektidele välistatud. 5. Palume üle kontrollida korralduse eelnõu lk 20, kus on nimetatud tegevused, millega võib alustada ilma täiendavat hindamist läbi viimata. Lk 20 viimase reana on nimetatud tavapäraste sildade ja jõe ületuse õppekohtade ehitamine ja kasutamine (truupsildade Rõuge jõele kavandamise korral tuleb hinnata mõjusid Rõuge jõe hoiualale). Korralduse lk 18 on omakorda kirjas: „Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia järgmistele Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele järgmiste II etapi tegevuste osas: a) Timmase loodusala - elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), liigid harilik vingerjas, rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Hindamine on vajalik seoses truupsilla lahenduse kasutamisega Rõuge jõel.“. Timmase loodusala on siseriiklikult kaitstav Timmase looduskaitsealana ja Rõuge jõe hoiualana. Palume korralduse eelnõu lk 18 ja 20 info üle vaadata, et need oleksid omavahel kooskõlas. 6. Korralduse eelnõu lk 14 on kirjas: „Täpsemad keskkonnameetmed selgitatakse edaspidi koostatavates uuringutes ja hinnangutes (sh Natura asjakohane hindamine), asjakohasel juhul Natura hüvitusmeetmete kavas. Tegevuste ellu viimine, mille eelduseks on Natura hindamise läbiviimine, otsustatakse Vabariigi Valitsuse otsusega enne tegevuste ellu viimist. Tegevust 1 Relvaseadus 2 Eelnõu - Riigikogu 2 (3)  lubavas otsuses nimetatakse vajadusel täpsemad keskkonnameetmed. Muud tegevused tuleb tegevuse elluviimise eelselt kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga, Keskkonnaametiga, kes määrab asjakohase hindamise tulemustele tuginevalt vajadusel täiendavad keskkonnameetmed tegevuse ellu viimiseks.“ Palume korrigeerida „muud tegevused“ osa, kuna korralduse eelnõu p 3.2 kohaselt on harjutusvälja arendamine kavandatud kahes etapis (etappide I ja II tegevused on nimetatud korralduse eelnõu lk 15). 7. Korralduse eelnõu lk 18-19 täpsustada, et Vabariigi Valitsuse otsuse näol on tegemist harjutusvälja arendamise II etapi otsusega. Samas on kirjas, et: „Seda arvestades on Vabariigi Valitsuse pädevuses otsustada tegevuste elluviimise lubamine, milleks on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine. Natura asjakohase hindamise aruandega võimaldatakse tutvuda Vabariigi Valitsuse tegevust lubava korralduse eelnõu avalikustamise osana.“ – palume täpsustada, et tegemist on aruande eelnõuga, mis tuleb avalikustada vastavalt LKS § 698. 8. Korralduse eelnõu lisa 3 kohaselt on vajalikud kaitsealuste liikide uuringud väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala, kuid korralduse eelnõust ei selgu, kas enne uuringute valmimist on oluline negatiivne mõju neile liikidele I etapi tegevustega välistatud. Korralduse eelnõus ei ole seatud keskkonnameetmeid nende liikide mõjutamise vältimiseks või vähendamiseks. Palume üle vaadata. 9. Märgime, et kuna Natura võrgustiku alale (etapp II) ja kaitsealustele liikidele avalduva mõju välja selgitamiseks on kavandatud vajalikud uuringud, siis tegelikkuses ei ole mõju looduskeskkonnale teada. Palume korralduse eelnõus see ära märkida. 10. Korralduse eelnõu p 3.2.3 annab vajalike uuringute loetelu, mille hulgas on nimetatud vääriselupaikade inventuur (p 5). Märgime, et Keskkonnaamet sellist täiendavat inventuuri vajalikuks ei pea. Palume korralduse eelnõu p 3.2.3 korrigeerida. 11. Ühtlasi märgime, et korralduse eelnõus tuleks selguse huvides ära märkida, et korralduse andmine ei välista keskkonnaalaste lubade ja kaitseala valitseja nõusoleku küsimise vajadust. Juhime ka tähelepanu, et metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohaselt raadamist tehakse muu õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohaseks dokumendis peab olema toodud täpset raadatavate alade asukohaskeem. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Vakra peadirektor Teadmiseks: Kliimaministeerium Irma Pakkonen 5683 1311 [email protected] Märt Holtsmann 513 8171 [email protected] 3 (3)