Täiendavad seisukohad Nursipalu eelnõule ja toimingu sooritamise nõue

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Eesti Vabariigi Valitsus [email protected] 25.09.2023 TÄEINDAVAD SEISUKOHAD Vabariigi Valitsuse korralduse „Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõule Täname võimaluse eest esitada täiendavaid seisukohti Vabariigi Valitsuse korralduse „Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõu (edaspidi VV korralduse eelnõu) osas. Esitame käesolevaga kohalike elanike Triin Jäädmaa, Marika Jäädmaa, Tõnu Jäädmaa, Maiki Maalberg’i, Andrei Maalbergi ning keskkonnaühenduste MTÜ Roheline Pärnumaa, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda, MTÜ Nõmme Tee Selts, MTÜ Päästame Eesti Metsad ühised täiendavad seisukohad kõnealusele eelnõule. Jääme ka kõigi meie 12.09.23. a dokumendis esitatud vastuväidete ja ettepanekute juurde. Tunnustame RKIKi vastutulelikkust avaliku väljapaneku tähtaja pikendamise osas, kuid tõdeme siiski, et senisele 14 päevale veel täiendava 7 päevase tähtaja andmine materjalide läbitöötamiseks ja seisukohtade esitamiseks on jätkuvalt ebamõistlikult ja põhjendamatult lühike aeg arvestades asja keerukust ja mahukust. Seda enam, et teadaanne tähtaja pikendamisest tuli tähtaja kulgema hakkamisega samal päeval. Juhime tähelepanu, et esitame käesolevaga ka toimingu sooritamise nõude riigivastutuse seaduse (RvastS) § 6 alusel, nõudes keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamist KeHJS § 33 lg 1 p 1 ja 4 alusel (vt ptk 2). 1) Asukohavaliku analüüsist Lisaks meie 12.09.23 a seisukohtade ptk-s 3 väljatoodule märgime alternatiivide analüüsi osas järgmist. Ebaõige on eelnõus esitatud väide nagu puuduksid Nursipalu HV laiendusele realistlikud alternatiivid. RKIKi asukohavaliku analüüsis ei ole näiteks Orava variant välistatud mitte seetõttu, et see ei vasta harjutusväljale esitatavatele vältimatult vajalikele kriteeriumitele, vaid sellest loobuti diskretsiooni alusel. Pole usutav, et sedavõrd kriitilise riigikaitse vajaduse tagamiseks, nagu seda presenteerib Kaitseministeerium, oleks Kagu-Eestisse jäetud harjutusväli sootuks rajamata, kui mingil põhjusel oleks Nursipalu ala välistatud. Kahtlemata ei ole HV rajamisel vabandus Natura 2000 võrgustiku ala kaetus HV huvialaga või selle piiriga, sest näiteks Keskpolügoon ja Soodla HV kattuvad olulises osas Natura 2000 võrgustiku alaga - Soodla HV eriplaneeringu ühenduskoridorid Keskpolügooniga seejuures lõikavad otse läbi Natura loodus- ja linnuala, kus esineb esmatähtsaid elupaigatüüpe – kokku on Soodla HV planeeringuala kattuvus Natura alaga 3459 ha suurusel alal. Seega on vähemalt Orava variant Nursipalu HV realistlik alternatiiv, mida pidanuks hindama sisuliselt ja 1 samalaadse põhjalikkusega nagu Nursipalu varianti. Antud juhul polnud asukohavaliku tegemise ajaks teostatud ühtegi keskkonna- või loodusväärtustega seotud uuringut. Kogu VV korralduse keskkonnaülevaade ja Natura eelhindamine on toimunud vaid (puuduliku info põhjal) parimaks tunnistatud HV asukoha osas. Kummaline on siin seegi, et mitte kuskil ei ole põhjendatud, miks riigikaitseliselt ei ole pigem eelistatum lahendus, et meil on Kagu-Eestis kaks harjutusvälja – praegune Nursipalu HV u 3000 ha ja nt Oraval teine u 10 000 ha nagu on välja käinud Ruuta Ruttas-Küttim.1 Võimalike reaalsete alternatiivide sisuline kaalumata jätmine on vastuolus haldusorgani kaalutlusõigusega, mida tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kagu-Eestisse rajatava HV asukohavalik on tehtud täielikult suletud uste taga, mis ei võimalda kuidagi veenduda otsuse ratsionaalsuses ja otstarbekuses. Kaitseministeerium/RKIK ei ole järginud isegi mitte minimaalselt seda otsustusprotsessi, mida seadusandja tegelikult on taolisteks suurteks asukohavaliku otsusteks ette näinud. Vastavalt PlanS § 31 lg-le 1 tehakse riigi eriplaneeringu eelvalik koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb. Eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu (PlanS § 31 lg 2). Vabariigi Valitsus teeb riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku PlanS § 41 lg 1 järgi alles peale eelvaliku lähteseisukohtade koostamist ja lähteseisukohtade avalikku arutelu (PlanS § 32), eelvaliku otsuse eelnõu kooskõlastamist (PlanS § 37) ning eelvaliku otsuse eelnõu avalikku väljapanekut ja tulemuste avalikku arutelu (PlanS § 38, § 39). Nursiapalu puhul pole võimalikke alternatiivseid asukohti arutatud mitte ühegi teise ministeeriumi, valistusasutuse, Riigikogu, KOVi üksuse, puudutatud isiku või kellegi teisega. RKIK/Kaitseministeerium on olnud Kagu-Eestisse rajatava harjutusvälja asukoha ainuotsustajaks. On mõeldamatu, et nii kaalukat otsust teostab sisuliselt üks ainus ministeerium oma allasutusega, kelle tegevuse üle mh otstarbekuse kontrolli ei näi kellelgi olevat voli teostada. Nagu eelpool selgitatud ei olnud valitud ala, st Nursipalu, ainuvõimalik – ei ole teada, milliseid kompromisse oleks tehtud ja kuhupoole oleks valik kaldunud kui asukohavalikus oleks erinevaid alternatiive hinnatud sisuliselt, teostades vajalikud keskkonnauuringud, ning kaasatud oleks erinevaid asutusi ja puudutatud isikuid. Kummaline on seegi, et huvitatud isikutele pole korduva küsimise peale avaldatud isegi mitte RKIKi asukohavaliku analüüsi originaaldokumendi tiitellehte, lehekülgede arvu, koostaja või kaasatud ekspertide nimesid. 2) KeHJS kohaldamata jätmise õigusvastasus RelvS § 85 lg 3’1 võimaldab kohaldamata jätta planeerimisseaduse, kuid sellest ei järeldu automaatselt, et kohaldamata saaks jätta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS) ilma sisulise põhjenduseta. Praegu on eelnõusse lisatud pelgalt väide, et „KeHJS kohase keskkonnamõju hindamisega (KMH) kaasneb aeganõudev menetlus, mis takistab Nursipalu HV kiiret välja arendamist ja on seeläbi takistuseks riigi julgeoleku tagamisel pingelises julgeoleku olukorras“. Seda põhjendust ei saa piisavaks pidada arvestades ulatuslikku ja kompleksset olulist keskkonnamõju, mida 1 https://www.err.ee/1609032047/ruuta-ruttas-kuttim-mure-meie-riigi-ja-kaitsevoime-parast harjutusvälja rajamine endaga kaasa toob. Mitte ühtegi võrdlevat analüüsi ajakulu ja saadava kasu/kahju osas pole tehtud. Sellega on rikutud haldusakti põhjendamiskohustust. KeHJS kohaldamata jätmine ei ole kooskõlas keskkonaõiguse üldpõhimõtetega nagu ettevaatuspõhimõte (KeÜS § 11), lõimimispõhimõte (KeÜS § 9) ja keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte (KeÜS § 11). Arvestades, et Soodla harjutusvälja arendatakse praegu samadel kaalutlustel nagu Nursipalu harjutusvälja – oht Eesti julgeolekule ja riigikaitsevõimekuse tõstmise vajadus on ometi üks –, ent Soodla HV puhul algatati keskkonnamõju strateegiline hindamise Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. a korraldusega nr 147, siis jääb arusaamatuks, miks haldusorgan käitub sisuliselt samas situatsioonis erinevalt. Võrreldes Soodla HV ja Nursipalu HV arendusprogramme on selge, et Nursipalu HV laienduse eeldatav keskkonnamõju on märksa ulatuslikum ja olulisem – nt rajatakse siia UXO alasid, kavandatakse suurekaliibriliste relvadega harjutustegevust, mille mõjualasse jäävad lasteasutused, haiglad, tuhandete inimeste kodud. Samas ei näe ükski kehtiv planeering ette Nursipalu HV laiendamist vastupidiselt Soodla HV-le. Et HV rajamine mõjutab oluliselt inimeste põhiõigusi ning KeHJS kohase keskkonnamõju hindamise eesmärk on mh selgitada välja kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva vahetu või kaudse mõju avaldumine inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale (KeSHJS § 2’1; KeÜS § 11), rikub haldusorgani seesugune vastuoluline ja põhjendamatu käitumine Soodla HV ja Nursipalu HV laienduse kavandamisel võrdsuspõhiõigust (PS § 12). Arvestades ka kui paljudele olulistele puudustele ja arusaamatustele VV korralduse eelnõu materjalides on senise avatud menetluse jooksul juba erinevad huvitatud isikud ja haldusorganid (nt Rõuge vald) tähelepanu juhtinud, on ilmne, et praegune RKIKi loominguline metoodika keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ei saa kuidagi tagada põhiõiguste kaitset, haldusmenetluse ja keskkonnaõiguse nõuete täitmist nagu seda teeks KeHJS kohane menetlus. Seda enam, et kogu keskkonnamõjude väljaselgitamise metoodika väljatöötamisse pole kaasatud ühtegi teist pädevat asutust nagu Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium. Riigikohus on märkinud, et „Keskkonnaküsimuste otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ning vajalik on arvestada suurt hulka erinevaid huvisid, pürgides nende tasakaalustamise poole, et leida konkreetsel juhtumil säästva arengu ning keskkonnakaitse vajadusi arvestav sobivaim lahendus. Kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse ning eelnimetatud eesmärgi saavutamise tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus.“ (RKHKo 3-3-1-86-06, p 22). Praegune RKIKi poolt läbiviidav menetlus on kaugel ’õiguspärasest, tõhusast ja õiglasest’ menetlusest. Eeltoodust tulenevalt nõuame, et VV algataks keskkonnamõjude strateegilise hindamise KeHJS § 33 lg 1 p 1 ja 4 alusel. Palun käsitleda seda toimingu sooritamise nõudena riigivastutuse seaduse (RvastS) § 6 tähenduses. 3) Kumulatiivsete mõjude hindamisest VV korralduse eelnõu keskkonnaülevaates ja Natura eelhinnangus on äärmiselt pinnapealselt kui üldse käsitletud kogu Nursipalu HV arendusprogrammis kavandatavate tegevuste elluviimise ning muude asjakohaste tegevuste kumulatiivset mõju. Riigikohus on aga pidanud kumulatiivsete keskkonnamõjude väljaselgitamist oluliseks ka olukorras, kus KeHJS kohast menetlust läbi ei viida: „Ringkonnakohtul tuleb kaebust lahendades muuhulgas selgitada, kas teatistes raie tegemise ajale sätestatud piirangud on LKS § 55 lg-tes 6 ja 61 ette nähtud nõuete järgimiseks piisavad ning milline on raiete kumulatiivne mõju kaitsealuse linnuliigi isenditele“ (RKHKm 3-20-605, p 15; vt ka Tallinna RnKo 3-20-605, p 20). Kumulatiivsete mõjude puhul tuleb mh arvesse võtta juba eelnevalt toimunud ja keskkonda juba mõjutanud tegevuste, nt raiete, koosmõju. Antud juhul lubab kõnealuse korralduse eelnõu p 3.2 „täiendavat hindamist läbi viimata, ajaliste ja mahuliste keskkonnameetmete rakendamisel, alustada“ mh ulatuslike raadamiste, ehitustööde, kraavide rajamise ja väiksekaliibriliste relvade laskmisega ning seda enne kui on teostatud kõik isendikaitse seisukohalt vajalikud uuringud, mis on loetletud VV korralduse keskkonnaülevaates, nagu metsise telemeetriline uuring; vääriselupaikade inventuur; kalakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur; kanakulli inventuur; potentsiaalsete metsise mängude inventuur; militaarmüra ja vibratsiooni uuring. Selline lähenemine võib aga põhjustada pöördumatut kahju kaitsealustele liikidele, muutes uuringute läbiviimise mõttetuks ning on seetõttu ilmses vastuolus LKS sätete ja Riigikohtu praktikaga. Eeltoodut ilmestab keskkonnaekspert Kristjan Ait’i saadetud seisukoht RKIK-le, milles on juhtinud tähelepanu, et „Nursipalu harjutusväljaku huivalale jääb 4 metsise mängu, millest Timmase ja Kerretü on elujõulise asurkonnaga, kuid ülejäänud kaks degradeerunud. Metsise asurkonna kaitseks ei piisa vaid mänguaegse elupaiga kaitsest, arvestada tuleb ka ümbritseva maastikuga. Kavandatud arendusega on huvialale jäävad elujõulised mängud ümbritsetud lagedate aladega (suurim mõju UXO aladel, aga ka laskeväljadel, teekoridoridel jm) ning lõigatud ära lõunapoolsetest asurkondadest. Liigil puudub võimalus levida harjutusväljaku alalt väljapoole ja vastupidi. /…/ Kui harjutusvälja rajamisega alustatakse ajal, kui uuringud on veel pooleli, ei ole uuringutest sisulist kasu. Uuringud peavad andma vajalikku keskkonnainfot, mida arvesse võttes saab teha järeldusi enne ehitustegevusega alustamist. Uuringutest ei ole kasu, kui nt liikumiskoridorid on juba alustatud töödega (nt uue maantee rajamine) läbi lõigatud.”. Oluline on silmas pidada, et metsis on linnudirektiivi I lisas nimetatud liik, kelle elupaikade piisava mitmekesisuse ja suuruse säilitamiseks, hoidmiseks või taastamiseks peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et kindlustada nende säilimine ja paljunemine levikualal. Seega, isegi kui konkreetse liigi levikuala ei ole lisatud Natura võrgustikku, ei vabasta see riiki kohustusest väljaspool Natura ala metsise elupaiku kaitsta. Lisaks isendikaitsele peab LKS §-dest 1 ja 3 tulenevalt haldusorgan järgima kaitsealuse liigi loodusliku elupaiga soodsa seisundi tagamist, kusjuures loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus. Ettepanek: isegi kui KeHJS kohast keskkonnamõjude hindamist läbi ei viida, hinnata kogu Nursipalu HV arendusprogrammiga kavandava tegevuse jm asjakohase tegevuse – sh juba toimunud raiete, raadamise, teeehituse – kumulatiivset mõju kaitsealustele liikidele. VV korraldust mitte vastu võtta ning ühegi Nursipalu HV arendusprogrammi tegevusega mitte alustada enne, kui isendikaitse seisukohalt olulised uuringud on teostatud. Vastupidine lähenemine oleks vastuolus LKS isendikaitse nõuete (LKS § 55) ja Riigikohtu praktikaga (RKHKm 3-20-605, p 15). 4) Huvide kaalumisest Leiame, et Kaitseministeeriumil tuleb korralduse eelnõu ettevalmistamisel ning Vabariigi Valitsusel korraldust kehtestades kaaluda kõiki asjakohaseid huve, andmata seejuures automaatselt riigikaitselistele huvidele eelisseisundit, ning teha koostööd teiste puudutatud haldusorganitega. Riigikohus on selgitanud, et kaalumissituatsioonis ei ole haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda erinevaid huve ja selgitada välja neist kaalukamad, vaid ka tasakaalustada erinevaid kaalukaid huve. Riigi arenguvajaduste ja suundade ning isikute õiguste ja kaitstavate huvide tasakaalustamine toimub nii õigusloome kaudu kui ka haldusmenetluses. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et: „laialdaste diskretsioonivolituste teostamisel ja määratlemata õigusmõistete sisustamisel on oluline roll õiglasel haldusmenetlusel, iseäranis puudutatud isikute menetlusse kaasamisel.“ (RKHKo 3-3-1-25-02 p 22) Kaitseministeerium ja RKIK tegelevad üksnes riigikaitse küsimustega, ent VV korraldus puudutav väga paljusid teisi avalikke ja erahuve, nt keskkonnakaitselist avalikku huvi. Erinevate huvide tähtsuse ja kaalukuse küsimuses tuleb küsida seisukohti teistelt asutustel, kes asjassepuutuvaid avalikke huve edendavad.2 Näiteks puudutab korraldus väga ulatuslikult keskkonnaküsimusi, sh isikute keskkonnaalaseid õigusi. Praeguse kooskõlastusringi jooksul ei ole antud kõigile pädevatele asutustele piisavalt aega, et materjale läbi töötada või pole neid sootuks kaasatudki. Samuti on avatud menetluse jooksul tõstatatud väga olulisi (keskkonna)küsimusi, mis ei saa jääda üksnes RKIKi kaalumisele, vaid erinevate huvide tähtsust ja kaalukust tuleks määrata teiste asjakohaste asutuste kaasabil. Seejuures ei ole õige avatud menetluse järgselt edastada mõjuhindajale ja teistele pädevatele asutustele pelgalt RKIKi poolt selekteeritud ja lühendatud versioon huvitatud isikute seisukohtadest tabeli kujul, vaid seisukohad peavad olema nähtavad täismahus. Selliselt väheneb risk, et RKIK jätab mõne olulise aspekti „kogemata tähelepanuta“. RKIKi ja Kaitseministeeriumi senine tegevus on paraku mitmel moel kinnitanud, et nad ei tegutse Nursipalu HV küsimuses erapooletult ning ei soovigi, et avalikkus menetluses osaleks ja erinevate lahenduste osas kaasa räägiks (vt nt meie 12.09.23 seisukohtade ptk 1; Rõuge valla 12.09.23 seisukohta kõnealusele eelnõule). Ettepanek: 1) kuna üldsusel on tugev kahtlus, et RKIK ja Kaitseministeerium ei tegele Nursipalu HV küsimuses erapooletult, siis avalikustada kõik avatud menetluse jooksul esitatud seisukohad täismahus, kattes vajadusel kinni üksnes isikuandmed. Huvitatud isikute seisukohad kvalifitseeruvad keskkonnateabeks KeÜS § 24 alusel ning nende salastamine AK märkega ei oleks kooskõlas ka Aarhusi konventsiooniga. 2) VV korralduse lõplike kaalutluste kujundamiseks küsida seisukohta teistelt asutustel, kes asjassepuutuvaid avalikke huve edendavad, nt Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium, edastades neile ka avatud menetluse jooksul laekunud seisukohad täismahus. 5) Natura hindamisest Lisaks meie 12.09.23 seisukohtade ptk-s 2 väljatoodule peame Natura hindamisega seoses vajalikuks toonitada järgmist. Natura hindamise eesmärk on välja selgitada, kas kava või projektiga kaasneb oluline negatiivne mõju Natura võrgustiku alale. Mõjude hindamise eesmärk pole pelgalt otsuse tegija informeerimine, vaid peamiseks eesmärgiks on vältida selliste kavade või projektide heakskiitmine, mis võivad kahjustada Natura alasid. Sellised kavad või projektid on lubatavad vaid erandlikult, erimenetluse kaudu (loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohaselt). Rõhutame veelkord, et uuringuid ei saa edasi lükata põhjendusega, et kava saab realiseerida sedasi, et täiendavat mõju hindamist tehakse projekti järgnevates etappides. Vajalikud uuringud peavad olema tehtud enne kava kehtestamist (vt ka Euroopa Kohtu otsust asjas C-164/17 p 41 ja seal viidatud praktikat). Ka mitte 2Näiteks on Riigikohus veeloa menetluse kontekstis käsitlenud muinsuskaitseliste ja (muude) keskkonnahuvide vastastikkust kaalumist ning asunud seisukohale, et selleks pädev asutus on Keskkonnaamet, vt RKHKo 3-17-1739, p 34 ükski Natura erandi kohaldamist käsitlev juhis ei anna luba kehtestada kava enne täishindamise ja erandimenetluse läbiviimist.3 VV korralduse Natura eelhindamise käigus on lubamatult arvesse võetud leevendavaid meetmeid ning kitsendatud selle alusel Natura täishindamise ulatust. Näiteks on leevendavaks meetmeks suurekaliibriliste relvade mitte kasutamine lindude pesitusajal. Euroopa Kohtu praktika kohaselt näitab leevendusmeetmete võtmise vajadus, et objektiivse teabe põhjal ei saa välistada kava olulist negatiivset mõju. Eelhinnangu raames on põhimõttelisel lubamatu arvestada leevendusmeetmete tasakaalustava mõjuga, seda on võimalik teha alles täishindamise raames (C- 323/17, p 35-40). Näiteks Rail Balticu asjas märkis Riigikohus, et “Luitemaa linnuala Natura eelhinnangus märgitud müra minimeerimise ja ehitustööde ajastamise nõuded on leevendusmeetmed, mille asjakohasuses saab veenduda alles pärast seda, kui nõuetekohane Natura hindamine on tehtud.“ (RKHKo 3-18-529, p 23) Asjaolu, et VV korralduse keskkonnaülevaates on vajalikuks peetud rida keskkonnauuringuid, näitab, et ka mõjutatud Natura alade kaitse-eesmärkidega seotud loodusväärtuste kohta on kogutud lünklikud andmed. Samuti on HV kasutuskoormuse osas ilmseid ebatäpsusi - nt pole kasutuskoormuse arvutustes arvestatud liitlastega, raudtee arendusega ega juba eelmisel aastal oluliselt intensiivistunud harjutustegevusega. Ühtlasi on Natura eelhindamine läbi viidud kinnitamata Nursipalu arendusprogrammi alusel. Euroopa Kohus on toonitanud, et Natura hindamises ei tohi olla lünki, selles peavad olema täielikud, täpsed ja lõplikud seisukohad ning järeldused, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused (C 323/17, punkt 38 ning seal viidatud kohtupraktika, C-441/17, punkt 113 ja seal viidatud kohtupraktika). Eeltoodust tulenevalt tuleks Natura täishindamine läbi viia kõigi Nursipalu HV arendusprogrammis kavandatud tegevuste osas, hinnates seejuures nende ja muude asjakohaste tegevuste koosmõju. Lugupidamisega, Triin Jäädmaa Rõuge valla elanik, puudutatud isik KeÜS § 23 lg 1 tähenduses /Allkirjastatud digitaalselt/ Allolevate isikute ja organisatsioonide nimel: Marika Jäädmaa, Võru linna elanik, puudutatud isik KeÜS § 23 lg 1 tähenduses Tõnu Jäädmaa, Võru linna elanik, puudutatud isik KeÜS § 23 lg 1 tähenduses Maiki Maalberg, Rõuge valla elanik, puudutatud isik KeÜS § 23 lg 1 tähenduses Andrei Maalberg, Rõuge valla elanik, puudutatud isik KeÜS § 23 lg 1 tähenduses MTÜ Roheline Pärnumaa, juhatuse liige Tiina Georg MTÜ Eesti Metsa Abiks, juhatuse liige Helena Eenok MTÜ Tallinna Looduskoostöö Koda, juhatuse liige Helina Tilk MTÜ Nõmme Tee Selts, juhatuse liige Kadi Alatalu MTÜ Päästame Eesti Metsad, juhatuse liige Faristamo Eller Kontaktisik: 3 Vt nt https://media.voog.com/0000/0036/5677/files/Natura%202000%20ELi%20ja%20Eesti%20oiguses_K6 K2022.pdf lk 77 jj Triin Jäädmaa [email protected]