Kaitseliidu 2022. a keskkonnajalajälje tulemused

. Kadri Auväärt Teie 11.07.2023 nr 12-4/23/2560 Kaitseministeerium Meie 21.09.2023 nr K-4-12/23/26090 MEMO Teema: Kaitseliidu 2022. a keskkonnajalajälje tulemused Kellele: Kadri Auväärt, Kaitseministeerium Kellelt: Margit Peterson- Kaitseliidu peastaap, kinnisvaraosakond, korrashoiujaoskonna juhataja- korrashoiujuht Kuupäev: 20.09.2023 1. Andmed Kaitseliidu omandis on 134 kinnistut (kokku 1573ha) ning lisaks u 40 rendipinda (eelkõige malevkonna tegevuskohad, laopinnad, aga ka Viru maleva tagalakeskus, Tartu maleva staap ning Rapla tagalakeskus). Kaitseliidu enda objektide kohta on täpne ülevaade/tarbimine olemas. Rendipinnad on tihti omavalitsuse bilansis ning kulude jagamise kokkulepped on väga erinevad. Mitmed rendipinnad on Kaitseliidule antud kasutamiseks tasuta ning tarbimisandmete info Kaitseliidul puudub/puudulik. Samas rendipindade osakaal Kaitseliidu kinnisvara portfellis on 2022. aasta suurenenud ja suureneb ajas veelgi (kuna KL investeeringutele eraldatud summad ei võimalda uut taristut ehitada piisavas mahus). Rendipindade tarbimine moodustab kogu tarbimisest u 15-30% ning tarbimise andmed on tuletatud. Kaitseliidul on kokku 19 struktuuriüksust ning andmete kogumine toimub nii üksuse kui objekti põhiselt. Igal objektil on oma kood/tunnus. Kinnisvara „kliendid“ on nii vabatahtlikud, lapsed, noored, naised ning riigikaitselaagris osalejad. Samuti on lasketiirud ristkasutuses KV-ga ning nii sise- kui välilasketiire kasutavad ka teised koostööpartnerid (politsei, spordiklubid, jahimehed, jne). Kõik nad tarbivad nii elektrit, vett kui kütet ning tekitavad jäätmeid. 2022 .a analüüsis on võetud aluseks teenistuses ja tööl olevate inimeste arv, mis võib lõpptulemust „moonutada“. Keskkonnajalajälje mudeldamiseks on vaja koguda andmed elektrienergia, soojusenergia, kütuse ja veetarbimise ning jäätmetekke kohta. Kaardistada tuleb objektide üldised andmed – hoonete köetav pind m2 ning objekti inimeste arv. Kaitseliit järjest parandab oma andmete kvaliteeti ning alates 2021. a on olulisemalt detailsemad kui varasemalt. Kaitseliidul puudub keskkonnateemadele struktuurijärgne ametikoht -andmeid kogub ja analüüsib täna KL peastaabi Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS kinnisvaraosakonna 10130Tallinn korrashoiujaoskond Referent ning seoses 717 9005 üleüldise töökoormuse tõusuga, ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9099 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit kinnisvaraosakonna korrashoiujaoskond ning seoses üleüldise töökoormuse tõusuga, keskkonnateemad peavad jääma tihti ootele. Mudelis on objektide leheküljel automaatselt toodud 11 erinevat objekti, mis annab parema ülevaate erinevate objektide tarbimisnäitajatest (va jäätmed). Andmete kogumine · Elektrienergia, soojusenergia ja veekasutuse andmed on saadud teenuse osutaja poolt igakuiselt edastatud arvete alusel, teenuse osutaja e-teenindusest või tehtud päring/info saadud e-posti teel. o Soojusenergia. Kaitseliit kasutab hoonete omatootmise kütteks järgnevaid kütteliike – diiselküte, kütteõli, maagaas, vedelgaas ning lisaks on kombineeritud küte. Viimast kahte tabel ei luba valida. Üle poole tarbitud kogusest on kaugküte ning selle osakaal ajas kasvab. SEI tabelil on võimekus arvutada kütte ja tavaelektri jalajälg eraldi, aga Kaitseliit seda arvestust eraldi ei pea, see eeldaks vahearvestite projekteerimist/paigaldamist, et seda täpsemalt mõõta. Kogu tarbitud elektriküte kajastub elektrienergia all. o Andmed on teisendatud vastavalt hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikale ( https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012). o Andmete kogumise teeb keeruliseks asjaolu, et arvetel on toodud tarbitavad kogused erinevates ühikutes ning palju käsitsi tööd/eksimise võimalus, va kaugküte, kus andmete saamine on operatiivne ning andmed õiges „formaadis“. o Elektrienergia. Eesti Energia edastab igakuiselt kõikide Kaitseliidu objektide lõikes elektritarbimise. Kõik kogused on võetud nende poolt saadetud tabelist. Kaitseliidul on erinevaid kütteseadmeid, mis kasutavad elektrit (nt erinevad soojuspumbad - õhk-õhk, maa-vesi, vms). Eraldi kütteenergia kohta andmed puuduvad. o Vesi. Veetarbimise andmeid kogub Kaitseliit igakuiselt ning need on registreeritud Exceli tabelis. Andmed ei pruugi vastata 100% tegelikkusele, sest malevad võtavad näite käsitsi ja kui jääb õigeaegselt võtmata/edastamata, siis on näidud tuletatud. Ajas tarbimisnäidu tõesus kindlasti kasvab, sest kaugloetavad veearvestid on üha rohkem kasutuses. o KL objektidel on kasutusel ka puurkaevud (Eametsa, Kirna ja Lõõla õppekeskus, Rävala MK). Kirna õppekeskuses saame tarbimist mõõta arvestite alusel. · Sõidukite kütuse andmete saamiseks pöördusin KLPS tagalaosakonna transpordijaoskonna poole ning nende käest laekus info KL sõidukite poolt tarbitud kütuse kohta (eraldi diisel ja bensiin). - Andmed on kogu sõidukipargi kohta (nii rivisõidukid kui majandussõidukid). - Kaitseliidu bilansis on ka MTÜ Vana Autode Klubi kasutuses olevaid sõidukeid, mille tarbimine samuti kajastub antud numbris, aga osakaal on väga väike. - Liitlaste kütus ei tule KL eelarvest ja andmetes see ei kajastu. - Õhusõidukeid KL-il pole. - Meresõidukite andmed kajastuvad üldnumbrites, SEI andmetes seda 2022. aastal eraldi ei ole näidanud. · Jäätmeandmete saamiseks tegin päringu kõikidele Kaitseliidu objekte teenindavatele jäätmeettevõtetele. 2022. a teenindasid Kaitseliitu järgnevad jäätmeettevõtted: o Ragn-Sells AS o Eesti Keskkonnateenused AS o Ekovir OÜ o Väätsa Prügila AS 2 (5) o Väätsa Prügila AS o Lääne-Viru Jäätmekeskus MTÜ o Prügimees OÜ o Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS o Paikre OÜ o Võru Jäätmekeskus MTÜ o Feralmet OÜ o Arelet OÜ o Marico Metall OÜ - Andmed laekusid u 70% ettevõtetelt ja andmete saamine oli aeganõudev tegevus. Pidevad probleemid on AS-ga Eesti Keskkonnateenused. Need, kes jäätmetõendit ei väljastanud, võtsime aluseks eelmise aasta andmed. - Kui 2021. aastal võtsime arvesse ka need mahud, mis oli ise arvutatud kuupmeetrite alusel (sai kasutatud RKIKI tellitud olmejäätmete kompleksuuringu (SEI, 2021) tulemusena välja pakutud mahukoefitsente), siis 2022. aasta andmed on suuresti võetud jäätmevedajate poolt väljastatud andmete alusel (va rendipinnad ning objektid, kus otse jäätmevedajaga on leping puudu). Suuremad Ragn-Sells ja Eesti Keskkonnateenused esitasid Excel tabeli, teised väljastasid päringu alusel jäätmeõiendi vastavalt üle antud jäätmeliikidele. - KL pole oma objektidel ise teinud pistelist jäätmeuuringut, seega puudub info konteinerite täituvusest ning mahud on tuletatud. - Liigiti kogutud rõivad ja tekstiilid kajastuvad RKIK andmetes, KL nende utiliseerimisega ise ei tegele. - Kuna malevad viivad teatud jäätmeid ise otse jäätmejaama, siis tegelik mahud ja ka sorteerimine võib olla kõrgem, aga neid andmeid täna süsteemselt ei koguta. Kogused on hinnangulised. Suund on, et kõik jäätmed kogutaks meie endi taristul, et oleks tagatud korrektne statistika. - KL liitus riigihankega „Jäätmekäitlus“ (viitenumber 264883), et edaspidi tagada süsteemsem lähenemine nö mittekorraldatud jäätmeveole (eelkõige õppused ja riigikaitselaagrid, aga IKT jäätmed ning ohtlikud jäätmed). - KL on järk-järgult üle läinud korraldatud jäätmevedude otse lepingutele. Varasemalt oli prügivedu osa välikoristuse hankest ning lepingud olid sõlmitud teenuse osutaja ja jäätmevedaja vahel. Selle tulemusel on/olid osade objektide andmete statistika puudulik ja toimus andmete tuletamine konteinerite m3 alusel. - Osad malevad komposteerivad jäätmeid, need mahud on täna hinnangulised ja vajavad süsteemsemat läbimõtlemist. - Rendipindadel (mida on u 40 tk), eraldi jäätmete statistikat pole ning u 1/3 on arvestatud kogumahuks kõikidest jäätmetest Tulemuste analüüs: 1. Jäätmed – 2022. aastal tekitas Kaitseliit jäätmeid kokku 243 tonni, mis on +8% rohkem kui võrrelda eelneva aastaga. Kasv on seotud eelkõige objektide aktiivsuse kasvuga. Olmejäätmete sorteerimise % on jäänud samaks, kuna alles 2023. aastal on Kaitseliidus hakatud uuendama jäätmekäitluslepinguid ning olemasoleva majandamiskulude eelarve piires ostetud sisemisi sorteerimisjaamasid. Kaitseliidu eesmärk on 2023. aasta lõpuks tõsta sorteeritud jäätmete osakaalu 30%-le staabi- ja tagalakeskustes, mis sisaldub ka Kaitseliidu ülema 2023. a k ä s u s . 3 (5) k ä s u s . 2. Energia tarbimine. 2022. aastal tarbis Kaitseliit sooja- ja elektrienergiat kokku 8 729 845 kWh, mis on 7% vähem kui eelneval aastal (2021. aastal oli tarbimine 9 387 951 kWh aastas). Positiivse tulemuse taga on olnud pidev LED-le üleminek, madalam temperatuur siseruumides ning lõpptarbijate teadlik käitumine. Taastuvenergia osakaal on KL-s tervikuna madal, kuna kasutame tavaelektrit. Osakaalu tõstmiseks on vaja tõsta/osta taastuvelektrit, samas selle hind täna kõrgem ning eelarves vahendid puuduvad. Taastuvenergia osakaal on 24% , mida mõjutab eelkõige kaugkütte suur osakaal kogu tarbimisest. 3. Vesi. 2022. aastal tarbis Kaitseliit vett kokku 8555m3, mis 8% rohkem kui eelneval aastal. 2022.aasta tarbimine on sarnane 2019.aasta tarbimisega. Nö koroona aasta tõi tarbimise alla, aga kuna õppused on nüüdseks taastunud, siis tegemist nö tavapärase tarbimisega. Teisalt on suurenenud taristu kasutuskoormus ehk pigem on veetarbimine langenud. Veetarbimine töötaja kohta valitsemisalas tervikuna on näitaja oluliselt alla keskmise. Suund on pigem vee taaskasutus (nt autopesulad) ning jätkuvalt, kus vee kvaliteet lubab, kaotame veejoogiautomaadid. 4. Kütus. Kütuse tarbimine tõusis ning t/CO2 ekv tõusis. 2021. aasta oli t/CO2ekv 1518 varasema 1449 asemel. 4. Ettepanekud Ettepanekud Kaitseministeeriumile: - Leida täiendavaid vahendeid roheenergia ostuks, et suurendada taastuvenergia osakaalu kogu energiamahust. - Sihtotstarbeliselt finantseerida päikeseparkide rajamist objektidel, kus on tarbimine väga suur (nt MKR keskused (4 tk), Jõgeva maleva Kirna õppekeskus, Järva maleva Lõõla õppekeskus ning peastaap). - Sihtotstarbeliselt eraldada raha sorteerimisjaamade soetamiseks, et tagada mitmekesine /kaasaegne sorteerimiskeskkond. - Mõelda valitsemisalas ühistele rohepäevadele ning rohesaadikute määramisele (kes on oleks initsiatiivgrupp ning eestvedajad). - Tõsta töötajate teadlikust. Valitsemisala seminaridel (sh Kaitseliidu infopäevadel) võiks üks teema olla ka alati keskkonnavaldkonnaga seotud. - Luua struktuurijärgne keskkonna spetsialisti ametikoht Kaitseliidu peastaapi (2 keskkonnaspetsialisti ametikohta). - Valitsemisalas „toetada“ hooneid, mis ei vasta täna energiatõhususe nõuetele. - Asendada fossiilkütused mittefossiilsetest allikatest saadava kütusega- ühised hanked, ühised toetusmeetmed. - Uurida valmisolekut/võimalust majandussõidukite asendamiseks hübriidsõidukitega. Täna on Kaitseliidus autopargi keskmine vanus 15 aastat ja autod on suure jalajäljega. - Kaardistada võimalusi veetaaskasutamiseks (pesulas veekäitlusseadmete paigaldamine, vihmavee kogumine, jms). Ettepanekud SEI-le: · Mudelisse lisada vedelgaasi valik. · Jäätmete koodid vaadata üle, nt lisada eraldi klaaspakend, kood 150107 (hetkel kajastatud muud liigi kogutud pakend). · Mudelisse lisada kombineeritud soojusenergia liigi valik. 4 (5) · Mudelisse lisada kombineeritud soojusenergia liigi valik. · Veetarbimise puhul näidata eraldi autopesule kulunud veetarve (eraldi kood) Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Margit Peterson Kinnisvaraosakonna korrashoiujaoskonna juhataja - korrashoiujuht 5 (5)