Arendusprogrammi kehtestamine

. KÄSKKIRI 28. august 2023 nr 124 Arendusprogrammi kehtestamine Vabariigi Valitsuse 25.05.2023 määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 4 alusel, lähtudes Kaitseväe juhataja 28.08.2023 kirjast nr KV-4.1-5.4/23/17685-1 "Ajakohastatud Nursipalu arendusprogramm": 1. Kehtestan Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi (lisatud käskkirjale). Arendusprogramm on harjutusvälja edasise arendamise lähtealuseks. 2. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, asekantsleritele, innovatsiooni osakonnale, Kaitseväe juhatajale, Kaitseliidu ülemale, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektorile. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Kaitseminister  KINNITATUD Kaitseminis tri <reg_kpv> käskkirjaga nr <regist_nr> Kaitseväe peastaap v äljaõppeosakond Nursi palu harjutusvälja arendusprogramm Tallinn 202 3 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc123118718 \h 3 MÕISTED JA LÜHENDID PAGEREF _Toc123118719 \h 5 1. HARJUTUSVÄL JA EESMÄRK JA VÄLJAÕPPEEHITISTE PAIGUTAMISE MÕJUD PAGEREF _Toc123118720 \h 7 2. HARJUTUSVÄLJA VÄLJAÕPPEEHITISED PAGEREF _Toc123118723 \h 10 3. HOOLDUS JA TEENUSTE TAGAMINE PAGEREF _Toc123118735 \h 16 4. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMINE PAGEREF _Toc123118738 \h 16 5. OHUTUSNÕUDED PAGEREF _Toc123118741 \h 17 6. KESKKONNAKAITSE PAGEREF _Toc123118742 \h 17 LISA 1. Nursi palu harjutusvälja tinglik asendiplaan PAGEREF _Toc123118743 \h 18 SISSEJUHATUS Kaitseväe harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppealade ja -ehitistega, kus korraldatakse Kaitseväe (KV) üksuste ja Kaitseliidu (KL) malevate taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ning lõhketöid. Harjutusväljade (HV) peamine ülesanne on K V ja K L-i väljaõppe tagamine ning need koosne vad erinevatest sõja väe lis t väljaõpe t toetavatest ehitistest (nt käsigranaadiheite ala jne) . Käesoleval hetkel on K V-l kasutada seitse harjutusvälja: Kikepera, Männiku, Soodla, Sirgala, Klooga , Nursipalu ja Kaitseväe keskpolügoon ( KVKP ) . Lähtudes KV struktuuri arendamisest (uute võimete ja üksuste loomine, kasutada olevad ja kasutusse tulevad relvasüsteemid, ajateenijate arvu suurendamine), liitlaste kohalolu kasvust ning Eesti julgeolekut mõjutavatest ohtudest , on Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamise seisukohalt harjutusväljade arendamine ja laiendamine möödapääsmatu. Seda enam, et hetkel kasutatavad harjutusväljad on juba olemasolevate mahtude tarvis liiga väikesed ja ei võimalda üksuse suurustele ja/või spetsiifikale vastavaid taktika-/laskeharjutusi läbi viia ning on kasutusintensiivsuse osas üle koormatud. Samuti on suure kasutusintensiivsuse tõttu oluliselt raskendatud olemasolevatel harjutusväljadel vajalike hooldustööde läbi viimine. Sellest tulenevalt on hädavajalik K V- le ja liitlasüksustele nõuetekohaste ja üksuse suurusele/spetsiifikale vastavate laskeväljade ja taktikaalade arendamine Lõuna-Eestis , mis võimaldaks vähemalt ühe v ähendatud soomuspataljon i suuruse üksuse lahinglaskmise läbiviimis t . Eeltoodu saavutamiseks on vajalik olemasoleva kahe väljaõppeks kasutatava ala Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa liitmine ning laiendamine, mille tulemusel teki ks ca 99 km 2 suurune Nursipalu harjutusväli (HV) (vt joonis 1) . Nursi palu HV arendusprogramm on dokument, mis kirjeldab: harjutusvälja eesmärki ; maastiku; väljaõppe läbiviimise ülesehitust HV-l ; väljaõppe ehitiste minimaalset ruumivajadust ja kirjeldust. Joonis 1. Nursi palu HV MÕISTED JA LÜHENDID Demineerimistöö on lõhkemata lõhkekehade kahjutuks tegemine. Dekontamineerimisala on saaste eemaldamise ja selle eemaldamise harjutamise plats. Käsigranaadi heite ala on ala, mis on kohandatud käsigranaadi heit miseks. Käsitulirelv on üksikvõitleja tulirelv (püstol, vintpüss, püstolkuulipilduja vms) . Kaitseväes mõistetakse käsitulirelvana kerget tulirelva, millest tulistatakse kas käelt, õlalt või harkjalalt. Lahinglaskmine (ingl LFX - Life Fire Exercise ) on laskmine, kus õpitakse üksuse võimekirjelduse alusel reaalset lahingut matkivates tingimustes tegema koostööd teiste relvasüsteemide ja üksustega, millega saavutatakse v almidus täita lahinguülesandeid . Lasketiir on relvade üleandmise ja/või sihtmärkide pihta laskmise harjutamiseks eraldatud ala, mis on tavaliselt ka vastavalt varustatud (AAP-6) . Laskeväli on relva- ja lahinglaskeharjutuste läbiviimiseks rajatud väljaõppeehitis. Lõhkamisala on ala, kus teostatakse lõhke- ja demineerimistöid. Lõhkemata lahingumoon/UXO (ingl unexploded ordnance ) on moon, mis on jäänud lõhkemata ja on seetõttu ohtlik isikutele, varustusele ja rajatistele. Lõhkemata lahingumoona ala, ehk UXO ala on ala kuhu võib lasta lõhkevat moona ja kus liikumine reeglina ei ole lubatud, mis on tähistatud ohuala piiritähisega. Ohutu tegevuskord UXO alal kirjeldatakse väljaõppeehitise kasutuseeskirjas. Mehhaniseeritud üksus on üksus , üksus, mis liigub üksuse koosseisuliste, üldjuhul soomustatud ja ratastel või roomikutega sõidukitel . Eestis on jalaväe lahingumasinaid kasutav üksus liigitatud soomusüksuseks (soomusjalavägi) . Ohuala on ala, kuhu laskmise, lõhketöö, käsigranaatide heite harjutuse ja muu ohtliku tegevuse ajal peab kõrvaliste isikute pääs olema tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine on neile eluohtlik. Saaste eemaldamine (dekontamineerimine) on ohu kõrvaldamine isikutelt, esemetelt või aladelt keemiliste või bioloogiliste toimeainete absorbeerimise, hävitamise, neutraliseerimise, kahjutustamise või kõrvaldamisega või pinnale kinnituva radioaktiivse aine eemaldamisega. Sihtmärk on tabamiseks valitud objekt, mis matkib vastase üht või mitut tunnust: mõõtmeid, kuju, vormi, värvust, liikumisviisi, -kiirust vms. Sihtmär gi ala on laskevälja ja lasketiiru osa, kuhu laskmiste ajaks on paigutatud või lubatud paigutada sihtmärgid. Taktikaala on väljaõppeehitis, kus viiakse läbi harjutusi ja kasutatakse vahendeid (paukpadrun, valgusrakett jne), mille ohuala on personali visuaalse kontrolli ulatuses. Taktikaalal ei pea olema väljaõppeehitise kasutuseeskirja. Tulejuhtimis- ja vaatlustorn on väljaõpperajatis, kust saab jälgida, vaadelda ja juhtida kaudtulerelvade ja õhk-maa tüüpi relvade tuld. Tulepositsioon on ala, kus lastakse laskurrelvadest, tankitõrjerelvadest, kaudtulerelvadest, õhutõrjerelvadest või laevade pardarelvadest. Vastutav isik on vastutava ülema poolt harjutusvälja/väljaõppeehitise kasutamise koordineerimiseks ja ohutuse tagamiseks määratud isik. Väljaõppe läbiviija on isik, kes vastutab käsu alusel mingi tegevuse eest harjutusväljal , võttes aluseks ohutuseeskirj u , harjutusvälja kasutuseeskirja ja väljaõppeehitiste kasutusjuhendi t . Väljaõppeehitis on sõjaväelise kõrgendatud riskiastmega väljaõppe, võistluste või muu tegevuse alaliseks või ajutiseks läbiviimiseks ehitatud nõuetele vastav ehitis koos seadmetega (nt lasketiir, laskeväli, käsigranaadi heite koht jne), kus volitatud ja kvalifitseeritud personal viib läbi tegevusi vastavalt väljaõppeehitise kasutuseeskirjale. Vähendatud soomuspataljon on üksus , millest on ära võetud jõude, lisavahendeid või tuletoetust . Väliõppus (ingl FTX - Field Training Exercise ) on õppus imiteeritud sõjaolukorras (AAP-6) . H V EESMÄRK JA VÄLJAÕPPEEHITISTE PAIGUTAMISE MÕJU D HV eesmärk Nursi palu HV- le on planeeritud eelkõige d iviisi 2. jalaväebrigaadi (peakasutaja) ja kohalike K L-i malevad ning liitlaste (s.h soomustehnika) väljaõppega seotud tegevused. Lisaks saavad HV-d kasutada ka teised KV üksused ning K L-i malevad ning Siseministeeriumi valitsemisala üksused . Nursi palu HV arendamise kolm eesmärki on: ühe vähendatu d soomuspataljoni lahinglaskmiste läbiviimine koos kõrgema üksuse lahingutoetus elementidega (LFX); kahe pataljoni põhilaskeväljaõppe läbiviimine samaaegselt; brigaadi taktikaliste manöövrite läbi viimine pi iratud mahus (FTX). H V eesmärkide tagamiseks käsitleb arendusprogramm: laskeväljade ja taktikaalade, taristu ning teede paigutamise mõjureid; kasutatavat relvastust; Nursi palu HV planeeritava ala maastiku hetkeseisu; Nursi palu HV planeeritava ala hooldust ja teenuste tagamist. H V koosneb P õhja , L õuna , I da ja L ääne laskeväljast ja taktikaalast (vt joonis 2 ) . Vastavalt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (RKIK) planeeringule rajatakse nimetatud alad etapiliselt, mis aga ei välista vajadusel kogu HV kontekstis oluliste arenduste teostamist paralleelselt . L a skeväljade ja taktikaalade detailsed piirid pannakse paika edasiste arendustegevuste käigus. Kõiki nelja ala peab olema võimalik kasutada nii eraldiseisvalt (ühel alal toimuv ei tohi segada teisel alal toimuvat) , kui ka ühise alana suuremate õppuste või harjutuste läbi viimiseks. Samaaegselt kasutades peavad väljaõppe läbiviijad ning HV-d vastutav isik jälgima, et ohualad ei ulatuks teisel alal tegutsevate üksuste positsioonidele. See reguleeritakse HV kasutuseeskirjaga. 2886888 1519657 UXO ala 0 0 UXO ala 2426843 2456333 LÕUNA laskeväli ja taktikaala 0 0 LÕUNA laskeväli ja taktikaala 3792271 1673961 IDA laskeväli ja taktikaala 0 0 IDA laskeväli ja taktikaala 2225904 1123289 PÕHJA laskeväli ja taktikaala 0 0 PÕHJA laskeväli ja taktikaala 2689454 2208073 UXO ala 0 0 UXO ala 1715643 1410716 UXO ala 0 0 UXO ala 592506 1880134 LÄÄNE laskeväli ja taktikaala 0 0 LÄÄNE laskeväli ja taktikaala Joonis 2 . Nursi palu HV laskeväljade ja taktikaalade ning UXO alade tinglik paigutus H V väljaõppe ehitiste paigutamise mõjurid H V mõjurid seavad olulisi piiranguid laskeväljade ja taktikaalade paigutusele ja relvade võimalikele laskesuundadele. Nursi palu HV asukoht Arendusprogrammi kinnitamise ajal kehtiva administratiivse jaotuse järgi asub Nursi palu HV ala Võru maakonnas Võru, Antsla ja Rõuge valla haldusterritooriumil. Alast kirdesse jääb Vagula järv ja Tartu-Võru mnt, itta Võru ning läände Antsla linn. Ala põhjaserva piiriks on Valga-Koidula raudtee. Suuremad külad/alevikud, mis paiknevad harjutusvälja vahetus läheduses on Sõmerpalu, Tsooru ja Rõuge . Nursi palu HV alasse ei jää ühtegi ümbruskonna kriitilist infrastruktuuri, kuid selle piiridesse jäävad Timmase ja Keretü looduskaitsealad, Rõuge jõe hoiuala, mitmed liikumispiirangu ala d , kaitsealuste seente/samblike, looma- või taimelii kide leiukohad , Natura 2000 loodusala d ning mitmed PRIA põllumassiivid ja loomakasvatushooned . HV kuju kirjeldus Nursi palu HV laius idast läände on erinevatest kohtadest mõõdetuna ca 5 -1 8 km ning pikkus põhjast lõunasse ca 5 -9 km. HV maastiku kirjeldus Nursi palu HV ala paikneb Võru - Hargla nõos, millega kaasnevad üldiselt liigniisked olud ehk kõrge märgade muldade osakaal, tihe vetevõrk ning kõrge metsasuse protsent. Reljeefilt on ala tasane, vaid piirkonna ida- ja loodeosas esineb ulatuslikumalt künklik-nõolist maastiku. Kõige olulisemad veekogud on Mustjõgi ja Rõuge jõgi, millele lisanduvad mitmed ojad ning tihe kraavide võrgustik . HV-l k asutatav relvastus Nursi palu HV-l saab kasutada KV , K L-i ja liitlaste relvastuses olevaid relvi selliselt, et nende ohualad jäävad harjutusvälja piiridesse. Lubatud on laskmised tankitõrje-, õhutõrje- ja kaudtulerelvadest. Kui relvastusse peaks tulema uusi võimekusi, siis arendusprogramm ei näe ette piiranguid tingimusel, et ohualad mahuvad harjutuvälja piiridesse. Kehtivaid piiranguid kirjeldatakse Nursi palu HV kasutuseeskirjas. Kasutuseeskirja tehakse muudatusi vastavalt relvastuse ja laskemoona uuenemisele. Relvastus, mida ohualade suurusest lähtuvalt plaanitakse kasutada: kaudtulerelvad kuni 155 mm; tanki relvastus; soomuki relvastus; tankitõrjerelvad; õhutõrjerelvad; käsitulirelvad; lähiõhutuletoetus. Väljaõppe läbiviimise ülesehitus HV- l Väljaõppe võimalused tekivad olemasolevast ja rajatavast teedevõrgust ning sellest, kuidas harjutusväljale on paigutatud erinevad laskeväljad ja taktikaalad. HV-de l ja taktikaaladel kujundatakse maastik kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks tagades seeläbi vajalikud tingimused ( lahing ) laskmiste ja taktikaharjutuste läbiviimiseks. L iikumisvõimalus ed tagatakse jalaväele, jalaväe poolt kasutatavale tehnikale, soomustehnikale ja toetusrelvadele. Muu taktikaline tegevus võib toimuda kõikjal HV-l , kus ei minda vastuollu muude kehtestatud piirangutega. H V VÄLJAÕPPE EHITI SE D Väljaõppeehitised Täpsed alade suurused , arv ja nende lõplik paigutus kooskõlastatakse projekteerimise käigus pea kasutajaga ( d iviisi 2JVBr) . Laskeväljade ja taktikaalade (vt lisa 1) Laskeväljad ja taktikaalad on ala d , kus võib sooritada üksuste v ajalikke harjutusi ja laskmisi ning need hõlmavad endas erinevaid väljaõpperajatisi (lasketiirud, lõhkamis alad, sihtmärkide alad, käsigranaadi viskepaigad jms ). Sinna võib paigutada sihtmärke erinevatele relvadele, rajada kindlustatud positsioone isikkooseisule, relvadele ja tehnikale. Samuti võib ehitada tõkkeid ning rajada neist läbipääse, võib kasutada varustusse kuuluvat laskemoona, imitatsioonivahendeid, arvestades ohutuseeskirjade ja HV kasutuseeskirjaga. Laskeväljad ja taktikaalad on 50–75% ulatuses lagedad. Alade täpsed piirid pannakse projekteerimise käigus p aika selliselt, et harjutusvälja välispiirist sisse poole jäetakse võimalusel 0,5 – 1 km puhvertsoon militaarmüra vähendamiseks. Kokku on neli ala ( P õhja , L õuna , I da ja L ääne laskeväljad ning taktikaalad) , mida saab kasutada nii eraldiseisvalt kui ka ühe alana. Alade koos kasutamine võimaldab läbi viia vähendatud soomuspataljoni suuruse üksuse lahinglaskmisi , kus kasutatakse üheaegselt kahte liikumiskoridor . Liikumiskoridorid moodustuvad teiste harjutus - ja laskeväljadele rajatavate ehitiste kombinatsioonina. Nendes koridorides tagatakse liikumisvõimalus ülesandeid täitvatele üksustele ja nende tehnikale. Lasketiirud L askmiste läbiviimiseks, väljaõppe suurema efektiivsuse tagamiseks ning loodushoiu eesmärgil rajatakse lahtised vähendatud ohualaga lasketiirud ud jao kuni rühma suurustele üksustele , käsitulirelvade le distantsiga 25 -600 m ja soomustehnika le distantsiga kuni 1500 m . Igale laskeväljale ja taktikaalale rajatakse vähemalt üks lasketiir. UXO alad (vt lisa 1) UXO ala on 90–95% ulatuses lage ning sinna rajatakse sihtmärkide paigutamise kohad (õhk-maa, kaudtule-, õhutõrje- ja tankitõrjerelvadele) , teed, tuletõkk eribad, tuletõrje veevõtukohad. Ainult nendesse kohtadesse võib paigutada sihtmärke, mida lastakse relvadest, mis võivad tekitada lõhkemata lõhkekehi. Alas teostatakse ka demineerimise õpet ning demineerimistöid. UXO a la tähistatakse siltidega, mis keelavad alale mineku ilma harjutusvälja vastutava isiku loata. Väljapoole UXO ala lõhkemata lõhkekehi jääda ei tohi. Tankitõr jerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad T ankitõrjerelvadele eraldi tulepositsioone ei määrata/rajata, neid võib paigaldada maastikule igal pool harjutusvälja maa-alal, kus on selleks sobivad võimalused ning täidetud on ohutusnõudeid. Kui projekteerimise käigus ilmneb vajadus, siis rajatakse vastavad laskekoridorid, mis võimaldavad lasta erinevatel kaugustel ja pikemal distantsil olevate sihtmärkide pihta kõigist Kaitseväes kasutusel olevatest tankitõrjeraketisüsteemidest ning nende erinevatest laskemoonatüüpidest. Laskepaigad tankitõrjeraketisüsteemidele on 3000 - 4000 m pikad ning võimaldavad otsenähtavust sihtmärkide /UXO alale . Kaudtulerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad K audtulerelvade eraldi tulepositsioone ei määrata /rajata , neid võib paigaldada maastikule igal pool harjutusvälja maa-alal, kus on selleks sobivad võimalused ning täidetud on ohutusnõudeid. Kaudtulerelvade sihtmärkide /UXO ala suurus peab olema min 2000 x 2000 m . Õhutõrjerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad Õhutõrjerelvadele eraldi tulepositsioone ei määrata/rajata, neid võib paigaldada maastikule igal pool harjutusvälja maa-alal, kus on selleks sobivad võimalused ning täidetud on ohutusnõudeid. Õhutõrje väljaõppe toetamiseks rajatakse sihtmärkide /UXO alasse liikuv maasihtmärgirad a, paigal seisvad maasihtmärgid ja mehitamata lennuki õhkutõusmis- ja maandumisväli. CAS/õhk-maa sihtmärkide alad (vt lisa 1) Sihtmärkide paigutamiseks õhusõidukitelt teostavate laskmisteks rajatakse HV sihtmärkide /UXO alale õhk-maa sihtmärkide paigutamise kohad. Selleks, et tagada õhk-maa sihtmärkide ala minimaalsed väljaõppelised eesmärgid , rajatakse ala, mis on varustada ühe hoonestatud alaga, masinate konvoiga, soomukiga ning pommitusringiga . Vaatega sihtmärkide alale rajatakse minimaalne arv tulejuhtimistorne selliselt , et need ei hakkaks takistama teiste relvade laskmiste läbiviimist (ohualasse jäämine , tulesektori piiramine ). Lõhkamis alad (vt lisa 1) Lõhkamisalad peavad võimaldama erinevatest materjalidest (puit, metall, raudbetoon jms) konstruktsioonelementide purustamist lõhkamise teel ning viia läbi lõhkamisi taktikaliste harjutuste raames . Veealuste lõhketööde õppekoht rajatakse eraldi või osana tuletõrje veevõtukohtadest. Lisaks luuakse võimalus taktikalisteks lõhkamisteks väljaspool lõhkamis ala : raidtõkked, pinnase lõhkamised, sillaõppekoht (sild ja truup). Lõhkamisala võimaldab C-kategooria lõhkamistööde läbi viimist ning l õhkamisala ümbritseb lõhkamiste ajal kuni 500 m läbimõõduga ohuala. Demineerimispaigad (vt lisa 1) Demineerimisharjutusi võib läbi viia selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohas või UXO alal kindlaks määratud paikades. Demineerimispaigad võivad asuda lõhkamis alade vahetus läheduses. Veealuseid demineerimistöid viiakse läbi tehisveekogudes, mis asub eraldi veealuste lõhketööde kohast. See koht rajatakse kas eraldi või osana tuletõrje veevõtukohtadest. Käsigranaadi heite alad Alale rajatakse vastavalt nõuetele heite - ja ootekoht ning sihtmärkide ala . Käsigranaadi heite koht peab olema tähistatud ja kontrollitav nii, et käsigranaadi heitmise ajal oleks välistatud kõrvaliste isikute juhuslik sattumine ohualasse. Käsigranaadi ohuala piir võib kattuda harjutusvälja piiriga, kuid ei tohi seda ületada. Käsigranaadi heite ala võib asuda lõhkepaiga vahetus läheduses või olla selle osa. Maastikusõiduala Autojuhtide maastikusõiduoskuse arendamiseks rajatakse maastikusõiduala koos radadega. Rajad pakuvad võimalikult erinevaid teeolusid, takistusi, manööverdamisvõimalusi piiratud kohtades nt kitsal teel ümberpööramine, varjesse sõitmine, kaldega tõusude läbimine, tõusudel peatumine, liikumise alustamine, liikumine nõlvadel ning kraavide, nõlvade, sildade, küngaste ja nõgude ületamine. Ve ekogu ületamise õppekoht (vt lisa 1) Ve ekogu ületamise õppekoht on lahing- ja lahingtoetussildade paigaldamise õppekoht. Tagamaks rasketehnika juurdepääsu on õppekoh t mõlemast suunast ligipääsetav ( vähemalt teise kategooria tee ) . Jõgi õppekohas peaks olema kallaste vahe ühes kohas 8-9 m ning teises kohas 18-19 m, kalda kõrgus jõe keskkoha põhjast peab jääma vahemiku 1,7-3 m. Kaldad peavad olema kandvad, et võimaldada silla paigaldamine. Kallaste omavaheline kõrguste vahe ei tohi ületada 10 kraadi. Ve ekogu ületamise õppekoht võib olla ka tehislik ning parameetrid on samad. Dekontamineerimisala HV-le ra jatakse dekontamineerimisala . Platse võib rajada sobivatele laskeväljadele ja taktikaaladele. V äljaõpet toetavad objektid Teeninduslinnak (vt lisa 1) Arendustegevuse käigus tuvastatakse kõige sobivam koht HV teeninduslinnaku jaoks ning rajatakse : administratiivala koos harjutusvälja teenindava personali tööruumide ga; teeninduslinnaku valve; majutus kas siseruumides või selleks kohaldatud platsidel ; parkimisala sõidukitele ja soomustehnikale ; laod varustuse hoidmiseks; toitlustus ala; K V infosüsteemid. Elektrivarustus ja side Üldine elektrivarustus on tagatud HV teeninduslinnakus. Harjutusvälja tõkkepuud ja lipumastid tuleb varustada distantsju htimis- ja jälgimisvahenditega ning infotahvlitel info kuvamine elektrooniliseks. Operatiivseks hädaolukorras reageerimiseks tuleb kogu harjutusväljal tagada hea side GSM ja ORS ning lisaks hea side KV võrgus, soovitavalt peaks olema tagatud ka mobiilne andmeside. Kaabelside ühendused luuakse ainult alalise võrguelektri varustusega kohtadesse. Veevarustus ja kanalisatsioon Teeninduslinnaku alale rajatakse joogiveevarustus ning reovee kogumis- ja puhastussüsteem. Ülejäänud alale ei ole planeeritud täiendavaid joogi- ja reovee puhastussüsteeme. Jäätmekäitlus H V- l tekkinud jäätmete kogumine toimub teeninduslinnaku alal. Olmejäätmete kogumine ja vedamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale. Lisaks olmejäätmete kogumisele toimub HV- l laskemoonast järelejäänud materjali kogumine. Laskemoonast järelejäänud materjal (nt hülsid, pakendid) kogutakse kokku ja utiliseeritakse vastavalt kehtestatud korrale ja harjutusvälja kasutuseeskirjale. Teedevõrk T eedevõrgu planeerimise aluseks on juba praegu alal olevad teed ning soomus manöövrite läbi viimise võimalus. Lähtudes sellest vajadusest planeeritakse olemasolevad ja rajat avad teed ühtseks teedevõrguks. H V- le rajat a kse teedevõrk, mis loob tingimused erinevate harjutuste ja laskmi ste läbiviimiseks . Teede võrk on jaotatud põhiteedeks (I kategooria ) , mis loovad peam ised liikumis teed , kõrvalteedeks (II kategooria ) , mis seovad põhiteed ühtseks teede võrguks , ning soomustehnika teedeks. Soomustehnika teed on enamasti isetekkelised teed, mis kujunevad laskeväljadel ja taktikaaladel harjutusi läbi viies. Vajadusel ehitatakse soomustehnikale eraldi teid sellistesse kohtadesse , kus maastiku kandvus ja taluvus on ebapiisav, kuid soomukitel on seda ala vaja läbida. Soomustehnika teede tekkimiseks on harjutusväljal vaja raiuda mets ja freesida kännud. Rist umised tavateedega tuleb rajada nii, et soomustehnika ei kahjustaks teekatet tavateedel (näiteks betoon - v õi asfalt ristmikud ) . Lisaks peab rajatav teedevõrk võimaldama : julgeoleku tagam ist suuremate harjutuste korral; üksuste administratiivset liikumist harjutusväljal segamata teiste harjutusväljal olevate üksuste tegevust; liikluskoormuse vähendamist harjutusvälja ümbritsevatel teedel; k iirabi/ meditsiinipersonali operatiivliikumist vajaduse tekkimise korr al; kahel kolonnil üksteisest takistamatult mööduda. Vastavalt tee olulisusele jagatakse teed kategooriatesse, millel on vastavad füüsilised parameetrid (kate, laius ja kandvus). Esimese kategooria teed : 7 m lai; Kummalgi pool teed ei tohi olla puid ega põõsaid vähemalt 4 m eetri ulatuses sõidutee servast; H V piires on teed kruusa- või peakivikillustik u kattega. Teise kategooria teed: 5 m lai; Kummalgi pool teed ei tohi olla puid ega põõsaid vähemalt 4 meetri ulatuses sõidutee servast. H V piires on tee kruusa- või paekivikillustik u kattega; T eele tuleb rajada nn „taskuid“, kust saab vajadusel mööda lasta vastutulevaid sõidukeid. Projekteeritavad ja ehitatavad teed tuleb jätta samasse tasapinda olemasoleva maastikuga. Kraave võib rajada ainult äärmise vajaduse korral ja see peab ole ma kooskõlastatud KV esindajaga . Raudtee maha- ja pealelaadimisala tehnikale (Mustassaare ala) Soodustamaks KV ja liitlasüksuste rasketehnika efektiivsemat ja operatiivsemat transporti ning pääsu HV- le nii Eesti siseselt kui ka Lätist Eestisse, rajatakse Mustassaare alale Valga-Koidula raudteelõigule (Nursi palu HV piiridest väljas) soomustehnika maha- ja pealelaadimisvõimekus koos vajaliku parkimisalaga ning vajalikud ühendustee d harjutusvälja ga . H V tähistus H V piiri tähistamisel tuleb lähtuda kaitseministri 28.12.2010 määrusest nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad tingimused ja kasutamise kord". H V piirid tähistatakse piiritähistega , mis paigaldatakse piirisihi (4 m lai) keskele. Tähised peavad olema paigaldatud nii, et välispiiri kulgemist oleks lihtne eristada ümbritsevast keskkonnast . Piiripostid peavad paiknema nii, et iga piiriposti juurest on selgelt näha eelmist ja järgmist piiriposti. H V- le sisenevatele teedele (kattega ja pinnasteedele) paigaldatakse tõkkepuud ja infotahvlid . Lisaks paigutatakse HV piirile peamiste juurdepääsuteede juurde signaalmastid. Samuti lisatakse HV- le suunduvate teede, jalgradade ja metsasihtide või rohkesti käidavate kohtade juurde ohumärgid . Tuleohutus HV erinevatesse kohtadesse rajatakse tuletõrje veevõtukohad (tiigid) või kasutataks e looduslikke veevõtukohti (jõed , ojad). Vältimaks võsa ja kulu teket, mis võivad las kmiste käigus süttida, tuleb süsteemiselt iga l aasta l läbi viia kontrollitud maastiku põletamised. Tuleohtu ja tulekahju levikut aitavad ära hoida tuleohtli kemate väljaõppeehitiste ümber ja sisse rajatud tuletõkkeriba d . Harjutusala maastik HV-le pü stitatud eesmärkide täitmiseks on vaja maastikku oluliselt avada ja kuivendad a . L askeväljadel kujundatakse maastik avatud ja poolkinniseks, et võimaldada väiksemaid manöövreid soomustehnikaga ning paigaldada kaugemaid sihtmärke 3 000 - 4000 m kaugusele . Lisaks tuleb metsasust vähendad a ka teede ümbruses. H V detailsema planeerimise käigus otsustatakse täpne maastikukujundus . HOOLDUS JA TEENUSTE TAGAMINE Hooldus Väljaõppeks ja väljaõppe teenindamiseks rajatavatele objektidele tuleb projekteerimise käigus koos ehitusprojektiga koostada ka hoolduspass. Hoolduspassis tuleb kirjeldada, kuidas ja kui sageli tuleb väljaõppeobjekte hooldada, et säiliks olukord, mis võimaldab läbi viia seal ette nähtud väljaõpet. Hoolduspass on edasise hooldustööde planeerimise aluseks. Teenuste t agamine HV kasutamist korraldav üksus on t ulevikus võimeline tagama järgmisi teenuseid: harjutusväljal toimuva tegevuse ohutuse tagamise koordineerimine ja kontroll; erinevate sihtmärkide üleandmine üksustele; sihtmärkide ladustamine; laskeväljade, lasketiirude, lõhkamis alade ja sihtmärkide /UXO ala üleandmine ning vastuvõtmine; joogivee tagamine; esmase tuletõrjevõimekuse pakkumine; ühendus erinevatesse infovõrkudesse; valgustatus ja elektri kasutamise võimalused; jäätmekäitlus (sh sõjalise otstarbega jäätmed). H V KASUTAMINE Kasutajad Nursi palu HV peamisteks kasutajateks on d iviisi 2. jalaväebrigaad, KVA, piirkondlikud K L-i j a S iseministeeriumi valitsemisala üksused ning Eestis paiknevad liitlased . Suuremate üleriigiliste õppuste ja harjutuste või teiste HV- de ülekoormatuse korral kasutavad HV-d ka teised KV üksused . Kasutuskoormus H V täielikul väljaehitamisel on prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 250 päeva (vastavalt 2022. aasta KV üksuste ja RKIK sisendile) , mis koo sneb järgnevatest harjutustest (osad harjutused toimuvad ühel päeval , kuid mitmes kohas korraga) : laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas; lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas; laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas; laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas; laskeharjutused tankitõrjerelvadest - ligikaudu 20 päeval aastas; käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas; taktikaharjutused - ligikaudu 250 päeval aastas. Aktiivsem kasutu s on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni ja augustist kuni detsembrini . Prognoosis pole arvestatud teiste võimalike kasutajate koormusega (liitlased, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, jahimehed jne). OHUTUS NÕUDED Kõikidel HV ehitistel ja rajatistel väljaõpet läbi viies tuleb järgida : kehtivaid ohutuseeskirju ; tehnika, relvastu se ja laskemoona kasutusjuhendeid ; harjutusvälja kasutuseeskirja ; reeglina jäävad kõik ohualad harjutusvälja piiridesse. KESKKONNAKAITSE H V-d peab kasutama heaperemehelikult ja vältima põhjendamatuid kahjustusi . Järgima peab looduskaitselisi (sh hooajalisi) piiranguid, mis on sätestatud looduskaitseseaduses, kaitseala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekorras (kaitse-eeskirjas). Täiendavad k eskkonnakaitselised kohustused ja piirangud selguvad harjutusvälja detailsema planeerimise käigus. LISA 1. Nursi palu HV tinglik asendiplaan 196215 5080 0 0 Laskeväljad ja taktikaalad 189865 7620 0 0 UXO alad (s.h CAS/õhk-maa SM alad) 183515 3810 0 0 Lõhkamisala 183515 6350 0 0 Demineerimispaigad 200025 7061 0 0 Sillad 200024 7620 0 0 Teeninduslinnak Lasketiirud – igale laskevälj ale rajatakse vähemalt üks tiir Veekogu ületamise õppekohad rajatakse vastava lt üldisele maastikukujundusele Tanktõrje-, kaudtule- ja õhutõrjerelva de positsioone eraldi ei rajata