Teabenõudele vastamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium From: Riina Solman <[email protected]> Sent: reede, 26. jaanuar 2024 18:00 To: Madis Kallas; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Subject: Teabenõue Follow Up Flag: Follow up Flag Status: Completed Hr Madis Kallas Regionaalminister 26.01.2024 KIRJALIK KÜSIMUS Lugupeetud härra Madis Kallas Avaliku raha kasutamine peab mõistagi olema läbipaistev ja kui selles tehakse vigu, on see probleem. Paljude omavalitsuste kogemuse tulemusel on kujunenud paraku mulje, et Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) praktika tulemusel ollakse omavalitsuste poolt EL raha taotlemisel ära hirmutatud just hilisemate kontrollide ja kohtuvaidluste tõttu. Neid vigu oleks saanud ette näha ja ennetada, vältides sellega hilisemaid probleeme, mida on tehtud teadmatusest, samuti kulukaid kohtuvaidlusi. Suuremad omavalitsused on neid vaidlusi ka võitnud. Loogiline oleks pigem suurem abistamine RH dokumentide ettevalmistamisel ja vigade ennetamine, kui hilisem stressirohke kontroll ja kohtuvaidlused. 1. Kas ja milliseid võimalusi pakub RTK EL abi saajatele hankedokumentide eelnevaks ülevaatamiseks? 2. Millised on EL kehtestatud mõõdikud RTK kontrollifunktsiooni efektiivsuse hindamiseks? Kas EL on teinud etteheiteid RTK tööle seoses ebapiisava kontrolliga? 3. Palun esitage viimase viie aasta jooksul RTK poolt jagatud toetuste summa ning finantskorrektsiooni otsuste summa. 4. Palun esitakse loend viimase viie aasta jooksul RTK finantskorrektsiooni otsustest, mis on päädinud kohtuvaidlustega. Loendis palun esitada iga otsuse kohta vähemalt otsuse summa ja abikõlbmatuks tunnistatud protsent, toetuse saaja, kohtu haldusasja number ja vähemalt ühes astmes otsuseni jõudnud vaidluste puhul tulemus igas kohtuastmes. Austusega Riina Solman Riigikogu liige 1  Meie 12.02.2024 nr 11.1-8/24/455-1 Riina Solman [email protected] Teabenõudele vastamine Saadame alljärgnevalt vastused Teie 26.01.2024 regionaalministrile saadetud e-kirjas esitatud küsimustele. Kas ja milliseid võimalusi pakub RTK EL abi saajatele hankedokumentide eelnevaks ülevaatamiseks? Riigi Tugiteenuste keskus (RTK) ja teised rakendusüksused (KIK, EISA) pakuvad hangete eelnõustamist ehk eelkontrolli. Sõltuvalt poliitikakujundaja tahtest on eelnõustamine kas vabatahtlik või meetme määruses kehtestatud kohustuslik etapp, mille toetuse saaja peab läbima. Eelnõustamise käigus toob rakendusüksus välja võimalikud vead ja ohukohad riigihanke alusdokumentides ja annab soovitusi nende parandamiseks. Kuna eksimus riigihankes võib toimuda ka hankemenetluse läbiviimise käigus või hankelepingu täitmise etapis, siis ei pruugi eelnõustamine ära hoida tagasinõuet hilisemas rakendamise faasis. Eelnõustamine moodustab märkimisväärse osa rakendusüksuste tööst. Näiteks RTK-s oli eelnõustamiste osa kõigist hankekontrollidest järgmine:  2023.a. 27,9%;  2022.a. 39,1%;  2021.a. 31,8%. 2023.a. langes eelnõustamiste osakaal kõigist kontrollidest seetõttu, et SF14+ perioodi uusi hankeid oli vähe ja peamiselt olid eelnõustamisel 21+ perioodi hanked. Lisaks eelnõustamisele teeb RTK toetuse saajatele ja taotlejatele infotunde ja seminare, sh riigihangete teemal, ning RTK veebilehel on üleval toetuse saajate tarbeks koostatud riigihangete videoloengute seeria ja hulganisti teisi juhiseid ning abimaterjale. Näiteks 2022. a tehti koostöös Linnade ja Valdade Liiduga ning rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonnaga (SF auditeeriva asutusega) koostöös koolitus teemal "Välistoetuse rikkumise statistika, enamlevinud vead ja soovitused riigihangete korrektseks läbiviimiseks". Praegu on Linnade ja Valdade Liiduga koostöös kokkuleppimisel koolitused 2024.aastaks. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 Millised on EL kehtestatud mõõdikud RTK kontrollifunktsiooni efektiivsuse hindamiseks? Kas EL on teinud etteheiteid RTK tööle seoses ebapiisava kontrolliga? Toetuse kasutamise üle teostatav järelevalve toimub Eestis sarnaste põhimõtete alusel nagu ülejäänud Euroopa Liidus. Järelevalve teostamisel lähtume meile kohalduvatest järelevalve põhimõtetest ning võimalusel kasutame ka riskipõhiseid lähenemisi - näiteks ei kontrollita kõiki projekti kulusid, ei teostata igas projektis kohapealseid kontrolle jmt. Üha laialdasemalt kasutatakse projektide rakendamisel lihtsustatud kuluhüvitamise viise, kus määratakse kindlaks kas tükihind (ühikuhind) mingile tegevusele või lepitakse kokku kindla tulemuse saavutamiseks kuluv summa (kindlasummaline makse), mille rakendamise korral rakendusüksus üksikuid kuludokumente ei kontrolli, määravaks saab kokkulepitud tulemuse saavutamine. Hankekontrollide osas toimub samuti osaliselt riskipõhine kontroll, kuid seni tuvastatud eksimused pole võimaldanud seda laiendada. Küll oleme saanud läbiviidud kontrollidest olulist informatsiooni, millistes valdkondades on vaja toetuse saajaid rohkem koolitada ning vastavalt sellele on kavandatud ka koolitustegevusi. Seda, kas rakendusüksused teevad oma tööd korrektselt, auditeeritakse igal aastal. Teostatakse nii süsteemi- kui projektiauditeid. Projektiauditite põhjal selgitatakse iga-aastaselt välja veamäär. See tähendab, kui palju vigu rakendusüksused on oma töös teinud, st mil määral on hüvitatud abikõlbmatuid kulusid. Teatud vigade hulk on lubatud. Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud veamäär on 2% ja selle protsendi piires oleme seni suutnud püsida. Struktuurivahendite veamäär oli 2021 – 0,75%; 2022 – 1,62% ja 2023 – 1,13%. Eesti veamäär näitab, et oleme loonud selge ja usaldusväärse kontrollisüsteemi ning ka toetuse saajad on projektide elluviimisel vastutustundlikud. Kui suhtuksime eksimustesse liialt leebelt, siis potentsiaalselt veamäär tõuseks. Kui veamäär ületab 2% piiri, siis algatab Euroopa Komisjon jätkutegevused – tehakse rohkem kontrolle ja auditeid, algatatakse järelkontrollid, tõhustatakse protseduure jms, mis omakorda nõuab täiendavat ressurss paljudelt osapooltelt. Teatud juhtudel võib kõrge veamäär kaasa tuua toetuste vähendamise liikmesriigile. Seega on kõigi huvides hoida meie kontrollisüsteemi selge ja tõhusana. Hankerikkumiste tagasinõudmistel lähtume Euroopa Liidu kehtestatud põhimõtetest ja nõuetest, mille puhul on teatud rikkumiste korral ette antud korrektsioonimäär 25%. Selles osas ei ole paraku Eestil enam kaalumisruumi (alus: EL riigihangete direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning Euroopa Komisjoni otsus nr С(2019) 3452, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks). Paljudel juhtudel on korrektsioonimäärad aga 5% või 10% ning väga väikeste või formaalsete rikkumiste korral finantskorrektsiooni enamasti üldse ei järgnegi. Viidatud suunistes kajastuvad rikkumiste koosseisud ja finantskorrektsioonimäärad on sisse viidud ka riigisisesesse õigusruumi. Suunise rakendamine on tänaseks välja toonud selle kitsaskoha – teatud juhtudel on tagasinõuete protsendimäärad ebaproportsionaalselt ranged ja kõrged. RTK on koostöös RM-iga algatanud probleemi arutelu EK tasandil:  September 2023: rahandusminister tõstatas probleemi kohtumisel volinik Ferreiraga;  04.10.2023: Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) ministrite 29.09.2023 mitteformaalsel kohtumisel jagas rahandusminister Eesti näiteid ebaproportsionaalsetest tagasinõuetest. Kohtumisel osalesid ka ÜKP voliniku Ferreira ja DG REGIO peadirektor Themis Christophidou'ga;  06.10.2023 edastas RM Eesti seisukoha kirjalikult DG Regio peadirektorile;   18.10.2023 oli auditeerival asutusel (RM finantskontrolli osakond) kohtumine DG Regio audiitoritega kohtumine, kus üheks teemaks olid ka riigihangete korrektsioonidest ja nende proportsionaalsus;  18.10.2023 edastatud RM Common Provision Committee’le (CPR komitee) ettepaneku lisada EK tagasinõuete juhise küsimuse ühe aruteluteemana 2024 koosolekute kavasse;  6.-7.11 toimus Riias kolme Baltiriigi kohtumine rakenduslikel teemadel. Päevakavas oli mh ebaproportsionaalsete tagasinõuete teema;  November 2023: RTK ja RM kohtumine Kontrollikoja esindaja Keit-Pentus Rosimannusega, kus üheks teemaks oli tagasinõuete suunis;  Jaanuar 2024: EL suursaadikul Aivo Oraval oli kohtumine ebaproportsionaalsete nõuete teemal DG Regio peadirektoriga ja auditi juhiga, kokkuvõttes mingit leebust tagasinõuete juhendi muutmiseks paraku üles ei näidatud ja soovitati kulud katta siseriiklikest vahenditest. Näiteks Valga-Valka kaasuse puhul maksti korrektsioon kinni riigieelarvest ja tagasinõuet toetuse saajatele ei tehtud. Palun esitage viimase viie aasta jooksul RTK poolt jagatud toetuste summa ning finantskorrektsiooni otsuste summa. RTK suunaks on avalikustada võimalikult palju infot ning ka rikkumiste info on kõigile kättesaadav RTK kodulehel, kus on avaldatud lõpetatud rikkumiste info. Kodulehel ei ole pooleliolevaid vaidlusi ega neid juhtumeid, kus küll otsus on tehtud, aga kulusid konkreetse hanke raames veel esitatakse. Nendel juhtudel võib rikkumise summa ajas muutuda, mistõttu eksitavat infot ei ole korrektne avaldada. Programmperioodil 2014-2020 on mitteabikõlblikuks tunnistatud 46,5 miljonit eurot, samas toetusi on välja makstud ca 3,4 miljardit. Arvestades toetuste väga suurt mahtu, on see näitaja pigem väga hea ja ei viita liigsele sanktsioneerimisele. Ka ei too iga tuvastatud rikkumine toetuse saajale kaasa tagasinõuet. Näiteks on siseriiklikult loodud mehhanism, mis võimaldab teatud tingimustel jätta toetus tagasi nõudmata (tagasi ei nõuta rikkumisi, mille summa jääb alla 1000 euro, juhul kui see oli rikkumise tuvastamise hetkel toetuse saajale juba välja maksud). Euroopa Liidu seisukohalt on sel juhul ikka tegemist rikkumisega ja kulu on projektist mitteabikõlblik, kuid see hüvitatakse toetuse saaja eest riiklikest vahenditest. Ka ei tehta toetuse tagasinõuet siis, kui tuvastatud rikkumine on formaalne, ilma finantsmõjuta. Viimase viie aasta jooksul RTK finantskorrektsiooni otsuste summa on tervikuna vastuskirjale lisatud tabelis Rikkumised_KOV_30.01.24. Struktuuritoetuste aruandlusaasta on juulist juunini ning ka ülevaadet koondame vastavalt antud perioodile. Viimase 5 aasta RTK poolt teostatud finantskorrektsioonid vastavalt aruandlusaastatele:1 Aruandlusaasta Finantskorrektsioonide Selgitav info mitteabikõlblik summa EUR 01.07.2022 - 30.06.2023 6 050 474,13 Suuremad finantskorrektsioonid näiteks Kohtla-Järve linnavalitsuse otsus 784 000, Transpordiameti otsus 472 000, PERH-i otsus 345 1 Selgitame juurde, et sama rikkumise kohta võib olla sisestatud mitu finantskorrektsiooni, kuna mitteabikõlblikuks muutuv summa arvatakse maha vastavalt kulude esitamisele. See tähendab, et kogu rikkumise summa pole otsuse koostamisel veel selge ja selgub alles projekti/hanke lõpuks. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  Aruandlusaasta Finantskorrektsioonide Selgitav info mitteabikõlblik summa EUR 000, Lääne-Tallinna Keskhaigla 269 000. 01.07.2021 - 30.06.2022 9 404 510,65 Siia aastasse jäid mõned väga suured finantskorrektsioonid – näiteks Tartu Ülikooli Delta maja 1,6milj, Ida- Viru Keskhaigla otsus 1,1milj, Transpordiameti otsus 860 000, Tallinna Haridusameti otsus 660 000 ja Narva Muuseumi otsus 575 000. 01.07.2020 - 30.06.2021 1 540 863,98 01.07.2019 - 30.06.2020 4 132 915,70 Sel perioodil ei olnud RTK-ga liitunud veel TTJA ja RIA rakendusüksused - liites juurde ka nende tehtud finantskorrektsioonid, on finantskorrektsioonide summa 4 540 785,90 01.07.2018 - 30.06.2019 311 450,42 Sel perioodil ei olnud RTK-ga liitunud veel Archimedes ja Innove – liites juurde ka nende ning TTJA ja RIA info, oli sel aruandlusperioodil finantskorrektsioonide summa 4 461 051,33 Palun esitakse loend viimase viie aasta jooksul RTK finantskorrektsiooni otsustest, mis on päädinud kohtuvaidlustega. Loendis palun esitada iga otsuse kohta vähemalt otsuse summa ja abikõlbmatuks tunnistatud protsent, toetuse saaja, kohtu haldusasja number ja vähemalt ühes astmes otsuseni jõudnud vaidluste puhul tulemus igas kohtuastmes. Lisatud tabelisse on koondatud suuremad KOV-i rikkumised, kus RTK on teinud finantskorrektsiooni otsuseid. Eraldi on kliimameetmete ja struktuurivahendite rikkumised. Kliimameetme osas on toodud välja juhtumid, kus mitteabikõlbliku toetuse summa on rikkumise tõttu 40 000 või suurem. Struktuurivahendite puhul on tabelis need juhtumid, kus mitteabikõlbliku toetuse summa 100 000 või suurem (vt täpsemalt lisatud Excel faili esimeselt vahelehelt). Lisatud faili teisele vahelehele on välja toodud kõige suurema mitteabikõlbliku summaga rikkumised (üle 1 000 000 euro) Tabelist on näha, et suuremad rikkumised on seotud hangetega. KOV-ide rikkumised on üldiselt väiksemad (v.a Kohtla-Järve kooli rikkumine) kui mitmetel muudel projektidel. Põhjus seisneb selles, et KOV-i projektide toetussummad on üldjuhul väiksemad ja seetõttu on ka rikkumise mõju väiksem. Kohtuvaidluste detailne info on kirjale lisatud tabelis Kohtumenetlused_ KOV_2024. Tabelis on kajastatud kohtuvaidlused, mille osapooleks on kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse asutus, kohaliku omavalitsuse äriühing ning piirkondlikud haiglad. Suur osa õigusvaidlustest on seotud hankelepingute täitmise ja muutmisega, milles väljakujunenud õigus- ja kohtupraktika tegelikult puudub. Seetõttu on loomulik, et osapoolte seisukohad aga ka kohtute tõlgendused ühes või teises küsimuses võivad erineda. Samuti on teatud kohtuvaidlusi mõjutanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse (nr. 5-23-2) otsus, millega tunnistati Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, millega nähti ette, et § 22³ kohaldub toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 9. oktoobrit 2020. Formaalsetel põhjustel on see tinginud finantskorrektsiooni otsuste tühistamise kuid üldjuhul on kohtud võtnud seisukoha, et rikkumised sisuliselt esinevad ning RTK-l on võimalik teha uus otsus. Lahendusettepanek Soovitame KOV-idel hankerikkumiste minimeerimiseks kasutada RTK keskse hankimise teenust. RTK-l ei ole küll võimalust pakkuda riigihangete korraldamise teenust KOV-idele tasuta, kuid seeläbi on hilisem rikkumise tuvastamise ja tagasinõuete risk paremini maandatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Lisa: 1. Rikkumised_KOV_30.01.24 2. Kohtumenetlused_KOV_2024 3. 26.01.2024_esitatud_pöördumine Teadmiseks: Rahandusministeerium Estella Põllu, Rahandusministeerium Triin Tomingas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kaire Luht Riigi Tugiteenuste Keskus Urmo Merila Riigi Tugiteenuste Keskus Mairi Uusen Riigi Tugiteenuste Keskus Tiina Sams Kristi Sell 663 1821 [email protected] Kristi Sell 663 1821 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  Andmed võetud seosiga 30.01.2024. NB! Juhtumitel, mis pole veel lõppenud, võib mitteabikõlblik toetuse summa suureneda. 2014-2020 Kliima Juhtumite arv 192 21 Mitteabikõlblik toetus 8 894 554,00 669 419,00 RTK-l on praegu töös 11 KOV juhtumit, kus pole veel selge, kas rikkumine on ja tuleb teha finantskorrektsiooni otsus. Suurim neist Tallinna linna Reidi tee ehitus, kus 25% rikkumise korral toetuse summa ca 5,6milj (vaidleme AA-ga). Suurimad Kliima meetme juhtumid (40 000 ja suuremad) Toetuse saaja Projekti nimi Mitteabikõlblik toetus Võru Linnavalitsus Võrumaa Keskraamatukogu hoone 57 787,55 energiatõhusaks muutmine Põhja-Pärnumaa Tootsi Põhikooli renoveerimine 57 600,00 Vallavalitsus Elva Vallavalitsus Rannu Kooli energiatõhususe tõstmine 56 256,01 Narva Linnavalitsuse Narva linna Tallinna mnt 30 spordihoone 54 356,21 Linnamajandusamet energiatõhususe edendamine Luunja Vallavalitsus Luunja lasteaia Midrimaa renoveerimine 54 000,00 Mulgi Vallavalitsus Mõisaküla hoolekandekeskuse 50 380,45 liginullenergiahoone ehitamine Räpina Vallavalitsus Mitmefunktsionaalsete lahendustega Leevaku raamatukogu 48 376,92 Türi Vallavalitsus Väätsa Rahvamaja renoveerimine 47 152,77 Suurimad SF 2014-2020 juhtumid (100 000 ja suuremad) Toetuse saaja Projekti nimi Mitteabikõlblik toetus Kohtla-Järve Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli hoone osaline 1 797 287,49 Linnavalitsus lammutamine ja uue õppehoone ehitamine Sillamäe Linnavalitsus Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi 348 349,05 Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise Kohtla-Järve Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala 571 022,30 Linnavalitsus taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku arendamise kaudu Tallinna Haridusamet Tallinna Tondi Põhikooli õppehoone ehitamine 646 005,91 Haapsalu Linnavalitsus Haapsalu linna koolivõrgu korrastamine ja uue 493 087,97 Haapsalu Põhikooli ehitamine Tartu Linnavalitsus Põhimaanteid E263 Tallinn–Tartu–Luhamaa ja 492 213,47 T3 Jõhvi–Tartu–Valga ühendava Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala ehitus Jõgeva Vallavalitsus Jõgeva Põhikooli õppehoone ja õueala rekonstrueerimine 467 072,62 Tallinna Haridusamet Tallinna Pääsküla Kooli rekonstrueerimine 456 097,88 Narva raekoja hoone ja Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet 441 660,28 platsi rekonstrueerimine Pärnu Linnavalitsus Raja tänava lasteaia rajamine 403 920,00 Rõuge Vallavalitsus Haanja puhke- ja spordikeskuse 323 885,37 väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks Otepää Vallavalitsus Otepää linnakeskuse väljaarendamine 299 240,95 Põhja-Sakala Võhma linna koolivõrgu korrastamine 226 391,44 Vallavalitsus (lammutamine, renoveerimine ja sisustamine) Tartu Vallavalitsus Tabivere Põhikooli õppehoone 158 931,55 rekonstrueerimine Peipsiääre Vallavalitsus Alatskivi Tervisekeskuse arendamine 149 229,55 Haljala Vallavalitsus Võsu ranna puhkeala tugitaristu rajamine 143 884,21 Tallinna Haridusamet Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise 122 062,10 toetamine Tallinna koolides mitteabikõlblik toetuse summa suureneda. Norra/EMP 1 2 386,00 ja tuleb teha finantskorrektsiooni toetuse summa ca 5,6milj (vaidleme Korrektsioonimäär Rikkumise liik 10% Puudused HD, hanketeate koostamisel 10% Puudused kvalifikatsioonis, pakkumuste hindamisel Puudused hankelepingu sõlmimisel / muutmisel 10% Puudused kvalifikatsioonis, pakkumuste hindamisel 10% Puudused hankelepingu sõlmimisel / muutmisel 10% Puudused hankelepingu sõlmimisel / muutmisel 10% Vale menetlusliigi valik 10% Puudused RHS § 3 järgimisel. Puudused hankelepingu sõlmimisel / muutmisel Korrektsioonimäär Rikkumise liik 25% Puudused kvalifikatsioonis, pakkumuste hindamisel. Puudused HD, hanketeate koostamisel. Puudused RHS § 3 järgimisel 25% Puudused hanketeate/ hankedokumentide muutmise. Puudused raamlepingu sõlmimisel / muutmisel Puudused HD, hanketeate koostamisel 10% Puudused RHS § 3 järgimisel 10% Puudused RHS § 3 järgimisel 10% Puudused RHS § 3 järgimisel 10% Puudused RHS § 3 järgimisel 10% Puudused RHS § 3 järgimisel 10% Puudused HD, hanketeate koostamisel. Puudused hanketeate/ hankedokumentide muutmisel. Puudused hankelepingu sõlmimisel / muutmisel 10% Puudused HD, hanketeate koostamisel 25% Puudused hankelepingu sõlmimisel / muutmisel 25% Lubamatu või põhjendamatu kulu. Puudused hankelepingu sõlmimisel / muutmisel Puudused kvalifikatsioonis, pakkumuste hindamisel N/A Lubamatu või põhjendamatu kulu 25% Puudused HD, hanketeate koostamisel. Puudused hankelepingu sõlmimisel / muutmisel. Lubamatud läbirääkimised. 25% Puudused hankelepingu sõlmimisel / muutmisel 10% Puudused hanketeate/ hankedokumentide muutmisel. Puudused hankelepingu sõlmimisel / muutmisel. Rikkumise lühikirjeldus Toetuse saaja on tehnilises kirjelduses nimetanud erinevaid standardeid, millele ei ole juurde lisatud märget või sellega samaväärne Kvalifitseeritud on pakkuja, kes ei vasta kehtestatud kvalifitseerimistingimustele Ei ole järgitud hankelepingus sätestatud CAR kindlustuse, täitmisaja ja garantiiaja tagatise nõudeid Kehtestanud kvalifitseerimise tingimus, mis ei vasta RHS § 98 lg-le 1 ja § 101 lg 1 punktile 1 - referentsperioodi lühendamine RHSga lubatud muudatuste piirmäär (15% HL esialgsest masumusest) ületatud. Kõrvaldamisaluste mittekontroll, maksuvõlgaga alltöövõtja kasutamine. Hankelepingu pikendamine pole kooskõlast RHSiga. Ei ole õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusliigi valik Hankija ei ole kontrollinud pakkuja ega pakkumuse vastavust kõikidele kehtestatud vastavustingimustele. Töövõtja ei ole vastavalt lepingu punktile 12.1. esitanud nõuetekohast garantiikirja. Hankelepingut on võrreldes lepingu projektiga muudetud. Rikkumise lühikirjeldus Nõuti tagatistena garantiisid, mille väljastajad peavad olema registreeritud Eesti Vabariigis - piirav tingimus. Kvalifitseeritud on pakkuja, kes ei vastanud hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusele. Kvalifitseerimistingimuses on nõutud referentsobjektil „A“ või „B“ energiamärgist ilma väljendita "või samaväärne" - piirav tingimus. Muudatuse väärtus on suurem kui lubatud 15%. Hankija pole tingimuses välja toonud võimalust potentsiaalsetel välismaistel pakkuda registreeringuid vastavalt oma asukohamaa seadustele ehk tegemist on piirava tingimusega. Hanketeates on esitatud piiravad kvalifitseerimistingumused välispakkujate suhtes. tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimusena nõudnud pakkujalt, et vastutusvaldkonna „tugevvool“ eest vastutav isik peab omama vähemalt kehtivat B-pädevustunnistust - välispakkujaid piirav tingimus Audit: viidatud erinevatele standarditele, sh rahvuslikele standarditele (EVS, DIN, SFS, ANSI), mida ei ole täiendatud märkega „või sellega samaväärne“; töövõtja esindajalt-projektijuhilt nõutud FIDIC ehituslepingute tingimuste tundmist; kvalifitseerimise tingimus on põhjendamatult piirav välispakkujate suhtes Kvalifititseerimistingimus: pakkuja peab esitama EV-s registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse EV-s registreeritud filiaali kinnituskirja - välispakkujaid piirav tingimus. Vastutusvaldkond „tugevvool“, isiku kvalifikatsioon – vähemalt kehtiv B-pädevustunnistus - välispakkujaid piirav tingimus. Nimetatud erinevaid standardeid, kuid lisamata on märge „või sellega samaväärne“ - piirav tingimus. Kvalifitseerimistingimuse muutmisel ei ole pikendatud pakkumuste esitamise tähtaega Hankedokumentides nimetatud erinevaid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“ - piirav tingimus. Pikendatud lepingu täitmise tähtaega 123 päeva võrra - lubamatu muudatus. Toetuse saaja on akteerinud ja esitanud hüvitamiseks kulud, mille osas töid ei teostatud. Hankelepingu täitmise tähtaja pikenemine ei ole kooskõlas RHS-ga. Täitmise ajal on jäetud osaliselt kontrollimata lisandunud alltöövõtjate RHS § 95 lg 1 kõrvaldamise alused - maksuvõlaga alltöövõtjad. Hankija muutis hankelepingu tingimusi pakkujale soodsamaks võrreldes sellega, mis hankes oli välja kuulutatud. Toetuse saaja kohapealse kontrolli raames esitatud andmete põhjal on abikõlblik proportsioon pinna alusel 90%. Seega on toetuse saajale abikõlblikke kulusid 6% enam välja makstud. Edukas pakkuja pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimusele. Täitmisjärgne garantiikiri on esitatud hilinemisega ning garantiiperiood ei vasta hankelepingu tingimustele. Hankelepingu tähtaja pikendamine pole põhjendatud Töövõtja ei ole esitanud 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest täitmistagatise garantiikirja summale, mis vastab 10%-le lepingu käibemaksuta hinnast. Lõppmakse ei ole vastavalt hankelepingule vähemalt 10% tööde hinnast. Hankija ei pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. Teabevahetuses selgituste andmisega on muudetud hanke V osa alusdokumente. Hankelepingut on õigusvastaselt muudetud: CAR-kindlustus on sõlmitud hankelepingus sätestatust erinevatel tingimustel. Juhtum lõpetatud EI Jah Jah Jah Ei, mitteabikõlblik summa suureneb. Kui kõik kulud esitatakse, siis mitteabikõlblik summa 90 000. EI EI Jah Juhtum lõpetatud EI EI Jah EI Jah Jah, tagastus kaetud riigieelarvest TS asemel, kuna vaie rahuldati MKMi (nüüd KLIM) poolt. Jah Jah EI EI EI EI - muudatuse episoodiga kohtus nõustutud, et see pole rikkumine. Muus osas menetlus käib ja kohus jaatas rikkumist. EI Jah Jah EI EI Suurimad SF 2014-2020 juhtumid, kus mitteabikõlblik summa 1 000 000 või suurem Toetuse saaja Projekti nimi Päästeamet Päästetehnika soetamine keskkonnaõnnetustele reageerimiseks sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine Kohtla-Järve Linnavalitsus Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli hoone osaline lammutamine ja uue õppehoone ehitamine Tartu Ülikool Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA (IT-keskuse investeering) Eesti Kunstiakadeemia EKA LOOVKÄRG - Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (Investeeringu projekt) Kliimaministeerium Purtse jõe, Kroodi oja ning Maadevahe ja Priimetsa ABT jääkreostuse ohutustamine Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas Transpordiamet Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala ehitus Haridus- ja Noorteamet Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas m Mitteabikõlblik toetus Rikkumise liik Juhtum lõpetatud Rakendusüksus 2 753 203,92 Puudused HD, hanketeate koostamisel Jah KIK 2 042 237,77 Puudused HD, hanketeate koostamisel. EI RTK Puudused RHS § 3 järgimisel. 1 797 287,49 Puudused kvalifikatsioonis, pakkumuste EI RTK hindamisel. Puudused HD, hanketeate koostamisel. Puudused RHS § 3 järgimisel. 1 589 355,96 Puudused RHS § 3 järgimisel EI RTK 1 325 333,74 Riigihanke korraldamata jätmine. Jah RTK Puudused RHS § 3 järgimisel. 1 169 775,03 Puudused kvalifikatsioonis, pakkumuste Jah KIK hindamisel 1 068 944,68 Puudused HD, hanketeate koostamisel EI RTK 1 027 335,13 Vale menetlusliigi valik Jah RTK 1 024 136,31 Puudused HD, hanketeate koostamisel Jah RTK 1 000 930,62 Puudused RHS § 3 järgimisel EI RTK  Toetuse saaja Projekti nimi Rakendusüksus Tartu Linnavalitsus RTK Tartu Variku Kooli õppehoone rekonstrueerimine Tallinna Haridusamet RTK Tallinna Tondi Põhikooli õppehoone ehitamine Ligipääsutee rekonstrueerimine Kohila Kohila Vallavalitsus RTK tööstusaladele ja töökohtadele Rõuge Vallavalitsus Haanja puhke-ja spordikeskuse väljaarendamine RTK aastaringseks spordi-, turismi-ja puhkekeskuseks Ida-Viru Keskhaigla Ahtme esmatasandi SA Ida-Viru Keskhaigla RTK tervisekeskuse loomine Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine SA Ida-Viru Keskhaigla RTK riskipiikonnas AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne- RTK Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne- RTK Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele Tallinna Keskkonna- ja Paldiski mnt kergliiklustee lõigus Järvekalda tee RTK Kommunaalamet kuni Tähetorni tänav Häädemeeste Hooldekodu energiatõhususe Häädemeeste Vald RTK parandamine SA Aidu Veespordikeskus Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine Haljala Vallavalitsus Võsu ranna puhkeala tugitaristu rajamine RTK Põhja-Sakala Vallavalitsus Võhma linna koolivõrgu korrastamine RTK (lammutamine, renoveerimine ja sisustamine) Otepää Vallavalitsus Otepää linnakeskuse väljaarendamine RTK Multifunktsionaalse aastaringselt kasutatava OÜ Haapsalu Linna Spordibaasid RTK kunstmuru kattega jalgpalliväljaku ja laohalli ehitamine ning hooldustraktori soetamine Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala Kohtla-Järve Linnavalitsus taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku RTK arendamise kaudu Rakvere linna põhikoolide töö- ja Rakvere linn RTK tehnoloogiakeskuse rajamine Valga Vallavalitsus / Valka Valga – Valka Twin Town Centre Development RTK Vallavalitsus  Põltsamaa Vallavara OÜ RTK Põltsamaa liginullenergia lasteaiahoone ehitamine Narva-Ivangorodi piiriüleste linnuste ansambli kui SA Narva Muuseum RTK ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamise 2. etapp SA Narva Muuseum Piirikindluse avastuskeskuse avamine RTK Põltsamaa valla õppehoone energiatõhususe Põltsamaa Vallavalitsus RTK parendamine Mulgi Vallavalitsus Mõisaküla Hoolekandekeskuse hoone RTK lammutusprojekti koostamine ja lammutamine Valga Vallavalitsus / Valka Valga-Valka kaksiklinna ühise puhkeala RTK Vallavalitsus uuendamine ja arendamine Sillamäe Linnavalitsus Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi RTK Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna SA Kuressaare Haigla RTK rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine AS Lääne-Tallinna Keskhaigla RTK Kopli esmatasandi tervisekeskuse rajamine Võrumaa Keskraamatukogu hoone Võru Linnavalitsus RTK energiatõhusaks muutmine Tallinna Tondi Põhikooli Tallinna Haridusamet RTK õppehoone ehitamine Võru Vesi AS KIK Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt Tallinna Keskkonna- ja Tallinna põhitänavate välisvalgustuse KIK Kommunaalamet rekonstrueerimise I etapp  Meetme teg. Projekti abikõlbulik Projekti abikõlbulik Projekti number Number toetuse summa oma-finantseering 2014-2020.1.4.1 2014-2020.1.04.18-0097 3 355 007,00 1 991 248,22 2014-2020.1.4.1 2014-2020.1.04.20-0263 6 520 448,59 0,00 2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.17-0230 590 895,11 104 275,61 2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.18-0280 1 187 238,61 209 512,70 2014-2020.2.4.2 2014-2020.2.04.16-0009 1 124 238,57 374 746,19 2014-2020.2.4.3 2014-2020.2.04.19-0085 23 310 050,12 7 770 016,96 2014-2020.2.4.2 2014-2020.2.04.16-0031 2 527 578,43 992 570,51 2014-2020.2.4.2 2014-2020.2.04.16-0031 2 527 578,43 992 570,51 2014-2020.9.1.1 2014-2020.9.01.17-0035 614 657,28 108 468,95 Kliima.2.1.1 Kliima.2.01.18-0036 207 281,92 93 126,66 2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.17-0201 3 674 712,13 648 478,64 2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.17-0237 471 810,53 83 969,47 2014-2020.1.4.1 2014-2020.1.04.17-0032 2 241 192,56 395 504,56 2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.18-0278 995 308,15 175 642,62 RE.3.1.3 RE.3.01.21-0923 315 889,15 110 753,59 2014-2020.9.2.2 2014 2020.9.02.18 0021 6 214 718,98 6 161 901,33 2014-2020.1.4.1 2014-2020.1.04.18-0110 786 489,77 138 792,31 EST-LAT EST-LAT 51 2270138,29 1 742 217,36  Kliima.2.1.3 Kliima.2.01.21-0251 1155431,42 2 187 034,05 EST-RUS EST-RUS 3 5128438,71 805 556,65 2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.16-0050 2968374,06 1 033 394,31 Kliima.2.1.3 Kliima.2.01.20-0161 241486,42 135 836,12 Kliima.2.1.1 Kliima.2.01.18-0034 529255,31 272 646,69 EST-LAT EST-LAT 181 2085751,50 912977,83 2014-2020.1.4 2014-2020.1.04.18-0095 3432388,92 896 261,52 2014-2020.15 COVID- 2014-2020.15.02.21-0006 1076200,00 0,00 19 2014-2020.2.4.2 2014-2020.2.04.16-0033 1545339,26 1 368 083,50 Kliima.2.1.3 Kliima.2.01.21-0180 545212,45 268 537,48 2014-2020.1.4.1 2014-2020.1.04.20-0263 6520448,59 0,00 2014-2020.7.1.1 2014-2020.7.01.18-1743 11717783,27 4 816 370,70 2014-2020.6.3.1 2014-2020.6.03.18-0152 2562535,62 809 221,78  FKO vaidlusalune FKO vaidlusalune Finantskorrektsiooni Kohtuasja mitteabikõlbulik mitteabikõlbulik otsuse (FKO) nr number toetuse osa oma-finantseering 11.4-5 / 0926 3-21-2384; 167 750,35 99 562,41 11.4‑5/1287 3-22-234 3-22-479; 11.4-5 / 1467 560 618,70 0,00 5-23-2 11.2-14 / 0670 92 546,53 16 331,74 3-21-1711 11.2-14/ 0052 323885,37 57156,24 3-22-833 11.2-5/0516 117 056,84 39 018,94 3-22-1835 11.2-5/0559 11.2-4/1165 53 615,83 17 871,94 3-23-418 11.6-6 / 0102 269 009,42 105 244,32 3-20-895 11.2 5/ 0927 269 009,42 105 244,32 3-22-2612 11.6-15 / 0152 1 338,73 200,81 3-20-784 11.2-8 / 0423 20 073,08 9 018,34 3-21-1384 11.2-14 / 0051 46 580,00 8 220,00 3-21-849 11.2-14/ 0037 143 884,21 26 815,79 3-22-889 11.4-5/ 0373 226 391,44 39 951,44 3-22-1577 11.2-14/ 0479 305 615,95 53 932,22 3-22-1827 11.2-28/ 0556 50 868,35 17 834,91 3-22-2031 11.6-16 / 1293 336 397,53 333 538,56 3-21-339 11.4-5/1059; 163 674,75 28 883,78 3-23-355 11.4-5/1106 FKO nr 12 693 771,22 535 203,66 3-22-2397  11.2-8/ 0582 53 119,20 100 545,55 3-22-2030 FKO nr 4 72 352,92 11041,41 3-22-2137 11.2-14 / 1194 575 400,41 200 316,90 3-22-203 11.2-8/ 1197 26 227,01 14752,69 3-25-518 11.2-8/23/159 51 544,69 26 553,31 3-23-814 FKO nr 17 8 542,50 1 507,50 3-23-1707 11.4-5/23/1211 348 349,05 90960,51 3-23-2804 11.1-12/23/1127 263 800,00 0,00 3-23-2701 11.2-5/23/1189 164 060,74 145 242,39 3-24-20 11.2-5/23/1282 11.1-12/23/1118 38 607,57 19 015,67 3-23-2604 11.4-5/23/1273 549 105,02 0,00 3-24-181 1-25/472 59 672,73 24 527,37 3-23-1850 1-25/418 437 463,30 138146,30 3-22-1233  Kohtumenetluse staatus Kohtumenetlus lõpetatud. Liidetud kohtuasjad. FKO tühistati osaliselt Kohtumenetlus lõpetatud. FKO tühistati osaliselt. Uus FKO 11.4-5/23/1273. Kohtumenetlus lõpetatud. FKO tühistatud 2024 II aste, menetluses 2024 II aste, menetluses 2024 I aste, menetluses Kohtumenetlus lõpetatud. FKO tühistatud. Uus FKO nr 11.2 5/ 0927 2024 I aste, menetluses Kohtumenetlus lõpetataud. FKO kehtiv Kohtumenetlus lõpetatud. FKO kehtiv Kohtumenetlus lõpetatud. FKO kehtiv 2024 II aste, menetluses 2024 II aste, menetluses 2024 II aste, menetluses Kohtumenetlus lõpetatud. FKO kehtiv Kohtumenetlus lõpetatud. FKO kehtiv Kohtumenetlus lõpetatud. FKO tühistatud 2024 I aste, menetluses (Vagla valla osa sellest: toetus 340 513.66 eurot ja OF 144 134.31 eurot) 2024 II aste, menetluses 2024 II aste, menetlus peatatud kuni kohtuasjas 3-22- 203 otsuse jõustumiseni 2024 II aste, menetluses 2024 I aste, menetluses 2024 I aste, menetluses Kohtumenetlus lõpetatud kompromissiga, FKO 5% kehtiv 2024 I aste, menetluses 2024 I aste, menetluses 2024 I aste, menetluses 2024 I aste, menetluses 2024 I aste, menetluses 2024 I aste, menetluses 2024 I aste, menetluses