Tugiteenuste osutamise kokkulepe Rahandusministeerium

LISA 2 TUGITEENUSE OSUTAMISE KOKKULEPPE JUURDE TARKVARA SAP BPC TEENUSE OSUTAMISE TINGIMUSED 1. Mõisted Kasutaja – Tellija ametnik või töötaja, kes kasutab käesolevas lisas nimetatud infosüsteemi. Kontaktisik – Tellija volitatud esindaja. RTK kasutajatugi – RTK töötaja, kelle ülesanneteks on infosüsteemide kasutajate nõustamine ja kasutajatoe haldamine, et tagada kasutajatele tõrgeteta töö. Teenus – SAP BPC töökeskkond. SAP BPC on planeerimise ja konsolideerimise standardtarkvara, mis on toodetud tarkvaraarendusfirma SAP AG (edaspidi SAP AG) poolt. Töökeskkond – infosüsteemi keskkond, kus toimub reaalsete andmete töötlus. Tööaeg (aktiivne kasutusaeg) – tööpäevadel 8:00-17:00. Väljapoole seda aega jäävat aega nimetatakse passiivseks kasutusajaks. 2. Teenuste põhiparameetrid 2.1 Teenuse aktiivne kasutusaeg on tööpäevadel kell 8:00-17:00. 2.2 Kasutajad kasutavad teenuseid ainult tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses ja kasutusjuhendites selgitatud viisil. 3. Kasutusõiguste haldus ja nõuded salasõnale 3.1 Teenuseosutaja vastutab Kasutajate loomise ja kustutamise eest. Kasutajaõiguste haldamise aluseks on Kontaktisiku poolt Teenuseosutaja e-posti aadressile [email protected] edastatud taotlus. 3.2 Tellija muudab kasutajate rolle. 3.3 Tellija peab kasutajate üle arvestust. 3.4 Tellija viib kord kvartalis läbi Kasutajate inventuuri ning edastab vajalikud muudatused Teenuseosutaja e-posti aadressile [email protected]. 3.5 Teenuse töökeskkonna Kasutaja salasõna peab sisaldama vähemalt 2te numbrit, 2te suurt ja 2te väikest tähte ning kokku peab olema salasõna pikkus vähemalt 8 sümbolit. Kasutaja peab vahetama enda salasõna iga 90 päeva järel. 4. Tellija kohustused 4.1 Tellija korraldab oma uute Kasutajate koolituse. 5. Infoturve ja konfidentsiaalsuse tagamine: 5.1 Teenuseosutaja täidab Poolte infoturbealaseid kokkuleppeid ning kindlustab Tellija andmete haldamisel andmete kvaliteedi, käideldavuse ja koostalitusvõime. 5.2 Teenuseosutaja kindlustab, et tema valduses olevad Teenuse osutamiseks vajaminevad seadmed ja ruumid on kaitstud infoturberiskide eest ning et infoturbe ja andmekaitse meetmeid järgitakse. Tellija peab kindlustama vastavad meetmed enda ruumides. 5.3 Pooled järgivad isikuandmete kaitse seaduses toodud andmekaitse põhimõtteid isikuandmete töötlemisel kui ka muud infoturvet reguleerivat seadusandlust. 5.4 Teenuseosutaja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid töödeldavate isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise ning volitamata töötlemise eest. 5.5 Eriolukordades, kus Teenuseosutajal tuleb selleks õigustatud isikute nõudmisel sooritada infojälitus ja -hõivetoiminguid, kasutajaid sellest eelnevalt ei teavitata. Vastavaid toiminguid teostab ja andmeid väljastab Teenuseosutaja ainult Teenuseosutaja peadirektori korralduse alusel. 6. Poolte kontaktandmed 6.1 Tellija kontaktisik: Andres Paris, tel 611 3665, e-post [email protected] 6.2 Teenuseosutaja kontaktisik: Marek Ilves, tel 663 1827, e-post [email protected]. 6.3 Kasutajatugi: tel. 663 8292 e-post: [email protected].  Tugiteenuste osutamise kokkuleppe lisa Lisa 1 Finantsarvestuse toimemudel (Rahandusministeeriumi valitsemisala finantsarvestusega (v.a palgaarvestus) seotud tegevuste nimekiri) Asutus - Rahandusministeerium ja ministeeriumi valitsemisala asutused Keskus - Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakonna Rahandusministeeriumi valitsemisala talitus PTO - Riigi Tugiteenuste Keskuse personaliteenuste osakonna I personali- ja palgaarvestuse talitus Valitsemisala pearaamatupidaja - Keskuse pearaamatupidaja Kulujuht - kulujuht, volitatud isik või projektijuht asutuse eelarve- ja kulujuhtimise korra mõistes Finantstöötaja - asutuse kontaktisik, kelle ülesandeks on kulujuhtide aktsepteeritud kuludokumentide ja info edastamine Keskusele. Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahapesu Andmebüroo puhul täidab finantstöötaja rolli Keskuse raamatupidaja. Rahandusministeeriumi puhul täidab Keskuse raamatupidaja finantstöötaja rolli ainult e-arvete menetlemisel eAK-s. Teenistuja - ametnik või töötaja RM - Rahandusministeerium MTA - Maksu- ja Tolliamet SA - Statistikaamet RTK - Riigi Tugiteenuste Keskus RMIT - Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus RAB - Rahapesu Andmebüroo RTK ISO - Riigi Tugiteenuste Keskuse infosüsteemide arendamise osakond RM FO - Rahandusministeeriumi strateegia- ja finantsosakond eAK - e-arvete menetluse infosüsteem, mida RTK vahendusel pakutakse riigiasutustele arvete menetlemiseks RTIP - riigitöötaja iseteenindusportaal DHS - asutuse dokumendihaldussüsteem SAP - majandustarkvara, milles peetakse asutuste raamatupidamisarvestust BO - SAP BusinessObjects aruandluskeskkond SFOS - riigi keskne toetuste infosüsteem Menetlusring - DHS-s, eAKs või RTIP-s määratud järjekord dokumendi kontrollimiseks ja kinnitamiseks. Keskusele saadetavate dokumentide viimaseks kinnitajaks määratakse Keskuse töötaja. Üldeeskiri - Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend Keskuse üldmeili aadress on [email protected] Tegevuse nimetus Keskus Asutus Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg 1. Üldine dokumenteerimise korraldamine  1.1 Majandustehingute algdokumentide Algdokumendid raamatupidamise tähenduses registreeritakse asutuse DHS-is, eAK-s või RTIP-s, edastamine läbivad menetlusringi, kus viimaseks kooskõlastajaks/tööülesande saajaks on Keskus, kes pärast andmete SAP-i sisestamist lisab dokumendi kooskõlastusse/kinnitusse SAP-i raamatupidamiskirje numbri (kui see ei teki andmevahetuse käigus automaatselt). menetlusringi läbinud dokument Kõik dokumendid, mille alusel tehakse raamatupidamiskirjed SAP-i, edastatakse DHS-i, eAK, RTI-Pi kantakse SAP-i hiljemalt X X kaudu või Keskuse üldmeili aadressile, et oleks jälgitav dokumendi liikumine, sellega tehtud saabumisele järgneva tööpäeva toimingud ja aeg. Vajadusel täiendavate/täpsustavate andmete päringud Keskuse ja finantstöötaja lõpuks vahel kajastatakse dokumendi menetlusringi kommentaaride väljadel. 1.2 Majandustehingute dokumentide säilimise RMIT vastutab valitsemisalas (v.a RM-is ja RTK-s) kasutusel oleva DHS-i dokumentide säilimise tagamine eest. Registrite ja Infosüsteemide Keskus vastutab RM-is ja RTK-s kasutusel oleva DHS-i dokumentide säilimise eest. säilitamiseks ettenähtud X X X RTK vastutab SAP-is, eAK-s ja RTIP-is registreeritud andmete ja Keskuse üldmeilile saadetud tähtaegadeni dokumentide säilimise eest. 2. Eelarve liigendamine ja selle täitmise jälgimine 2.1. Kuluarvestussüsteem 2.1.1 Eelarveüksused, projektid, tulu- ja Arvestades SAP-i funktsionaalsust, töötab asutus majandusaasta kohta välja kuluarvestussüsteemi, kuluüksused, kuluobjektid, muud mis sisaldab eelarveüksuste, kuluüksuste, eelarveklassifikaatorite/kontode, projektide jm juhtimisaruandluseks vajalikud arvestusobjektide registrit ning nende kasutamist erinevate kontode juures. Asutus saadab arvestusobjektid Keskusele arvestusobjekti loomise tellimuse Keskuse üldmeili aadressile. Keskus koostöös RTK X X ISO-ga loob koodid ja teavitab sellest asutust e-posti teel. esimesel võimalusel RTK ja RAB kuluarvestussüsteemi koostamise ja arvestusobjektide tellimise korraldab RM FO koostöös asutusega. 2.2. Eelarve 2.2.1 Eelarve koostamine Asutus koostab eelarve vastavalt RM riigieelarve osakonna ja RM FO suunistele ja korraldustele. RTK ja RAB jooksva aasta eelarve koostamise ja muutmised korraldab RM FO koostöös Lähtudes Asutuses kehtivatest X X asutustega. reeglitest 2.2.2 Riigieelarve limiitide koostamine ja Asutus teeb ettepaneku riigieelarve limiitide saamiseks ja nende muutmiseks kooskõlas Riigieelarve muutmine seaduse ja selle rakendusaktidega, vastavalt RM FO suunistele, kasutades SAPi arvestusobjekte. Riigieelarve kinnitamise X X RM FO vastutab eelarve jaotuse eest eelarve infosüsteemis, mille kaudu RM riigieelarve osakond protsessi kohaselt saadab riigieelarve limiiidid RTK-le SAP-i sisestamiseks.  2.2.3 Välistoetuste ja nendega seotud Välistoetuste ja kaasfinantseerimise eelarved sisestab SAP-i RTK finantsarvestuse osakonna kaasfinantseerimise eelarve (vahendid riigiarvestuse spetsialist. laekuvad peale kulude tegemist) Asutus kooskõlastab uue välistoetuse koodi enne SAP-is loomist RM FO-ga. Toetuste, mida menetletakse SFOS-is ja mida kajastatakse grandi koodidega 1-5, eelarverea avamiseks esitab asutus vormil 7 taotluse RTK finantsarvestuse osakonna riigiarvestuse spetsialistile e-kirja teel. RM FO peaspetsialist lisatakse e-kirja koopiasse teadmiseks. Vahendaja konto läheb miinusesse tehtud kulude ulatuses (täiendavaid toiminguid pole vaja teha). Otselaekuvate välistoetuste (SAP-is grandi kood algusega 9), mis on vastava aasta riigieelarves X X planeeritud, eelarverea avamiseks esitab asutus vormil 7 taotluse RM FO peaspetsialistile e-kirja vastavalt vajadusele teel. Esmakordsel avamisel tuleb lisada ka välistoetuse leping. RM FO edastab kontrollitud vormi RTK finantsarvestuse osakonna riigiarvestuse spetsialistile eelarverea avamiseks. Otselaekuvate välistoetuste (SAP-is grandi kood algusega 9), mis ei ole vastava aasta riigieelarves planeeritud, eelarverea avamiseks esitab asutus vormil 7 taotluse ja välistoetuse lepingu koos asutuse juhi allkirjastatud kaaskirjaga DHS-i kaudu RM FO-le. RM FO edastab kontrollitud vormi RM riigieelarve osakonna välisvahendite tiimi spetsialistile, kes annab riigieelarve seaduses nõutud RM nõusoleku ja saadab taotluse e-maili teel edasi menetlemiseks RTK finantsarvestuse osakonna riigiarvestuse spetsialistile (koopia RM-ile). 2.2.4 Välistoetuste ja nendega seotud Ettemaksena laekunud toetuse korral saadab asutus taotluse eelarve avamiseks RTK kaasfinantseerimise eelarve (ettemakse finantsarvestuse osakonna riigiarvestuse spetsialistile e-posti teel, kes sisestab ja avab eelarve SAP- korral) is. X X vastavalt vajadusele 2.2.5 Kuluüksuste, kulukohtade ja projektide Asutus koostab vajadusel eelarve kuluüksuste, kulukohtade või projektide lõikes ning saadab info eelarve koostamine ja muutmine X X Keskuse üldmeili aadressile. Keskus sisestab eelarve ja selle muudatused SAP-i. vastavalt vajadusele 2.2.6 Eelarve ja eelarve muudatuste esitamine RM FO analüütik saadab ministrite kinnitatud eelarve ja selle muudatused Keskuse üldmeili X X esimesel võimalusel Keskusele aadressile. 2.2.7 Eelarve sisestamine SAPi Riigieelarve limiitide sisestamise eest SAPi vastutab RTK riigiarvestuse töötaja. Muud eelarved sisestab SAPi Keskus. Toetustele sisestatud eelarve vabastab RTK riigiarvestuse töötaja. Muude tuludest sõltuvate kulude RTK, sh Keskus kahe tööpäeva X X X automaatse eelarve avamise eest vastutab Keskus, arvestades kehtivat seadusandlust. jooksul eelarve saamisest 2.2.8 Eelarve limiitide jälgimine Asutus jälgib eelarvet ja selle täitmist SAP BO aruandluse kaudu. Asutus vastutab eelarve piisavuse eest tehingute kajastamiseks. X Jooksvalt 2.3. Eelarve täitmise aruandlus 2.3.1 Eelarve täitmise aruandlus BO-s Asutus saab jooksvalt ülevaate eelarvete täitmisest BO kaudu. Keskus vastutab eelarve täitmise aruandluse eest, teostades võrdlused SAP-i aruandluse ja BO andmete vahel. Eelarve täitmise X X aruande majandusliku sisu õigsuse eest vastutab asutus. jooksvalt 2.3.2 Eelarve täitmise aruandluse jälgimine, Asutus jälgib eelarve täitmise aruandlust ja pöördub küsimuste korral Keskuse poole selgituste korrigeerimised ja muu infovahetus saamiseks. Korrigeerimisi vajavate tehingute puhul edastab asutus Keskusele kulude ümbertõstmise teatise DHS-i kaudu või Keskuse üldmeili aadressile. Keskus sisestab kanded SAP-i esimesel võimalusel, üldjuhul 2 X X ja lisab dokumendi kooskõlastusse/kinnitusse SAP-i raamatupidamiskirje numbri. tööpäeva jooksul 3. Ostutoimingud ja toetuste (eraldiste) andmine 3.1. Tarnijate register 3.1.1 Uue tarnija sisestamine Ostuarve saabumisel kontrollib eAK tarnija olemasolu SAP andmebaasis ning vajadusel luuakse X uus tarnija kood SAP-i automaatselt. esimesel võimalusel Keskus kontrollib tarnija koodi olemasolu DHS või RTIP toimingute puhul. 3.1.2 Olemasoleva tarnija andmete muutmine, Kui tarnija on asutusele teada andnud oma nime või kontaktandmete muutmisest, tegevuse sulgemine ja blokeerimine X X lõppemisest jms, teavitab asutus sellest Keskust, edastades vajaliku informatsiooni Keskuse esimesel võimalusel üldmeili aadressile. Keskus teeb vajalikud muudatused SAP-is. 3.2. Ostuarved 3.2.1. Arvete kontrollimine tellija poolt 3.2.1.1 Arve vastuvõtmine tarnijalt ja edastamine Hankijad saadavad e-arved otse eAK-sse. Finantstöötaja või asutuse teenistuja edastab asutusele eAK-sse digitaliseerimiseks X X välismaiste hankijate poolt saadetud arved pdf-formaadis asutuse eAK-s avatud e-posti aadressile esimesel võimalusel digitaliseerimiseks. 3.2.1.2 eAK-s digitaliseeritud arvete juurde Finantstöötaja või asutuse teenistuja lisab vajadusel eAK-s digitaliseeritud arvete juurde manusena manusena lisade lisamine saatelehed, aktid jm arvetele lisatud dokumendid. Dokumente võib eAK-sse lisada ka viitena DHS-is X X asuvale aktile, lepingule vms. esimesel võimalusel 3.2.1.3 Arve sisu kontrollimine ja eAK-s arve Finantstöötaja või asutuse teenistuja konteerib arve eAK-s ning suunab menetlusringile vastavalt vastavalt asutuses kehtivale kinnitamine X X asutuses kehtivale kulude juhtimise korrale. korrale 3.2.1.4 Arve kinnitamine finantstöötaja poolt ja Kulujuhi lisatud selgituste põhjal lisab finantstöötaja konteeringuaknas vajalikud koodid, vajadusel Keskusele edastamine küsib täiendavat informatsiooni ja kinnitab arve eAK-s, arve viimane kinnitaja peab olema Keskuse raamatupidaja. arved peavad Keskusesse X X RMIT-is kulujuht kinnitab konteeringu õigsust ning annab sellega loa arve tasumiseks, arve viimane jõudma üldjuhul hiljemalt 3 kinnitaja on Keskuse raamatupidaja. tööpäeva enne maksetähtaega Asutus vastutab Keskusele edastatud arve konteeringu õigsuse eest. 3.2.2. Asutuse poolt kinnitatud arvete käsitlemine ostuarvete registris 3.2.2.1 Asutuse saadetud arve vastuvõtmine, Keskus kontrollib eAK-s arve konteeringureale lisatud käibemaksukoodi, arve tasumise kuupäeva, kinnitamine ja sisestamine SAP ostuarvete visuaalselt konteeringu õigsust ning kinnitab arve eAK-s. eAK ekspordib kinnitatud arve SAP-i. menetlusringi läbinud dokument registrisse Keskus vaatab SAP-i imporditud arve üle, lisab vajadusel koodid (TP kood, rahavoo kood) ja kantakse SAP-i hiljemalt X postitab arve SAP-i. saabumisele järgneva tööpäeva lõpuks 3.2.2.2 Täiendavate dokumentide või täiendava Vajadusel esitab Keskus finantstöötajale või asutuse teenistujale nõude täiendavate dokumentide informatsiooni nõude või paranduse nõude või informatsiooni kohta e-maili teel. Vigase konteeringu puhul saadab Keskus arve eAK-s esitamine asutusele puuduste korral X finantstöötajale/asutusele tagasi, kirjutades tagasisaatmise põhjuse kommentaari väljale. esimesel võimalusel 3.3. Lähetused (sh pikaajalised lähetused) 3.3.1. Lähetuste menetlemine DHS-is (MTA) 3.3.1.1 Lähetuse esildis-korralduse koostamine Lähetatu koostab ja kooskõlastab lähetuse esildis-korralduse (koos avansi taotlemisega) vastavalt avansiga esildis-korraldused (koos avansi taotlemisega) ja MTA lähetuste korrale. X X tuleb esitada üldjuhul hiljemalt 3 kooskõlastamine DHS-is tööpäeva enne lähetuse algust 3.3.1.2 Lähetuse esildis-korralduse alusel avansi Keskus sisestab andmed avansi ülekandmiseks SAP-i ja lisab dokumendi kooskõlastusse/kinnitusse menetlusringi läbinud dokument sisestamine SAP-i SAP-i raamatupidamiskirje numbri. kantakse SAP-i hiljemalt X saabumisele järgneva tööpäeva lõpuks 3.3.1.3 Lähetuskulude aruande koostamine ja Lähetatu koostab ja kooskõlastab lähetuskulude aruande vastavalt MTA lähetuste korrale DHS-is. kooskõlastamine DHS-is, deebet- või Algdokumendid skaneeritakse ja lisatakse elektroonilisele aruandele. krediitkaardiga tasutud lähetuskulud Menetlusringis osalev finantstöötaja lisab kuluaruandele vajalikud selgitused ja konteerimiseks vastavalt asutuses kehtivale X X vajalikud koodid DHS-is. korrale Lähetatu on kohustatud tegema lähetuskulude aruandele märke, kui lähetuskulude eest oli tasutud asutuse deebet- või krediitkaardiga.  3.3.1.4 Lähetuskulude aruande vastuvõtmine, Keskus kontrollib DHS-is esitatud aruande vastavust valitsemisala sise-eeskirjas esitatud nõuetele, sisestamine SAP-i, lähetuskulude kinnitades oma allkirjaga andmete vastavust eeskirja nõuetele. Keskus lisab dokumendi menetlusringi läbinud dokument hüvitamine kooskõlastusse/kinnitusse SAP-i raamatupidamiskirje numbri. kantakse SAP-i hiljemalt X Kui lähetusega seotud kuludeks on saadud avanssi, seotakse SAP-is lähetuskulud avansiga ning saabumisele järgneva tööpäeva vajadusel hüvitatakse lähetusega seotud kulud lähetatu pangakontole. lõpuks 3.3.1.5 Toetuste saamisega seotud nõuete Keskus sisestab nõuded Euroopa Komisjoni (ja teiste institutsioonide) vastu SAP-i vastavalt asutuse menetlusringi läbinud dokument sisestamine (lähetuskulude katteks) edastatud informatsioonile. kantakse SAP-i hiljemalt X saabumisele järgneva tööpäeva lõpuks 3.3.1.6 Lähetatu teavitamine kasutamata avansi Finantstöötaja teavitab lähetatut tagasimakse kohustusest. kohe pärast lähetuskulude X jäägist aruande sisestamist SAP-i 3.3.1.7 Avansi jäägi tagasinõude laekumise Finantstöötaja jälgib avansi jäägi tagasinõude laekumist e-riigikassa kontole. X jooksvalt jälgimine 3.3.2. Lähetuste menetlemine RTIP-is 3.3.2.1 Lähetuskorralduse koostamine (koos Lähetatu koostab ja kooskõlastab lähetuskorralduse (koos avansi taotlemisega) vastavalt oma avansi taotlemisega), kooskõlastamine ja asutuse lähetuste korrale. avansiga lähetuskorraldused Keskusele edastamine RTIP-is X X tuleb esitada üldjuhul hiljemalt 3 tööpäeva enne lähetuse algust 3.3.2.2 Lähetuskorralduse vastuvõtmine ja avansi Keskus kinnitab avansi taotlusega lähetuskorralduse RTIP-is. RTIP ekspordib kinnitatud menetlusringi läbinud dokument sisestamine SAP-i lähetuskorralduse SAP-i, Keskus teeb vajalikud toimingud SAP-is ning kannab avansi lähetatu kantakse SAP-i hiljemalt X pangakontole. saabumisele järgneva tööpäeva lõpuks 3.3.2.3 Lähetuskulude aruande koostamine ja Lähetatu koostab ja kooskõlastab lähetuskulude aruande vastavalt oma asutuse lähetuste korrale kooskõlastamine RTIP-is, deebet- või RTIP-is. Algdokumendid skaneeritakse ja lisatakse elektroonilisele aruandele. krediitkaardiga tasutud lähetuskulud Menetlusringis osalev finantstöötaja lisab kuluaruande konteeringuaknas vajalikud koodid ja kulude hüvitaja koodi. RMIT-is lisab vajalikud koodid kulujuht. vastavalt asutuses kehtivale X X Lähetatu on kohustatud tegema lähetuskulude aruandele märke, kui lähetuskulude eest oli tasutud korrale asutuse deebet- või krediitkaardiga. 3.3.2.4 Lähetuskulude aruande vastuvõtmine, Keskus kontrollib RTIP-is esitatud aruande vastavust valitsemisala sise-eeskirjas esitatud nõuetele menetlusringi läbinud dokument sisestamine SAP-i, lähetuskulude ja kinnitab aruande. RTIP ekspordib kinnitatud aruande SAP-i, Keskus teeb vajalikud toimingud SAP- kantakse SAP-i hiljemalt hüvitamine X is, seob SAP-is lähetuskulud avansiga ning vajadusel hüvitab lähetusega seotud kulud lähetatu saabumisele järgneva tööpäeva pangakontole. lõpuks 3.3.2.5 Lähetatu teavitamine kasutamata avansi Finantstöötaja teavitab lähetatut tagasimakse kohustusest. kohe pärast lähetuskulude X X jäägist RMIT-is teavitab lähetatut kulujuht. aruande sisestamist SAP-i 3.3.2.6 Avansi jäägi tagasinõude laekumise Keskus jälgib avansi jäägi tagasinõude laekumist e-riigikassa kontole. X jooksvalt jälgimine 3.4. Majanduskulud ja muud teenistujatele tasutavad hüvitised 3.4.1. Majanduskulud 3.4.1.1 Käskkirja/taotluse ja informatsiooni Asutus edastab majanduskulude avansi saajate käskkirja/taotluse RTIP-is ja informatsiooni deebet- pangakaardi avamise kohta edastamine X või krediitkaardi avamise kohta Keskuse üldmeili aadressile. esimesel võimalusel Keskusele 3.4.1.2 Majanduskulude avansi käskkirja/taotluse Käskkiri/taotlus on aluseks aruandvale isikule avansi maksmisel. Keskus sisestab avansi SAP-i ning vastuvõtmine, avansi sisestamine SAP-i ja teeb ülekande aruandva isiku pangakontole. käskkirjas/taotluses märgitud ülekandmine X tähtajal  3.4.1.3 Majanduskulude aruande koostamine, Aruandev isik koostab ja kooskõlastab majanduskulude aruande RTIP-is. Algdokumendid kooskõlastamine ja Keskusele skaneeritakse ja lisatakse elektroonilisele aruandele. deebetkaardi kasutamise puhul edastamine, deebet- või krediitkaardiga Menetlusringis osalev finantstöötaja lisab kuluaruandele vajalikud selgitused ja konteerimiseks hiljemalt järgmise tööpäeva tasutud majanduskulud X vajalikud koodid ning edastab aruande Keskusele RTIP-is. jooksul, avansi saamise puhul Asutus on kohustatud tegema majanduskulude aruandele märke, kui majanduskulude eest oli hiljemalt järgneva kuu 5. tasutud asutuse deebet- või krediitkaardiga. tööpäevaks 3.4.1.4 Majanduskulude aruande vastuvõtmine, Keskus kontrollib aruande vastavust valitsemisala sise-eeskirjas esitatud nõuetele ja kinnitab menetlusringi läbinud dokument sisestamine SAP-i aruande. RTIP ekspordib kinnitatud aruande SAP-i, Keskus teeb vajalikud toimingud SAP-is. Kui kantakse SAP-i hiljemalt X aruandev isik on saanud avanssi, seob Keskus SAP-is majanduskulud avansiga. saabumisele järgneva tööpäeva lõpuks 3.4.1.5 Majanduskulude hüvitamine Majanduskulud hüvitatakse teenistuja pangakontole pärast korrektselt kinnitatud kuluaruande esitamist, kui aruandev isik pole eelnevalt avanssi saanud. Majandusavansi olemasolul tehakse tasaarveldus ning vajadusel hüvitatakse kulud, jääk kuulub aruandva isiku poolt tagastamisele RM e- hiljemalt kolme tööpäeva jooksul X riigikassa kontole (v.a aruandekohustuslased, kellele on asutuse juhi käskkirjaga antud õigus pärast aruande saabumist kasutada avanssi järgnevate majanduskulude katteks). 3.4.1.6 Avansi jäägi tagasinõude laekumise Keskus jälgib avansi jäägi tagasinõude laekumist e-riigikassa kontole. X jooksvalt jälgimine 3.4.2. Muud teenistujatele makstavad hüvitised 3.4.2.1 Oma teenistujatele maksmisele kuuluvate Teenistuja esitab taotluse kulude hüvitamiseks RTIP-is. Finantstöötaja või kulujuht lisab vajalikud hüvitiste vormistamine ja kooskõlastamine selgitused ja konteerimiseks vajalikud koodid. Hüvitatavad kulud on näiteks parkimine, prillihüvitis jne. vastavalt asutuses kehtivale X SA küsitlejate isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni taotlused ning MTA uurimisosakonna korrale kulu hüvitamise taotlused (nt relvaloa saamiseks vajaliku arstitõendi saamise kulu jms) esitatakse DHS-is. 3.4.2.2 Hüvitise algdokumendi aktsepteerimine Finantstöötaja kirjutab konteerimiseks vajalikud koodid, aktsepteerib korrektselt kinnitatud taotluse X X esimesel võimalusel finantstöötaja poolt RTIP-is või DHS-is. 3.4.2.3 Oma teenistujatele hüvitamisele kuuluvate Keskus kontrollib dokumendi vastavust käskkirjadele/korraldustele ja valitsemisala sise-eeskirjas menetlusringi läbinud dokument kulude algdokumentide vastuvõtmine, esitatud nõuetele. kantakse SAP-i hiljemalt sisestamine SAP-i X RTIP ekspordib kinnitatud aruande SAP-i. Keskus sisestab DHS-i kaudu saadetud taotlused SAP-i. saabumisele järgneva tööpäeva lõpuks 3.5. Muud ostuarvete registris kajastatavad väljamaksed 3.5.1 Muude maksmisele kuuluvate Kui kulu algatajaks on teenistuja, siis viiakse läbi protseduur nagu punktides 3.4.2.1 ja 3.4.2.2). dokumentide vormistamine, Kui maksmisele kuuluv dokument saabub asutuse tarnijalt, skaneeritakse saabunud dokument DHS- kooskõlastamine ja saatmine Keskusele i või RTIP-i. Dokument kooskõlastatakse kulujuhi ja finantstöötaja poolt ning edastatakse DHS-i või X X RTIP-i kaudu Keskusele. esimesel võimalusel Muud maksmisele kuuluvad dokumendid on näiteks kohtuotsuse alusel hüvitamisele kuuluvad nõuded, õppelaenu riigitagatis, maamaks, riigilõivud jne. 3.5.2 Muude maksmisele kuuluvate Kui kulu algatajaks on teenistuja, siis viiakse läbi protseduur nagu punktis 3.4.2.3. dokumentide vastuvõtmine, sisestamine ja Kui maksmisele kuuluv dokument saabub asutuse tarnijalt, kontrollib Keskus dokumendi vastavust ülekandmine X valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas esitatud nõuetele. RTIP ekspordib maksekorralduse esimesel võimalusel SAP-i või Keskus sisestab andmed SAP-i. 3.6. Antud toetused 3.6.1 Toetuse kasutamise aruannete Asutus või Asutuse poolt volitatud toetuste rakendusüksus saab toetuse saajalt toetuse kasutamise menetlemine Asutuses või Asutuse X X kohta aruande ja kontrollib selle. Vajadusel koostab Asutus või rakendusüksus tagasinõude. Jooksvalt aruannete saabumisel volitatud rakendusüksuses 3.6.2 Toetuse kasutamise aruannete saatmine Asutus esitab toetuse kasutamise aruanded ja tagasinõuded Keskusele DHS-i kaudu. Keskus lisab Keskusele, kui toetuste menetlemine ei arvestusobjektid lähtudes Asutuse kulujuhtimise korrast. Peale aruannete kontrollimist X toimu SFOSis jooksvalt  3.6.3 Antud toetuse kulude kajastamine, kui Keskus kontrollib saadud projektitoetuse kasutamise aruandes kajastatud kulude vastavust toetuse menetlemine ei toimu SFOSis ettemaksele ja probleemide ilmnemise korral informeerib sellest Asutust. Toetuse ettemaks kantakse aruande alusel kuludesse toetuse kasutamise lõppkuupäevaga või toetus kajastatakse kulu ja kohustisena ning makstakse välja lähtudes maksetähtpäevast. 2 tööpäeva jooksul aruande X Kui toetus antakse tegevustoetusena, esitab Asutus Keskuse tegevustoetuse väljamaksmiseks jõudmisest Keskusesse alusdokumendi DHS-i kaudu. Keskus kannab toetuse saajale ja kajastab selle kassapõhiselt kuluna. 3.6.4 Antud toetuse arvestus ja väljamaksed Keskus kontrollib SFOSist SAPi imporditud maksekorralduste vastavust SAP BO maksekorralduste Enne kell 15.00 saabunud SFOSist saadud maksekorralduste alusel aruandega SF109, kajastab toetuste kulu ja kohustised SAPis ja teeb makse maksetähtpäeval. maksekorraldused samal Ettemakse tüüpi maksekorraldustele koostab ettemakse dokumendi. Maksmiseks blokeeritud tööpäeval, ülejäänud järgmisel X maksekorralduste korral selgitab SAP BO aruannete alusel blokeerimise põhjuse ja sulgeb kohustise tööpäeval, blokeeringud õige ettemakse või tagasinõudega. suletakse hiljemalt järgmisel tööpäeval, kui nendega ei ole probleeme 3.6.5 Toetuste väljamaksmine, kui neid ei Keskus kontrollib toetuse saaja varasemate lepingutega seotud jääke, vajadusel informeerib sellest menetleta SFOSis Asutust ning teeb makse lepingus märgitud summas ja maksetähtajaks, kajastades selle kas Lepingus või maksekorralduses X kuludes (tegevustoetus) või ettemaksena (projektitoetus). märgitud maksetähtajal 3.6.6 Tagasinõuete koostamine Asutus või Asutuse poolt volitatud toetuste rakendusüksus koostab tagasinõude. Kui toetust ei X X menetleta SFOSis, saadab Asutus tagasinõude dokumendi Keskusele DHSi või e-posti kaudu. Vajadusel 3.6.7 Tagasinõuete kajastamine Keskus kajastab DHSi või e-posti teel saadud tagasinõude või postitab SFOSist imporditud X tagasinõude. Hiljemalt järgmisel tööpäeval 3.6.8 Laekumiste kajastamine Vajaduse korral Keskus teavitab Asutust või Asutuse volitatud rakendusüksust laekumisest ja jääb Keskus teavitab laekumisest ja ootama infot, kuidas laekumist kajastada. Asutus või rakendusüksus saadab Keskusele info kajastab laekumise hiljemalt laekumise kajastamiseks, sh selle jagunemisest põhiosaks, intressideks ja viivisteks. Keskus järgmisel tööpäeval info X X X kajastab laekumise. Kui toetuse detailne arvestus on SFOSis, kajastab Asutus või rakendusüksus saamisest. Asutus või laekumise selles infosüsteemis. rakendusüksus saadab info 5 tööpäeva jooksul. 4. Tulud ja kulude hüvitamise toimingud 4.1. Iseseisvad tulude arvestuse infosüsteemid 4.1.1 MKR Infosüsteemi koondkannete MTA: Riigi tulude arvestuseks kasutatakse infosüsteemi MKR (maksukohustuslase register). MKR koostamine, aktsepteerimine ja X andmete SAP-i importimise kord on kinnitatud riigi tulude ja tagatiste arvepidamise korraga (TAK). kord kuus sisestamine SAP-i 4.2. Riigilõivud 4.2.1 Riigilõivude laekumiste kajastamine Keskus kajastab riigilõivu laekumise tuluna kord kuus koondkandena. üks kord kuus, kuu viimase X päevaga 4.2.2 Riigilõivu tagastamise otsuse saatmine Asutus edastab riigilõivu tagastamise otsuse Keskusele DHS-i kaudu. X vastavalt vajadusele Keskusele 4.2.3 Riigilõivu tagastamise otsuse vastuvõtmine Keskus võtab tagastamise otsuse vastu ja kannab riigilõivu tagasi. X 3 tööpäeva jooksul ja riigilõivu tagastamine 4.3. Trahvid 4.3.1 Määratud trahvide kohta teatise Finantstöötaja või asutus edastab vabas vormis teatise määratud trahvide kohta Keskuse üldmeili X vähemalt kord kuus edastamine Keskusele aadressile (v.a MTA trahvid, mille haldamine toimub MKR-is). 4.3.2 Määratud trahvide kohta teatise Keskus võtab teatise vastu ja sisestab trahvinõuded SAP-i. vastuvõtmine, trahvinõuete sisestamine X 3 tööpäeva jooksul SAP-i 4.3.3 Enammakstud summa tagastamise Asutus teeb vajadusel otsuse enammakstud summa tagastamiseks. Finantstöötaja või asutus otsustamine ja informatsiooni edastamine X edastab vastava otsuse Keskusele DHS-i kaudu. vastavalt vajadusele Keskusele  4.3.4 Enammakstud summa tagastamine X Keskus kannab enammakstud summa tagasi. 3 tööpäeva jooksul 4.4. Sunniraha (SA, RAB) 4.4.1 Sunniraha toimingute kohta teatise SA, RAB: asutus edastab teatise sunniraha täitenõuete kohta Keskusele DHS-i kaudu või e-posti x vastavalt vajadusele edastamine Keskusele teel. 4.4.2 Sunniraha toimingute kohta teatise Keskus võtab teatise vastu. x esimesel võimalusel vastuvõtmine ja tulu kajastamine Keskus sisestab sunniraha laekumise ja tulu SAP-i kassapõhiselt. 4.5. Klientide register 4.5.1 Uue kliendi sisestamine Klientidega seotud dokumentide saabumisel kontrollib Keskus kliendi olemasolu SAP-s ja sisestab X vajadusel uue kliendi andmed SAP-i. esimesel võimalusel 4.5.2 Olemasoleva kliendi andmete muutmine, Kui klient on asutusele teada andnud oma tegevuse lõppemisest, nime või kontaktandmete sulgemine ja blokeerimine muutmisest jms, teavitab finantstöötaja või asutus sellest Keskust, edastades vajaliku informatsiooni X X Keskuse üldmeili aadressile. Keskus teeb vajalikud muudatused SAP-is. esimesel võimalusel 4.6. Müügiarvete (k.a ettemaksu- ja kreeditarve) esitamine 4.6.1. Müügiarve koostamise aluseks olev informatsioon 4.6.1.1 Müügiarvete koostamise aluseks olevate Finantstöötaja või asutuse kontaktisik saadab teatise vastavalt vormile nr 1 Keskusele DHS-i kaudu dokumentide edastamine Keskusele või Keskuse üldmeili aadressile. Keskus võtab teatise vastu. hiljemalt 3 tööpäeva enne arve X X MTA, RTK, RAB: asutus saadab info arve koostamise kohta DHS-i kaudu või Keskuse üldmeili väljastamise tähtaega aadressile. 4.6.2. Müügiarve koostamine ja väljastamine 4.6.2.1 Müügiarve koostamine Keskus sisestab arve koostamiseks vajalikud andmed SAP-i. X kord päevas 4.6.2.2 Arvete saatmine klientidele Keskus saadab müügiarve e-arvena või pdf-failina e-maili teel. X esimesel võimalusel 4.7. Saadud toetused 4.7.1. Tegevused toetuste saamiseks ja kajastamiseks 4.7.1.1 Toetuste saamiseks vajalike dokumentide Asutus koostab ja aktsepteerib toetuse saamiseks vajalikud dokumendid ning edastab need vastavalt asutuses kehtivale koostamine ja aktsepteerimine X finantstöötajale. korrale 4.7.1.2 Informatsiooni esitamine Keskusele Finantstöötaja või asutus edastab informatsiooni vastavalt vormile nr 2 toetuse saamise kohta DHS- X X esimesel võimalusel is või Keskuse üldmeili aadressile. Keskus võtab teatise vastu. 4.7.1.3 Toetuse laekumise kajastamine ja Keskus kajastab toetuste laekumised SAP-is ning saadab informatsiooni toetuste laekumise kohta X 3 tööpäeva jooksul informatsiooni edastamine asutusele asutusele e-maili teel. 4.7.1.4 Toetuste lepingu lõpetamine ja toetusega Finantstöötaja saadab informatsiooni vastavalt vormile nr 3 toetuse vahendite ülejäägi seotud vahendite ülejääkide tagastamine tagasimaksmise kohta Keskusele DHS-i kaudu või Keskuse üldmeili aadressile. Keskus teeb hiljemalt 3 tööpäeva enne X X vastavad kanded SAP-i, kannab toetuse vahendite ülejäägi toetuse andja kontole ning teavitab tagasimaksmise tähtaega sellest finantstöötajat. 4.7.1.5 SF21+ tehnilise abi maksetaotluste RTK raamatupidaja sisestab SF21+ tehnilise abi maksetaotluse SFOSi, menetleb selle vastavalt koostamine ja menetlemine SFOSis SFOS reeglitele ja teeb väljamakse. vähemalt kord kuus X aruandekuule järgneva kuu lõpus 4.7.1.6 Kaudsete kulude kajastamine tehtud SA: asutuse kontaktisik edastab info välistoetuste kaudsete kulude kannete tegemiseks Keskusele väljamaksete alusel (SA) DHS-i kaudu kord kuus. Keskus kajastab toetusega seotud kaudsed kulud SAP-is kord kvartalis vastavalt asutuselt saadud infole. X X vähemalt kord kvartalis 4.8. Nõuete jälgimine (v.a punktis 4.1. toodud nõuded) 4.8.1 Laekumiste analüüs Keskus jälgib nõuete laekumist. X X kord päevas  4.8.2 Meeldetuletuskirjad Keskus teavitab finantstöötajat laekumata nõuetest ning saadab võlgnikele meeldetuletuskirjad. vastavalt valitsemisala X X raamatupidamise sise-eeskirjale 4.8.3 Nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks Keskus koostab ettepaneku nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistamise kohta vastavalt vormile tunnistamine nr 4. Otsuse nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistamise kohta teeb valitsemisala vastavalt valitsemisala X pearaamatupidaja. Keskus edastab kinnitatud teatise finantstöötajale või asutuse kontaktisikule e- raamatupidamise sise-eeskirjale maili teel ja sisestab andmed SAP-i. 4.8.4 Lootusetuks kandmisele kuuluvate nõuete Keskus teeb asutusele ettepaneku lootusetuks kandmisele kuuluvate nõuete kohta vastavalt vormile vastavalt valitsemisala kohta ettepaneku koostamine ja saatmine X nr 5. raamatupidamise sise-eeskirjale 4.8.5 Lootusetuks kandmisele kuuluvate nõuete Asutus võtab vastu ettepaneku lootusetuks kandmisele kuuluvate nõuete kohta. vastavalt valitsemisala kohta ettepaneku vastuvõtmine X raamatupidamise sise-eeskirjale 4.8.6 Otsus lootusetuks kandmisele kuuluvate Nõuete lootusetuks tunnistamise kinnitavad asutuste juhid igaüks oma asutuse osas, RM FO vastavalt valitsemisala nõuete kohta X juhataja rahandusministeeriumi osas. raamatupidamise sise-eeskirjale 4.8.7 Teatise lootusetuks kandmisele kuuluvate Asutus edastab kinnitatud teatise lootusetuks kandmisele kuuluvate nõuete kohta Keskusele DHS- nõuete kohta saatmine Keskusele X is. esimesel võimalusel 4.8.8 Teatise lootusetuks kandmisele kuuluvate Keskus võtab vastu teatise lootusetuks kandmisele kuuluvate nõuete kohta ja kannab lootusetud nõuete kohta vastuvõtmine, nõuete X nõuded bilansist välja. esimesel võimalusel bilansist väljakandmine 5. Töö panga ja kassaga 5.1. Panga- ja e-riigikassa kontod 5.1.1. Panga- ja e-riigikassa kontode avamine ja sulgemine 5.1.1.1 Uue panga- või e-riigikassa konto avamise Asutuse kontaktisik saadab Keskusele vabas vormis teatise uue e-riigikassa konto avamise või või sulgemise vajadusest teavitamine kasutusel olevate kontode sulgemise vajalikkuse kohta Keskuse üldmeili aadressile. Teatises tuleb märkida konto liik, konto avamise või sulgemise põhjus ja tähtaeg. X MTA tulude osakond esitab panga- või e-riigikassa konto avamise või sulgemise taotluse RM esimesel võimalusel riigikassa osakonnale. 5.1.1.2 Uue e-riigikassa konto avamise või Keskus võtab teatise vastu ja koostab taotluse e-riigikassa kontode avamise või kasutusel olevate sulgemise vajaduse teatise vastuvõtmine kontode sulgemise kohta vastavalt riigikassa teenindamise eeskirja nõuetele. ja taotluse vormistamine X esimesel võimalusel 5.1.1.3 E-riigikassa kontode avamise ja sulgemise Keskus edastab koostatud taotluse e-riigikassa kontode avamise ja sulgemise kohta RM riigikassa taotluste edastamine riigikassale X osakonnale. esimesel võimalusel 5.1.1.4 E-riigikassa kontode avamine ja sulgemine Riigikassa teenistuja informeerib Keskust e-riigikassa konto avamisest või sulgemisest. riigikassas ja sellest teatamine Keskusele X esimesel võimalusel 5.1.1.5 E-riigikassa kontode avamisest ja Keskus informeerib asutuse kontaktisikut vabas vormis e-riigikassa konto avamisest ja kasutusel X esimesel võimalusel sulgemisest teatamine asutusele olevate kontode sulgemisest e-maili teel. 5.1.1.6 Klientide teavitamine e-riigikassa kontode Finantstöötaja või asutus teavitab vajadusel kliente uue e-riigikassa konto avamisest ja kasutusel X X esimesel võimalusel avamisest ja sulgemisest olevate kontode sulgemisest. 5.1.2. Kasutusõigused ja paroolid 5.1.2.1 E-riigikassa kontode kasutusõiguse Asutuse kontaktisik edastab Keskusele vabas vormis teatise asutuse teenistujatele e-riigikassa andmise ja lõpetamise ettepanekud kontode kasutusõiguste andmiseks ja lõpetamiseks Keskuse üldmeili aadressile. Keskuse ning PTO X X teenistujatele kasutusõiguste andmise ja lõpetamise otsustab valitsemisala pearaamatupidaja või esimesel võimalusel tema poolt volitatud isik.  5.1.2.2 E-riigikassas kasutajaõiguste andmine, Keskuse e-riigikassa administreerija õigustega teenistuja kirjeldab, muudab või lõpetab teatise alusel rollide määratlemine, lõpetamine ja sellest asutuse teenistujate õigused konkreetsete e-riigikassa kontode või aruannete vaatamiseks ning asutusele teavitamine X edastab informatsiooni sellest asutuse kontaktisikule e-maili teel. 2 tööpäeva jooksul 5.2. Broneeringud 5.2.1 E-riigikassas raha broneerimine Keskus sisestab maksmisele kuuluvad dokumendid SAP-i vähemalt kaks tööpäeva enne dokumendi maksetähtaega. RM riigikassa osakond planeerib rahavoogusid SAP BO aruande KASSA011 andmeid kasutades. Kiirmaksed on lubatud vaid siis, kui seadus kiirmakset otseselt nõuab ning kui selle toimumist ei X olnud võimalik varem ette näha (nt ootamatu töösuhte lõpetamine jms). Kiirmakseid ei tehta, kui jooksvalt dokument ei jõudnud RTK raamatupidamisse õigeaegselt seetõttu, et seisis põhjendamatult kaua asutuse kinnitusringides. 5.2.2 Täiendava informatsiooni edastamine Finantstöötaja või asutus edastab Keskusele lisainformatsiooni maksmisele kuuluvate dokumentide Keskusele kohta, kui ülekanne peab toimuma lähima kolme tööpäeva jooksul, kuid dokumendid ei ole veel Keskusele saadetud. Vabas vormis esitatud teatises peab olema märgitud summa, valuuta, maksetähtaeg ja info, kas makse on riigikassasisene või -väline. Teatis edastatakse Keskuse üldjuhul 3 tööpäeva enne X X üldmeili aadressile. maksetähtaega Vajadusel sisestab RTK raamatupidaja lisabroneeringu summa SAP-i vastavalt SAP juhendile. 5.3. Maksekorralduste saatmine 5.3.1 Maksekorralduste genereerimine ja Keskus genereerib maksekorraldused SAP-is ning saadab maksekorraldused e-riigikassasse. saatmine e-riigikassasse, makse staatuse Keskus selgitab välja maksekorralduste tagastamise põhjused ja vajadusel saadab uue kontroll X maksekorralduse e-riigikassasse. kord päevas 5.3.2 Ülekanded väljaspool e-riigikassat Keskus vormistab maksekorralduse pangas vastavalt alusdokumentidele, maksekorralduse kinnitab X esimesel võimalusel (pangakontodel) valitsemisala pearaamatupidaja või tema poolt volitatud isik. 5.4. Kontoväljavõtted ja laekumised 5.4.1 Kontoväljavõtete sisestamine SAP-i Keskus sisestab laekumised SAP-i ja seob need nõuetega või kajastab ettemaksuna. X kord päevas 5.4.2 Selgitamata laekumised Kui Keskusel puudub informatsioon laekunud summa kohta, saadab Keskus finantstöötajale või asutusele vabas vormis järelepärimise e-maili teel. Asutus selgitab välja laekumiste sisu ja edastab informatsiooni Keskusele, kes sisestab laekumised SAP-i. X X Keskus kannab valesti laekunud summa asutuse esildise alusel maksjale tagasi. Teiselt esimesel võimalusel riigiasutuselt ekslikult valele e-riigikassa kontole laekunud summa võib Keskus ilma asutuse esildiseta maksjale tagasi kanda. 5.5. Krediitkaardid ja deebetkaardid 5.5.1 Pangakaardi väljastamisest või Asutus koostab pangakaardi taotluse ning saadab kaarditaotlejate nimekirja kaarditüüpide lõikes sulgemisest teavitamine vastavalt riigikassa teenindamise eeskirja nõuetele ministeeriumi riigikassa osakonnale. X esimesel võimalusel 5.5.2 Krediit- ja deebetkaartide alusel toimunud Vt punktid 3.3.1.3, 3.3.2.3 ja 3.4.1.3. X aruande esitamisel maksete töötlemine 6. Mittefinantsvarade arvestus 6.1. Põhivara arvestus (sh konfiskeeritud varad) 6.1.1. Põhivara põhiandmed 6.1.1.1 Põhivarade klasside ja Põhivara klassid ja amortisatsiooninormid on kinnitatud valitsemisala raamatupidamise sise- amortisatsiooninormide määramine eeskirjaga. X Asutus esitab vajadusel ettepaneku uue varaklassi loomiseks ja amortisatsiooninormi määramiseks esimesel võimalusel Keskuse üldmeili aadressile.  6.1.1.2 Põhivara põhiandmed ja andmete haldus Keskus edastab e-maili teel asutuselt saadud andmed ISO teenistujale, kes loob SAP-is uued X esimesel võimalusel varaklassid jms. 6.1.2. Uue põhivara arvelevõtmine 6.1.2.1 Soetusdokumendi edastamine Keskusele Ostuarve laekub eAK kaudu. Põhivara soetamisel lisab Asutus arvele vara üleandmise- vastuvõtmise akti või kajastab vara arvelevõtmiseks täiendava info eAK kommentaari väljal. RMIT-i puhul lisatakse eAK-sse viide aktile (DHS link). Mõnel teisel viisil saadud varade (nt vara tasuta saamine teiselt asutuselt) dokumendid edastatakse Asutuse poolt Keskusele e-posti teel või DHSi Vastavalt ostuarvete kaudu. menetlemise korrale või muul X juhul koheselt peale dokumendi kinnitamist 6.1.2.2 Põhivara kaardi avamine ja vara arvele Põhivara kaardi avab SAPis Keskus projekti struktuurielemendi (PS elemendi) kaudu. Asutus tagab võtmine SAPis varade finantsarvestuseks nõutavate täiendavate andmete edastamise, sh vara eluiga, Ostuarve, üleandmise- seerianumber jne. vastuvõtmise akti või muu vara X X soetust tõendava dokumendi kontrollimisel ja kinnitamisel 6.1.2.3 Põhivara alamvara kaardi loomine SAPis Keskus loob põhivara alamkaardi kui soetatakse olemasolevale põhivarale olulise maksumuse ja Ostuarve, üleandmise- peavarast erineva elueaga komponent. vastuvõtmise akti või muu vara X Alamkaart sobib tehniliselt ainult peavaraga sama liiki vara komponendi korral. Muul juhul luuakse soetust tõendava dokumendi komponendile eraldi vara kaart. kontrollimisel ja kinnitamisel 6.1.2.4 Etapiviisiline soetamine Asutuse poolt lisatakse vajaduse korral soetusdokumendile vastuvõetud tööde üleandmise- Ostuarve, üleandmise- vastuvõtmise akt ja kommentaar, et tegemist on lõpetamata põhivaraga ning seostatakse andmed vastuvõtmise akti või muu vara X X konkreetse projektiga. RMIT-i puhul lisatakse eAK-sse viide aktile (DHS link). Etapiviisiline soetust tõendava dokumendi soetamine kajastatakse projekti struktuurielemendi tunnusega lõpetamata ehituse kontol. kontrollimisel ja kinnitamisel 6.1.2.5 Poolelioleva põhivara kasutussevõtmise Uue vara kasutuselevõtmise korral koostab Asutus vara kasutuselevõtmise dokumendi ja edastab teatise koostamine selle DHSi või e-posti kaudu Keskusele (vorm nr 8 või SAP BO aruanne PV003). Asutus võtab arvesse vara komponentide kaupa arvelevõtmise reegleid, kui vara komponentidel on erinevad eluead ning komponentide soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Etapiviisiliselt soetatud vara X X Parenduste puhul võtab Keskuse raamatupidaja vara arvele RTK koostatud õiendi alusel, vajadusel kasutuselevõtmisel, kord kuus küsib lisainformatsiooni Asutuselt. Asutus võtab info poolelioleva põhivara finantsandmete kohta kord kuus või jooksvalt SAP BO aruandest PV003 (vt vorm nr 8). 6.1.2.6 Poolelioleva põhivara Keskus avab vajadusel uue põhivarakaardi ja kajastab poolelioleva vara ümberklassifitseerimise Kahe tööpäeva jooksul ümberklassifitseerimine kasutuses olevaks kasutusel olevaks varaks, jaotades vajadusel korral vara erineva elueaga komponentideks poolelioleva põhivara põhivaraks X alamkaartidel. kasutuselevõtmise teatise saamisest 6.1.3. Põhivara müük või likvideerimine 6.1.3.1 Müügi või likvideerimise organiseerimine Põhivara müüki või likvideerimist korraldab asutus. vastavalt asutuses kehtivale X korrale 6.1.3.2 Informatsiooni edastamine Keskusele Finantstöötaja või asutuse kontaktisik (MTA-s riigivara haldur) edastab Keskusele põhivara X esimesel võimalusel müügilepingu või likvideerimise akti DHS-i või RTIP-i kaudu. 6.1.3.3 Põhivara müügi või likvideerimisega Keskus sisestab müügi või likvideerimisega seotud andmed SAP-i (kannab vara maha). enne selle perioodi kulumi X seotud andmete sisestamine SAP-i arvestamist 6.1.3.4 Müügiarve koostamine X Keskus koostab vajadusel müügiarve. kahe tööpäeva jooksul 6.1.4. Kogumina arvele võetud põhivara arvestus 6.1.4.1 Kogumina vara arvele võtmine Asutus koostöös Keskusega võtab kogumina arvele varad, kui neil on sama kasutusiga ja kogumi X X soetusmaksumus on üle 10 000 euro (ilma käibemaksuta). Asutus peab vajadusel üksikvarade vastavalt üldeeskirjale kaupa arvestust RTIP-is või oma infosüsteemis (RMIT).  6.1.4.2 Kogumina võetud vara inventeerimine Asutus annab inventuuri käigus üldise hinnangu, kas kogumina võetud varad on veel olemas ja kasutusel. Kui kogumisse kuuluvad varaobjektid võeti lisaks üksikult arvele väheväärtuslike X varadena, ei ole kogumi korrigeerimine iga väheväärtusliku varaobjekti inventeerimise tulemuse vara inventeerimisel alusel nõutav. 6.1.4.3 Kogumina võetud vara mahakandmine Keskus kannab kogumina võetud vara maha õiendi alusel, kui vara on amortiseerunud ja jääkväärtus jõuab nullini. Keskus informeerib Asutust tehtud kannetest (RMIT-i tuleb teavitada enne kannete tegemist). Asutus ei pea tegema täiendavaid toiminguid sellise vara mahakandmisel. Kui Asutus peab üksikvarade kohta arvestust RTIP-is või oma infosüsteemis (RMIT), kantakse vara X bilansivälisest arvestusest välja siis, kui vara on kasutuskõlbmatuks muutunud, müüdud, üle antud vara amortiseerumisel vms. Kogumina arvele võetud vara mahakandmist sellised toimingud ei mõjuta. 6.1.5. Kulumi arvestus 6.1.5.1 Kulumi arvestus ja automaatkanded Keskus arvestab kulumit SAP-is. Vajadusel tehakse SAP-is kulumi arvestuse kordust (näiteks uute hiljemalt aruandekuule järgneva X pearaamatusse varade lisandumisel varasemasse perioodi). kuu lõpuks 6.2. Varude arvestus 6.2.1 Kange alkoholi maksumärkide arvestus MTA peab kange alkoholi maksumärkide arvestust süsteemis MAIS. X jooksvalt MAIS süsteemis 6.2.2 Informatsiooni edastamine kange alkoholi Asutus edastab MAIS koondväljatrüki varude muutuste kohta Keskuse üldmeili aadressile. hiljemalt järgneva kuu 5. maksumärkide kasutamise kohta X kuupäevaks 6.2.3 Informatsiooni vastuvõtmine kange alkoholi Keskus kajastab varude muutuse SAP-is. maksumärkide kasutamise kohta, varude X 2 tööpäeva jooksul muutuse kajastamine 7. Pearaamatu pidamine, osalused, maksude arvestus 7.1. Valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri ja finantsarvestuse toimemudel 7.1.1 Raamatupidamise sise-eeskirja ja Keskus koostab ja kaasajastab valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja ja finantsarvestuse vastavalt vajadusele (vähemalt toimemudeli koostamine X toimemudeli projekti ning edastab projekti asutustele ettepanekute tegemiseks. kord aastas) 7.1.2 Ettepanekute tegemine raamatupidamise Finantstöötaja, RM riigikassa osakond, RTK toetuste maksmise osakond teeb Keskusele sise-eeskirja ja toimemudeli täiendamiseks ettepanekuid valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja ja finantsarvestuse toimemudeli ja muutmiseks X X X täiendamiseks ja muutmiseks vastavalt vajadusele. vastavalt vajadusele 7.1.3 Ettepanekute vastuvõtmine Keskus võtab vastu ettepanekud valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja ja finantsarvestuse raamatupidamise sise-eeskirja ja toimemudeli täiendamiseks ja muutmiseks. toimemudeli täiendamiseks ja muutmiseks X vastavalt vajadusele 7.1.4 Raamatupidamise sise-eeskirja ja Keskus täiendab ja muudab valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja ja finantsarvestuse toimemudeli täiendamine ja muutmine toimemudelit. Keskus saadab eeskirja ja toimemudeli projektid finantstöötajale/asutusele, RM X riigikassa osakonnale ja RTK toetuste maksmise osakonnale arvamuste avaldamiseks. Peale vastavalt vajadusele avalduste avaldamist toimuvad läbirääkimised ning sõlmitakse projekti muudatuste osas kokkulepped. 7.1.5 Raamatupidamise sise-eeskirja ja RM FO korraldab valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja ja finantsarvestuse toimemudeli X esimesel võimalusel toimemudeli kooskõlastamine kooskõlastamise DHS-is. 7.1.6 Raamatupidamise sise-eeskirja ja Valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kinnitavad rahandusminister ja riigihalduse minister. toimemudeli kinnitamine Finantsarvestuse toimemudeli (Tugiteenuste osutamise kokkuleppe osana) allkirjastavad X X ministeeriumi kantsler ja RTK juhataja. esimesel võimalusel RM FO saadab kinnitatud sise-eeskirja ja finantsarvestuse toimemudeli valitsemisala pearaamatupidajale DHS-is täitmiseks. 7.2. Reguleerimiskanded 7.2.1. Reguleerimiskanded ja raamatupidamisõiendid 7.2.1.1 Raamatupidamisõiendite koostamine, Keskus koostab vajadusel raamatupidamisõiendi ja sisestab kanded SAP-i. kannete tegemine SAP-i X Keskus teavitab asutust õiendi koostamisest ja kannete tegemisest, kui kannetega parandatakse BO vastavalt vajadusele aruannetes juba kajastatud eelmise kuu eelarve täitmist. 7.2.2. Asutuse raamatupidamisõiendid 7.2.2.1 Raamatupidamisõiendite koostamine ja Asutus koostab vajadusel raamatupidamisõiendi ning edastab selle Keskusele DHS-i kaudu. X esimesel võimalusel edastamine Keskusele Õiendis tuleb märkida parandatava ja uue kande andmed. 7.2.2.2 Raamatupidamisõiendite vastuvõtmine, Keskus sisestab muudatused SAP-i ja lisab dokumendi kooskõlastusse/kinnitusse SAP-i kannete tegemine ja tagasiside andmine X raamatupidamiskirje numbri. kahe tööpäeva jooksul 7.3. Maksude arvestus (v.a tööjõukuludelt) ja deklaratsioonide esitamine 7.3.1 Maksude arvestus, deklaratsioonide Keskus arvestab ja tasub vajadusel käibemaksu, koostab käibedeklaratsiooni ja esitab Maksu- ja esitamine ja saldode võrdlemine e- Tolliametile. seadusandlikus aktis toodud maksuametis X Keskus võrdleb käibemaksu ja maamaksu SAP-i saldosid e-maksuameti andmetega. tähtajal Keskus arvestab ja tasub erisoodustuse maksud. 7.4. Osaluste arvestus 7.4.1 Osaluste kohta informatsiooni edastamine Asutus edastab informatsiooni osaluste kohta Keskuse üldmeili aadressile või DHS-is. X esimesel võimalusel Keskusele 7.4.2 Osaluste kohta arvestuse pidamine ja Keskus peab arvestust osaluste kohta. X esimesel võimalusel kannete koostamine 8. Erilahendused 8.1. Raamatupidamise koondkanded teistest infosüsteemidest 8.1.1 Asutuse salastatud kannete pearaamatu Asutus edastab Keskusele algandmed DHS-i kaudu. X X kord kuus pidamine Asutuse salastatud toimingute üle peetakse arvestust SAP-is. 8.2. Riigikassa ja tekkepõhiste siirete majandustehingute arvestus 8.2.1 eRK maksekorralduste ja laekumiste x RM eRK maksekorralduste ja laekumiste koondkanded tehingupartnerite kaupa impordib RM arvestus riigikassa osakond igapäevaselt SAP-i kooskõlas RM valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja ja riigikassa osakonna protseduurireeglitega. Järgmisel tööpäeval 8.2.2 Riigikassa raha paigutamise ja laenamise x RM riigikassa osakond kasutab SAP-i Treasury moodulit ja pearaamatu moodulit igapäevaste tehingud tehingute kajastamiseks kooskõlas RM valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja ja riigikassa osakonna protseduurireeglitega. Jooksvalt 8.2.3 Tekkepõhiste siirete kajastamine x RTK riigiarvestus koostab tekkepõhiste siirete vastaskanded Asutuste saldoandmike alusel kooskõlas Üldeeskirjaga. Kord aastas aasta lõpetamisel 9. Inventuurid 9.1. Materiaalse ja immateriaalse vara, kinnisvarainvesteeringute ning varude aastainventuur 9.1.1 Inventuuri käskkirja koostamine ja selle Asutus koostab ja korraldab inventuuri käskkirja/korralduse kinnitamise DHS-is või RTIP-is. X enne inventuuri läbiviimist edastamine Keskusele 9.1.2 Varade arvelevõtmise kontroll Keskuse raamatupidaja kontrollib enne inventuuri algust üle, kas kõik põhivarad on arvele võetud X ning SAP, BO ja RTIP varade portaali andmed ühtivad. Keskus annab asutusele teada, millal võib enne inventuuri läbiviimist inventuuriga alustada. 9.1.3 Inventuuri elektroonilise baasi koostamine, Asutus koostab RTIP-i andmete põhjal inventuuri elektroonilise baasi (v.a RMIT, kes koostab inventuuri läbiviimine ning tulemuste elektroonilise baasi ise). inventuuri läbiviimise käskkirjas kinnitamine X Asutus viib inventuuri läbi ning koostab vajalikud lõppaktid. Kogumina võetud varadele antakse toodud tähtajal üldine hinnang. 9.1.4 Inventuuri tulemuste ja aktide edastamine Asutus edastab digiallkirjastatud inventuuri tulemused ja aktid Keskusele DHS-i või RTIP-i kaudu. X esimesel võimalusel Keskusele  9.1.5 Inventuuri tulemuste ja aktide Asutused teostavad inventuurist tulenevad mahakandmised RTIP-is (v.a RMIT). Keskus kajastab hiljemalt järgneva aasta 31. vastuvõtmine, inventuuri tulemuste X X inventuuri tulemused SAP-is. jaanuariks sisestamine SAP-i 9.2. Varade ja kohustuste aastainventuur 9.2.1 Aastainventuuri korraldamine ja läbiviimine Keskus viib läbi varade ja kohustuste aastainventuuri vastavalt valitsemisala raamatupidamise sise- eeskirjale ja Üldeeskirjale. vastavalt valitsemisala RM riigikassa osakond, RTK finantsarvestuse osakonna riigiarvestuse spetsialist, PTO ja MTA pearaamatupidaja saadetud e- X X tulude osakond edastavad inventuuri lõppaktid Keskuse üldmeili aadressile või DHS-is. mailis toodud tähtajale, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 30. aprilliks 10. Arhiveerimine 10.1. Dokumentide säilitamine 10.1.1 Rahaliste ülekannetega seotud Ostuarved säilitatakse elektroonselt eAK-s, majandus- ja lähetuse kuludokumendid säilitatakse säilitamiseks ettenähtud X X dokumentide jaotus toimikutesse RTIP-is ning DHS-i kaudu saadetud kuludokumendid säilitatakse DHS-is. tähtaegadeni 10.1.2 Muude raamatupidamisdokumentide jaotus Keskus süstematiseerib muud raamatupidamisdokumendid toimikutesse ja säilitab neid säilitamiseks ettenähtud X toimikutesse elektroonselt. tähtaegadeni 11. Aruanded 11.1. Saldoandmik ja makseandmik 11.1.1 Saldoandmiku esitamine ja kontrollimine Keskus impordib igakuiselt saldoandmiku RM saldoandmike infosüsteemi ning teostab X vastavalt Üldeeskirjale tehingupartnerite võrdlusi ja muid kontrolliprotseduure. 11.1.2 Saldoandmiku esitamine ja kontrollimine Keskus impordib igakuiselt makseandmiku RM saldoandmike infosüsteemi. Kord kuus järgmise kuu 25. X kuupäevaks 11.2. Majandusaasta aruanne 11.2.1 Tegevuskava täitmise aruande RM arendusosakond koostab valitsemisala tegevuskava täitmise aruande, korraldab selle koostamine, allkirjastamine ja esitamine X digiallkirjastamise ja esitab digiallkirjastatud aruande Riigikontrollile. vastavalt Üldeeskirjale 11.2.2 Eelarve täitmise aruande koostamine, Valitsemisala eelarve täitmise koondaruande koostab Keskus koostöös asutusega. allkirjastamine ja esitamine X X RM FO korraldab aruande digiallkirjastamise ja esitab digiallkirjastatud aruande Riigikontrollile ja vastavalt Üldeeskirjale RTK finantsarvestuse osakonna juhataja-riigi pearaamatupidajale. 11.2.3 Bilansivälise informatsiooni koondamine ja Finantstöötaja või asutuse kontaktisik koondab oma asutuse informatsiooni bilansiväliste kontode vastavalt valitsemisala edastamine Keskusele X X kohta (v.a PTO kajastatav bilansiväline informatsioon) ning edastab selle Keskuse üldmeili pearaamatupidaja saadetud e- adressile. mailis toodud tähtajale 11.2.4 Bilansivälise informatsiooni vastuvõtmine, Keskus võtab vastu ja töötleb informatsiooni bilansiväliste kontode kohta (k.a PTO saadetud), andmete töötlemine ja sisestamine koostab koondtabeli ja kajastab tulemused saldoandmike infosüsteemis. vastavalt valitsemisala saldoandmike infosüsteemi X X pearaamatupidaja saadetud e- mailis toodud tähtajale 11.2.5 Majandusaasta bilansi ja tulemiaruande RM FO korraldab bilansi ja tulemiaruande digiallkirjastamise saldoandmike infosüsteemis. allkirjastamine saldoandmike X vastavalt Üldeeskirjale infosüsteemis  Vorm nr 1 Asutus: Teatis müügiarve väljastamiseks Dokumendi nr. Kuu: Aasta: Tegevusala: Jrk. nr Andmed kliendi kohta Andmed osutatud teenuse kohta Arve posti teel Arve Füüsilise isiku ees- edastamiseks edastamiseks ja perenimi / kasutatav kliendi kasutatav e- Summa juriidilise isiku nimi Registrikood TP kood aadress posti aadress Nimetus Periood Hind Kogus ja valuuta Lisaselgitused 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Koostas: nimi: kuupäev:  Vorm nr 2 Asutus: Teatis toetuste ja sildfinantseerimise saamise kohta Dokumendi nr. Kuu: Aasta: Tegevusala: Allikas: Eeldatav Märkused (sh Toetuse või SF andja Tehingu- Grandi kood Laekuv summa laekumise Laekumise kas toetus või Jrk.nr. nimetus partneri kood Grandi nimetus SAP-is ja valuuta kuupäev pangakonto SF) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Koostas: nimi: kuupäev:  Vorm nr 3 Asutus: Teatis toetuste ja sildfinantseerimise tagastamise kohta Dokumendi nr. Kuu: Aasta: Tegevusala: Allikas: Andmed laekumise kohta Tagastamisele Toetuse andja Tehingu- Grandi kood (summa, valuuta, kuuluv summa Tagastamise Tagastamise Pangakonto Jrk.nr. nimetus partneri kood Grandi nimetus SAP-is kuupäev, konto) ja valuuta põhjus tähtaeg rekvisiidid Märkused 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Koostas: nimi: kuupäev:  Vorm nr 4 Asutus: Nõuete ebatõenäoliseks tunnistamise akt Dokumendi nr. Meeldetuletusk Meelde- irjas antud uus Nõude tuletuskirja nõude Ebatõenäoliseks Nõude Nõude tekkimise laekumise saatmise laekumise tunnistatud nõude Jrk. nr Kliendi nimi summa kuupäev Nõude sisu tähtaeg kuupäev tähtaeg summa Märkused 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Kokku Koostas: nimi: kuupäev:  Kinnitan: Vorm nr 5 Asutus: Asutuse juht Nõuete lootusetuks tunnistamise akt Dokumendi nr. Nõude Nõude Nõude ebatõenäoliseks Lootusetuks Jrk. Nõude tekkimise laekumise tunnistamise akti tunnistatud Nõude lootusetuks nr Kliendi nimi summa kuupäev Nõude sisu tähtaeg number ja kuupäev nõude summa tunnistamise põhjus Märkused 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Kokku 0,00 0,00 Koostas: nimi: kuupäev:  Vorm nr 6 Tunnuste lisamine kuludokumentidele Jrk nr Tunnus SAP väli Keskus Asutus Märkused 1 Raamatupidamiskonto G/L Account (konto) X X vastavalt kokkuleppele 2 Tehingupartner Trading Partner X 3 Tegevusala Functional Area (tegevusala) X X vastavalt kokkuleppele 4 Allikas raamatupidamise mõistes Business Area (tegevusvaldkond) X 5 Rahavoo kood Transaction Type X 6 Eelarve konto Commitment item X 7 Kuluüksus Cost Center (kulukeskus) X X vastavalt kokkuleppele 8 Tuluüksus Profit Center (tulukeskus) X 9 Fond Fond X X vastavalt kokkuleppele 10 Toetus Grant (abiraha) X X vastavalt kokkuleppele 11 Objekt Order (tellimus) X X vastavalt kokkuleppele 12 Riigihanke lepinguosa viitenumber Riigihanke lepinguosa viitenumber X X vastavalt kokkuleppele 13 Täpsustav määrang Assignment (määrang) X X vastavalt kokkuleppele Välistoetuste ja nendega seotud kaasfinantseerimise eelarve avamine 20xx.a VAHENDITE GRANDI KOOD ASUTUSE KOOD GRANDI KOOD TOETUSE ANDJA/ EELARVE- VAJADUS (eraldi ASUTUSE NIMI RIIGIEELARVE GRANDI NIMI EELRVE LIIK EELARVE-KONTO SAPis SAPis FOND AASTA ridadel T, K, I INFOSÜSTEEMIS summa) T I K T I K T - tulu I - Investeering K - kulu  Vorm nr 7 Vorm nr 7 Märkused/ TAGASTAMISE TÄHTAEG Põhjendused Põhivara arvelevõtmise akt Valitsemisala Rahandusministeerium Asutus Seisuga Lõpetamata vara projekti Lõpetamata vara projekti struktuurielemendi Lõpetamata vara struktuurielemendi kood nimetus kaardi number Koostaja: Kuupäev:  Lõpliku vara Lõpetama vara kaardi nimetus Soetusmaksumus peanumber Muudab asutus, kui osa Täidab asutus, kui jääb kasutusele võtmata lisatakse või jaotatakse mitmele olemasolevale kaardile põhivarale  Lõpliku vara Lõpliku vara peanumbri nimetus Lõpliku vara alamnumbri nimetus alamnumber Täidab asutus vajadusel, kui Täidab asutus, kui avatakse uus põhivara kaart Täidab asutus vajadusel, kui avatakse uus lisatakse (kaardid) alamvara kaart (kaardid) olemasolevale alamvarale Vara klassi kood või Kasutusele võtmise Kuluüksus, kuhu Ressurss/kulukoht, nimetus kuupäev kantakse kulum kuhu kantakse kulum Täidab asutus, kui Täidab/muudab Täidab/muudab asutus, avatakse uus põhivara Täidab asutus asutus, kui avatakse kui avatakse uus kaart kaart uus kaart Bilansist välja kantava vara Järelejäänud aastad Järelejäänud aastad Järelejäänud kuud soetusmaksumuse peale ümberpaigutust, enne ümberpaigutust enne ümberpaigutust vähendus (summa või hinnanguline eluiga %) Täidab asutus, kui on Täidab asutus, kui Täidab asutus, kui vaja varasemast liidetakse varem liidetakse varem Täidab asutus soetusmaksumusest osa kasutusele võetud kasutusele võetud maha kanda varale varale  Märkus, kas vara on Järelejäänud kuud seotud mõne muu peale ümberpaigutust, Muud märkused Kogus põhivaraga hinnanguline eluiga (komponent) Täidab asutus vajaduse Täidab asutus, kui pole Täidab asutus korral, kontrollib 1 raamatupidaja  Tugiteenuste osutamise kokkulepe nr 1-5/24/102-1 Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Merike Saks, (edaspidi nimetatud Tellija või Pool või koos Teenuseosutajaga Pooled) ja Riigi Tugiteenuste Keskus, registrikood 70007340, asukoht Lõkke 4, 10122 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel peadirektor Pärt-Eo Rannap (edaspidi nimetatud Teenuseosutaja või Pool või koos Tellijaga Pooled) sõlmivad 09.10.2020 sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe nr 1.5-2/0544 (edaspidi Kokkulepe) uues redaktsioonis alljärgnevalt: 1. Üldsätted 1.1. Kokkuleppe eesmärgiks on reguleerida Tellija ja Teenuseosutaja õiguseid ja kohustusi tugiteenuste osutamisel ja saamisel ning teenuse tingimusi ja kvaliteeti. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja Kokkulepe koos lisadega. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste Kokkulepe Kokkuleppe põhiteksti koos kõikide lisadega. 1.3. Lepingu lahutamatu osa on RTK nõukoja otsusega heaks kiidetud ja RTK peadirektori käskkirjaga kinnitatud järgmised (standard)toimemudelid ja teenuse osutamise tingimused: 1.3.1. Personali- ja palgaarvestuse standardtoimemudel; 1.3.2. Riigihangete korraldamise standardtoimemudel; 1.3.3. Majandustarkvara SAP ERP administreerimise teenuse osutamise tingimused; 1.3.4. SAP aruandluskeskkonna Business Objects administreerimise teenuse osutamise tingimused; 1.3.5. E-arvekeskuse administreerimise teenuse osutamise tingimused; 1.3.6. Riigitöötaja Iseteenindusportaali administreerimise teenuse osutamise tingimused. 1.4. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.4.1. Lisa 1. Rahandusministeeriumi valitsemisala finantsarvestuse toimemudel; 1.4.2. Lisa 2. Tarkvara SAP BPC teenuse osutamise tingimused. 2. Tugiteenused 2.1 Tugiteenust (edaspidi Teenus) osutatakse Tellijale ja tema valitsemisala asutustele (edaspidi ühiselt nimetatuna Teenuse saaja) ja selle all peetakse Kokkuleppes silmas: 2.1.1 finantsarvestuse teenuse osutamist koos vastava aruandlusega Teenuse saajale. Teenuse osutamise tulemuseks on Teenuse saaja finantsarvestuse teostamine ning aruandluse koostamine; 2.1.2 personali- ja palgaarvestuse teenuse osutamist koos vastava aruandlusega Teenuse saajale. Teenuse osutamise tulemuseks on Teenuse saaja personaliandmete sisestuse ja palgaarvestuse teostamine ning aruandluse koostamine; 2.1.3 majandustarkvara SAP administreerimist; 2.1.4 SAP aruandluskeskkonna Business Objects (edaspidi BO) administreerimist; 2.1.5 E-arvekeskuse administreerimist; 2.1.6 Riigitöötaja Iseteenindusportaali administreerimist; 2.1.7 riigihangete korraldamise tugiteenust vastavalt iga-aastasele hankeplaanile, mille raames Teenuseosutaja korraldab Teenuse saaja vajadustele vastavaid riigihankeid, mis nõuavad riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris või mille korraldamises riigihangete registris on Teenuse saaja ja teenuseosutaja kokku leppinud. Teenuseosutaja ei korralda hankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 2.2 Iga Teenuse osutamise tingimused, ulatus, toimingud ning tööjaotus Teenuseosutaja ja Teenuse saaja vahel, mida ei ole käesolevas Kokkuleppe punktides reguleeritud, kirjeldatakse (standard)toimemudelites või infosüsteemide administreerimise puhul teenuse osutamise tingimustes. 2.3 Teenuse osutamise kohustus laieneb ka nendele toimingutele, mis ei ole Kokkuleppes otseselt sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad Kokkuleppes nimetatud Teenuse hulka. 3. Poolte kohustused ja õigused 3.1. Teenuseosutaja kohustub: 3.1.1. osutama Teenust hoolikalt ning professionaalselt kooskõlas oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade kommetega; 3.1.2. lähtuma Teenuse osutamisel vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, Teenuse saaja kehtestatud juhenditest ja kordadest, kui Teenuse saaja on need Teenuseosutajale edastanud, Teenuse saaja esitatud dokumentidest ning Kokkuleppest; 3.1.3. läbi rääkima kõik olulised töökorralduslikud muudatused Teenuse saajaga, kui see võib mõjutada teenuse osutamist; 3.1.4. tegutsema Teenuse osutamisel Teenuse saajale lojaalselt arvestades Teenuse saaja huvidega ning neid huve kaitsma; 3.1.5. teavitama Teenuse saajat oma parimaid teadmisi rakendades juhul, kui Teenuse saaja poolt Teenuse osutamiseks vajalik edastatud dokument on vastuolus õigusaktidega, sisaldab olulisi puudusi, ei ole Teenuse osutamiseks piisavalt selge või üheselt mõistetav, samuti juhul, kui Teenuse osutajale teadaolevalt Teenuse osutamiseks vajalik dokument puudub või esineb muu puudus, esitades ühtlasi omapoolsed ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks; 3.1.6. andma Teenuse saajale asjakohast teavet kõikvõimalikes Teenuse osutamisega seotud küsimustes (sh nõustama Teenuse osutamisega seotud küsimustes) ning võimaldama Teenuse saaja esindajate ligipääsu Teenuse osutamisega seotud andmetele; 3.1.7. võimaldama Teenuse saajale ligipääsu juhtimisinfole ja aruandlusele veebipõhise aruandluskeskkonna SAP BO kaudu, sh muuta olemasolevaid aruandeid või lisada uusi aruandeid Teenuse saaja põhjendatud taotluse korral, kui vajalikud andmed on majandustarkvarast SAP kättesaadavad; 3.1.8. vajadusel ja toimemudelis määratud ulatuses esindama Teenuse saajat teiste isikute või asutuste ees Teenusega otseselt seotud küsimustes; 3.1.9. kõrvaldama kokkulepitud tähtaja jooksul kõik Teenuse osutamist mõjutavad puudused või takistused, kui need on olemuslikult Teenuseosutaja poolt kontrollitavad; 3.1.10. hüvitama Teenuse saajale varalise kahju, kui see tekkis Teenuseosutaja poolse Teenuse mittenõuetekohase osutamise tõttu ning vajadusel esindama Teenuse saajat kahju sissenõudmisel või vaidluste lahendamisel; 3.1.11. säilitama Teenuse osutamisega seotud andmeid vähemalt õigusaktides sätestatud või Teenuse saajaga kokku lepitud tähtaegade vältel; 3.1.12. mitte avaldama ilma Teenuse saaja nõusolekuta kolmandatele isikutele Teenuse osutamise käigus saadud andmeid, v.a kui nende avaldamine on õigusaktidega ette nähtud. Andmete avaldamisel teavitab Teenuseosutaja koheselt Teenuse saajat, v.a siis, kui teavitamine kahjustaks andmete avaldamise eesmärki; 3.1.13. töötlema temale Teenuse osutamise käigus edastatud andmeid vaid ulatuses, mis on vajalik Teenuse osutamiseks; 3.1.14. esitama aruandeid ja andmeid ning andma selgitusi Teenuse saaja siseaudiitorile, Riigikontrollile vm kontrolliorganile auditeerimise protseduuri ning õigusaktidest tuleneva kontrolli läbiviimiseks, kui õigusaktidest ei tulene teisiti; 3.1.15. tagama Teenuse saajale juurdepääsu SAP testkeskkonnale Teenuse saaja sidussüsteemide arendamisel vajaliku testkeskkonna loomiseks. 3.2. Teenuseosutajal on õigus keelduda Teenuse või selle osa osutamisest vastavas osas kuni Teenuse saaja poolsete kohustuste täitmiseni, kui Teenuse saaja ei täida punktis 3.3.1.- 3.3.3. nimetatud kohustusi ning see takistab Teenuse osutamist. 3.3. Teenuse saaja kohustub: 3.3.1. esitama Teenuseosutajale Teenuse osutamiseks vajaliku teabe toimemudelis määratud või Poolte esindajate poolt kokku lepitud aja jooksul ja sidekanaleid kasutades; 3.3.2. võimaldama vajaduse korral juurdepääsu Teenuse osutamiseks vajalikele andmebaasidele ja infosüsteemidele; 3.3.3. vastama Teenuseosutaja poolt Teenuse osutamise käigus tekkinud täpsustatavatele küsimustele võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates küsimisest; 3.3.4. informeerima viivitamata Teenuseosutajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada Teenuse osutamise käiku; 3.3.5. läbi rääkima Teenuseosutajaga kõik muudatused Teenuse saaja juhendites ja eeskirjades kui need on seotud teenuse osutamisega; 3.3.6. kõrvaldama kokkulepitud tähtaja jooksul kõik Teenuse osutamist mõjutavad puudused või takistused, kui need on olemuslikult Teenuse saaja poolt kontrollitavad; 3.3.7. hüvitama Teenuseosutajale riigihanke tugiteenuse osutamisel vaidlustuse ja kohtumenetlusega seotud kulud, kui vaidlustus või kaebus on esitatud riigihanke tingimuste ja toimingute kohta, mille eest vastutab riigihangete korraldamise standardtoimemudelile Teenuse saaja ja eeldusel, et need kulud on eelnevalt Teenuseosutaja poolt Teenuse saajaga kooskõlastatud vastavalt toimemudelile. 3.4. Teenuse saajal on õigus: 3.4.1. saada kokkuleppes nimetatud teenuseid kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja käesoleva kokkuleppega; 3.4.2. nõuda varalise kahju hüvitamist, kui see tekkis Teenuseosutaja poolse Teenuse mittenõuetekohase osutamise tõttu; 3.4.3. kasutada majandustarkvara SAP testbaasi (SAP500) andmesisestuseks SAPi andmeid kasutavate asutuste teiste infosüsteemide testimiseks. 3.5. Teenuse mitteosutamiseks või ebakvaliteetseks täitmiseks ei loeta teenuse katkestusi või rikkumisi, mis on tingitud asjaoludest, mille üle Teenuseosutajal puudub kontroll (vääramatu jõud). Kui Teenuseosutaja soovib vääramatu jõu asjaolule tugineda, peab ta sellest Tellijat teavitama esimesel võimalusel. 3.6. Vääramatu jõud ei vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud käesoleva kokkuleppe mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekkida võiva kahju vältimiseks või vähendamiseks. 4. Infoturve ja andmekaitse 4.1. Pooled järgivad isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses ja isikuandmete kaitse üldmääruses (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679) toodud andmekaitse põhimõtteid ja muid infoturvet reguleerivaid õigusakte. 4.2. Teenuseosutaja täidab Poolte infoturbealaseid juhiseid ning kindlustab Teenuse Saaja andmete haldamisel andmete kvaliteedi, käideldavuse, konfidentsiaalsuse ja koostalitusvõime. Teenuseosutaja tagab, et Teenuse osutamiseks isikuandmeid töötlema volitatud isikud on kohustunud järgima andmete töötlemise konfidentsiaalsusnõudeid. 4.3. Teenuseosutaja vastutab tema poolt töödeldavate Teenuse saaja andmete volituseta või juhusliku hävimise või hävitamise kaitseks meetmete rakendamise eest või rakendamata jätmise eest. 5. Teabevahetus 5.1. Teabevahetus võib toimuda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirjalikult või elektrooniliselt). Teave tuleb esitada samas vormis kui see on küsitud, kui teine Pool ei ole täpsustanud, millises vormis vastust ta soovib. 5.2. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti, posti, e-arve süsteemi, DHX, RTIP või muu selleks sobiva infosüsteemi teel. 5.3. Pool vastab teise Poole esitatud küsimusele, järelepärimisele, teabe nõudmisele vms võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates küsimisest. Pooled võivad vastamiseks kokku leppida muu tähtaja. 5.4. Kokkuleppega seotud teated edastatakse teisele Poolele asutuse üldkontakti ja asutust RTK nõukojas esindava liikme kaudu. 5.5. Teenuseosutaja kontaktisikud, kellel on õigus anda Kokkuleppega seotud nõusolekuid ja volitusi ning teha Teenuseosutaja nimel muid toiminguid peale Kokkuleppe muutmise, lepitakse kokku käesoleva Kokkuleppe Lisades või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. 5.6. Teenuse saaja kontaktisikuks, kellel on õigus anda Kokkuleppega seotud nõusolekuid ja volitusi ning teha Teenuse saaja nimel muid toiminguid peale Kokkuleppe muutmise, lepitakse kokku käesoleva Kokkuleppe Lisades või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. 6. Vaidluste lahendamine Kõik Kokkuleppest tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse poolte vahel läbirääkimiste teel ja Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlused Teenuseosutaja nõukojas, kuhu kuulub ka Tellija esindaja. 7. Kokkuleppe kehtivus ja muutmine 7.1. Kokkulepe jõustub tagasiulatuvalt alates 01.02.2024. 7.2. Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult. 7.3. Käesoleva Kokkuleppe muudatused vormistatakse kirjalikus või elektroonilises vormis, kui Kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. 7.4. Standardtoimemudelite ja teenuse osutamise tingimuste muudatused kiidab heaks RTK nõukoda ning need kinnitatakse RTK peadirektori käskkirjaga. Muudatused jõustuvad alates kinnitamisest, va kui kinnitamise otsuses on märgitud teisti. Teenuseosutaja avaldab kehtiva versiooni standardtoimemudelitest ja teenuse osutamise tingimustest oma kodulehel. (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Pärt-Eo Rannap Kantsler Peadirektor