Saatja: <"SM Info">
Saadetud: 05.03.2024 12:38
Adressaat: <"SM Info">
Teema: FW: [Päring#1000349630] FW: Eesti Muusikateraapia ühingu sisend
SHS VTK'le
From: <>Sent: Monday, February 26, 2024 4:10 PMTo: Brit Tammiste
<>Cc: Subject: Eesti Muusikateraapia ühingu sisend SHS VTK'le
Tere Edastan teile Eesti Muusikateraapia Ühingu sisendi SHS VTKle.
Loodan, et leiate sellest tuge ja häid mõtteid.Oleme valmis panustama ka
edasises töös seaduseelnõu väljatöötamisel. Lugupidamisega Siiri
ViilMuusikaterapeut (kutsetase 6)Pereterapeut (superviseeritav)Eesti
Muusikateraapia ÜhingJuhatuse liigeTel 55 155 78
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust
saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain
information which is classified for internal use. If you are not the
intended recipient of this message, please notify the sender immediately
and delete the message.
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust
saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain
information which is classified for internal use. If you are not the
intended recipient of this message, please notify the sender immediately
and delete the message.
Edastame Eesti Muusikateraapia Ühingu sisendi Sotsiaalhoolekande seaduse väljatöötamiskavatsusele
Esmalt soovime tunnustada Sotsiaalministeeriumi niivõrd olulise ja suuremahulise reformi ettevõtmise
eest. Väljatöötamiskavatsuses (VTTK) välja toodud senise süsteemi puudused on meie hinnangul selgelt
välja toodud ning muusikateraapia kui teaduspõhise sekkumise rakendamise raskustega kooskõlas.
Samuti soovime tänada, et rehabilitatsiooniteenused on olnud seni ainus püsivalt Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala riiklikult rahastatav teenus, mille kaudu on olnud võimalik abivajajatele muusikateraapiat
pakkuda. Täna ei ole loovteraapiatel sh muusikateraapial Tervisekassa koodi, et teenuseid
meditsiinisüsteemis osutada ning samuti ei ole täna võimalik muusikaterapeudil ennast registreerida
tervishoiuteenuse osutajana, kuna ei mahu tervishoiutöötaja mõiste alla. Seetõttu on äärmiselt oluline,
et teie ettekandest VTTK tutvustamisel VATEKis, oli nähtav loovteraapiate olulisus ning silmapaistev
osakaal osutatud teenustest 2022 aastal (23 665 teenustundi lastele ning 20 852 täiskasvanutele).
Oleme koondanud enda sisendi väljatöötamiskavatsusele teemade lõikes ning toome välja ka
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse väljatöötamiskavatsusele edastatud seisukohad, mis siinkohal
on asjakohased.
Seosed teiste SOM strateegiate ja visioonidega
● Vaimse tervise püramiidiga seos – muusikaterapeudid toimivad olulises osas kogukonna
teenustena töötades üle Eesti erinevates piirkondades ja töötades nii funktsionaalsel,
rekreatiivsel kui psühhoterapeutilisel tasandil, pakkudes nii psühhoharidust kui psühholoogilisi ja
psühhoteraapia sekkumisi,. Muusikateraapia kliiniliste sekkumiste maht on täna tagasihoidlik,
kuna seda pakutakse ainult erasektori teenusena ning minimaalse mahuga Eesti haiglates teiste
erialade Tervisekassa koodide alt.
● Astmelise mudeliga seos – meie hinnangul saab astmel 2 töötada muusikaterapeut tase 6 ning
astmetel 3 ja 4 magistrikraadiga või loovterapeut (muusikaterapeut) tase 7 (v.t allpool tabel 1)
Muusikateraapia teaduspõhisus
Muusikateraapia teenuse osas on teadus- ja tõenduspõhisus piisav konkreetsete diagnooside osas
Terviskassa teenuste mõistes, kuid mitte kõigi. Seetõttu on oluline defineerida, millise muusikateraapia
väljaõppega muusikaterapeut võib töötada funktsionaalsel, rekreatiivsel või psühhoteraapia tasandil sh
uutes planeeritavates standardiseeritud sekkumistes.
Eesti Loovteraapia Ühinguga koostöös oleme esitanud detsembris 2023 Tervisekassale ettepaneku
võimaldada Tervisekassa koodi järgmiste diagnooside osas, mille osas meie hinnangul on tõendus- ja
teaduspõhisus piisav:
1) Orgaanilised – k.a. sümptomaatilised psüühikahäired F00-F02.8 kui ilmnevad depressiooni
sümptomid.
2) Kerge orgaaniline tunnetushäire F06.7
3) Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired F20-21
4) Meeleoluhäired F30-F39
5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired F40-F49
6) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired F60-F69
7) Pervasiivsed arenguhäired F80, F82-84
8) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired F90-98.
Näeme muusikateraapia sekkumiste efektiivsust ka teiste diagnooside korral, kuid senine teadustööde
maht ei ole piisav, et veenda selles Tervisekassat. Oleme ka teadlikud, et Tervisekassa on tellinud analüüsi
muusikateraapia teaduspõhisusest, kuid selle täitja ja täitmise aeg on meile teadmata.
Samuti oleme koos Loovteraapia Ühinguga edastanud Tervisekassale seisukoha, et riiklikus süsteemis
peaks töötama vaid kutset omav muusikaterapeut, kes võtab regulaarselt supervisioone/kovisioone ning
lähtuvalt kutsetasemest töötab kindlaks määratud sihtgrupiga. Leiame, et psühhoteraapiat saab osutada
vaid kutset 7 omav muusikaterapeut.
Oleme kutseühingus välja töötanud muusikaterapeutide kvalifikatsioonide ja definitsiooni mudeli, mis
väärtustab kutse taotlemist ja pidevat supervisiooni ning loob õigusselguse muusikaterapeudi mõiste
kasutamisel. Sellel on kaks olulist alust – kutse taotlemise väärtustamine ja supervisioonid.
Muusikaterapeudi mõiste defineerimine
Tõdeme, et muusikaterapeutide osas on vajalik lisaks kutse 6 ja 7 olemasolule muusikaterapudi mõiste
selgem määratlemine, mistõttu on ühingu juhatus kõigi SOM poolt planeeritavate seadusemuudatuste
baasil välja töötanud muusikaterapeutide kutsetasemed, mis sätestavad selged muusikaterapeudi
erinevate tasandite nimetused, kvalifikatsiooninõuded ja töötamise pädevused. Läbi selle soovime anda
avalikkusele ja riigile selge sisendi, millise kvalifikatsiooniga muusikaterapeut võib töötada teatud
sihtgruppidega. Oleme planeerinud kvalifikatsioonide ja nimetuste tasemete kinnitamise 23.3.2024
toimuvale ühingu üldkoosolekule.
Loodame siinkohal, et SHS muudatused koostoimes TTKS muudatustega sätestavad selgelt ka riiklikul
tasandil teraapiate ja terapeutide mõisted ja kvalifikatsiooninõuded. Oleme ühinguna valmis panustama
antud protsessi. Toome siinkohal tabelis 1 välja meiepoolse ettepaneku muusikaterapeutide
kvalifikatsiooni mudeli osas.
Tabel 1. Eesti Muusikateraapia Ühingu ettepanek muusikaterapeudi tasemete ja kvalifikatsiooni seoste
osas.
Muusika-terap Kvalifikatsiooni Väljaõppe maht Töötamise Seos astmelise
eudi tase nimetus võimalused abi mudeliga
I tase Muusikaterapeut EMTA Töötab põhikursusel Ei tööta astmelise
väljaõppes muusikateraapia õppimise ajal abi mudelis
algkursus (15EAP) institutsioonis,
läbitud, õpib EMTA superviseerituna.
muusikateraapia
põhikursusel (45EAP)
II tase Muusikaterapeut EMTA Töötab institutsioonis Ei tööta astmelise
(superviseeritav) muusikateraapia alg-(praktikabaas) abi mudelis
ja põhikursus läbitud
superviseerituna (sh
ja/või kutse taotlemiseks
muusikateraapia vajaliku
magistrikraad töökogemuse
omandatud saamine peale
väljaõpet)
III tase Muusikaterapeut EMTA Töötab institutsioonis Astmelise abi 2
tase 6 muusikateraapia alg- sh nii riiklikud kui tase. Ilma
ja põhikursus läbitud KOV teenused1, kutseta, ainult
ning taotlenud kutse funktsionaalne ja magistrikraadiga -
6 rekreatiivne tase. Tervishoiutöötaja
Puudub õigus registrisse
töötada iseseisvalt registreerimisel
(erapraksises) vajalik esitada
supervisiooni
tõend ning 200h
töötamise
kogemuse
kinnitus (s.o kutse
6 taotlemise
tingimus)
IV tase Muusikaterapeut EMTA Töötab iseseisvalt Astmelise abi 3 ja
tase 7 muusikateraapia alg- Ohvriabi klientidega 4 tase
ja põhikursus läbitud (on olemas trauma
ja/või lisapädevus). Võib
muusikateraapia töötada iseseivalt
magistrikraad erapraksises.
omandatud ning on Psühhoterapeut.
taotlenud kutse 7
Alushariduse kriteerium – Ohvriabi seaduse väljatöötamisel kaasati küll ka loovteraapiate ja
psühhoteraapia koolkondade (nt Pereteraapia) esindajad, kuid seaduse alusel loodud määrus kutsega
loov- või pereterapeudile teenuse osutamise võimalust ei loonud. Toona toodi välja kahte raskuskohta:
alusharidus ja traumakoolituse väljaõpe.
Alusharidus on oluline, kuid meie hinnangul võiks aluseks võtta kutsestandardid – kui teraapiasuuna
kutsestandard määratleb asjakohased kõrgharidusnõuded (uues kutsesüsteemis oskuste profiilid) kutse
taotlemiseks, siis tuleks neid ka aktsepteerida riiklikus süsteemis. Tänane raskuskoht on psühholoogia
magistrikraadi nõudmine sisuliselt kõigi teraapiasuundade alusharidusena, mis sunnib kõiki lisaks
erialasele kõrgharidusele ja kutsele omandama ka psühholoogia magistrikraadi. Viimane ei ole meie
hinnangul põhjendatud, kuna nii teraapiasuundade väljaõppes on psühholoogiaainete osakaal arvestatav
kui ka kutse taotlemisel hinnatakse psühholoogia ainete piisavust.
1
Sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon, KOV allasutused ja koolid, Tervisekassa teenused, erasektori vaimse tervise
keskused.
Traumatööks vajaliku kvalifikatsiooni sätestamine on samuti kriitilise tähtsusega. Sotsiaalministeerium
on määratlenud teatud teenuste puhul piisava traumaalase väljaõppe. Nt hooldusperede osas on
Sotsiaalministeerium määratlenud, et piisavaks traumaväljaõppeks on TBRI® (Trust-Based Relational
Intervention) – Usalduslikel suhetel põhinev sekkumine. Oluline on määratleda, millistele kriteeriumitele
peab trauma väljaõpe vastama, et saaksime ühinguna muusikaterapeutidele (tase 7) vastava täiendõppe
korraldada või vajalikku oskuste profiili hinnata.
Seostamine olemasolevate kutsetasemetega – peame oluliseks väärtustada täna toimivat
kutsesüsteemi. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks
vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid
kasutatakse muusikateraapia väljaõppe õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lisaks leiame, et
on oluline riiklikult tunnustada kutsete taotlemist – läbi selle on võimalik tagada töötavate terapeutide
kvalifikatsiooni olemasolu lisaks baasväljaõppele. Lisaks on Eesti kutsesüsteemis olevad muusikateraapia
kutsetase 6 ja 7 kooskõlas Euroopa Muusikateraapia Konföderatsiooni (EMTC) juures tegutseva Euroopa
Muusikateraapia Standardite Komisjoni (EMTS Commission) poolt välja töötamisel olevate
kompetentsipõhiste soovituslike miinimumstandarditega muusikateraapia väljaõppe osas. Standardites
on määratletud Euroopa üleselt pädevused, mida peetakse vajalikuks ohutuks ja tulemuslikuks
muusikateraapia rakendamiseks muusikaterapeudi kutsealale sisenemisel. Standardid kinnitatakse ning
avaldatakse eeldatavalt lähikuudel. Osaleme ühinguna aktiivselt ka kutsesüsteemi reformi
kaasamisseminaridel, et kaasa mõelda muudatusettepanekute teemadel.
Muusikateraapia väljaõppe põhjalikkuse tunnustamine ning kutse taotlemise motivatsioon - olukord,
kus muusikaterapeutide väljaõppe pikkus kutsetase 6 saavutamiseks on ressursimahukas (5-7 aastat),
kuid on riiklikus süsteemis vähem aktsepteeritud kui nt vaimse tervise õde, vajab muutmist. Näitena saab
siinkohal tuua:
● Ohvriabi seaduse §13 lg 2 alusel Sotsiaalkaitseministri määruse2 Ohvriabi psühholoogilise
nõustamise või psühhoteraapia osas, mis eeldab lisaks muusikaterapeudi väljaõppele ka
psühholoogia magistrikraadi.
● Ka kogemusnõustajate väljaõpe piirdub lühiajalise väljaõppega, kuid on sotsiaalhoolekande
seaduse mõistes võrdne loovteraapia väljaõppega (mõlemad saavad kuuluda meeskonda).
● Töötukassal on olemas kogemusnõustaja teenus, kuid loovteraapiad teenust osutada ei saa
psühholoogilise nõustamise alt, kuna eeldus on psühholoogia magistrikraad
Seetõttu ei ole täna ka erialaselt pädevatel ja kvalifikatsiooniga muusikaterapeutidel motivatsiooni kutset
taotleda, kuna see ei anna võimalust osutada teenust riiklikus süsteemis v.a rehabilitatsioonisüsteem,
kus aga teenuste tasud ei ole terapeudile motiveerivad. Seetõttu on ka kutseühingul täna keeruline
motiveerida inimesi kutset taotlema ning oleme olukorras, kus muusikateraapia magistritaseme
väljaõppega ja kutseta terapeut, kes ei käi supervisioonis ega täiendõppel, saab töötada
rehabilitatsioonisüsteemis. Leiame, et kutse taotlemine on aga meede, mis tagab muusikaterapeudi
pideva enesetäiendamise, eneseanalüüsi ning sekkumiste kvaliteedi.
2
Sotsiaalkaitseministri 03.04.2023 määrus nr 20, “Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja
koolitused”
Kavatsus kaardistada standardsed sekkumised - Oleme nõus, et senises süsteemis ei ole asjakohane
lähtuda kliendi diagnoosist või puudest vaid konkreetsest vajadusest. Hetkel SOM poolt 35 KOVs
piloteeritav ISTE projekt on andnud hea kogemuse ka muusikaterapeutidele nii esmase kliendi vajaduste
hindamise kui sekkumiste eesmärkidega sidumise ja süsteemse tulemuse hindamise kaudu. Oleme ka
selles projektis kogenud, kuidas muusikateraapia sekkumine sobib ühele sama diagnoosi ja puudega
kliendile ja ei sobi teisele, kuna haigusseisund ja psüühiline seisund on erinevad. Tõdeme, et
muusikateraapia seisukohast on võimalik kaardistada sobilikud muusikateraapia sekkumised – nt
logopeediliste raskustega kliendid (nii lapsed kui täiskasvanud (nt insuldi järgne taastus)), autismispektri
häirega kliendid, liikumisraskustega kliendid, depressiivsed ja ärevad kliendid jne kuid eeskätt peab
muusikaterapeut omama pädevust hinnata kliendi vajadusi ning luua kliendi vajadustele ja võimekustele
vastav teraapia sekkumisplaan. Kindlatele sihtrühmadele on võimalik koondada uurimistöödes kasutatud
mõõdikuid ja sihtrühmale sobilikke sekkumistehnikaid.
Lisaks soovime rõhutada tänase süsteemi nõrkusena meeskonnatöö rahastamise puudumist. Leiame, et
parima sekkumise tagamiseks on oluline näha ette ressurss kliendiga töötavate meeskonnaliikmete
ühisaruteludeks, võrgustikutööks nii meeskonna siseste kui väliste spetsialistidega. Hetkel lahendavad
teenuseosutajad probleemi erinevalt kajastades või siis üldse mitte tööaega tasustades.
Lastele ja täiskasvanutele teenuseosutamise erinevus SHSs - Analüüsides teie poolt välja toodud
statistikat osutatud teenuste kohta 2022 a näeme, et täiskasvanutele osutatud teenustes on
loovteraapiate osakaal kolmandal kohal sekkumiste mahust olles sisuliselt esimeseks
teraapiasekkumiseks peale psühholoogilist nõustamist. Sama trendi näitab ka SOM poolt KOVdele antava
vaimse tervise teenuste rahastamise statistika – loovteraapiad on psühholoogilise nõustamise ja
pereteraapia teenuse järel kolmandal kohal. Mõlemas meetmes on muusikateraapia hinnad
konkurentsivõimelised ning motiveerivad. Samal ajal on muusikateraapia teenus defitsiitne lastele
suunatud rehabilitatsiooniteenustes ning muusikateraapia ressurssi napib osutamaks lastele teenust
piisavas mahus, mis oleks nõudlusega kooskõlas. Raskus antud olukorra taga on rehabilitatsiooniteenuste
tasude suurus (mis on VTTKs välja toodud) ning laste sihtgrupiga töötamise erisused. Muusikaterapeute,
kes on valmis tänastes tingimustes töötama lastega, ei ole palju. Ka siin näeme võimaliku lahendusena, et
muusikateraapia aktsepteerimise korral riiklikus süsteemis laiemalt, annab kindluse uutele eriala
õppijatele ja praegustele muusikaterapeutidele läbida kutse taotlemine ning tagada endale seeläbi
turvalisus ja kindlus.
Teiste riikide kogemused - Standardsete sekkumiste kaardistamisel on asjakohane võtta eeskujuks ka
teiste riikide kogemus ning saame siinkohal tuua mõne näite üle maailma haiglatest, kus muusikateraapia
on üheks sekkumiseks - nt Soomes Seinäjoki Keskhaiglas on pikemal perioodil rakendatud vibroakustilist
teraapiat erinevate diagnooside korral3, Tai asuv MedPark haigla4, Orlandos asuv Arnold Palmer Hospital
for children5 ja erinevad Inglismaa haiglad6 pakuvad muusikateraapiat erinevate diagnooside korral.
2023 avaldati teadustöö muusikateraapia rakendamisest meditsiinisüsteemis erinevate diagnooside
osas7.
3
Hynynen et al, 2017
4
https://www.medparkhospital.com/en-US/
5
https://www.arnoldpalmerhospital.com/
6
Nt University Hospitals Bristol, Chelsea and Westminster Hospital
7
- Khawsar, Jannatul, 2022/12/01, Music Therapy in Hospital Settings : From the Perspective of a Medical Music
Therapist DOI:10.5281/zenodo.8136194
Mõistame, et teiste riikide kogemus tuleb nähtavaks tuua põhjalikult ning tuginedes teaduslikult
usaldusväärsetele andmetel. Oleme valmis ühinguna vastavad kaardistused ja analüüsid tegema
toetamaks seaduse väljatöötamise protsessi.
Palume lisada Sotsiaalministeeriumi kooskõlastusringi edaspidi ka Eesti Muusikateraapia Ühing ning
kaasata SHS seaduse väljatöötamise töörühmadesse meie ühingu esindajana Eesti Muusikateraapia
Ühingu juhatuse liige Siiri Viil (
[email protected]).
Lugupidamisega
Siiri Viil
Eesti Muusikateraapia Ühing
Juhatuse liige