Arvamus

Saatja: HNRK info <[email protected]> Saadetud: 05.03.2024 08:03 Adressaat: <"SM Info"> Teema: Arvamuse avaldus sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele. [HNRK WD: Väljasaadetav dokument] Tere, Edastan HNRK vastuskirja (manuses). Reg nr: 1-9/235-1Reg kp: 04.03.2024-- LugupidamisegaÕie SarapiksekretärSA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus&#43;372 472 5400 Sotsiaalministeerium Teie: 29.11.2023 nr 1.2-1/4198-1 [email protected] Meie: 04.03.2024 nr 1-9/235-1 Arvamuse avaldus sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele. Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK) on väljatöötamiskavatsuses (edaspidi: VTK) kirjeldatud arengute – sotsiaalse rehabilitatsiooni integreerimine tervishoiusüsteemi – osas positiivselt meelestatud. HNRK hinnangul on tegu küll keeruka, aga siiski sisuka ja inimesekeskse suunaga, mis aitab kaasa kaasaegse rehabilitatsioonisüsteemi arendamisele. Samuti on see kooskõlas Maailma terviseorganisatsiooni (edaspid: WHO) soovitustega, mis kirjeldavad rehabilitatsiooni vajadust ja arendamist tervisehoiusüsteemide täisväärtusliku osana (Rehabilitation (who.int)). Küll on aga hetkel lugemiseks võimaldatav kirjeldus tulevikust napisõnaline ning väga üldine, mistõttu tekitab palju küsimusi ja soovi kaasamõtlemiseks. Sellest tulenevalt paneme käesolevasse vastusesse kirja mõned üldprintsiibid, mis HNRK kogemusele tuginedes peaksid kõnealuse protsessi jooksul kindlasti tähelepanu pälvima. Algatuseks, tervishoiu valdkonna, sh taastusravi korraldusel on hetkel teatavad iseloomulikud omadused, mida kaasaegse rehabilitatsioonisüsteemi korraldamisel peab arvesse võtma, sealhulgas kaasajastama: • Teenustele saamine toimub ainult läbi arstliku tegevuse – arsti saatekirja alusel -, sealjuures on piiratud ka erialad, kes suunamisi tohivad teha. See on kaasaegse rehabilitatsioonisüsteemi korraldamise vaatest oluline piirang ning algatamist vajavad järgmised küsimused tuleviku rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse võimaldamisel: o Taastusravi ja füsioaatria eriala arstide hulk on Eestis väike ning pealekasv kesine. Lähiajal on prognoositav nende erialaspetsialistide hulga oluline vähenemine. Prognoosi on võimalik vaadata Pärt Prommiku tehtud analüüsist: Taastusarstide ressursi analüüs (edastatud autori loal). Sellest tulenevalt on üks kiirelt lahendamist vajav küsimus, kuidas kasvatada taastusarstide hulka lähiajal nii, et nende drastiline vähenemine ei oleks ohuks kogu taastusravi (laiemalt rehabilitatsiooni) kättesaadavusele. Üheks võimaluseks võiks olla näiteks korraldada paaril järgmisel aastal taastusravi intensiivõpe arstide ümberõppena, mida pakkuda nii üldarstidele kui eriala vahetamise sooviga eriarstidele. Taolisi ühiseid pingutusi ja tavapärasest Sadama 16 Tel +372 472 5400 Rahandusministeerium 90502 Haapsalu Fax +372 472 5401 SEB Pank Reg nr 90008123 E-mail [email protected] A/a EE891010220034796011 TP 016307 www.hnrk.ee Viitenumber 3500080967  õppimise süsteemist erinevaid lähenemisi on kasutatud ka varasemalt. Sealjuures ka rehabilitatsiooni valdkonnas, näiteks füsioterapeutide koolitamine ümberõppena ravikehakultuuri instruktoritest, taastusraviõdedest jne ca veerandsajand tagasi. Kuigi taastusraviarst ei peaks olema ainukeseks sisenemise teeks rehabilitatsiooniteenustele, on arsti taustaga rehabilitatsioonispetsialistide – taastusraviarstide – olemasolu süsteemis oluline, et tagada pakutavate teenuste sisukus ning vastata inimeste tervisega seotud vajadustele asja- ja ajakohaselt. o Rehabilitatsiooniteenustele (nii üksik kui kompleksteenustele) peaks saama suunata ka teised erialaspetsialistid, s.h. perearstid, neuroloogid, ortopeedid jne. Osaliselt on see juba hetkel võimalik, aga süsteemi poole pöördumine vajab kindlasti sisukat läbimõtlemist, et ei oleks asjatuid takistusi. o Kaasaegselt organiseeritud rehabilitatsioonisüsteemides mujal ilmas on olemas ka vajaduspõhised suunamise ja konsulteerimise võimalused rehabilitatsioonispetsialistidele, näiteks füsioterapeutidele, psühholoogidele jne. Väärib kaalumist ja ellukutsumist seegi. • Taastusravi valdkonna korraldus on teenuste põhine ehk arveldatakse nende – valdavalt üksikute spetsialistide – teenuste kaudu, mida osutatakse vahetult abivajajale. Sealjuures on võimalike teenuste hulk piiratud tervishoiuteenuste loetelus olevate teenusteha, kus hetkel näiteks ei ole sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja, eripedagoogi, loovterapeudi jne teenuseid, rääkimata kompleksematest teenustest. Samuti on mitmeid arusaamatult rangeid piiranguid spetsialistide kaasamisele inimeste aitamisse, näiteks psühholoogide kaasamise karmid tingimused jne. o Tulevikku vaatavalt peaks rehabilitatsiooniteenuste korraldus olema paindlikum kui ainult üksikteenuste osutamisele põhinev: kombinatsioon üksikteenustest, kompleksteenustest ja süsteemi kvaliteeti tagavatest nn valmisolekuaspektidest (näiteks juhtumi baastasu, mis hõlmab üldkulusid ja meeskonnapõhiseid tegevusi), mis võimaldaksid senisest paindlikumat ja inimesekesksemat, vajaduspõhisemat lähenemist. o Kõik need spetsialistid, kes on hetkel sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamisesse kaasatud, peaksid eranditult saama integreeritud ka tulevikusüsteemi. Veelgi enam, hetkel on Eestis olemas arvestatav hulk rehabilitatsioonimeeskondi. Nende integreerimine tervishoiusüsteemi looks hõlpsalt kogukonnapõhiste teenuste võrgustiku, mis hetkel on Eestis väga vajaka. Samuti on enamustel neist meeskondadest praegu olemas ruumid, kus tegutsetakse, mis omakorda lihtsustaks integreeritud kujul teenuste osutamise alustamist. o Kõigi rehabilitatsioonispetsialistide – logopeedide, psühholoogide, tegevusterapeutide, füsioterapeutide, jne – tervishoiusüsteemi (tagasi) toomine või siin hoidmine nõuab tähelepanu. Erinevate erialade puhul on probleemi raskuskese mõnevõrra erinev, kuid siiski Sadama 16 Tel +372 472 5400 Rahandusministeerium 90502 Haapsalu Fax +372 472 5401 SEB Pank Reg nr 90008123 E-mail [email protected] A/a EE891010220034796011 TP 016307 www.hnrk.ee Viitenumber 3500080967  olemas. Need vajavad läbimõeldud tuvastamist ja lahendamist. o Tulevikuvisooni hulka võiks ka kuuluda interdistsiplinaarse lähenemise arendamise toetamine ehk teatud tegevuste puhul võimaldada tulemusepõhist lähenemist mitte teenusespetsiifilist lähenemist. Lihtsustatult selgitades üks näide: ei peaks olema vahet, kes inimesele õpetab ratastooliga sõitmist füsioterapeut või tegevusterapeut, oluline on, et ratastooli kasutamine saaks selgeks. Kolmandaks, rehabilitatsioon on arenev, oma selgete eripäradega valdkond, mille alusfilosoofiad ja -teooriad on lühema ajalooga kui medistiiniteadusel. Vaatamata sellele siiski kindlalt olemas. On selge, et võrreldes ravimuuringute ja läbi meditsiinist-teada-tõenduspõhise-lähenemise prisma paistab rehabilitatsioon vähe tulemuslik. Seda enam peab olema kaasatud sisueksperte, kes oskaksid “näha puude taga metsa”. Kaasaegseid rehabilitatsiooniteadmisi peaks kindlasti süsteemi arendamisel arvesse võtma. Neist märkimisväärsemad, mis rakendades omavad mõju ka teenuse korraldusele, on kirjeldatud ülevaatlikult Derick Wade poolt 2020. aastal ajakirjas Clinical Rehabilitation ilmunud artiklis “What is rehabilitation? An empirical investigation leading to an evidence-based description”: • Protsess põhineb biospsühhosotsiaalsel haiguse käsitlusel. • Olemas on professionaalne multidistsiplinaarne meeskond, kes kasutab struktureeritud protokolle, et tagada terviklik ja laiahaardeline lähenemine. • Võimalik on esmase põhjaliku hindamise elluviimine, et mõista inimese olukorda ja selle mõjutajaid võimalikult hästi, et kaasata vajalikke sekkumisi. • On võimalik mitemete erinevate sekkumiste rakendamine, mis rätsep-lahendusena loodud konkreetsele patsiendile. • On võimalik rakendatud sekkumisest tulenevate muutuste jälgimine, hinnates püstitatud eesmärkide saavutamist, ja võimalike kahjude vältimise jälgimine. Siinjuures on oluline märkida, et praeguse süsteemi puhul ei ole need printsiinid täielikult rakendatavad ei tervishoiu valdkonnas taastusravis ega sotsiaalvaldkonnas sotsiaalses rehabilitatsioonis. Küll aga on teenuse tulemuslikkuse ja sisukuse eelduseks uundatud süsteemis. Lisaks, on vajalik leida ühine vastus küsimusele: milleks on Eestis rehabilitatsiooni tarvis? Küsimuse tõstatamine on praeguse olukorra poolt õhutatud, sest pikalt oleme elanud tingimustes, kus on arusaamatu, kellele siis ikkagi sotsiaalne rehabilitatsioon olemas on ja mida läbi selle peaks saavutama. Eelmise aasta lõpus Clinical Rehabilitation’is avaldatud artiklis “A general theory of rehabilitation: rehabilitation catalyses and assists adaptation to illness” kirjutab Derick Wade, et terviserike on sageli selline elumuutev juhtum, mille tagajärgedega Sadama 16 Tel +372 472 5400 Rahandusministeerium 90502 Haapsalu Fax +372 472 5401 SEB Pank Reg nr 90008123 E-mail [email protected] A/a EE891010220034796011 TP 016307 www.hnrk.ee Viitenumber 3500080967  tuleb kohaneda. Sellisel juhul on vaja ka rehabilitatsiooni. Rehabilitatsioonil on omakorda ülesanded, millest olulisimatena on kirjeldatud: (1) aidata inimesel õppida või ümberõppida eluks vajalikke oskuseid; (2) õpetada enda terviseolukorraga toimetulemist; (3) toetada inimest eesmärkide seadmisel; (4) nõustada ja võimaldada keskkonnakohandusi, sh abivahendeid jne; (5) võimaldada tuge ja ravi, mil tarvis. Samuti on rehabilitatsioonispetsialistide eesmärgiks saavutada olukord, mil kroonilise haigusseisundi kontekstis ei tekiks inimesel sõltuvust/õpitud abitust rehabilitatsiooniteenustest, vaid areneksid enesega toime tulemise oskused ja enesekindlus enda eluga edasi minna. Järjepidevalt vajalikud sotsiaalse iseloomuga teenused on juba osa toetavast keskkonnast. Nimetatud ülesanded peaksid saama korraldatud ka planeeritavas uuendatud süsteemis. Selle eduka saavutamise eelduseks lisaks nutikale protsesside ja teenuste korraldamisele on kindlasti kvaliteetse ja sisuka täiendkoolituse pakkumine. Viimaseks, rehabilitatsioon on oma olemuselt inimesekeskne teenus. Seda ei saa ilma inimesteta mitte kuidagi ellu viia. Väga sisukas oleks süsteemi uuendamisesse kaasata abivajavad: korraldada uuringud/küsitlused/vmt infokorje, mis annaks reaalset aimu Eesti inimeste ootustest ja vajadustest rehabilitatsioonisüsteemile. Käesolevasse arvamuse avaldusse on kirja pandud kiired ja väga üldised mõtted, mis seoses planeeritava muudatusega tulevad. Neid saates tahame kõige enam märku anda, et HNRK on hea meelega valmis ka edaspidi sisuliselt süsteemi uuendamisesse panustama. Oleme valmis vajalikul viisil jagama oma kogemust, vahendama teavet ja välismaised kolleege või tegema muud tarvilikku. HNRK nimel lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Englas juhatuse esimees Sadama 16 Tel +372 472 5400 Rahandusministeerium 90502 Haapsalu Fax +372 472 5401 SEB Pank Reg nr 90008123 E-mail [email protected] A/a EE891010220034796011 TP 016307 www.hnrk.ee Viitenumber 3500080967