Tervishoiuteenuse osutajad
Meie 04.03.2024 nr 5.2-2/594-1
Soovitused ja suunised terviseandmete
töötlemisel ja kaitsel
Head koostööpartnerid!
Tervishoiusektori andmekaitse ja küberturvalisuse tase on üha määravama tähtsusega,
mistõttu kutsun tervishoiuteenuse osutajaid üles nende teemadega senisest otsustavamalt
tegelema. Edastan allolevad suunised ning palun tervishoiuteenuse osutaja juhtkonnal
(nõukogul) vaadata üle küberturbe ja andmekaitse korralduslike nõuete, planeeritud
koolituskavade ning kokkulepitud protsesside tegelik täitmine. Ühtlasi tänan ja tunnustan neid,
kes on andmeturvalisuse küsimustega juba tõsiselt tegelenud.
Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) avalikustas oma tervishoiusektori
küberohumaastiku aruandes, et lunavara moodustab 54% sektori küberjulgeolekuohtudest.1
Riigi Infosüsteemi Ameti 2023. a aruandes rõhutatakse, et ohutase tõuseb veelgi ning
ründajate ja sihtmärkide ring vaid laieneb. Viimaste seas on aina enam ühiskonna jaoks kriitilisi
teenuseid pakkuvaid ettevõtteid.2 Tarkvararike ei pruugi olla üksnes eraelu riivet ohustav, vaid
selle tulemuseks võib olla oht inimeste elule ja tervisele (valeandmed tervisedokumentides).3
Seetõttu on olulisel kohal just inimeste teadlikkus ning protsessid, et võimalikke negatiivseid
järelmeid ennetada – seega on riskide kaardistus ja meetmete võtmine igapäevaosaks.
Andmetega seotud negatiivsetest uudistest ei ole puutumata teisedki riigid, olgu selleks
andmete lekked Barcelona või Napoli haiglas, või töökindluse ehk teenuse takistamine
Madeiral.4 Kindlasti ei sooviks me sellist järelmit, kus haiglad peaks oma süsteemid
lunaravarünnaku tõttu süsteemidest välja lülitama ning teenuse osutamine oleks tõsiselt
häiritud.5 Samas on siingi küsimus riskides ja nende taandamise meetmetes (näiteks hoides
andmeid krüpteeritult, eraldi vms).6 Seega valvsust ja teadlikkust eeldatakse üha enam, kuid
tihti võib olla nõrgaks kohaks just inimene, mitte süsteem. Harvad pole ka juhud, kus
sihitaksegi teadlikult teenuse osutaja partnereid.7
1 ENISA, 05.07.2023, https://www.enisa.europa.eu/news/checking-up-on-health-ransomware-accounts-for-54-of-
cybersecurity-threats
2 Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse aastaraamat.
https://www.ria.ee/media/2653/download
3 Tarkvaraline viga, mõjutades enim perearstikeskusi, 14.09.2023, https://www.tehik.ee/uudis/ulevaade-viga-
perearst3-tarkvaras
4 ENISA, 2023 september. Situational awareness report, Health Sector, Reporting period: 01 July – 31 August.
5 Nt 100 haiglat üle Rumeenia oli oma süsteemid võrgust välja lülitanud pärast seda, kui nende
tervishoiuhaldussüsteemi tabas lunavararünnak, 12.02.2024,
https://www.bleepingcomputer.com/news/security/ransomware-attack-forces-100-romanian-hospitals-to-go-
offline/
6 Vt nt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi privaatsuskaitsetehnoloogiate selgitavat kontseptsiooni ja
hindeid; Privaatsuskaitse tehnoloogiate kontseptsioon PET tehnoloogiate hinded.
7 US today, https://eu.usatoday.com/story/news/health/2024/02/18/health-data-breaches-hit-new-record-
2023/72507651007/
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Vaatamata pidevale infovahetusele ei tajuta küberturvalisuse tagamise vajalikkust piisavalt.
Soovitan liituda Riigi Infosüsteemi Ameti kübertestiga,8 mis võimaldab läbida testi
igaühel ja tasuta ning saada nõustamist (RIAl on selleks rahalised vahendid ca 500 000
eur). Seni on ameti andmetel registreerijaid palju, kuid reaalseid testi läbijaid vähe (133st
perearsti või keskuse töötajast on testi läbinud 51 ning 10st haiglast on registreerinud end
1372 inimest kuid testi läbinud 583).
Perearstid, kiirabid ja haiglad on kohustatud rakendama Eesti infoturbestandardi E-ITS.9
Perearstidele on pakutud erinevaid koolitusi, korraldatud ameti poolt perearstide infopäevi ja
vajadusel nõustatakse jooksvalt. Samuti on amet rahastanud ja korraldanud turvalisuse
hindamise läbiviimist 15-s haiglas, viies läbi teemakohaseid õppuseid. Andmekaitse
Inspektsioonil on samuti erinevaid juhiseid10 ning siingi on võimalus kasutada inspektsiooni
nõuandeliini.11 Olulised ja lihtsasõnalised kokkuvõtted on ära toodud ka inspektsiooni lehel
nagu andmetöötluse põhimõtted, andmetöötleja vastutus ning andmeturve ja selle eesmärgid
jms.12 Ka neil juhistel on oluline osa kõigis töötlemisprotsessides.
Lõimitud andmekaitse ei ole mitte niivõrd õiguslik mõiste, kuivõrd mõtteviis ja
organisatsioonikultuur, sest norme rakendavad ja tehnoloogiat kasutavad ikkagi inimesed.
Seega, ükskõik, kui head on kehtestatud korrad ja juhendid, ei ole neist kasu, kui töötajad selle
teadmisega midagi teha ei oska või ei saa. Andmekaitse peab olema asutuse tegevusse
ning tema infosüsteemidesse sisse ehitatud enne isikuandmete töötlemisega
alustamist. Ohte tuleb ette näha ja ära hoida enne nende realiseerumist. Andmekaitsealase
teadlikkuse tõstmise kõrval on sama oluline infoturbealase teadlikkuse tõstmine, sest ka
küberturvalisus sõltub inimeste teadlikkusest (nt õngitsuste ja rünnete ära tundmine vms).
Rõhutan, et kuigi teenuse osutajalt eeldatakse teenuse dokumenteerimist, et tagada
kvaliteetsete teenuste osutamine ja patsiendi õiguste kaitse, siis andmete haldamisel ja nende
säilitamisel on eraelu riive vähendamisel ja võimalike rünnete ärahoidmisel olulisel kohal
just teadlikkus ja ennetus. Nõuete järgimata jätmine toob kaasa vastutuse (olgu siis
järelevalve asutuse rahatrahvi,13 isiku nõude või kriminaalvastutuse). Vastutustundlik
andmetöötlus austab seega andmesubjektide ehk patsientide eraelu ja õigusi. See tähendab,
et vastutav töötleja teab ja rakendab parimaid meetmeid isiku õiguste tagamiseks. See
tähendab ka teadlikult sõlmitud lepinguid ja andmekaitsekokkuleppeid teiste kaasatud
osapooltega.14
Kokkuvõttes on oluline märkida, et esmane on kindlasti inimeste teadlikkuse tõstmine. Selleks,
et tagada tegelik muutus, tuleks need, tänasel päeval niivõrd olulised teemad, näha ette selgelt
juhatuse aasta tegevuseesmärkides. Usun, et vaid teadlikult tegutsedes ja tegevusi
järjepidavalt hinnates, saavutame parema taseme teenuste tagamisel ja andmete
turvalisusel ning säilib usaldus ka teenuse osutamise vastu tervikuna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
8 Riigi Infosüsteemi Amet, kübertest, https://www.ria.ee/kuberturvalisus/kuberruumi-analuus-ja-ennetus/kubertest
9 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus, § 10 lg 2, § 17 lg 1 2, § 22 lg 42. Vt tutvustavata seminari,
https://www.ria.ee/eesti-infoturbestandardi-e-its-kaasamisseminar-9-11-2023
10 Inspektsiooni juhised, nt isikuandmete töötleja üldjuhend, https://www.aki.ee/kiirelt-katte/juhendid
11 Inspektsiooni nõuandetelefon on abiks pöördujatele õigete vastusteni jõudmiseks,
https://www.aki.ee/meist/vota-uhendust/nouandetelefon
12 Inspektsioon, andmetöötlejale, https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/andmetootluse-pohimotted
13 Suurim määratud summa on tänase seisuga Rootsis määratud, https://edpb.europa.eu/news/national-
news/2022/swedish-authority-privacy-protection-imy-fines-region-uppsala-breaches-its_en
14 Andmekaitse üldmäärus, art 5(1)f: Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase
turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise või
kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.
3
Nele Nisu
[email protected]