Arvamus

1926590 635 ETAS vastus VTK eelnõule VTK eelnõu on väga tänuväärne analüüs olemasolevast olukorrast erinevate rehabilitatsiooniteenuste korraldusel EV-s. Selguse mõttes toome välja, et Rehabilitatsiooniteenuste reformi VTK töörühm ei ole kohtunud ETAS juhatusega (tekstis, et on kohtutud Eesti Lastearstide Seltsi ja taastusravi arstidega). Lisame endapoolse analüüsi ja parandusettepanekud. Tugevused Uus süsteem arvestab WHO tervise biopsühhosotsiaalse mudeliga Abivajajale vähem organisatoorseid lõhesid eri süsteemidega suhtlemisel ( T ervisekassa, S K A, töötukassa) Riiklikult vähem dubleerivaid hindamisi ja süsteeme dokumentide ja arvete haldamiseks RFK laiem kasutamine parandab infovahetust abivajaja liikumisel meditsiini-, sotsiaal- ja haridusasutuste vahel Sekkumiste sisu määravate juhiste koostamine annab võimaluse ühtlustada teenuste kvaliteeti Võimalused Ko halike haiglate ruumi ja personali ressursse saab kasutada nii tervishoiu kui sotsiaalteenusteks Ravispaades võimalik arendada enam rehabilitatsiooni p rogramme neile krooniliste luulihaskonna , kardiovaskulaarsüsteemi ja metaboolsete haigustega inimestele (vanaduspensioni ealistele, vt lk 20), keda tervishoiusüsteem ei suuda ära teenindada Füsioterapeudi ja logopeedi iseseisva vastuvõtu kasutamine puudega inimeste sihtrühma teenindamiseks ESF vahendite kasutamine juhiste loomisel (kuni 2027) Nõrkused Takistused võivad tekkida tervishoiusüsteemi sisenemisel kui paljud seni reh abilitatsiooni teenusega harjunud kroonilise terviseprobleemiga inimesed suunatakse tervishoiusüsteemi Taastusarstide puuduse tingimustes ei ole reaalne teha kättesaadavamaks taastusravi kui eriarstiabi , küll aga oleks võimalik pakkuda vajalikke üksikteenuseid (füsioteraapiat, tegevusteraapiat, logopeedi, psühholoogi) teiste eriarstide (näit. reumatoloog, neuroloog, ortopeed, perearsti) suunamisel. Ohud Tervishoiusüsteemile tekib suurem halduskoormus arvete haldamisel, kuigi tervisekassa arvesüsteem on üks selgemaid digitaalse andmevahetusohutuse tagamine Tervishoiuasutused ei suuda palgata piisavalt spetsialiste (logopeedid, tegevusterapeudid jt ) sest prioriteet on akuutseisunditega tegelevatel osakondadel ja taastusravi ei ole suurtes haiglates eelisarendatud Ülereguleerimine- kõikide funktsionaalsete testide juhistesse kirjutamine ei ole mõistlik, see vähendab spetsialisti rolli ja vähendab paindlikust ajas (funktsioonide hälbe mõõtmisel võib kasutada väga erinevaid metoodikaid), on piisav kui meeskonnatöö kokkuvõte, mis saadetakse organisatsioonist välja, on standardses RFK keeles. (lk14) Lisaks oleks vajalik terminite täpsustamine (näit taastusabi kui kogemusnõustamine, ennetavad teenused, rehabiliteerivad tegevused jm) Lk. 1 VTK aitab ellu viia järgmiste strateegiate eesmärke… tuleks lisada ühe olulisema alusdokumendina ka https://www.who.int/initiatives/rehabilitation-2030 HEA laste -ja perede programmi raames: tekstis võiks lisada lingi juba olemasoleva võimaluse kohta koostada sihtrühma vajadusi arvestavaid kompleksprogramme HYPERLINK "https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/teenuseosutajale/rehabilitatsiooniteenuse-osutajale" \l "programmide-esitamis" https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/teenuseosutajale/rehabilitatsiooniteenuse-osutajale#programmide-esitamis Lk 14 tabelis korrigeerida Edendus ja ennetustegevused_ kui primaarne preventsioon ehk esmane ennetus ja teostajad apteeker, õde, toitumisnõustaja jt) Psühhosotsiaalsed teenused _kui sekundaarne preventsioon ehk teisene ennetus ja teostajad loovterapeut, psühholoog-nõustaja, hingehoidja, kogemusnõustaja, sotsiaaltöötaja jt) Õendusabi (kui tervishoiuteenus) ning hooldekodu ja transporditeenus (kui sotsiaalteenused). RFK põhised kompleksed hinnangud on reaalne koguda meeskonnatöös või pikema visiidiajaga tugispetsialisti vastuvõtult. Arsti 20-30 min vastuvõtt ei ole kahjuks piisav et määrata uuringud, ravi ja teha kompleksne funktsionaalne hinnang. Realistlik oleks ehk erialaspetsiifiliselt arstil määrata 1-2 (max 3) funktsiooni, näit silmaarstil nägemine ja kõrvaarstil kuulmise langus- skaalal alates ei ole probleemi, kerge, mõõdukas, raske või täielik probleem. Taastusravis kui eriarstiabis üldjuhul on jaotatud, milline spetsialist antud meeskonnas millise funktsioonihäire või tegevuspiirangu täpsustamisega tegeleb. Enamasti hindab liikumist- füsioterapeut, käelisi tegevusi tegevusterapeut, suhtlemist psühholoog või logopeed jne. Täiendada olemasolevate teenuste nimekirja https://www.riigiteataja.ee/akt/120122023023 Massaažiseanss mõõdukate ja tugevate tsentraalsete või perifeersete pareesidega haigele (kestus 30 min) 7011 22,41 Mudaraviseanss reumatoidartriidi, anküloseeriva spondüliidi ning väljendunud liigesejäikusega haigele 7022 19,62 Raviseanss ülikülmkambris 7030 18,63 Speleoteraapia kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele 7031 9,16 Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min) 7053 20,62 Kaugtegevusteraapia video teel, individuaalne (kestus 30 min) 7068 20,62 Tegevusteraapia 2–3 haigele samal ajal (kestus 30 min) 7054 12,59 Kaugtegevusteraapia video teel, 2–3 haigele samal ajal (kestus 30 min) 7069 12,59 Tegevusteraapia igapäevases keskkonnas 7061 63,20 Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min) 7050 20,80 Kaugfüsioteraapia video teel, individuaalne (kestus 30 min) 7065 20,80 Füsioteraapia kõnnirobotiga, individuaalne (kestus 30 min) 7075 20,80 Füsioteraapia käerobotiga, individuaalne (kestus 30 min) 7076 20,80 Tegevusteraapia käerobotiga, individuaalne (kestus 30 min) 7078 20,62 Füsioteraapia robootilise vertikaliseerimislauaga, individuaalne (kestus 30 min) 7077 20,80 Füsioteraapia grupis (kestus 30 min) 7052 11,43 Kaugfüsioteraapia video teel, grupis (kestus 30 min) 7067 11,43 Füsioteraapia basseinis, individuaalne (kestus 30 min) 7056 24,58 Füsioteraapia basseinis, grupis (kestus 30 min) 7057 12,53 Füsioteraapia igapäevases keskkonnas 7060 63,84 Lümfiteraapia (kestus 70 min) 7058 48,23 Kuue minuti kõnnitest 7059 18,02 Raviplaani koostamine taastusravimeeskonna poolt 7083 72,88 Lugupidamisega, Varje-Riin Tuulik ETAS juhatuse nimel